Põhikooli keemia üldine kordamine (1)

Ainete liigitus koostise põhjal

Ainete liigitus ehituse järgi

Füüsikalised omadused

• Ei läigi
  
• Ei ole plastilised
  
• Ei juhi elektrit (v.a. grafiit )
  
• Ei ole head soojusjuhid (v.a. teemant )
  
• Ei ole kõvad (v.a. teemant, räni)
  
• Sulamis- ja keemistemperatuur on madal (v.a. süsinik ja räni)
  

Keemilised omadused

• Nii oksüdeerija kui ka redutseerija
  
  • F alati liidab elektrone
    
  • Metalliga reageerimisel mittemetall alati liidab elektrone
    
  • H mittemetalliga reageerimisel alati annab elektrone
    
• Süsinik C vt edasi
  
• Vesinik H
  
  • Leidumine – Vesi, Maal lihtainena ei leidu
    
  • Saamine – Elektrolüüs, metall + hape
    
  • Füüsikalised omadused – Värvitu, lõhnatu, maitsetu, kerge
    
  • Keemilised omadused – H + metall → H on oksüdeerija; H + mittemetall → H on redutseerija
    
• Hapnik O
  
  • Leidumine – Õhk
    
  • Saamine – Fotosüntees
    
  • Füüsikalised omadused – Nagu H-l (v.a. kergus)
    
  • Keemilised omadused - F järel tugevuselt teine oksüdeerija
    
• Allotroopia – nt O2 ja O3
  

Füüsikalised omadused

• Tahked (v.a elavhõbe)
  
• Metalne läige
  
• Elektrijuhtivus
  
• Soojusjuhtivus
  
• Plastilisus
  

Alumiiniumi ja raua keemilised omadused

• Füüsikaline nähtus – Aine olek või keha kuju muutub
  
• Keemiline nähtus – Reaktsioon ainete vahel
  

Keemiline reaktsioon

• Asendusreaktsioon AB + CD → AD + BC
  
• Ühinemisreaktsioon A + B + … → X
  
• Lagunemisreaktsioon A → B + C + …
  

• Redoksreaktsioon – o-a muutub
  
  • Oksüdeerija redutseerub – liidab elektrone, o-a väheneb
    
  • Redutseerija oksüdeerub – loovutab elektrone, o-a suureneb.
    
• Mitteredoksreaktsioon – o-a ei muutu
  

• Eksotermiline – Energia eraldub, nt mädanemine, kõdunemine
  
• Endotermiline – Energia neeldub, nt fotosüntees
  

Füüsikalised omadused

Keemilised omadused

• Keskmise aktiivsusega mittemetall
  
• Oksüdatsiooniaste IV kuni –IV
  

• Süsivesinikud – Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.
  
• Alkaan – Süsivesinik, mis sisaldab ainult C-C ja C-H üksiksidemeid
  

• Polümeerid – Ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest.
  

• Alkohol – Orgaaniline aine, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga.
  
• Üldkuju – R-OH
  

Valemid ja nimetused

Saamine

• Metanooli saamine
  
  • CO + 2H2 → CH3OH
    
• Etanooli saamine
  
  • Alkoholkäärimine:
    

• Naftast:
  

Füüsikalised omadused ja kasutamine

• Metanool
  
  • Värvitu, põletava maitsega
    
  • Hea lahusti – keemiatööstuses
    
  • Põleb hästi – mootorikütus
    
• Etanool
  
  • Iseloomulik lõhn, põletav maitse, värvitu, veest hõredam
    
  • Põhjustab joovet – alkohoolsete jookide valmistamine
    
  • Hea lahusti – keemiatööstus ja ravimid
    
  • Hävitab baktereid – Desinfitseerimine
    
  • Põleb hästi – mootorikütus
    

• Karboksüülhape – Orgaaniline aine, mis sisaldab karboksüülrühma.
  
• Üldkuju – R-COOH
  

Valemid ja nimetused

Saamine

• Saadakse alkoholide oksüdeerumisel.
  
• CH3CH2OH + O2 → CH3COOH + H2O
  
• CH3OH + O2 → HCOOH + H2O
  

Keemilised omadused

• Karboksüülhapped on nõrgad happed .
  
• Keemilised omadused on samad mis hapetel:
  

• Näide:
  

Füüsikalised omadused ja kasutamine

• Sahhariid – Elutähtis ühend, mis koosneb C, H ja O aatomitest
  

Monosahhariidid

• Koosnevad ainult ühest tsüklist.
  
• C6H12O6
  
• Glükoos ehk viinamarjasuhkur
  
• Fruktoos ehk puuviljasuhkur
  
• Tahked, valged, kristallilised, magusad, lahustuvad vees, varuained.
  

Oligosahhariidid

• 2 kuni 12 ühendatud monosahhariidi
  
• C12H22O11 – disahhariid
  
• Sahharoos ehk suhkur
  
• Laktoos ehk piimasuhkur
  
• Tahked, valged, kristalsed, lahustuvad vees.
  

Polüsahhariidid

• (C6H10O5)n
  
• Tärklis, tselluloos on looduslikud polümeerid.
  
• Leidub taimedes.
  
• Tärklis: valge, amorfne (pehme), pole magus, lahustub natuke (külmas vees ei lahustu), võib tekitada kliistri
  
• Tselluloos: valge, tahke, värvus sõltub allikast, vees ei lahustu, kuid on hüdrofiilne, inimorganismis ei seedu, on taimede konstruktsioonimaterjal.
  

• Rasv – Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest.
  
• Liigitatakse tahketeks ( loomsed rasvad) ja vedelateks (taimsed ja kalarasvad).
  
• Leidub kõikides organismides.
  
• On varuained, annavad palju energiat.
  
• Vees ei lahustu, kuid rasvad ise on head lahustid.
  
• Liigsed sahhariidid muutuvad rasvadeks ja ladestuvad organismis.
  
• Rasv ei ole polümeer
  

• Valk – Elutähtis ühend, mis koosneb aminohappest.
  
• Aminohape – Orgaaniline ühend, mis koosneb karboksüülrühmast ja aminorühmast.
  
• Üldkuju:
  
• Erinevaid aminohappeid on meie organismis 20. Need aminohapped on moodustanud umbes 50 000 erinevat valku.
  
• Valkudest koosneb meie keha
  
• Taimed valmistavad valke C ühenditest.
  
• Meie saame valke teistelt organismidelt.
  
• Valk on looduslik polümeer.