Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lihasaaduste eksam (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui toit - miks peaks liha sööma?
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus )
EL seadusandlus on kolme tasandiline:
EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses;
EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta;
EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud.

Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses)
Toiduseaduse eesmärkideks on:
  • tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit;
  • tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid.

2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid ? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes?
Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kontrolli ehk riiklikku järelvalvet Veterinaar - ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet.
Veterinaar- ja Toiduamet teostab riiklikku järelvalvet kõigis käitlemisvaldkondades.
Tarbijakaitseinspektsioon/Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelvalvet jaekaubanduses ja toitlustusasutuste üle.
Riigil on kohustus teostada järelvalvet toodete valmistamisprotsessi ja käitlemisettevõtte üle.
Ettevõte peab tagama toote vastavuse seadustele , eeskirjadele, määrustele ja tarbija nõuetele.
Ettevõtte huvi on väljastada kvaliteetset ja ohutut toodangut. Selle üle teostab järelvalvet riik ja vastavad institutsioonid.
3. Kvaliteediahela põhimõtted ja toidu jälgitavus
Ahela põhimõtted:
–tapaloom peab vastama tapamaja poolt esitatavatele nõuetele: tervislik seisund, naha puhtus , toitumusaste jne;
–tapamajast/külmhoonest väljasaadetav rümp peab vastama lihalõikuse kvaliteedinõuetele: temperatuur, pinna hügieeniline tase, töötlemise kvaliteet jne;
–lõigatud liha kvaliteet peab olema kooskõlas kaupluse või lihatööstuse nõuetega;
–müügis olev liha või toode peab vastama ostja soovidele ja oodatavale kvaliteeditasemele
ELUSLOOMA KVALITEET – RÜMBA KVALITEET – LIHA KVALITEET – LIHASAADUSTE KVALITEET
Jälgitavus - võimalus jälgida sellist toitu, sööta, toidulooma või -ainet, mis on mõeldud kasutamiseks toidus või söödas või mille puhul eeldatakse sellist kasutamist, kõikidel tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.
Jälgitavuse põhieesmärk :
  • Tagada toidu ohutus, võimaldades uurijatel määrata kindlaks toiduohutusega seotud probleemi täpne allikas.
  • Aitab kontrollida ka toodete märgistamisel esitatavat teavet – veenduda toote päritolus, tootmismeetodites jne.

4.Ohutu toote saamise eelduseks olevad tegurid (3)
Ohutu tooraine + ohutu protsess + ohutu personal
5. Ohutu toidu mõiste
Toit, mis ettenähtud viisil tarvitades ei põhjusta inimese haigestumist ega tervise halvenemist.
6. Toidu mõiste
Toit on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.
7. Toiduringi põhimõtted
Toiduring annab piltliku ülevaate päevamenüü koostamisest .
Toiduained on jagatud kaheksasse gruppi. Soovitatav päevane portsjonite arv on antud toiduainegruppide kaupa. Igapäeva menüü peaks sisaldama kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Selline tasakaalustatud toitumine kindlustab oluliste toitainete saamise ning toidu rasvhappelise koostise tasakaalustatuse. Muidugi tuleb toitu tarbida mõistlikus koguses, millegagi ei tohi liialdada, siis ta ei ole enam kasulik. Pole olemas kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused . Loomsete toiduainete osakaal on 1/3 ning taimsete toiduainete osakaal 2/3 kogu toidust.
8. Liha kui toit - miks peaks liha sööma? Missuguste oluliste toitainetega varustab liha meie organismi?
Liha kui toit varustab inimest energiaga ( valgud , rasvad , süsivesikud ), täisväärtuslike valkudega. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud, nagu näiteks liha valgud. Lihas leidub asendamatuid aminohappeid , neid ei ole organism võimeline ise sünteesima. Veel on liha oluline vitamiinide allikas (B-grupp, A,D,E,K), küllastumata (oleiinhape, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped) ja küllastunud rasvhapped (pekis või õlis). Veel leiame lihast erinevaid mineraalaineid.
Inimese organism vajab toiduks liha, kuna taimne valk ei asenda loomset valku. Loomne valk aga soodustab taimse valgu omastavust.
9. Loomse valgu allikad
Loomse valgu allikad on LIHA; PIIM; MUNA; KALA. Inimese valgu vajadus on 80…100 g ööpäevas. Sellest umbes poole peaks moodustama loomne valk (30…50g).
10. Toiduenergia allikad, nende energeetiline väärtus ja kasutamise järjekord .
Toiduenergia allikate energeetiline väärtus:
1g rasva à 9 kcal 1g süsivesikuid à 4 kcal 1g valke à 4 kcal
Toiduenergia põhilised allikad on rasvad ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral.
11.Soovitatav liha tarbimisnorm meie kliimapiirkonnas. Erinevate lihaliikide tarbimine Eestis
Meie kliimapiirkonnas on soovitav liha tarbimismäär keskmise inimese kohta 64 kg aastas ehk 175 g päevas. 2011. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 73,1 kg liha ühe elaniku kohta.
Kõige väiksema osakaaluga kogu Eesti lihatarbimises on aastaid olnud lambaliha . Põhjusena võib välja tuua tootmise sesoonsuse, kvaliteetse liha vähesuse, vähesed tarbimisharjumused ning suhteliselt kõrged jaehinnad.
2011. aastal kasvas sealiha tarbimine. Veise-, lamba- ja kitseliha tarbimise dünaamika ei muutunud, kuid vähem tarbiti linnuliha .
Toidule kulutatakse sissetulekust 30%, seejuures lihasaadustele 26%, teraviljasaadustele 20%, piimatoodetele 15%.
12. Liha morfoloogiline koostis
  • Lihaskude
    • Silelihaskude
    • Südamelihaskude
    • Vöötlihaskude ehk skeletilihased
  • Sidekude
  • Rasvkude
    • Depoorasvad – nt pekk , neerurasv, ploomirasv
    • Lihastesisene rasv
  • Luukude
  • Veri
  • Lümf

    Liha kudede koostisosad

    VESI- mõjutab toote mahlasust ja saagist.
    VALGUD- annavad lihale toiteväärtuse.
    RASV - avaldab mõju toote lõhnale, mahlasusele energeetilisele väärtusele.
    MINERAALAINED - avaldavad mõju toote värvusele (Fe, Cu) ja toiteväärtusele. Mineraalainetest leidub suurel hulgal luudes ka Ca. Lihaskoe peamiseks komponendiks on siiski Fe.
    EKSTRAKTIIVAINED- osalevad liha maitses ning puljongi kvaliteedis ja maitses.
    Need on ained, mis lahustuvad vees. Olenevalt toidust tuleb valida töötlemistemp. ja töötlemisviis, et ekstraktiivained säiliksid. Ekstraktiivainete säilimiseks tuleks vältida ka liha pesemist.
    Normaalse toitumusega looma rümbas on valdavaks koeks lihaskude – moodustab 35-65% rümba kaalust .
    13. Lihase ehitus
    Lihaskude on kaetud sidekoelise kelmega (epimüüsum). Lihas ise kinnitub kõõlustega luule. Lihas koosneb lihaskiukimpudest, mis on samuti kaetud sidekoelise kestaga (perimüüsumiga). Lihaskiu kimp koosneb lihaskiududest ning lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrillid koosnevad müofilamentidest, milleks on aktiin ja müosiin .
    14. Sidekoe ehitus
    Sidekude on kude, mis seob erinevaid kudesid omavahel ja hoiab neid koos. Seda leidub organismis kõikjal - lihase koostises, kõõlustes, liigestes jne. Sidekude koosneb peamiselt kollageeni -, elastiini- ja retikuliinikiududest. Kollageen ja elastiin moodustavad käsna taolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente esineb sidekoes suhteliselt vähe.
    15. Toruluu ehitus
    Pikad- ehk toruluud koosnevad õõnsast luu keskosast (diafüüsist) ja luuotstest ehk epifüüsist. Luu otsad pole õõnsad. Luu on kaetud erilise sidekoelise kihiga nn periostiga ehk luuümbrisega. Luu otste välimine pool koosneb kompaktainest, seesmine osa käsnainest, mis sisaldab luuüdi . Toruluu õõs sisaldab kollast luuüdi. Luu keksosa koosneb peaaegu täielikult kompaktainest. Lameluudes ja lühikestes luudes pole luuõõnt, sisaldavad kompaktainet ja käsnainet luu sees.
    16. Lihaskoe, sidekoe, rasvkoe ja vere keemiline koostis
    Lihaskude sisaldab vett 75%, valke 20%, rasva 2%, mineraalaineid 1% ja ekstraktiivaineid 2%.
    Sidekude sisaldab vett 67%, valke 30%, rasva, mineraal - ja ekstraktiivaineid 1%.
    Rasvkude:
    • Pekk sisaldab vett 9%%, valke 10%, rasva 81%, mineraal- ja ekstraktiivaineid väga vähe.
    • Neerurasv sisaldab vett 2%, valke 1%, rasva 97%, mineraal- ja ekstraktiivaineid väga vähe.
    Veri sisaldab vett 81%, valke 17-18%, rasva 0,5%, mineraalaineid 1% ja ekstarktiivaineid väga vähe.
    17. Autolüüsi etapid
    Pärast tapmist algab lihas autolüüs . St, et liha hakkab lagunema temas sisalduvate mikroorganismide ja ensüümide toimel.
    Autolüüsi etapid:
    I Tapasoe liha - jätkuvad mingil määral elupuhused protsessid; periood kestab kuni 5 t pärast tapmist;
    II Surmakangestuse staadium, milles on eristatavad kolm faasi:
    • - teke
    • - maksimum
    • - lahenemine
    Surmakangestus kestab veiselihal 48 tundi ja sealihal 24 tundi. Surmakangestus algab kiiremini noorloomadel ja lahjemate loomade lihas.
    Surmakangestus – tapajärgse lihaste kokkutõmbumise tõttu tekkiv seisund, mille põhjuseks on aktiini- ja müosiinifilamentide vaheliste ristsildade teke. Algab 5-6 tunni möödudes . Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine.
    III Liha valmimine (laagerdumine)
    • Laagerdumine toimub madalatel temperatuuridel 2 nädala jooksul. Laagerdamise tulemusel saadakse pehme ja õrn liha.
    IV Liha riknemine
    • Sügav autolüüs, mida lihatööstuses esineda ei tohiks.

    Autolüüsi kulgemise kiirusele ja sügavusele avaldavad mõju looma väsimusaste tapmise eel, söötmistingimused, tapaeelne pidamine ja erinevad pidamistingimustest tulenevad tegurid.
    18. Tapajärgsed muutused lihas
    Muutused, mis leiavad lihas aset pärast looma tapmist, algab autolüüs – liha hakkab lagunema temas sisalduvate mikroorganismide ja ensüümide toimel.
    1. Lihas katkevad tsirkulatsiooniprotsessid: vere ja lümfi ringlemine ;
    2. Kuna loom ei hinga enam, siis katkeb õhuhapniku lisandumine lihasse. Algavad anaeroobsed protsessid.
    3. Surmakangestuse teke
    AKTIIN + MÜOSIIN à AKTOMÜOSIIN
    Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. See saab alguse 5-6 tunni möödudes pärast looma tapmist.
    4. Katkeb vitamiinide ja antioksüdantide laekumine, mis põhjustab rasvade rääsumise.
    5. Lakkavad närvi ja hormonaalsed protsessid, lihakeha temperatuur langeb ja rasv hakkab hanguma.
    6. Algab glükogenolüüs
    Tekib glükoos, mis laguneb piimhappeks. Piimhape omakorda põhjustab pH alanemise 7,4...7,0 à 5,3- ni (2…3 päeva jooksul). See põhjustab valkude denatureerumise, vabanevad ja aktiveeruvad ensüümid, mis lõpetavad surmakangestuse.
    7. Kuna organismi kaitsesüsteemid ei toimi enam, on võimalik mikroorganismide pidurdamatu/kontrollimatu areng.
    8. Lihas kogunevad erinevad ainevahetusproduktid, mis toob kaasa valkude lagunemise ning lõhna ja maitse muutumise.
    19. Autolüüsi käigus toimuvad muutused (pH, glükogeenisisaldus, piimhappesisaldus, veesidumisvõime, lõiketugevus)
    pH – Eluslooma lihaste pH on 7,0-7,4. Tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8 tunni jooksul pärast looma tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Tavapäraselt jääb liha pH 5…7 vahele. Nendest väärtustest kõrgema või madalama puhul on tegemist käärimise või roiskumisega. Tapajärgse liha pH langemine on eelkõige seotud glükogeeni lagunemisel tekkiva piimhappe lihastesse kogunemisega. Liha lõplik pH väärtus oleneb looma seisundist enne tapmist.
    Glükogeen , piimhape- Puhanud ja hea toitumusega tervete loomade lihastes on palju glükogeeni. Seetõttu on lihastes moodustunud piimhappe kogus suur ja pH lõppväärtus jääb vahemikku 5,1..5,6. Väsinud loomade lihastesse koguneb 3 korda vähem piimhapet, seetõttu jääb ka liha pH lõppväärtus vahemikku 6,2…6,8.
    Veesiduvusvõime-Isoelektrilises punktis on valgu veesiduvusvõime minimaalne. Liha veesiduvusvõime langeb miinimumini umbes 24 tunni möödudes pärast looma tapmist. Hiljem see taas suureneb, saavutades ca 75% oma esialgsest väärtusest. Liha lõiketugevus muutub aga vastupidises suunas veesiduvusvõimega.
    20. PSE liha ja selle tekkepõhjused
    ingl. pale – hele; soft – pehme; exudative – vesine;
    PSE liha tekib looma lühiajalisel stressil .
    Madala pH-ga lihased on heledad ja madala veesidumisvõimega, viimase asjaolu tõttu on edasisel töötlemisel (lihalõikuses, külmtöötlemisel jne) eralduva lihamahla kogus suur ja toodete saagis väiksem kui tavapäraselt.
    21. DFD liha ja selle tekkepõhjused
    ingl. dark – tume, firm – tihke, dry – kuiv.
    DFD liha tekib looma pikaajalisel stressil.
    DFD-liha on kõrge pH-ga, vesi on valkudega tugevasti seotud ning liha tundub seetõttu tume ega ole mahlane. Sellise liha veesidumisvõime on kõrge ning liha sobib keeduvorstide tootmiseks.
    22. Liha subjektiivne ja objektiivne kvaliteet
    Subjektiivset kvaliteeti määravaks teguriks on tarbija eelistused, harjumus, ootused toote suhtes (toote suitsutusaste, soolasus jne).
    Objektiivne kvaliteet peab olema määratav ja mõõdetav. Näiteks on võimalik määrata füüsikalisi näitajaid: niiskusesisaldus , keedusoolasisaldus, nitritisisaldus.
    23. Toidu saastumise viisid (3)
    BIOLOOGILINE
    * seened (hallitused, pärmseened)
    * bakterid
    Toksiinid on enamasti kuumakindlad ja toiduainete töötlemisel ei hävi. Enamus baktereid seevastu hävivad juba 72 C juures.
    * parasiidid – keeritsuss * toiduviirused
    KEEMILINE
    * lisatud lisaained
    * pesu- ja desoained
    * saasteained- antibiootikumid tooraines, taimekaitsevahendid
    FÜÜSIKALINE
    * ohtlikud võõrkehad ( teravad metallesemed, klaasitükid, sõrmused, kõrvarõngad jne)
    * ebameeldivad ja lubamatud võõrkehad (juuksekarvad, putukad, pakkematerjal jne)

    24. Liha kvaliteedinäitajad
  • sanitaar-hügieenilised näitajad;
  • füüsikalis-keemilised näitajad;
  • organoleptilised näitajad;
  • bakterioloogilised näitajad;
  • toote toiteväärtus ;
  • müüdavuse kvaliteet;
  • organoleptiline (sensoorne) kvaliteet;
  • tehnoloogiline kvaliteet;
  • eetiline kvaliteet.
    25. Bakterite arengut mõjutavad tegurid
    1) Toitained
    Roisubakterid kasutavad toitaineks valke ja aminohappeid. Piimhappebakterite elutegevuseks on vajalik süsivesikute olemasolu.
    Olulised on ka lihas sisalduvad vitamiinid , mineraalained ja rasvad.
    Eriti heaks toitekeskkonnaks on valgurikkad toiduained, seega on kõrge ohuteguriga toiduained liha- ja lihatooted , piim- ja piimatooted , munatooted ja seened.
    2) pH - keskkonna happelisus
    Enamik mikroobe areneb neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas. Tugevalt happelises keskkonnas toimub enamike mikroorganismide hävimine. Tugevalt happelist keskkonda taluvad nt piim- ja äädikhappebakterid.
    Roisubakterite arenguks on sobivaim neutraalne või aluseline keskkond (tapasoe liha);
    Piimhappebakteritele on sobivaim happeline keskkond (surmakangestuse läbinud liha).
    3) Niiskussisaldus, veesisaldus, vee aktiivsus (aw)
    Mikroorganismide seisukohast on oluline vaba ja kättesaadava vee olemasolu (aw)
    Veesisalduse vähendamisega ( kuivatamine ) on võimalik pikendada toiduainete säilitamise aega.
    Kuivtoiduainete säilitamisel on eriti oluline, et hoiuruumid ei oleks niisked.
    4) Temperatuur
    5) Hapnik
    - aeroobsed mikroorganismid ;
    - anaeroobsed mikroorganismid - võimelised arenema ka vaakumpakendamise tingimustes või konservikarbis.
    6) Keemilised ühendid
    - INHIBIITORID - takistavad mikroorganismide arengut ( nitrit );
    - KONSERVANDID ehk säilitusained – samuti pidurdavad või takistavad mikroorganismide arengut
    - KEEDUSOOL - pidurdab mikroorganismide arengut
    - SUHKUR - aeglustab roisubakterite arengut.
    7) Teised mikroorganismid (takistavad/soodustavad)
    Võivad toorainesse sattuda inimese poolt lisatuna või keskkonnast. Näiteks piimhappebakterid muudavad keskkonna roisubakterite elutegevuse jaoks ebasoodsaks.
    8) Aeg arenemiseks
    Mikroobide generatsiooniaeg oleneb mikroorganismide liigist ja keskkonna temperatuurist.
    Ohtlik temperatuurivahemik mikroorganismide arenemise kiiruse seisukohast on 5...68 °C. Eriti ohtlik vahemik on 30...50 °C.
    Kui liha säilitatakse madalate temperatuuride juures ja samal ajal on vähendatud ka vee aktiivsus või hapnikusisaldus , siis väheneb tunduvalt ka liha riknemise võimalus.
    26. Liha mikrobiaalne riknemine (roiskumine, käärimine , hapnemine, hallitamine)
    Roiskumist põhjustavad proteolüütilised mikroorganismid, kes lagundavad oma elutegevuse käigus valke ja valkude hüdrolüüsi produkte (ehk aminohappeid).
    Tapasoe liha on soodne keskkond roisubakterite arenguks: valgurikas, niiske, optimaalne temperatuur, sisaldab alati mingil määral mikroorganisme.
    Käärimine ja hapnemine- Tekib tavaliselt liha soolamisel piimhappebakterite mõjul, kui lisatud suhkru kogus on liiga suur või kui piimhappebaktereid on liiga palju.
    Lihakehade ja värske liha puhul seda riknemisviisi harilikult ei esine, sest liha sisaldab liiga vähe süsivesikuid, mis on piimhappebakterite peamiseks toitaineks.
    Hallitus- Lihal arenevad hallitusseened õhu suure niiskusesisalduse ja õhu halva ringluse korral.
    Hallitusseente arenguks on sobiv liha normaalne happeline keskkond (5,2-7,0).
    Hallitus on võimeline arenema ka miinustemperatuuridel (-10 °C), seega võib liha hallitada ka külmkambrites säilitamisel.
    27. Liha mittemikrobiaalne riknemine (umbumine)
    Umbumist esineb tapasoojal lihal, kui autolüüsi käigus tekkivad gaasid ei saa lihast eralduda.
    Tekib tapasooja liha paiknemisel virnades üksteise peal ning seejuures on takistatud ka õhu juurdepääs. Umbumise vältimiseks tuleb liha jahutada nii, et õhul oleks vaba juurdepääs kogu rümba pinnale. Umbunud lihal on hapukas lõhn, veidi rohekas värvus ja pehme konsistents .
    28.Kõrvallõhnade neeldumine
    Liha absorbeerib oma konsistentsi ja struktuuri tõttu kergesti lenduvaid aineid. Eriti hästi neelduvad lihas puuviljalõhnad. Seega võib liha omandada paljude ainete kõrvallõhnu, kui seda säilitada lõhnavas ruumis või lõhnavate ainete juuresolekul.
    29. Seleta mõisted: rümp, värske liha, konditustatud liha, siiritud liha, MDM, kõlblik kuni kuupäev, parim enne kuupäev.
    RÜMP - tapalooma nõuetekohaselt töödeldud lihakeha, e. looma kere pärast tapmist ja korrastamist.
    VÄRSKE LIHA - liha, millele pole rakendatud muid säilitusprotsesse peale jahutamise, külmutamise või kiirkülmutamise, sealhulgas vaakumpakendatud või kontrollitud rõhu all pakendatud liha. Siia kuuluvad toidukõlblikuks tunnistatud rümbad, rümbaosad ja tapasaadused.
    KONDITUSTATUD LIHA - pehme liha, millest on eraldatud kondid.
    SIIRITUD LIHA - pehme liha, millest on eraldatud sooned, kõõlused ja rasvkude.
    Siiritud liha suunatakse lihatööstuses edasi sorteerimisele, kus see lõigatakse sortidesse kvaliteedi järgi. Selle tulemusena saadakse SORTEERITUD LIHA.
    MDM - ühtlane värske liha mass, mis on saadud luudele kinnitunud lihas- ja teiste pehmete kudede mehhaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil.
    Toiduainete märgistamist puudutav seadusandlus nõuab MDM-i märgistamist etiketil. Märkida tuleb ka liha liik, millest MDM valmistatud on nt. kanaliha.
    MDM-i kasutatakse kuumtöödeldavate lihatoodete tootmiseks nagu näiteks pihvid .
    Eestis valmistatakse MDM-i kanalihast.
    KÕLBLIK KUNI - märgitakse kiiresti riknevatele toiduainetele. Peale märgitud kuupäeva on keelatud toodet müüa, kuna selles võivad olla hakanud arenema tervisele ohtlikud mikroorganismid.
    PARIM ENNE - toit on parim märgitud kuupäevani, peale selle möödumist lubatud toodet müüa juhul, kui ostjat teavitatakse selle möödumisest.
    30. Lihatoodete klassifikatsioon
    Lihatooted jaotatakse:
    • Lihavorstid - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse-ja lisaainetest, lisanditest, toiduainetest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või täidetud vormidesse ning termiliselt töödeldud või fermenteeritud selliselt , et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid.
    • Veretooted - keedetud tangainest, jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 °C.
    • Suitsulihatooted - soolatud või soolamata tükilihast valmistatud ja termiliselt töödeldud tooted.
    • pasteedid ja võided
    Lihapasteet ja singipasteet - määritava konsistentsiga ühtlane peenestatud mass, mis on valmistatud keedetud või kupatatud peenestatud lihatoormest maitseainete lisamisel. NB! Ei sisalda maksa või sisaldab seda kuni 15%.
    Võided - peenestatud võidelise, määritava konsistentsiga mass, mis on valmistatud lihatoormest maitseainete lisamisel.
    • tarrendtooted ja süldid;
    Tarrendtoode - toode, mille üheks komponendiks on želatiin või teiste želeerivate ainetega valmistatud tarrenduv vedelik. Tahkeks komponendiks võivad olla liha, vorsti- ja singiribad, taimsed komponendid. Lihasisaldus tootes ei tohi olla alla 20%.
    Sült - vormis, enamasti kollageenirikka liha keetmisel saadud pehme liha ja tarrendav vedelik. Toote lihasisaldus ei tohi olla alla 50%.
    • Hakklihatooted - praetud, keedetud, küpsetatud või muul viisil termiliselt töödeldud tooted, millised turustatakse kas jahutatuna või külmutatult- kotletid, pihvid, lihapallid.

    31. Nõuded kulinaarsele lihale, suitsu-ja keeduvorstide toorainele.
    Optimaalne liha valmimisaeg (laagerdumine) sõltub liha kasutamise viisist:
    kulinaarne liha: 10-12 päeva, temperatuuril 0…4 ⁰C
    Pärast seda muutub liha hästi seeduvaks ja mahlaseks, pehmeks ja aromaatseks.
    pooltooted : 5-6 päeva
    külmutatav liha: 24-48 tundi
    Liha kasutamine:
    I tapasoe liha - keeduvorst , keedusink;
    II surmakangestuses liha - ei kasutata, lihal lastakse laagerduda;
    III valminud liha - kõik kulinaarsed ja tehnoloogilised otstarbed;
    IV riknenud liha - ei kasutata toiduks.
    Suitsuvorstide valmistamiseks sobib väikese veesisaldusega ja madala veesidumisvõimega jahutatud liha. Hästi sobib madala pH (5,4…5,8) väärtusega ja vanemate loomade liha, mis on eelnevalt korralikult siiritud. pH on oluline ka toote kuivamise seisukohalt (mida lähemal on pH valkude isoelektrilisele punktile, seda kiiremini toode kuivab).
    Keeduvorstide valmistamiseks sobib jahtunud, jahutatud ja ülessulatatud liha. Samuti sobib ka tapasoe liha, kuigi tegelikkuses seda siiski ei kasutata. Liha võib pärineda vanematelt loomadelt, samas võib kasutada ka tööstuses tekkivaid lihalõikmeid.
    32. Lihalõikuse operatsioonid ja lihade lõikamise järjekord (kulinaarne liha, vorstiliha, singiliha)
    Lihalõikus on vaheetapp rümpade külmtöötlemise ja lihatoodete valmistamise vahel.
    Operatsioonid:
    1. Rümpade või poolrümpade vastuvõtmine ja
    kvaliteedi kontrollimine, vajadusel kuiv-
    puhastus;
    2. Esmane lihalõikus - jaotustükkide lõikamine;
    3. Jaotustükkide tükeldamine
    - tööstuslikuks ümbertöötlemiseks;
    - spetsialiseeritud tükeldamine;
    - kombineeritud tükeldamine;
    - jaemüügiks.
    4. Konditustamine;
    5. Pehme liha siirimine;
    6. Sorteerimine
    33. Sealiha kõige enam levinud kasutusalad
    Kaelakarbonaad - Sobib grillimiseks ja šašlõki tooraineks . Samuti kasutatakse ahjupraeks, hautamiseks , praadimiseks .
    Abatükk - Kondita abatükk sobib šašlõkiks, guljašiks, ahjupraeks, supimaterjaliks.
    Tagaosa lihased (sisetükk, välistükk, pähkeltükk, ristluutükk) - Sobivad ahjupraeks kas kamara ja kondiga või ilma. Parim suitsusingi tooraineks, guljašiks ja strooganoviks, sobilik ka woki- ja pajaroogade ning šašlõkimaterjaliks.Tagaosa hinnatumaks tükiks loetakse sisetükki.
    Välisfilee- Sobilik grillimiseks ja praadimiseks lõikude või liblikatena, kasutamiseks paneerituna või ribadena woki-roogades. Seljatüki lõigud sobivad ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks.
    34. Lisaainete mõiste
    Looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil.
    Lisamise eesmärgiks võib olla toidu maitse, lõhna, värvuse, struktuuri ja muude omaduste meelepärasemaks muutmine.
    35. Säilitusainete, emulgaatorite ja antioksüdantide lisamise eesmärk (lisaained)
    Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks ja pikemaajalisemaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne.
    Säilitusained ehk konservandid pikendavad toote säilivusaega ja pidurdavad või takistavad mikroorganismide elutegevust.
    Antioksüdandid pidurdavad rasvade rääsumist, kõrvallõhnade teket. Samuti pikendavad nad ka toote säilivusaega ja takistavad toote toiteväärtuse langust.
    Emulgaatorid muudavad toote koostisosad homogeenseks massiks (emulsioon) ja soodustavad selle püsimist ka edaspidi. Kasutatakse keeduvorstide ja suitsuvorstide segu koostamisel.
    36. Keedusoola , naatriumnitriti, fosfaatide lisamise eesmärk (lisandid)
    Keedusool
    • mõjub veesidumisvõimele, veesidumisvõime on maksimaalne 2,5% soolasisalduse juures;
    • pidurdab mikroorganismide arengut;
    • mõjutab toote lõhna ja maitset ;
    • pikendab toote säilivusaega.
    Naatriumnitrit
    • pidurdab mikroorganismide arengut, toksiinide moodustumist
    • tagab püsiva punakas-roosa värvuse
    • mõjutab toote maitset
    • pidurdab rasvade rääsumist
    Fosfaate kasutatakse veesidumisvõime suurendamiseks . Isegi väike kogus fosfaate on võimeline vähesel määral suurendama pH-d.
    Tänu fosfaatide spetsiifilisele toimele muutuvad lihasvalgud väga sarnaseks olekule, kui liha on soe. Seetõttu suudavad lihasvalgus siduda rohkem vett.
    37. Lihasaaduste valmistamisel kasutatavad maitseained ja maitsetaimed
    Maitseained on tugeva lõhna ja maitsega taimsed ained (koor, vili, juur jne) toiduainete või toidu maitsestamiseks.
    Vürtsid – naturaalsed või kuivatatud maitsetaimed, puude ja põõsaste viljad , juured, õied, koored, lehed, seemned, mis on kas terved, tükeldatud või jahvatatud.
    Ürdid on maitsetaimede maapealsed osad, mida võib kasutada nii värskelt kui ka kuivatatult (meliss, seller, petersell, murulauk).
    Lihasaaduste maitsestamiseks ja aromatiseerimiseks kasutatavaid aineid võib jaotada järgmiselt:
    • taimse päritoluga ained – saadakse taime teatud osadest või kogu maapealsest osast – ürdist.
    • loomse päritoluga ained – valmistatakse lihast, luudest ja sidekoerikkast toorainest.
    • sünteetilised aromatisaatorid – valmistatud nt üksikute aminohapete segamise teel.
    • Mineraalained – keedusool, suhkur, naatriumnitrit. Need ained ei mõjuta otseselt toote lõhna, küll avaldavad mõju toote maitsele.

    38. Nõuded vorstikestadele
    - tihe; - vastupidav; - elastne; - niiskust mitteimav;
    - vastupidav mikroorganismide toimele; - vajadusel gaasi ja auru läbilaskev;
    - kergelt eemaldatav; - kõrge temperatuuritaluvusega (160 ºC).
    Lisaks nendele on kestadel veel üks oluline nõue – eristumine konkurendist.
    Rusikareegel tehnoloogias :
    Tehnoloog peab teadma, kuidas kesta kasutada! Kui toote tehnoloogia näeb ette suitsutamist ja kuivatamist, peab kestal olema küllaldane gaasi ja auru läbilaskevõime.
    Viinerite ja sardellide jaoks kasutatakse enamasti söödavaid naturaalkesti (sooli).
    39. Kollageenkestade, tsellulooskestade ja polümeersete kestade omadused
    Kollageenkestad on valmistatud kollageeni- rikkast toormaterjalist (nahad).
    vastupidavad- olenevalt kesta paksusest; osad kollageenkestad on söödavad; suure kokkutõmbumisvõimega; gaasi ja auru läbilaskvad; hästi värvuv (suits); kergelt eemaldatav; elastne; kena välimus.
    Tsellulooskestad on valmistatud puidutselluloosist.
    gaasi või auru mitteläbilaskvad või läbilaskvad; kergelt tootelt eemaldatav; lai värvuse ja kaliibri valik; kõrge temperatuuritaluvus; minimaalne kaalukadu ; suitsu läbilaskvad mehhaaniliselt suur tugevus; hästi klipsitavad; mustri ja kirja trükkimisvõimalus kestale; odav.
    Sünteetilised e polümeersed kestad: gaasi ja auru mitteläbilaskvad; kaalukadu ei esine; ilus välimus; väldib keetmisel rasva- ja puljongivalangute teket; hästi eemaldatav; mehhaaniliselt vastupidavad; hallituskindel; talub hästi klipsimist; suur kaliibri ja värvivalik; kest ei tõmba kortsu; mustri ja teksti pealetrükkimise võimalus; talub külmutamist; sobilik vormis toodete tootmiseks; kallis.
    40. Suitsutamise eesmärk, suitsutamise kui protsessi etapid (faasid), suitsutamise ajal toimuvad protsessid
    Suitsutamise eesmärgid:
    • anda tootele meeldiv välimus;
    • anda suitsumaitse;
    • pikendada toote säilivust (mikroorganismide elutegevuse pidurdumine);
    • oksüdeerumisprotsessi pidurdumine.
    Suitsutamise kui protsessi võib jaotada kolme etappi (faasi):
  • suitsutusosakeste sadestumine toote pinnale;
  • suitsu koostisosade imendumine tootesse;
  • toote koostisosadega toimuvad muutused suitsu toimel.
    Pikaajalise suitsutamise ajal, näiteks toorsuitsuvorstide valmistamisel toimuvad ka järgmised protsessid:
    • toote kuivamine;
    • ensümaatilised protsessid;
    • antioksüdatiivsed protsessid;
    • bakteritsiidsed protsessid;
    • toote kulinaarne valmimine.
    Toimuvad muutused olenevad eelkõige suitsutuskestusest ja –režiimist.
    41. Suitsutusrežiimid
    külmsuits: 18…22 °C max 30 °C
    kuumsuits: 35…50 °C
    küpsetamine suitsus: 70…120 °C
    Suitsutamiseks kasutatakse universaal-termokambreid, suitsuahjusid, alternatiivina ka suitsutusvedelikke.
    42. Soolamise eesmärk ja soolamismeetodid
    Soolamine on väga vana liha säilitamise viis. Selle tulemusena säilib liha kauem, sest hävitatakse suurem osa lihas leiduvaid baktereid ning takistatakse uute mikroorganismide juurdekasvu .
    Pikem säilivusaeg saavutatakse kuivsoolamise puhul kõrge soolasisalduse ja madala niiskusesisaldusega, kuna sooldumise ajal eraldub lihamahl.
    • Klassikaliseks soolamismeetodiks ongi kuivsoolamine, mille puhul lihatükid hõõrutakse soolaga sisse, asetatakse vaheldumisi soolaga nõusse ning lastakse pikalt seista.
    Toote sooldumine võtab kaua aega ja saadav toode on tugevalt soolane ja tuim ning tootel on sooldumisprotsessis suur massikadu (10…20%).
    • Kasutatakse ka märgsoolamist, mille puhul soolvesi valatakse anumasse liha peale.
    Ka selle meetodi puhul on protsess aeglane. Toote soolasisaldus võib olla üsna ebaühtlane ning sooldumisaste on raskesti kontrollitav. Kui soovitakse saada hea kvaliteediga toodete, peaks sooldumine kestma 40…60 ööpäeva.
    • Kolmandaks soolamismeetodiks on segasoolamine. Selle meetodi korral toimub esmalt 3-4 ööpäeva jooksul kuivsoolamine, millele järgneb juba märgsoolamine.
    Kasutatakse tervete tagasinkide ja näiteks küljetükkide soolamiseks.
    • Tööstustes kasutatakse sooldumist kiirendava meetodina soolvee pritsimist lihasse. Selleks kasutatakse paljunõelalisi soolveepritse. Pritsitav soolveehulk on 8-10% liha kaalu kohta.

    43. Kuivatamise eesmärk:
    Kuivatamine on üks toiduainete lihtsamaid ja vainimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainetest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist.
    Toote täielik kuivatamine on lihatööstustes kasutusel ainult erijuhtudel: vere-ja puljongipulbri tootmisel.
    Enamasti kasutatakse kuivatamist siiski koos teiste konserveerivate võtetega. Hästi säilivad on näiteks toorsuitsusingid ja toorsuitsuvorstid. Säilivuse tagajaks on soolamine, fermenteerimine, suitsutamine ja kuivatamine.
    44. Liha sorteerimine ja erinevad sorteerimissüsteemid
    Sorteerimise eesmärk on saada kindlate omadustega lihatooraine, mis lihtsustab retseptide väljatöötamist, toote omahinna kalkuleerimist, annab ülevaate toote omaduste kohta (rasvasisaldus, toiteväärtus jne).
    Paljud ettevõtted kasutavad sorteerimisel ENSV -s väljatöötatud põhimõtteid, on ka tööstuste endi poolt väljatöötatud sorteerimismeetodeid.
    Sealiha ENSV-s 3 sorti:
    • KÕRGEM (mitterasvane, tai) – tailiha saagis siiritud liha kogusest 40%;
    • I SORT (poolrasvane) – peale lihaskoe 30-50% rasvkude;
    • II SORT ( rasvane ) – 70% rasvkude, 30% lihaskude.
    Kaasaegne sealiha sorteerimine:
    sealiha 90/10, st 90% lihaskude ja 10% rasvkude;
    sealiha 80/20, st 80% lihaskude ja 20% rasvkude;
    • Analoogset sorteerimismeetodit võib kasutada ka teiste lihaliikide puhul
    • Lihalõikusruumi temperatuur maksimaalselt +12 °C.
    45. Kuterdamise olemus ja kuterdamise käigus toimuvad protsessid (etapid), kuterdamise kestus, erineva rasvasisaldusega lihade kutrisse lisamise printsiibid .
    Kutter on peenpeenestusseade, mida kasutatakse vorstimassi valmistamiseks. Kasutatav tooraine võib olenevalt kutrist olla jahutatud, külmutatud või ka kõrgemal temperatuuril (maksavorst).
    Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine.
    Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid. Kutrikauss pöörleb ja seal asuvad noad peenestavad ja segavad toorainet. Kuterdamise lõpuks saadakse homogeenne vorstisegu - viinerid, sardellid , keeduvorstid. Olenevalt kutrist võib see töötada vaakumis või atmosfäärirõhul.
    Kuterdamine toimub kahefaasilise protsessina:
  • peenpeenestamine (1/3 kogu protsessist);
  • vorstisegu moodustumine (2/3 kogu protsessist).
    Tooraine lisamise järjekord:
  • esmalt kõige taisem tooraine,
  • seejärel soolamislisandid (keedusool, fosfaadid ), jäävesi,
  • rasvane tooraine ja
  • maitseained
    Kuterdamise põhireeglid:
  • mitterasvane liha töödeldakse võimalikult külmalt;
  • rasvane ja sidekoerikas liha tuleb maksimaalselt peenestada , et ei tekiks tükke struktuuris.
  • kuterdamine lõpetatakse fosfaatabiainete puhul temperatuuril 12—14 °C, maksimaalselt 16 °C juures.
  • Kui vorstisegu temperatuur on liiga kõrge, võib töödeldav rasv/pekk üle kuumeneda, sulada ning lihavalkude ümber koguneda. Selle tulemusena väheneb vorstimassi veesiduvusvõime ning tekib oht rasvavalumite tekkeks.
    • Kõrge temperatuuri vältimiseks lisatakse kuterdamise ajal vorstisegusse jääd.
    46.Keeduvorsti tehnoloogia
    Tooraine peenestamine hundis (2mm)
    Peenestatud sealiha laadimine kutrisse ja kuterdamine mõni minut
    Lisada cuttergold 150 „supreme“, ½...1/3 jää/vee kogusest ja kuterdada segu temperauurini 10 °C
    Lisada peenestatud põseliha, ülejäänud vesi/jää, maitseained
    Kuterdada temperatuurini 12...14 °C
    Vorstimass pritsida kesta ja keerutada ning suunata termotöötlusele
    Kuumutamine 40 °C juures
    Suitsutamine 60 °C juurse
    Keetmine 72...75 °C juures
    jahutamine külmas vees või dušši alla 10 minutit
    47. Suitsuvorstide tehnoloogia
    Tooraine peenestamine hundis (3mm)
    Sealiha kuterdamine, lisada fosfaadid ja sool
    Lisada ½ jääd ja jätkata kuterdamist
    Rasvase tooraine lisamine kutrisse ja protsessi jätkumine
    Ülejäänd jää ja maitseainete lisamine kutrisse ja vorsimassi kuterdamine segu moodustumiseni
    Eelnevalt peenestatud sealiha lisamine vorsti põhimassiga (kutrisse)
    Vorstimassi pritsimine kesta
    Keetmine 76 °C juures
    Jahutamine
    Säilitamine 2...4 °C juures
    48. Toorsuitsusinkide tehnoloogia
    Tooraine ettevalmistamine
    Soolvee pritsimine toorainesse (10-12%). Paljunõelaliste pritsidega
    Tooraine sissehõõrumine soolaseguga (97% soola, 3% suhkrut)
    Sinkide laadimine mahutisse
    Liha sooldumine mahutis 3 ööpäeva, 4 °C juures
    Sinkide ülevalamine soolveega
    Märgsooldumine ülevalamissoolvees 10-20 ööpäeva
    Soolvee äravalamine ja sinkide järelvalmimine, 5 ööpäeva
    Sinkide leotamine vees, 2-4 tundi
    Sinkide pesemine ja riputamine raamidele
    Suitsutamine 18-22 °C- 5 ööpäeva, 30-35 °C- 2 ööpäeva
    Kuivatamine 3-5 ööpäeva, 12 °C
    Jahutamine
    Säilitamine
    Singid - töödeldud või töötlemata tükilihast tooted, enamasti soolatud, võib olla ka masseeritud, nööriga seotud või võrku, kesta, vormi pressitud ja termiliselt töödeldud
    49. Tumbleeritud sinkide tehnoloogia
    Tooraineks on suuremad veiselihatükid (+2…+4 °C), võimalikult rasva- ja sidekoevabad.
    Soolvesi: 7%-line : 72,0 kg vett, 20,0 kg jääd, 7,0 kg nitritsoola, 5,0 kg Pastrami (segu sinkidele)
    Soolvee pritsimine
    Pritsitakse toorainesse kolmes jaos. Korraga pritsitakse 10%. Seega pritsitava soolvee kogus on kokku 30% tooraine kaalu kohta. Kasutatav pritsimisrõhk on 1,4 bari.
    Masseerimine/tumbleerimine
    Selleks etapiks on 2 erinevat võimalust:
    a) 45-60 minutit pidevat tööd => 12 tundi puhkeaega => 45-60 minutit tööaega.
    b) 10 minutit tööd => 10-15 minutit pausi=> 10 minutit tööd…
    Kokku peaks kogu tsükkel kestma ~12 tundi, tuima liha puhul kuni15 tundi.
    Singiliha temperatuur ei tohiks tumbleerimise ajal tõusta üle 8 °C.
    Pritsimine/kestaga ümbritsemine ja vajadusel ka klipsimine
    Selleks on kolm erinevat võimalust:
    • kohene pritsimine keeduvormi;
    • pritsimine kesta
    • ümbritsemine kollageenkilega ja surumine toru kaudu singivõrku.
    Kuumtöötlemine
    Termiline töötlemine 74-76 °C juures 2 tunni jooksul, kuni toote sisetemp on jõudnud +71 °C-ni.
    Jahutamine
    Jahutamine toimub kahes etapis :
    1) 10-15 minutit külma dušši all;
    2) jahutamine jahutuskambris, kuni sisetemperatuur +6 °C.
    50. Vorstitoodete defektid
    Batoonid määrdunud tahmaga, tuhmunud
    Heledamad laigud batoonide pinnal (liitumisjäljed)
    Puljongivalumid kesta all
    Rasvavalumid kesta all, sulanud pekk
    Kest lõhenenud
    Kest kortsus
    Hall värvus lõikepinnal, segu muutumine rabedaks
    Peki ebaühtlane jaotumine
    Batoonide otsad kõrbenud
    Tühimikud, poorsus
    Kollane pekk lõikepinnal ja räästunud peki maitse
    Lima ja hallitus batooni kestal või kesta all
    51.Sinkide (suitsulihatoodete defektid)
    Lihasgruppide mitteseostatus
    Liiga suur kaalukasv liha pritsimisel (soovitatav kaalukasv on 20-30%), valed masseerimis-
    või tumbleerimistemperatuurid ( parima veesidumisvõime saavutamiseks peaks temperatuur jääma +2…+4 °C vahele), valesti seadistatud soolveeprits.
    Pitsilise struktuuri teke
    Võib olla põhjustatud valesti valmistatud pritsimissoolveest. Selline probleem saab tekkida, kui soolvesi valmistatakse erinevate komponentide kokkusegamisel mitte spetsiaalsest pritsimssegust valmistatud soolvee kasutamisel . Samuti võib selle põhjuseks olla valede temperatuuride kasutamine pritsimisel ja tumbleerimisel. Jälgida tuleks, et tooraine oleks temperatuuril +2 °C ja soolvesi maksimaalselt +4 °C. Tumbleerimise lõpuks peab liha temperatuur olema maksimaalselt +6 °C.
    Puljongi- ja rasvavalangute teke
    Peamiseks põhjuseks on singitooraine halb kvaliteet (PSE-liha) ja kasvustimulaatorite abil nuumatud looma liha.
    Mõlemal juhul on lihaskude ebaloomulikult pehme konsistentsiga ja sissepritsitav soolvesi peseb lihastest valgu välja. Seetõttu tekivad toote pinnal ja sees tühimikud, mis täituvad vedelikuga. Kui vedelik on valgurikas, siis koaguleerub vedelik termilisel töötlemisel ja toote sisse või pinnale tekivad želeekogumikud.
    Kuivad ja kõrbenud singid
    Defekti põhjuseks on liiga kõrge temperatuuri kasutamine sinkide termilise töötlemise ajal. Normaalne kambri temperatuur kuumsuitsusinkide valmistamisel on + 85….90 °C.
    Termiliste töötlemiskambrite kasutamisel on aga kergesti võimalik seda viga vältida.
    52. Külmakett
    1. Esmane jahutamine s.o. tapasooja liha jahutamine. EL määruste järgi peab liha olema jahutatud tootesisese temperatuurini +7 °C.
    2. Jahutatud liha säilitamine
    Liha soovitatakse säilitada - laagerdada 2 nädalat.
    3. Teisene jahutamine
    Liha töötlemine põhjustab liha soojenemise. Enne hulgimüügi või müügi jaoks pakendamist tuleb liha uuesti maha jahutada.
    4. Liha transport müügiketti, sobiv temperatuur transportimiseks on -1±0,5 °C.
    5. Liha säilitamine kaupluses +2…+6 °C.
    6. Liha transport kaupluse külmletist koju. Vajalik oleks eelnev tarbija koolitamine.
    7. Liha kodune säilitamine
    Kodune säilitamine temperatuuril +2…+6 °C võib kesta mõnest tunnist mitme nädalani. Seda lüli tuleks arvestada koos “kõlblik kuni” kuupäevaga.
    Külmutatud liha säilitamistemperatuuriks on -18 °C. Kui külmutatud liha saadetakse poodi,siis peab seda ka seal säilitama samal temperatuuril (-18 °C). Ilmselt on tegu tootega , mis realiseeritakse külmutatud olekus
    53. Liha-ja vorstimüügi hügieen
    TÖÖKOHT
    • puhas, hästi valgustatud, ventileeritud;
    • töökohal pole liiga palju pakkematerjale, pakkematerjalide jääke;
    • töökohal ei esine vorstiotsi, klipse, nööre;
    • pole raskesti pestavaid töövahendeid: puidust lõikelaudu, puitpeaga nuge;
    • pole tarbetud esemeid: kasutusel mitteolevaid hinnasilte, käekotte, riietusesemeid jne.
    MÜÜJA ISE
    • kannab puhtaid, terveid ja kergestipestavaid riideid;
    • teenindaja käed on puhtad: peseb käsi enne töö alustamist, iga määrdumise järel;
    • kannab teenindades ühekordseid kindaid;
    • küüned on hoolitsetud, lühikeseks lõigatud, lakkimata;
    • sõrmed on sõrmusteta.
    KAUP
    • tagatud pidev külmakett ja teised hoiutingimused;
    • kaup on paigutatud hoiuruumis ja letis FIFO põhimõttel: esimesena sisse ― esimesena välja;
    • puudub võimalus ristsaastumiseks;
    • kaup pole tugevasti lõhnavate ainete läheduses;
    • toored tooted on eraldatud kuumtöödeldud toodetest
    RUUMID
    • hoiu-, müügi- ja kõrvalruumides pole närilisi, putukaid, lemmikloomi, hulkuvaid loomi jne.
    • tagatud on nõutavad hoiutingimused;
    • välistatud on ristsaastumise võimalus.

    Vorstilett peab olema:
    Leti kujundamisel on tarvis jälgida järgmise aspekte:
    VORSTI LÕIKEPIND:
    • lõikepind värske;
    • normaalse värvusega;
    • defektideta.
    VORSTIKESTA VÄLIMUS
    • mitte liigselt kuivanud, kortsunud;
    • kest ei tohi narmendada;
    • kest ei tohi olla hallitanud;
    • kest ei tohi olla tahmane;
    • kest ei tohi olla rasvatilkadega;
    • kest ei tohi olla katkine/torgitud.
    VORSTIDE PAIGUTUS
    • ei tohi olla lähedal teiste lõhnadega tooteid
    • toored tooted peavad olema eraldi kuumtöödeldud toodetest;
    • paigutatud FIFO põhimõttel ( first in―first out);
    • erinevad partiid peaks olema paigutatud eraldi.
    NB! Säilitada külmaketti
    • hinnasilte ei tohi vorsti sisse torgata;
    • mõelda leti taustavärvide valikule;
    • mõelda leti kaunistuste peale;
    • mõelda vorstialuste valikule;
    • aegajalt vaadata letti ka ostja poolt

  • Vasakule Paremale
    Lihasaaduste eksam #1 Lihasaaduste eksam #2 Lihasaaduste eksam #3 Lihasaaduste eksam #4 Lihasaaduste eksam #5 Lihasaaduste eksam #6 Lihasaaduste eksam #7 Lihasaaduste eksam #8 Lihasaaduste eksam #9 Lihasaaduste eksam #10 Lihasaaduste eksam #11 Lihasaaduste eksam #12 Lihasaaduste eksam #13 Lihasaaduste eksam #14 Lihasaaduste eksam #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liiina16 Õppematerjali autor
    1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus)
    2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes?
    3. Kvaliteediahela põhimõtted ja toidu jälgitavus
    4.Ohutu toote saamise eelduseks olevad tegurid (3)
    5. Ohutu toidu mõiste
    6. Toidu mõiste
    7. Toiduringi põhimõtted
    8. Liha kui toit - miks peaks liha sööma? Missuguste oluliste toitainetega varustab liha meie organismi?
    9. Loomse valgu allikad
    10. Toiduenergia allikad, nende energeetiline väärtus ja kasutamise järjekord.
    11.Soovitatav liha tarbimisnorm meie kliimapiirkonnas. Erinevate lihaliikide tarbimine Eestis
    12. Liha morfoloogiline koostis
    13. Lihase ehitus
    14. Sidekoe ehitus
    15. Toruluu ehitus
    16. Lihaskoe, sidekoe, rasvkoe ja vere keemiline koostis
    17. Autolüüsi etapid
    18. Tapajärgsed muutused lihas
    19. Autolüüsi käigus toimuvad muutused (pH, glükogeenisisaldus, piimhappesisaldus, veesidumisvõime, lõiketugevus)
    20. PSE liha ja selle tekkepõhjused
    21. DFD liha ja selle tekkepõhjused
    22. Liha subjektiivne ja objektiivne kvaliteet
    23. Toidu saastumise viisid (3)
    24. Liha kvaliteedinäitajad
    25. Bakterite arengut mõjutavad tegurid
    26. Liha mikrobiaalne riknemine (roiskumine, käärimine, hapnemine, hallitamine)
    27. Liha mittemikrobiaalne riknemine (umbumine)
    28.Kõrvallõhnade neeldumine
    29. Seleta mõisted: rümp, värske liha, konditustatud liha, siiritud liha, MDM, kõlblik kuni kuupäev, parim enne kuupäev.
    30. Lihatoodete klassifikatsioon
    31. Nõuded kulinaarsele lihale, suitsu-ja keeduvorstide toorainele.
    32. Lihalõikuse operatsioonid ja lihade lõikamise järjekord (kulinaarne liha, vorstiliha, singiliha)
    Lihalõikus on vaheetapp rümpade külmtöötlemise ja lihatoodete valmistamise vahel.
    33. Sealiha kõige enam levinud kasutusalad
    34. Lisaainete mõiste
    35. Säilitusainete, emulgaatorite ja antioksüdantide lisamise eesmärk (lisaained)
    36. Keedusoola, naatriumnitriti, fosfaatide lisamise eesmärk (lisandid)
    37. Lihasaaduste valmistamisel kasutatavad maitseained ja maitsetaimed
    38. Nõuded vorstikestadele
    39. Kollageenkestade, tsellulooskestade ja polümeersete kestade omadused
    40. Suitsutamise eesmärk, suitsutamise kui protsessi etapid (faasid), suitsutamise ajal toimuvad protsessid
    41. Suitsutusrežiimid
    42. Soolamise eesmärk ja soolamismeetodid
    43. Kuivatamise eesmärk:
    44. Liha sorteerimine ja erinevad sorteerimissüsteemid
    45. Kuterdamise olemus ja kuterdamise käigus toimuvad protsessid (etapid), kuterdamise kestus, erineva rasvasisaldusega lihade kutrisse lisamise printsiibid.
    46.Keeduvorsti tehnoloogia
    47. Suitsuvorstide tehnoloogia
    48. Toorsuitsusinkide tehnoloogia
    49. Tumbleeritud sinkide tehnoloogia
    50. Vorstitoodete defektid
    51.Sinkide (suitsulihatoodete defektid)
    52. Külmakett
    53. Liha-ja vorstimüügi hügieen

    Sarnased õppematerjalid

    Lihatoodete tehnoloogia
    14
    pdf

    Lihatoodete tehnoloogia

    Lihatoodete tehnoloogia Lihatooted on lihast valmistatud või liha sisaldavad tooted, mida on töödeldud sellisel viisil, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Toode võib lisaks lihale sisaldada ka muid toiduaineid. Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jah

    Loodusteadused
    Viinerid ja sardellid esitlus
    30
    docx

    Viinerid ja sardellid esitlus

    Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat VIINERID JA SARDELLID Terje Heidemann MK2 Juhendaja Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. VIINERITE JA SARDELLIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA.....................4 1.1. Tooraine................................................................................................................. ...4 1.2. Kuterdamine.......................................................................................................... ...5 1.3. Pritsimine...............................................................................................................

    Toitumise alused
    Liha KT
    2
    docx

    Liha KT

    · kuidas pH muutub lihas- eluslooma lihastes pH 7,0-7,4. tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8tunni jooksul pärast tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Liha valkude denaturatsioon = madal pH + kõrge temperatuur. Valkude denaturatsioon põhjustab nende lahustuvuse kao, vee kaotuse, veesidumisvõime vähenemise, värvus muutub heledamaks. Nimetatud muutused on ebasoovitavad nii värske liha kui ka lihasaaduste tooraine puhul. · liha lõike viisid- Et liha säilitaks oma vett, tuleb liha lõigata nii, et sidekoelised kestad jääksid maksimaalselt terveks · liha veesisaldus- Annab lihale massi ja mahlasuse. Vesi on lahustiks lihas sisalduvate vees lahustuvate toitainete jaoks. 60-80% · liha külmutamine ei tohi olla üksteise vastus · rümp- looma kere pärast tapmist ja korrastamist. · tapajärgsed muutused lihas 1. Temperatuuri muutus 2. pH muutus 3

    Lihatehnoloogia
    KVALITEEDI hindamine
    132
    pdf

    KVALITEEDI hindamine

    KVALITEEDI HINDAMINE Eve Hõrak LIHA JA LIHATOODETE KVALITEEDI HINDAMINE LIHA KVALITEEDINÄITAJAD • liha toiteväärtus (keemiline koostis), • organoleptilised (värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus) • tehnoloogilised (liha pH, veesiduvus) omadused • hügieeninäitajad ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD • Värvus • Maitse ja lõhn (fleiv) • Liha õrnus ja tuimsus VÄRVUS • Liha värvus on tavaliselt esimene kvaliteedinäitaja, mida tarbija hindab. Liha värvus määrab suures osas liha kaubandusliku välimuse. • Lihaskoe värvuse intensiivsust mõjutab seatõug, sugu, vanus, söötmisviis, lihaskoe pH. • Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. • Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistin- guid. • Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik). Hästi veretustatud liha üldvärvuse m

    Toiduohutus
    Liha ja subproduktid
    42
    ppt

    Liha ja subproduktid

    LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS

    Toiduainete õpetus
    TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS
    47
    docx

    TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

    TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) ­ lahieelbaas ­ sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) ­ Loomade algtöötlemise osakond ­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­

    Tehnoloogia
    Liha ja lihatooted - referaat
    20
    doc

    Liha ja lihatooted - referaat

    SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha..........................................................................

    Toidukaubandus
    Liha ja liharoad
    38
    ppt

    Liha ja liharoad

    Liha ja liharoad Kristi Tüvi Miks peaks liha sööma? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit,

    Kokk




    Kommentaarid (2)

    katts70 profiilipilt
    katts70: Väga hea materjal!
    20:47 03-02-2016
    329450 profiilipilt
    329450: Väga hea!
    14:56 12-03-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun