Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas antakse estritele ja amiididele nimed?
  • Millised on estrite ja amiidide omadused füüsikalised toime organismile?
  • Kuidas käituvad estrid keemilistes reaktsioonides?
  • Millised reaktsioonid on omased amiididele?
  • Kuidas amiide saadakse?
  • Milleks estreid kasutatakse ja kus neid esineb?
  • Mis on mineraalhapete estrid?
  • Mida kujutab endast nitroglütseriin?
  • Mida kujutavad endast rasvad?
  • Mis iseloomustab erinevaid rasvhappeid?
  • Millest polümeerid koosnevad?
  • Mis on polümerisatsiooniaste?
  • Kuidas polümeerid tekivad?
  • Milleks kasutatakse polümeere?
  • Mida sisaldavad plastmassid ja milleks?
  • Mida kujutavad endast kopolümeerid ja milleks neid kasutatakse?
  • Kus kasutatakse polüestreid?
  • Mida kujutavad endast polüamiidid?
  • Mida veel saab polüamiididest teha?
ESTRID , AMIIDID . KEEMILISE REAKTSIOONI TASAKAAL, PÖÖRDUVUS, KIIRUS.
  • Kuidas saame karboksüülhapetest nende funktsionaalderivaate estreid ja amiide?
    Estreid saame kui karboksüülhapped reageerivad alkoholidega
    CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3  + H2O
    Amiide saadakse siis kui karboksüülhappes –OH rühma asemel on -NH₂ (aminorühm).
  • Kuidas antakse estritele ja amiididele nimed?
    Estrite nimetus antakse sarnaselt sooladele. Näiteks CH₃CH₂COOCH₃ metüülpropanaat.
    Amiidi  nimetus moodustatakse  karboksüülhappe  nimest, asendades liite  –
    hape liitega  – amiid . Näiteks CH₃CONH₂ etaanamiid .
  • Millised on estrite ja amiidide omadused (füüsikalised, toime organismile)?
    Estrid on vedelad  või tahked  ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise  ei 
    ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid.
    Amiidid on tahked, värvusetud, vees halvasti lahustuvad, mürgised ühendid.
  • Kuidas käituvad estrid keemilistes reaktsioonides? (reageerimine leelistega, happeline hüdrolüüs) Kuidas mõjutab reaktsiooni katalüsaator ja mis on katalüsaatoriks? Kuidas saadakse estreid ja kuidas muuta reaktsiooni tasakaalu?
    Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ja alkohol .
    CH3 — COOCH3 + NaOH  ↔CH3 — COONa + CH3 — OH
    Happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol.Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid, näiteks H₂SO₄.
    CH3 — COOCH3 + H2O + H3O⁺ ↔CH3 — COOH + CH3 — OH + H3O⁺ 
    Estreid saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil 
    happelises keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul).
    H₂SO₄
    CH₃COOH + CH₃OH → CH₃COOCH₃ +H₂O. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni.
  • Millised reaktsioonid on omased amiididele? Kuidas amiide saadakse?
    Amiidid reageerivad leelistega, tekivad sool ja ammoniaak.
    Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon (NH₄⁺). Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest.
    R — COOR + R’NH2 → R — CONHR’ + ROH
  • Milleks estreid kasutatakse ja kus neid esineb?
    Estreid kasutatakse lille - ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas   karastusjookides , kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses. Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele ja neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid  plastmasside  ja kiudainete tootmiseks.
  • Mis on mineraalhapete estrid? Mida kujutab endast nitroglütseriin? Too näiteid elusorganismidele tähtsatest fosforhappe estritest. Mineraalhapete  estreid saadakse  mineraalhapete  reageerimisel alkoholiga  
    happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik ning võimas ja ohtilk 
    lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes,
    hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval 
    minimaalselt. Nukleiinhapped on fosforhappe estrid.
  • Mida kujutavad endast rasvad ? Mida tähendab küllastunud või küllastumata rasvhape? Mis iseloomustab erinevaid rasvhappeid ? Kus leidub tahkeid, kus vedelaid rasvu?
    Rasv   on glütserooli (propaan­1,2,3­triooli) triester  karboksüülhappega 
    (tegelikult rasvhapetega). Küllastumata rasvhapped kujutavad endast ahelat kus süsinike aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside, olekult on rasv vedel. Küllastunud rasvhapete ahelates on süsinike vahelised sidemed ühekordsed, olekult rasv tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja  vaalarasv .
    POLÜMEERID
  • Millest polümeerid koosnevad? Mis on polümerisatsiooniaste? Kuidas polümeeridele nimetused antakse?
    Polümeerid on keemilised ühendid, mille  molekul  koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.
    Looduslike polümeeride puhul on kasutusel triviaalnimetused, näiteks tselluloos ja tärklis. Nimetusi antakse ka funktsionaalse rühma järgi, mis lähtub koostisest, näiteks polüamiid. Polümeeri  nime  moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü­
  • Kuidas polümeerid tekivad? (liitumispolümeerid, kondensatsioonipolümeerid)
    Liitumispolümerisatsioon  – polümeer moodustub monomeeride liitumise  
    teel. Nii saadakse liitumispolümeerid. Näiteks alkeenid  polümeeruvad, liitudes
    kaksiksideme arvel.
    Polükondensatsioon – Polükondensatsiooni teel moodustuvad  konden­
    satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe
    ja alkoholi omavahelise  reaktsiooni käigus tekib  ester  ja eraldub vesi Näiteks
    kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine. Kondensatsioonipolümeeri  elementaarlüli ei ole  samasugune   kui lähtemonomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi.
  • Milleks kasutatakse polümeere? Mida sisaldavad plastmassid ja milleks?
    Polümeere  kasutatakse  toodete  valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka 
    Plastmassidena. Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet (vähendavad  polümeeri kulu  ja  kujundavad  materjali omadused), stabilisaatoreid  (suurendavad  plastmasside  valgus­ ja  kuumuskindlust ning kaitsevad  oksüdeerumise  eest), plastifikaatoreid   (vähendavad  plastmassi rabedust) ja värvaineid (annavad plastmassile soovitud värvi).
  • Too näiteid polüeteeni asendusderivaatide kasutamisest igapäevaelus. (nimetus, kasutamine). Kasutatakse isolatsioonmaterjalide , kilekottide, mahutite, ämbrite, joogipudelite ja pudelikastide valmistamiseks.
  • Mida kujutavad endast kopolümeerid ja milleks neid kasutatakse?
    Kopolümeeride ahelas paiknevad erinevad lülid sellises arvulises järjekorras,
    nagu neid polümerisatsiooniks võeti. Butadieenist ja stüreenist saadakse ka
    kopolümeer stüreen-butadieenkummi, millest on tehtud autorehvid ja mis on närimiskummi üheks komponendiks.
  • Kus kasutatakse polüestreid? Mis probleemid kaasnevad loodusele nende ja teiste kunstmaterjalide kasutamisega? Kuidas neid probleeme püütakse leevendada?
    Polüestrid –  Väga  tähtsad  tehnikas, tekstiilitööstuses. Sünteetilised  kiud 
    (tekstiilitooted), karastusjoogipudelid. Looduses ei taha plastid eriti laguneda. Sellepärast püütakse luua selliseid biolagunevaid plaste, mis laguneks kiiremini bakterite toimel.
  • Mida kujutavad endast polüamiidid? Mis iseloomustab tööstuslikku polüamiidi nailonit? Mida veel saab polüamiididest teha? Polüamiidid kõige tuntumad on nailon­6 ja nailon­6,6. Nailonkiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. Kuna polüamiid ei kortsu eriti ja on kergesti hooldatav, seetõttu kasutatakse teda spordi ja vabaaja riietuse , samuti ka sukkpükste, naiste pesu, ujumisriiete (koos elastaaniga), põrandakatete, sirmide ja dušikardinate ning paljude muude toodete valmistamiseks. Kõrgetele temperatuuridele vastupidavat polüamiidkiudu kasutatakse ka tuletõrjujate töörõivastes ja ratturite riietes . Tugev polüamiid on turvavööde, voolikute ja teiste tehniliste toodete põhimaterjaliks. Mikrokiudu, peeneimat polüamiidi, kasutatakse ilmastikukindlates riietes. polüamiid termoplastiline, seega on seda kerge kuumuse mõjul vormida (plisseerida, viikida). Polüamiidkiudude soojapidavus ja niiskusimamisvõime on väike, seepärast tundub külmas ja kuumuses polüamiidkangas külmana. Väikese niiskusesisalduse tõttu elektriseeruvad polüamiidkangad kergesti.
  • Keemia kordamine #1 Keemia kordamine #2 Keemia kordamine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alyaz Õppematerjali autor
    Estrite, polümeeride kordamine

    Sarnased õppematerjalid

    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
    106
    pptx

    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

    Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C j

    Orgaaniline keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Kategoriseerimata
    Orgaaniline keemia konspekt
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia konspekt

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Orgaaniline keemia
    Aldehüüdid-Ketoonid- Estrid jms
    3
    doc

    Aldehüüdid, Ketoonid, Estrid jms

    KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal ­ HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon ­ CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape ­ CH3COOH. · Dihapped ­ tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm ­ karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid ­ aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm ­ karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ­ ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on pa

    Keemia
    Estrid-amiidid-rasvad-detergendid
    3
    doc

    Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

    ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl ­ karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad i

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun