Nahk (2)

Nahk
1.1 Naha struktuur
Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku.
Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas – kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile , kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva.
Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma . Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest , mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen . Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini , mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa – retikulaarkihi – tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud , mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust.
Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis.
Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid.
Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke – kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades – kaenla all, varvaste vahel – võin pH olla kuni 7.
1.2Nahaniiskus
Hoolimata sellest, et vesi liigub pidevalt läbi naha, püsib naha niiskus ikka ühesugusena (60%). Seda rehuleerib vere, rakkudevahelise vedeliku ja rakkude sisemuse tasakaal. Inimese nahast aurustub ööpäevas kuni 200 ml vett higina. Naha kaudu ei saa organism väliskeskkonnast peaaegu üldse vett juurde. Näiteks ujumise või vanniskäimise ajal tungib nahka kuni 50 ml vett, kuid see aurustub sealt 10 kuni 15 minuti jooksul. Sellepärast on väga oluline, et nahk püsiks niiskena. Sarvkihis on üle 20% vees lahustuvaid aineid – aminohapped, karboksüülhapped, suhkrud . Need aitavad vett siduda, kuid võivad ka ise eralduda ning nahk muutub siis liiga kuivaks . Järjest kuivemaks muutub nahk ka vananedes, selle tunnuseks on kõõma eraldumine suurte libledena. Samuti rikub naha vedeliku tasakaalu välisõhu siiskuse vähenemine alla 20%.
1.2.1Abi kuiva naha vastu
Et hoida nahas normaalset niiskustasakaalu ja vältida naha liigset kuivamist ja sellega seotud probleeme, tuleks kasutada baaskreeme. Baaskreemid on ravimitehases toodetud niisutus - ja kaitsekreemid, mille koostis on nahale võimalikult turvaline. Baaskreemides ei ole värvi- ega lõhnaaineid, need ei sisalda raviaineid ja allergiarisk on viidud miinimumini.
Baaskreeme võib kasutada terve naha kaitseks ja hooldamiseks, aga neil on väga oluline roll allergilise, kuiva, tundliku või kergelt põletikulise naha hoolduses ja nahahaiguste raviskeemides. Baaskreemide kaitsev toime kestab kolm kuni neli tundi, seega on oluline naha korduv kreemitamine ja kreemi järjepidev kasutamine. Baaskreemi tuleks nahale kanda võimalikult ruttu pärast veeprotseduuri (kolme minuti jooksul).
Kui baaskreemi kasutatakse samaaegselt hormoonsalvidega, kantakse baaskreem nahale 30–60 minutit pärast naha määrimist hormoonsalviga. Baaskreemid on erisuguste rasvainete ja vee segud , millele on lisatud mõningaid abiaineid. Baaskreemidesse lisatakse niiskuse kadu takistavaid, nahas niiskust säilitavaid, rakkude uuenemist soodustavaid ja antimikroobseid aineid.
Baaskreemid võib jaotada kahte gruppi: a)õli-vees- kreemid b)vesi-õlis-kreemid.
1.3Naha rasusus
Rasunäärmed hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena. Kui naha pind lahusti abil rasvast puhastada, taastub rasv mõne tunni jooksul. Rasv on vajalik vee aurustumise ja väljast sissetungimise takistamiseks. Sarvkihi keratiin rasva toimel eriti ei pehmene. Noorukieas tekib see seotud rasunäärmete ummistusega.
Kui pärast pesemist laup ja nina ikkagi läigivad ning juuksed muutuvad kiiresti rasvaseks, on tegemist rasunäärmete ületalitlusega, mis väljendub intensiivses rasuvoolus nahapinnale ja enamikel juhtudel ka rasu koostise muutuses. Viimane võib olla nii paikse nahapunetuse, ketenduse, sügeluse, kõõma ja halvemal juhul ka vistrike tekke põhjuseks. Laialtlevinud termin – seborröa - tähendabki rasu voolamist .
Esimene kokkupuude liigrasuse nahaga toimub enamasti teisme-eas. Põhjus on suguhormoonide ümber kõlastumine, mis mõjutab sel perioodil tugevasti rasueritust. Kui täieliku suguküpsuse saabumisel naha liigne rasusus kaob, on tegemist nn füsioloogilise seborröaga. Paljudel aga kipub probleem muutuma pikaajaliseks, kestab aastaid ja viib raskematel juhtudel ka akne tekkele.
Kõige lihtsam naha rasususe testimise viis on järgmine: võta mõnikümmend minutit pärast naha pesemist pehme paberist salvrätik ja pühi sellega nina, laupa , kaela ja dekolteepiirkonda. Kui rätt muutub rasvaseks on selge, et rasueritus kipub olema üle normi. Normaalse rasunäärmete töö korral ei taasta nahk pesemisjärgselt oma loomulikku kreemikihti täielikult enne kolme tundi.
Ka liigne pesemine pole hea. Esmalt pead kindlasti revideerima oma pesemisrežiimi ja -vahendeid. Liigleeliseliste pesemisvahendite kasutamine ja tihe pesemine võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Nimelt eemaldab leelis nahalt kogu rasukihi, mitte ainult liigse, ja tekitab naha ülekuivuse. Kui kuivad perioodid tekivad ööpäevas tihti, on efekt loodetule vastupidine. Rasunäärmed proovivad liigkuivuse vastu võidelda veelgi intensiivsema töötamisega ja nahk läigib juba õige lühikese aja pärast. Muutunud rasu koostis tekitab omakorda tõsise ohu akne tekkeks. Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav.
1.4Nahk ja ultraviolettkiirgus
Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320…380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280…320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka – sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks .
1.5Naha hooldamine

Kontrolli üle oma toidulaud . Koka, saiakesed , šokolaad ja eriti veel kartulikrõpsud on ju vistrikule tõeline magustoit , sest vistrik ongi ju end nahapinnale pressinud jääkained.

Nahka ei tohi üle toita, sest siis läheb see laisaks . Kui kuival nahal rasuse naha hooldusvahendeid kasutada, võib näo päris põhjalikult ära rikkuda. Kui T-tsoon ehk otsaesine, nina ja lõuaots läigivad, siis on kombineeritud nahk, ja kui terve nägu läigib, siis rasune. Ja vastupidi – kui pärast pesu nägu veidi kisub , siis on normaalne nahk.

Bioaktiivset ja madalmolekulaarset kosmeetikat ei tohi kasutada ilma, et nahk oleks hoolikalt puhastatud !

Kortsude vastu mõeldud elastiini sisaldavad kreemid töötavad tavaliselt väga primitiivse mehhanismi järgi. eed kreemid moodustavad naha pinnal läbitungimatu kile, mis ei lase niiskust nahast välja; selle tagajärjel nahk pisut pundub ja kortsud taanduvad. Kuid kreemi mahapesemisel kortsud taastuvad ning laialt reklaamitud elastiin voolab koos kreemiga (ja tarbija rahaga) kanalisatsioonist alla.

Keemilised koorimised. Keemiline koorimine on naha pindmiste kihtide koorimine erinevate hapetega. Keemiline koorimine annab häid tulemusi erinevate nahaprobleemide korral: probleemne ja aknele kalduv nahk (rosaatsea, seborroiline nahapõletik); naha vananamise ilmingud (nahakuivus, kuperoosa, ebatasane nahastruktuur);  pigmentatsioonihäired (hüperpigmentatsioon, melasma, lentigo, hüpopigmentatsioon).

Kõige parem, kui nahahooldusvahendid sisaldavad aineid, mis ka organismis olemas on. Kalamaksaõli ja nisuiduõli sisaldavad kreemid viivad nahasse vitamiine. Glütserool hoiab nahka kuivamise eest, valgulised ained toidavad nahka.