Areng ja õppimine eksam (2)

1. Ontogenees -Üksikorganismi arengutee , mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga.
2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng
3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine
4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt.
esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste
kehaproportsioonide väljakujunemine jne.
*Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi
individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega.
5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine , jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes varasemate põlvkondadega. A põhjuseks on elanikkonna ulatuslikust migratsioonist põhjustatud genofondi mitmekesistumine , toitumistingimuste ja meditsiinilise teeninduse paranemine.
6. Akseleratsiooniga kaasnevad tervisehäired:1. luukoe resistentsuse (vastupanu) langus
2. südameveresoonkonna disproportsioonid 3. kõrgenenud allergilisus 4.närvisüsteemi ülitundlikkus
7. Keh. arengu retardatsioon. Kehalise arengu pidurdumine. Ühevan. lapsed ja noorukid on erineva pikkusega ja kehakaaluga, kusjuures osadel ilmneb selge mahajäämus oma vanusegrupile iseloomulikest keskmistest näitajatest.
8. Kehalise arengu retardatsiooni võimalikud põhjused.
* vaegtoitumine varajases lapseeas
* läbipõetud haigused
* geneetiline eripära
9. Inimese nõrk bioperiood on vanusepiirides sünnist kuni 15. eluaastani ja alates 45.
eluaastast kuni surmani, tugev bioperiood 16-44. eluaastat .
10. Inimelu nõrka bioperioodi iseloomustab:
Nõrgal bioperioodil on keskkonna mõju indiviidi arengule väga tugev. Sellel perioodil võivad
isegi esmapilgul vähe olulised faktorid (ööpäeva rütmika, toidureziimi rikkumine , ülepiirilised
kehalised ja vaimsed koormused, nauteainete kasutamine jne.) häirida arengu normaalset
kulgu.
11. Nimeta sünnijärgse arengu kolme kriitilise perioodi vanusepiirid.
*2-4 aastat-aeg, millal organismi kohanemisvõime välismõjurite suhtes on suhteliselt nõrk.
Selles ajavahemikus hakkab laps aktiivselt liikuma, kiiresti arenevad teadvus ja kõneoskus,
suureneb traumade oht, organism ei talu ülepingeid.
*7-8 aastat-sel perioodil läheb laps kooli, suureneb vaimne koormus, väheneb kehaline
aktiivsus.
*11-15 aastat-puberteediga seotud ulatuslikud ümberkorraldused nooruki organismis nõuavad
nii vaimsete, kui ka kehaliste koormuste täpset indiviidile vastavat doseerimist.
Ülekoormustel eriti rasked tagajärjed, mis võivad viia isegi psüühikahäireteni. Eriti tugevad
järelmõjud on nauteainete tarvitamisel.
12. Nimeta sünnijärgse arengu iga kolme kriitilise perioodi 1 iseloomulik tunnus.
Vt. eelmist vastust.
13. Regulatsioonimehhanismide üldskeem:
Neutraalne regulatsioon :
Närvisüsteemis närviimpulsside abil
Toime kiire, kiirelt mööduv
Humoraalne regulatsioon:
Hormoonide toimel veres
Toime aeglane, suhteliselt püsiv
14. Neuraalne regulatsion – toimub närvisüsteemi närviimpulsside abil, seda
iseloomustab väga suur kiirus.
15. Humoraalne regulatsioon – toimub vere keemilise koostise muutumise abi, kus juhtrolli
omab vere hormoonide taseme muutus. Regulatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, kuid
muutused on püsivad.
16. Närviimpulss – suure kiirusega mööda närvikiudu kulgev depolarisatsiooni laine.
17. Sünaps – närvirakkude (neuronite) vaheline kontaktipaik.
18. Mediaator – aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt.
adrenaliin , serotoniin, atsetüülkoliin.
19. Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale.
20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid.
21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel
väljakujunenud vastusreaktsioonid.
22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks , kaitserefleks, orienteerumisrefleks,
mängimisrefleks.
23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele.
24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset
ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja
peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda
aega koos.
25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused:
seoste loomise protseduure tuleb korrata
suurajukoor peab olema aktiivses seisundis
suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid
seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata
26. Õppimise neurofüsioloogiline aluseks on seoste loomine suurajukoores ja mälu.
27. Dünaamiline stereotüüp – on tingitud reflekside jada, kus iga eelnev refleks on
vallandajaks järgnevale refleksile.
28. Dünaamilise stereotüübi tähtsus inimese käitumises.
positiivne mõju - võimaldab standartsetes tingimustes sooritada kiiresti
mingisuguseid ülesandeid.
negatiivne mõju – tingimuste muutumisel liigselt kinnistunud sereotüüp osutub
tegevuse takistuseks.
29. Mälu tasandid. Sensoorne (kuni 1sek), primaarne (mitmed sek), sekundaarne (min –
aastad) ja tertsiaalne mälu (püsiv).
30. Mälu neurofüsioloogiline olemus.
Lühimälu – põhineb biokeemilistel muutustel närviraku membraanides.
Püsimälu – põhineb spetsiifiliste valgu sünteesi protsessidel peaajukoore närvirakkudes.
31. Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses.
Organismi suhtlemisel keskkonnaga on aktiivsele tegevusele vastukaaluks vaja mõni tegevus
blokeerida ehk pidurdada . Pidurdus närvirakkudes piirab erutuse laialivalgumist, suunab
erutuse vajalikule teostuselundile. Pidurdus kindlustab reaktsioonide täpsuse ja õigeaegsuse
ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest.
32. Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi.
spetsiaalsed pidurdavad neuronid-sünapsid
mediaatorite kuhjumine sünapsites
33. Pidurdus närviprotsessides jaguneb:
Tingimatu pidrdus:
lihtne e induktiivne
ülepiiriline
Tingitud pidurdus:
kustumispidurdus
diferentseerimispidurdus
tingimuslik pidurdus
hilinemispidurdus
34. Lihtne e induktiivne pidurdus.
Tugevam erutuskolle pidurdab induktsiooni teel nõrgema erutuskolde st juba kulgeva
tegevuse.
35. Ülepiiriline pidurdus tekib: vastuseks liiga tugevale, kestvale ja korduvale ärritajale e
pingutusele ning sunnib meid tegevust lõpetama, et anda kurnatud organile puhkust.
36. Nimeta tingitud pidurduse liigid: kustumispidurdus, diferentseerimispidurdus,
tingimuslik pidurdus, hilinemispidurdus.
37. Kustumispidurdus - juhul kui tegevust, ka õpitut ei korrata, siis refleksi tee kaob ja
refleks kustub .
38. Diferentseerimispidurdus - võimaldab anda tingitud reflektoorset (õpitud) vastust ainult
ühele kindlale ärritajale.
39. Tingimuslik pidurdus - ilmneb, kui mingi tingimus on saanud käitumist pidurdavaks
teguriks.
40. Hilinemispidurdus - põhjustab soovitud tegevuse edasilükkamise kuni märguandeni
tegevuse alustamiseks. Hilinemispidurdus on distsipliini kujundamise aluseks.
41. Väsimuse ilmingud õpilasel. Kehahoiak, apaatne, motoorne rahutus , tegeleb kõrvaliste
asjadega.
42. Nimeta laste närvitalituse puudulikkuse 3 põhjust.
*Puudulik närvikiudude müeliniseerumine
*Mediaatorite kuhjumine sünapsi
*Madalamate ajuosade-ajukoorealuste keskuste sage domineerimine
* Emotsioonid segavad sihipärast tegevust
*Kergelt tekivad ajukoore töös dominantkolded, uued ärritajad ainult tugevdavad
dominantkollet
* Erutus kaldub irradieeruma -erutus kandub teistele, antud hetkel erutusseisundis
olevalt keskuselt ka teistele
43. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) olemus.
Närvirakkude võrgustik ajutüves, millest lähtuvad impulsid aktiveerivad ajukoort.
Võrkmoodustisse saabuvad impulsid erinevatest meeleelunditest.
44. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) tähtsus aju aktiivsustasandi kujunemisel.
45. Loetle tegurid, millised läbi retikulaarformatsiooni aktiveerivad aju.
Haistmine , maitsmine, kuulmine , nägemine, kompimine .
46. Retikulaarformatsiooni roll une saabumisel.
Võrkmoodustise saba otsas asub unekeskus-uni sõltub unekeskusest.
47. Une neurofüsioloogiline selgitus .
Suurajukoore talitluses domineerivad kõik pidurdusprotsessid. Ärkvel olles on inimene
ümbrusega aktiivses kontaktis . Une ajal on kontakt ümbrusega suurel määral katkenud.
48. Organismi funktsionaalsed muutused une ajal.
Hingamine aeglustub, kehatemperatuur langeb, lihased lõdvestuvad, südametöö aeglustub,
seedimine aeglustub.
49. Paradoksaalne e kiire uni, selle neurofüsioloogiline olemus.
Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse ka REM-uneks (Rapid Eye Movement ).
Iseloomulikud kiired bioelektrilised lained.
50. Sügava une neurofüsioloogiline olemus.
Sügav uni e deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem äratada.
See hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine.
51. Paradoksaalse ja sügava une faaside pikkuse muutused une perioodi jooksul.
52. Selgitada seos: une faasid ja inimese vanus.
Mida vanemaks saab inimene, seda väiksemaks jääb unenägude une e kiire une faas.
Vanematel inimestel une võime väheneb.
53. Imikul domineerib paradoksaalse une faas, sest
54. Une ajal ei ole võimalik õppida, sest uni ei võimalda infot salvestada .
55. Uni soodustab õpitu kinnistumist sest, mäletatakse hästi vahetult enne uinumist õpitut,
sest et ei pääsenud vahele infot, mis oleks seganud kinnistumist. REM uni kergendab
kinnistumist mälust üleliigse kõrvaldamise teel. Unustamine on passiivne protsess, mis öösel
toimub aeglasemalt kui päeval.
56. Hormooni mõiste. Kus produtseeritakse organismis hormoone.?
Hormoonid on keemilised infokandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes näärmerakkudes ja
saadetakse verre ning vere kaudu sihtelundisse.
57. Hormoonid saadetakse otse verre, mille abil jõuavad nad sihtelundisse.
58. Suguhormoonid kuuluvad: steroidhormoonide hulka ning jagunevad:
1. androgeenid - meessuguhormoonid
2. östrogeenid – naissuguhormoonid
59. Androgeenide füsioloogiline toime.
60. Puberteediperioodi olemus.
Sigimisvõime väljakujunemise periood.
61. Tüdrukute puberteediperioodi vanusepiirid:
8-9 kuni 14-15 aastat.
62. Poiste puberteediperioodi vanusepiirid:
11-12 kuni 16-18 aastat.
63. Tüdrukute puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab menstruatsiooni algus, selle
tekke vanusepiirid: 12-13 aastat
64. Poiste puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab spermatogenees , selle tekke
vanusepiirid: 15-16 aastat.
65. Selgita mõisted: pollutsioon , ovulatsioon , menstruatsioon .
*Pollutsioon-iseeneslik seemnepurse .
*Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast.
*Menstruatsioon-Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest
vohama ja paksenema. Siin on oluline osa munasarjast verre erituvatel hormoonidel. Nii
toimub igakordne ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel aga
munaraku viljastamist ei toimu ning emaka pehme ja vooderdav limaskest osutub tarbetuks.
See eraldub ja heidetakse kehast välja.
66. Nimeta murdeealise õpilase närviprotsesside 3 iseloomulikku tunnust.
-Ilmneb taas ajukoore kontrolliva ja reguleeriva rolli nõrgenemine
-Esineb närviprotsesside tasakaalustatus-erutus kaldub domineerima pidurduse üle
- Eritus kaldub irradieeruma
-Nõrgeneb sisemine pidurdus-eriti diferentseerimis-ja hilinemispidurdus
-Kõne aeglustub
-Käitumises esineb faasilisi seisundeid, mis väljenduvad mitteadekvaatsete reaktsioonidena.
Nt. plahvatuslikud reaktsioonid suhteliselt nõrkadele ärritajatele. Sellega kaasnevad rohked
käte ja kere liigutused sarnaselt koolieelikutele.
67. Murdeealise õpilase õpivõime võimalik muutus, selle neurofüsioloogiline põhjendus.
-Ajukoore aktiivse rolli nõrgenemine
-Tingitud seosed tekivad aeglasemalt
-Kõne aeglustub
-Liigutuste koordinatsioon halveneb
68. Murdeealise ebastabiilse funktsionaalse seisundi tasakaalustamiseks tuleb arvestada:
Tuleb käituda vastavalt olukorrale, mõistev suhtumine, tuleb arvestada õpilase töökoormust.
69. Vere ülesanded.
*Transport-hapnik kopsudest ja toit-ning ehitusained seedetraktist kudedesse.
*Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine.
*Organismi kaitse
70. Hemoglobiini keemiline olemus, tähtsus.
Erütrotüüdides asuv liitvalk:koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast
heemirühmast. Hemoglobiin seob ja transpordib hapnikku.
71. Hemoglobiini sisaldus veres erinevatel eaetappidel, tähtsus.
-vastsündinul 200 g/l
-väikelapsel 129 g/l
-noorukitel (11-15 a) 134 g/l
-meeste 130-160 g/l
-naistel 115-145 g/l
Kui hemoglobiin on madal ei saa organismi erinevad koed piisavalt hapnikku.
72. Aneemia.
Ehk kehvveresus . * normist madalam hemoglobiinitase
*normist madalam erütrotsüütide arv
76. Südame suhteline mass, südame talitluse näitajate ealised iseärasused.
Täiskasvanul moodustab südame mass 0,5% keha üldmassist, vastsündinul 0,9% keha
üldmassist.
Südame löögimaht kasvab aasta aastalt: 8 aastasel on südame keskmine löögimaht 25 ml, 13
aastasel 36 ml, 15 aastasel 42 ml ja mittetreenitud täiskasvanul 60 ml. Mida noorem on
inimene, seda väiksem on tema südame löögimaht ning seda kiiremini peab verevarustuse
tagamiseks töötama tema süda. Keskmine südame löögisagedus on vastsündinul 140 lööki
minutis , 8 aastasel 90 l./min., 15 aastasel 76 l./min. ja täiskasvanul 60 l./min.
77. Südametegevuse respiratoorne arütmia.
Hingamisarütmia. Füsioloogiline nähtus. Hingates sisse kiireneb südametöö, hingates välja
südametöö aeglustub. Selline südametöö kiirenemine on sedastatav vaid kardiogrammil.
Hingamisarütmia on ilmekas noortel inimestel. Inimese vananedes see väheneb kuni täieliku
kadumiseni.
78. Murdeealise südametegevuse puudulikkuse ilmingud.
Väga kahvatu, pea uimane ja käib ringi, äkiline väsimus, pisted südames.
79. Hapniku tähtsus organismis.
Elutegevuseks vajalik energia saadakse peamiselt toitainete oksüdatiivsel lõhustumisel.
Oksüdatsiooniprotsess saab toimuda ainult õhuhapniku pideva tarbimise teel, mistõttu on
eluks vajalik õhuhapniku pidev juurdevool kopsudesse.
80. Lapse hingamise puudulikkuse põhjused.
Väikelapse kopsud on kehaga võrreldes suhteliselt suured, kuid ehituslikult ja
talitluslikult veel vähe arenenud. Kopsualveoolide arv on suhteliselt väike ja nende
vahel on rohkesti sidekudet. Rinnakorv on silindrikujuline ning hingamislihased
nõrgalt arenenud. Sellest tingituna on ühe hingamistsükliga ( sisse- ja väljahingamine)
organismi toodav hapnikuhulk väike. Vajaliku hapnikukoguse toomiseks organismi
peab laps hingama suure sagedusega.
81. Hapniku puuduse ilmingud organismis.
Haigutamine, ohkamine, hingeldamine.
82. Neelumandli adenoidi mõju lapse arengule ja tervisele.
Sisemise kuulmeava sulgumise tõttu nõrgeneb kuulmine-õppimisraskused. Öine uni häiritud
hingamisraskuste tõttu. Sageli sellised lapsed norskavad-puudulik aju hapnikuga varustamine.
83. Karastamise olemus.
Karastatud inimesel ei lange oluliselt välistemperatuuri langedes nina-neelu limaskesta
temperatuur, mistõttu säilib selle piirkonna limaskesta kaitsevõime.
84. Ainevahetuse mõiste ja põhikomponendid.
Ainevahetus on protsesside kompleks , milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab
neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda.
Põhikomponendid: hingamine, toitumine, seedimine, imendumine , ainevahetusprotsessid
rakkudes, jääkainete eritamine .
85. Valgud , rasvad , süsivesikud. Nende tähtsus ja allikad.
*Valgud-lapse ja nooruki ainevahetuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on koevalkude
intensiivne süntees. Seetõttu vajab laps ja nooruk oma keha ülesehituseks igapäevaselt
rohkesti täisväärtuslikke valke, mis peavad sisaldama asendamatuid aminohappeid. Laps peab
saama toiduga kehamassi iga kilogrammi kohta rohkem valke kui täiskasvanu ja seda rohkem,
mida noorem ta on.
Rasvad-on organismile vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide imendumiseks ja
energiavarude moodustamiseks. Vedelad rasvad pidurdavad sklerootilisi protsesse ja
stimuleerivad maksast sapi eritumist virgutades seedetegevust. Suhteliselt kergemini on
omastatavad madala sulamistemperatuuriga rasvad – taime-, kala- ja piimarasvad, piirata
tuleks kõrge sulamistemperatuuriga sea-, lamba- ja veiserasva kasutamist.
Süsivesikud-on inimesele kõige olulisemaks energiaallikaks. Aju tööks vajalik energia
saadakse praktiliselt ainult glükoosi oksüdatsiooni tulemusena. Süsivesikute piisav hulk
toidus väldib kehavalkude kasutamist energeetilisel otstarbel . Süsivesikute ja rasva vaeguse
korral hakkab organism energiavajaduse rahuldamiseks tarbima glükogeeni, depoorasvu ja
seejärel valke, eeskätt lihasvalke. Süsivesikud katavad ligikaudu 60% ööpäevasest
energiavajadusest. Kõrgeim süsivesikute vajadus on 14 – 17 aastastel noorukitel, kusjuures
noormeestel on see suurema lihasmassi tõttu suurem kui samavanustel neidudel. Päevane
süsivesikute vajadus on otseses sõltuvuses indiviidi kehalisest aktiivsusest ja kehalisest
koormusest. Kehaline koormus tõstab oluliselt süsivesikute vajadust. Mida suurem on
kehaline koormus ja sellest sõltuv energiakulu , seda rohkem vajab organism süsivesikuid.
87. Vee tähtsus organismis, laste veetarbimise eripära.
Organism omastab vaid lahustunud toitaineid, kusjuures kõige olulisemaks lahustiks on vesi.
Inimese igapäevane veevajadus sõltub east ning on otseselt seotud ainevahetuse
intensiivsusega, sealhulgas rakendatava kehalise koormusega. Täiskasvanu vajab
puhkeolukorras ööpäevas 35 ml vett ühe kehamassi kg kohta, imik aga kaks korda rohkem.
Lapsed on vee defitsiidi osas väga tundlikud.
88. Kehakaalu normaliseerimise viisid.
Tuleb vähendada toiduga saadavaid kaloreid ja suurendada kehalist aktiivsust
89. Inimese pikkuskasvu määrav põhifaktor on suguhormoonide aktiivsuse tõus murdeeas .
90. Inimese pikkuskasvu mõjutamise võimalused.
*Mõõdukas kehaline aktiivsus tõstab kasvuhormooni taset veres.
*Kerged põrutused toruluudele pidurdavad kõhreliste kasvutsoonide luustumist.
* Venitused , ripped.
91-92. Tüdrukute ja poiste pikkuskasvu dünaamika erinevatel eaperioodidel.
Kõige intensiivsem kehapikkuse kasv toimub suguküpsuse saavutamise perioodil s. o.
murdeeas ja seda nim. puberteediaegseks kasvuhüppeks. Kuni 10 aasta vanuseni on poisid ja
tüdrukud keskmiselt enamasti ühepikkused, kuid järgneva paari aasta jooksul kasvavad
tüdrukud kiiremini kui poisid ja on omavanuselistest poistest pikemad. Poisid saavad
suguküpseks hiljem kui tüdrukud, seetõttu hakkab nendel ka intensiivne kasvuperiood
hiljem. Alates 15 eluaastast ületavad poisid kehapikkuses tüdrukuid. Tüdrukutel suureneb
pärast esimese menstruatsiooni saabumist kehapikkus veel vaid 6 – 8,5 cm. Tütarlaste kasv
seiskub tavaliselt 16 – 17 aasta vanuses, poistel 17 – 19 aasta vanuses.
93. Keha koostise ealised ja soolised muutused.
Enne puberteeti on nii poiste kui tüdrukute rasva % ühesugune. Pärast seda poistel langeb ja
tüdrukutel tõuseb umbes 10% võrra.
94. Higinäärmed, nende aktiveerumine.
*Merokriinsed-lõhnatud, paiknevad üle kogu keha
*Apokriinsed-haisuga, paiknevad kaenlaalustes, kubemes, pärasoole ümbruses, rinnaesisel
osal. Arenevad puberteedieas.
95. Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid.
*Laste ja noorukite luude suur orgaaniliste ainete sisaldus-kergelt tekivad deformatsioonid .
*Eakatel luude tugev mineraliseerumine- luud muutuvad jäigemaks, suureneb luumurdude oht.
96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine.
Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät. Neid elu jooksul väljakujunenud
kõverdusi nimetatakse füsioloogilisteks kõverdusteks: kaela- ja nimmeosas kõverdust ette
nimetatakse lordoosideks, rinna- ja ristluuosas kõverdusi taha nimetatakse küfoosideks.
Füsioloogilised kõverdused kujunevad välja esimesel eluaastal, kuid fikseeruvad, muutuvad
püsivateks tunduvalt hiljem: kaelalordoos 7 aastaselt, nimmelordoos ja ristluuküfoos 13
aastaselt, rinnaküfoos 21 aastaselt. Füsioloogilised kõverdused tagavad keha vetruvuse –
amortisatsiooni, aitavad säilitada keha tasakaalu, suurendavad kehaõõsi.
97. Rindkere skeleti areng, deformatsioonid.
Väikelapse rinnakorv on silindrikujuline, roided asetsevad horisontaalselt , mistõttu rinnakorvi
liikumine hingamisel on suhteliselt väikese amplituudiga. Roiete eesotsad
kinnituvad rindluule, mis on nooremas eas kõhreline ning luustub alles 35 eluaastaks. Pärast
3. eluaastat hakkab rindkere lamenema, sarnanedes üha enam täiskasvanu sagitaalsuunas
(eest-taha) lamendunud rindkerega. 12-13 aastase õpilase rindkere, vaatamata oma
väiksematele mõõtmetele, vastab kujult täielikult täiskasvanu omale.
Deformatsioonid on eelmises vastuses.
99. Skeletideformatsioonide profülaktika.
*Optimaalse kõrgusega töölaud
*Optimaalne valgustus
*Vajadusel prillide kasutamine
*Skeletilihaste treening
*Värskes õhus viibimine , päikesevalgus
*Õige toitumine
*D-vitamiin*Õige koolikott-seljakott, Õiged hügieenilised jalanõud