Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia - Aineklasside Tabel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Aineklass
Nimetuste süsteem
Füüsikalised omadused
Keemilised omadused
Leidumine/kasutamine
alkaan
CnH2n+2
Järelliide –aan
C1-C4 –gaasiline
C5-C8 –vedel
Nt. CH4 – metaan
C4H10 –butaan
Hüdrofoobsed .
Süsinikahela pikenedes tihedus, st°,kt°suurenevad.
Sama süsinike arvu korral on hargnenud ahela puhul
r,st°,kt° väiksem
  • Täielik põlemine kiire oksüdatsioon
    C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O
  • Oksüdeerumine halogeeniga
    Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid
    CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl
  • Oksüdeerumine alkoholiks
    2CH3 -CH3 + O2 → 2CH3CH2OH
  • Pürolüüs
    molekulide lõhustamine kõrgel temperatuuril.
    2CH4 → CHCH + 3H2
    Maagaas (CH4)
    Nafta ( vedelate alkaanide segu
    Parafiin (tahke-te alkaanide segu)
    C5-C9 (bensiin)
    Alkaane saadakse põhil. naftast krakkimisel või destilleerimisel
    Kasutatakse kütusena ja paljude teiste ainete saam .
    alkeen
    CnH2n
    Järelliide –een
    TÜVI-(2,3)NR-(di)een
    Tasandiline =
    Nt. CH2=CH-CH3
    - propeen
      
    CH2=CH-CH=CH2
    1,3- buta dieen
    (but-1,3-dieen)
     
    CHºCH
    Etüün
     
    CH3-CH2-CºCH
    1-butüün
    (but-1-üün)
     
    CHºC-CH=CH2
    3-buteen-1-üün
    (but-3-een-1-üün)
    Sarnased alkaanidele, hüdrofoobsed,
    kaksikside
  • Hüdrogeenimine
    Liitumine vesinikuga , tekivad alkaanid
    CH2=CH2 + H2 → CH3-CH3
  • Hüdraatimine
    Elektrofilne liitumine veega, tekivad alkoholid
    CH3-CH=CH2 + H2O → CH3-CH(OH)-CH3
  • Liitumine halogeenidega
    Elektrofiilne liitumine, tekivad halogeeniühendid
    CH2=CH2 + Cl2 → CH2Cl-CH2Cl
  • Liitumine vesinikhalogeenidega
    Elektrofiilne liitumine, tekivad halogeeniühendid
    CH3-CH=CH2 + HCl → CH3-CHCl-CH3
  • Oksüdeerumine
    Sõltuvalt tingimustest tekivad väga erinevad saadused (alkoholid, aldehüüdid jne)
    a) täielik põlemine
    CH2=CH2 + 3O2 → 2CO2 + 2H2O
    b)Mitteäielik põlemine
    CH2=CH2 + 2O2 → C + CO2 + 2H2O
  • Polümerisatsioon
    → n
    Küllastumata ühendeid saadakse alkaanide
    dehüdrogeenimisel:
    CH3-CH3→CH2=CH2+H2
    2CH4→CHºCH+H2
    Laboratoorselt saad.:
    C2H5OH CH2=CH2+H2O
    CaC2+H2O→Ca(OH)2+ C2H2
    Eteeni kasut  piirituse, sünteetilise kautsùki , plastmasside, mootorikütuste jne. tootmiseks.
    Alkadieene sisaldab looduslik kautsuk ja alkadieene kasut sünteetilise kautsuki tootmiseks.
    alküün
    CnH2n-2
    Järelliide -üün
    Sarnased alkaanidele, hüdrofoobsed, kolmikside
    Alkeenidega samad keemilised omadused
    Etüüni kas. metallide keevitamisel ja orgaaniliseks sünteesiks: plastmassid, kautsuk, kummi, lahustid , etaanhape , pleksiklaas jne
    halogeeni-
    ühend

    RHal
    Järel- / eesliide
    Cl –kloriid / kloro-
    Br – bromiid / bromo-
    F – fluoriid / fluoro-
    I – jodiid / jodo-
    • Lineaarse ahela puhul tugevad omavahelised sidemed, kõrge keemis ja madal sulamistemperatuur, hargnenud ahela puhul vastupidi.
    • Veest raskemad . • Kõik halogeeniühendid on mürgised , kahjustavad kesknärvisüsteemi.
    • Mürgisuse järjestus: RF
  • Vasakule Paremale
    Keemia - Aineklasside Tabel #1 Keemia - Aineklasside Tabel #2 Keemia - Aineklasside Tabel #3 Keemia - Aineklasside Tabel #4 Keemia - Aineklasside Tabel #5 Keemia - Aineklasside Tabel #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor bo88 Õppematerjali autor
    Tegemist on Keemia aineklasside tabeliga [Aineklass, Nimetus, Omadused, Leidumine, Kasutamine jms.]

    Sarnased õppematerjalid

    Orgaaniline keemia
    20
    doc

    Orgaaniline keemia

    Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani

    Keemia
    Orgaanikatabel
    3
    doc

    Orgaanikatabel

    Aineklass ja tunnus (funkts.rühm) Esindajaid Füüsikalised omadused S Alkaanid CnH2n+2 metaan, etaan, propaan, butaan, Ü pentaan, heksaan, heptaan, * hüdrofoobsed S vaid üksiksidemed lõppliide oktaan, nonaan, (vett-tõrjuvad) I -aan dekaan C10H22 V Alkeenid CnH2n eteen CH2=CH2 0E but-1-een CH2=CHCH2CH3 * mida pikem süsivesinikahel, S vähemalt üks C-C lõppliide but-2-een CH3CH=CHCH3 seda kõrgem on aine keemis- ja -een sulamistemperatuur I kaksikside

    Orgaaniline keemia i
    Keemia konspekt eksami jaoks
    14
    doc

    Keemia konspekt eksami jaoks

    Allotroopia ­ Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija ­ H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija ­ O2 ja redutseerija ­ S Orgaaniline keemia ­ süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H­1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 ­ CH2 -OH Graafiline ­ Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud ­ Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid ­ kaksiksidet sisaldavad CnH2n

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    25
    doc

    Orgaaniline keemia

    Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

    Analüütiline keemia
    Orgaaniline keemia
    24
    doc

    Orgaaniline keemia

    Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun