Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide keemiline koostis (0)

1 Hindamata
Punktid

Organismide koostis
Keemiline koostis
  • ained
  • keemilised elemendid

Anorgaanilised Orgaanilised
Mineraalained Süsinik, vesinik , hapnik
Hapnik CHO,
Sellest moodustab peamiselt vesi.
  • Anorg . – Vesi- lahusti – reagtsioonid- oksuteerumine ( hingamine )
  • Kaalium -naatriumioonid- närviimpulss-
  • Kaltsium- luude tugevus- haprus -
  • Magneesium - DNA ja RNA
  • Raud- Punaliblede koostisosa - Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja
  • Anioonid - Karbonaat - hingamise läbi viiad
  • joodid- kilpnääre
  • orgaanilised ained- süsinik, vesinik , hapnik
  • Sahariidid
  • Elipiidid
  • Ribonukleiinhape RNA
    SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid
    Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos , Oligosahhariidid , maltoos, sahharoos , laktoos .
    Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j.
    Rasvad ehk Lipiidid
    Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.)
    Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel.
    Valgud
    Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks.
  • Järjest
  • Keerdunud , heeliks, volditi
  • Gloobul
  • Kvarternaarstruktuur
    Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga.
    Valkude ülesanded:
  • Ensüümide funktsioon
  • Ehituslik funktsioon, karvad , kabjad,sõrad
  • Kaitsefunktsioon
  • Regulatoorne funktsioon
  • Liikumisfunktsioon
  • Transportfunktsioon
  • Retseptorfunktsioon
  • Energeetiline funktsioon
    Nukleiinhape
    Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid . DNA ja RNA
    DNA ja RNA ülesanded: DNA pärilikuse info sälitamine ja õige aegne ülekandmine, koopia valmistamine, mRNA pärilikkuse avaldumine jaotub kolmeks, informatsiooni mrna, transport, ribosoomi mrna
  • Organismide keemiline koostis #1 Organismide keemiline koostis #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Joosep Lensment Õppematerjali autor
    Keemiline koostis, rasvad, süsivesikud, valgud, nukleiinhape jne

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide koostis
    12
    doc

    Organismide koostis.

    Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses

    Bioloogia
    Konspekt - Organismide koostis
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt.

    Bioloogia
    Valgud-nukleiinhapped-süsivesikud-mineraalsoolad-vesi
    4
    odt

    Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

    hea soojusjuhtivus ­ üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju

    Bioloogia
    Üldine keemiline koostis
    3
    doc

    Üldine keemiline koostis

    Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%

    Bioloogia
    BIOLOOGIA
    4
    docx

    BIOLOOGIA

    Mono- ja oligosahhariidid on magusamatiselised, siis nim. neid ka suhkruteks. · Monosahhariidid ­ ehk lihtsuhkrud, süsiniku aatomite arv molekulis on 3 ­ 6. esinevad tsüklilisel kujul. Väga aktiivsed ained. Viiesüsinikulistest monosah. on olulisemad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Salvestatud energiat kasutavad organismid elutegevuses. · Oligosahhariidid - koosnevad 2 ­ 3st monosahhariidi molekulidest. Glükoosi ja fruktoosi omavahel

    Bioloogia
    BIOLOOGIA 11-klass I periood
    14
    doc

    BIOLOOGIA 11. klass I periood

     püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused.  püsiv happesusreaktsioon e. pH  ainuraksed – bakterid, protistid  püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside  hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA  väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega;

    Bioloogia
    Organismide koostis
    10
    doc

    Organismide koostis

    makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained ­ 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA).

    Bioloogia
    Organismide koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained-DNA ja RNA võrdlus
    6
    doc

    Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

    BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun