11. klass ORGAANILISTE ÜHENDITE KOOSTISED (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

DNA, RNA, valgud

MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID ­ koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergem

Bioloogia

1

doc

Bioloogia – Organismide koostis

Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Orgaanilistest ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, valke, lipiide ja nukleiinhappeid ning nad on organismide koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (riboos (RNA), desoksüriboos (DNA), glükoos e. viinamarjasuhkur, fruktoos e

Bioloogia

4

odt

Bioloogia KT

Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerja, kindlustab Hingamise. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel Leidub kahes aminohappes metoiinis ja tsütseiinis, ka osades vitamiinides. 5. Mesoelemendid 1,8% organismi elementidest katioonid Na;K;Mg;Ca; anioonid Cl  6. Mikroelemendid organism vajab väga väikestes kogustes fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, El, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Ceu Naatrium Osaleb närvi-impulside moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude

Bioloogia

12

doc

Organismide koostis.

(Tabel 2) Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa moodustab vesi(organismis 70-95%) Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA ­ pärilikkuse kandja ja RNA ­ päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14 Lipiidid 2 Vesi 80 Sahhariidid 1 Teised Nukleiinhapped: anorgaanilised 1

Bioloogia

1

doc

Organismide koostis, üldine keemiline koostis

Vee molekulid esinevad paljudes keemilistes reaktsioonides ­ nii lähteainete kui lõppproduktidena. Vesi moodustub hingamise käigus. Jääkproduktina tekib vesi ainevahetusel. Veel on ka suur soojusmahtuvus. Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH , K, Na, Ca, Mg, Fe. Kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, samuti leidub neid tsütoplasmas. Valkude jt lämmastiku sisaldavate ühendite lagundamisel moodustub ammoniaak. Kaltsiumsoolad annavd luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I. Süsihappegaasi kogunemisel rakkudesse moodustuvad karbonaatioonid, mis kanduvad koevedelikku ning edasi kopsudesse, kus vabanetakse süsihappegaasist

Bioloogia

7

doc

Organismide koostis

Koel, organil, organisüsteemil ei ole väljaspool organismi enamikku elu tunnustest. Seega: · Rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse org tasemeks peetakse organismi. - Iga organismi talitlused sõltuvad elundite ja elundkondade koostööst. - Nende regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus. - Neuraalne regulatsioon ­ regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. - Humoraalne regulatsioon ­ veres esinevate hormoonide jt keem ühendite vahendusel · Populatsioon on organismile järgnev eluslooduse org tase. - Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. - Liik jaguneb populatsioonideks. - Populatsioonisiseselt on mitmeid eluavaldusi, mille esinemine ühe org puhul on võimatu (suguline paljunemine). · Liik on üks peamisi org tasemeid. - Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus. - Liigi tasemel lisandub eluslooduse omadusi, mis organismi või pop puhul ei ilmne. - Nt

Bioloogia

4

docx

Bioloogia - Organismide keemiline koostis

70kg kohta umbes 16kg ­ toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse , moodustab keemilisi sidemeid , CO2 on fotosünteesi lähtaine ,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70gk kohta umbes 7kg ­ jogiveega Biomolekulide koostises , vee kooseisus , vajalik vesiniksidemete moodustamisel Lämmastik N 70kg kohta umbes 1.8kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises Fosfor P 70kg umbes 780kg . Kala , piim , juust , tatar Rakumembraani ehituses , nukleiinhapete koostises , energiarikaste ühendite nt ATP koostises . Väävel S Maks uba ja vili Naatrium Na 70kg kohta umbes 100g . Till , küüslauk , leib , sool Kaalium K 70kg kohta umbes 140g . tomat , kala , banaan Kaalium paemiselt rakusisene ja naatruim rahuväline element . Osalevad närvi süsteemis kuskil . Kaltisium Ka 1kg - Luude ja kõhrede koostis, vere hüübimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Piim, kala, kapsas, aga kohvi, sokolaad ei oll kasulikud. Magneesium Mg

Bioloogia

4

doc

Konspekt - Organismide koostis

* energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne ­ raku ehitusmaterjal * varuaine (taimedes ­ tärklis, loomades ja seentes ­ glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) * kaitse ­ antikehade koostises 4. LIPIIDIDE EHITUS JA ÜLESANDED LIPIIDID on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismide energiaallikaks. · Lihtlipiidideks e. neutraalrasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid (rasvad, vahad, õlid). Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest.

Bioloogia

Kommentaarid (0)