Areng ja õppimine eksam (2)

Sarnased õppematerjalid

76

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata

78

doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

Inimese anatoomia ja füsioloogia

23

doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA. inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele.(loom paarisuhe) Oskab valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid,inimene oskab plaanerida kaugele ette.

Bioloogia

20

doc

Närvisüsteem

vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. Suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoliselt hallolluse kiht, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10 ajukoor sisaldab ~10 närvirakku ning ligikaudu 10 korda rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust umbes 1/3. Suuraju koor koosneb mitmest, enamasti 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub

Bioloogia

40

docx

Spordifüsioloogia konspekt

 Töö kestvus üle 30 min o Lihasesisene glükogeenidepoo 10. Aeroobne töövõime. Keha võime teha tööd aeroobselt; kindlustada töötavaid lihaseid võimalikult rohke hapnikuga. Piiriks on max hapniku tarbimine. Sõltub: hemoglobiini hulgast, hapniku difusioonist lihastes ja oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest. Maksimaalne hapniku tarbimine. • Aeroobse töövõime näitaja • Paraneb vastupidavustreeningu tulemusena ( mitokondrite areng, hapniku transpordisüsteem) • Tarbimisvõime koosneb kolmest tegurist: südame löögivõime, kopsumaht ja lihaste võime hapniku kasutada • Näitab mitu liitrit hapnikku minutis inimene on võimeline tarbima • Sõltub keha massist – suhtnäitaja 30-40 ml/min/kg / > 60 ml/min/kg Absoluutnäitaja tavainimesel: 25ml/min/kg Kerge vastupidavustreeninguga inimesle (jalgpall): 50-70 ml/min/kg Suure vastupidavustreeninguga (suusataja): 90... ml/min/kg

Sport

24

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

vagude varal sagarateks ja käärudeks. - 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub - paksus 2-5mm - selle tõttu on aju pindala u 2 m2 - käärud ja vaod (vt ülalt), jaotumine sagarateks (vt ülalt) - ajukoor sisaldab u 10-14 miljonit neuronit - u 10 x rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust u 1/3 ★ FUNKTSIOON: ​temaga on seotud meie​ teadvus,​ mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine,​ sihipärane tegutsemine - kui närvirakke hävib, siis funktsioon hajub -> mentaalsed probleemid, haigused - vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada. AJUKOORE JA LÄHIMATE KOOREALUSTE TUUMADE FUNKTSIOONI NIMETATAKSE KÕRGEMAKS NÄRVITALITLUSEKS!!! - selle aluseks on tingitud refleksid - nende abil toimub ajukoore kontroll KNS-i teiste osade üle

Anatoomia ja füsioloogia

42

doc

Inimene kui tervikorganism

 On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt.  Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.  Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuvast kultuurist on kõnevõime ja kirjutamine. Keele areng on saanud toimuda eelkõige tänu aju suurusele ja struktuurile. Inimkeeles salvestatud ja edasiantava info hulk on erakordselt suur.  Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Abielu on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega.  Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat. Oskus valmistada ja

inimeseõpetus

11

doc

Inimese füsioloogia

vähendada uriiniteket. Epifüüs e käbinääre- pidurdab hüpofüüsi suguhormoonide tõstmist, 7-8 eluaasta vältel. Hormoonid. Melatoniin-boloogiline kell. Androgaloon-pidurdab sugunäärmete funkstioone. Antikortikotropiin. Kilpnääre. Türoksiin ja trijoodtüroniin-sarnased. Türeokaltsitoniis. Türoksiin-trijoodtüroniin. Ns talitlusele suur mõju, soodustab valkude süntees, kui ei toodeta normaalselt, siis areng pidurdub-kretinism. Aktiivne nääre, mõjutab ainevahetusprotsesse. Muudab kiireks, energiat rohkem kui vaja on. Kilpnääre. Käib läbi 5l verd tunni jooksul, koguneb joodi sinna, lähteaineks. ületalitlus- struuma(kilpnäärme suurenemine), eksoftalm(punnsilmsus, niisked käed, hästi kõhn, ärevusseisund), ülierutuvus. Türeokaltsitoniin. Reguleerib kaltsiumi ainevahetust. Luude kasvuks vajalik. Kõrvalkilpnäärmed

Inimese anatoomia ja füsioloogia

Kommentaarid (2)