Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia 11. klass I kursuse (0)

1 Hindamata
Punktid
Bioloogia

Elu omadused


  • Elusorganismidel on rakuline ehitus
  • Keeruline organiseeritus
  • Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga
    • Hingamine, toitumine, eritumine jne
  • Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond.
  • Paljunemine
    • Suguline
    • Mitte suguline (pole vaja sugurakke)
  • Kasvamine ja areng, vananemine ja surm
  • Pärilikkus ja muutlikkus
  • Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine
  • Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon

    Eluslooduse organiseeritus


  • Molekulaarne tase
    NT: DNA molekul
  • Organellid: kromosoomid , membraan , kloroplastid jne
  • Rakutase
  • Kõik eluomadused olemas
  • Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne)
  • Organ – mass, süda, kops , aju (taimedel juured, leht jne)
  • Loomadel: elundkonnad – nt hingamiselundkond
  • Organismi tase
  • Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv sisekeskkond
  • Hormoonide abil – humoraalne regulatsioon (NT: kilpnäärme hormoon , neerupeane hormoon jne)
  • Loomadel: närvisüsteemi abil – NEURAALNE REGULATSIOON
  • Populatsiooni tase
  • Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal
  • Nt: nurme nukud aasal
  • Liigi tase
  • Nt: hall hunt
  • Ökosüsteem
  • Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana)
  • Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid
  • Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus
  • Biosfäär
  • Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht

    Organismide geeniline koostis

    Keemillised elemendid jagunevad:
  • Makroelemendid
  • O – hapnik
  • C – süsinik
  • H – vesinik
  • N – lämmastik
  • S – väävel
  • P – fosfor
  • Mikroelemendid
  • Tähtsamad:
  • Ca – kaltsium
  • Fe – raud
  • Mg – magneesium
  • Na – naatrium
  • K – kaalium

    Keemilised ühendid


  • Anorgaaniline ühend
  • Vesi, mineraal soolad
  • Orgaanilised ühendid
  • Valgud
  • Rasvad ehk lipiidid
  • Süsivesikud
  • Nuklehiid happed
  • DNA
  • RNA

    Vesi H2o

    Rakkude põhivedelik
    Omadused:
  • Universaalne lahusti
  • Molekul on polaarne
  • Võime moodustada H- sidemeid
  • vee molekulid on omavahel vesiniksidemetega seotud (kõrge aurustumis soojus)
  • Hea soojusjuht , (soojeneb ühtlaselt)
  • MAX tihedus 4 kraadi juures
    Vee ülesanded:
    • Ainete lahustamine , lahust. Ainete tp. (rakus, organismis) NT glükoos
    • Loob keskkonna Reaktsioonide toimumiseks
      • Nt: tärklise lagunemine glükoosiks
    • Tagab raku/organismi sise keskkonna stabiilsuse
      • Nt: raku siserõhkraku kuju
    • Kaitseb nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest
    • Vesi on paljudele organismidele kelle elukeskonnaks on vesi
      • Nt: ahven
    • Vesi on fotosünteesi lähteaine

    Mineraalsoolad

    Jaguneb:
  • Tahked
  • CaCO3
  • Ca2(PO4)2
  • Mg – soolad
  • Nt: luudes
  • Lubikoda
  • Lubiskelett korallidel
  • Lahustunud
  • Katioonid
  • Ca+2 (vere hüübimine), lihasrakkude lõtvumine
  • Fe3+, Fe2+ (hapniku transport)
  • Na+, K+ - närviimpulside liikumine
  • Mg2+ - klorofülli koostises, kromosoomides
  • NH4+ - eritumisprotsess
  • Anioonid
  • Cl-1 – raku siserõhu segul
  • H2PO4-2 – energia ülekanne
  • HPO4-2 – kilpnäärme hormoonis

    Süsivesikud ehk sahhariidid

    Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H)
    Jagunevad:
  • MONOSAHHARIIDID – molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit
  • Glükoos – C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!)
  • Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos
  • Riboos ja desoksüriboos
  • Oligosahhariid : liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki
  • nt: maltioos=glc+glc
  • sahharoos = glc+fru (roo suhkur)
  • laktoos – piima suhkur
  • POLÜSAHHARIIDID: molekul koosneb rohkem kui 10-st monosahhariidi jäägist
    nimetatakse BIOPOLÜMEERIDEKS – koosneb MONOMEERIDEST
    nt: tärkils, glükogeen, tselluloos , kitiin
    Sahhariidide ülesanded:
  • Ehituslik ülesanne ja kaitse ülesanne
  • Polüsahhariid (kitiin kest)
  • Seene raku kestas ja putuka välisskeletis
  • Tselluloos (on taime raku kestas)
  • Energeetilne ülesanne ja varuaine ülesanne
  • Nt: Universaalne energiaallikas
  • Glükoos (loomne)
  • Glükogeen (Loomne)
  • Tärklis (taimedel)

    Lipiidid

    Koosnevad:
  • Alkohol
  • –OH
  • Rasvadest ja hapetest
  • Lihtlipiidid (neutraalsed rasvad)
  • Glütserool + 3 rasvhappe jääki( ainult üksik sidemed) (nt sea rasv )
  • Liitlipiidid
  • Glütseroolist + 2RH-jäägist+mingi muu happe jääk
  • NT fosforlipiid
  • Glükolipiid
  • Vahad
  • Teine alkohol
  • Nt. Mesilas vaha
  • Taimsed vahad
  • Steroidid
  • Sugu hormoonid
  • Kolesterool (põhjustab infarkti)
    Ülesanded:
  • Energeetiline ülesanne ja energia varu
  • nt: Lihtlipiidid (õlid, rasvadrasvkude)
  • ehituslik ülesanne ja kaitse ül
  • nt: fosforlipiid (raku kudedes) kaitseb vee aurustumise eest taimedel
  • bioregulatsioorne ülesanne
  • nt: suguhormoonid
  • vitamiinid
    valgu struktuurid
  • järku struktuur – primaar struktuur
  • kõikides molekulides
  • on aminohappete jääkide järjekord molekulis
  • järku struktuur – sekundaaene struktuur (pepiidside)
  • keerdub või voltub (vesinik sidemed)
  • nt. Ämbliku võrgu niit , siidi niit, juuksed
  • järku struktuur – tertsiaarstruktuur, tekib kui II molekul „kägardub“ kokku
  • kerajas e. Gloobu
  • nt. Kanamuna valge
  • vereplasma valgud
  • niitjas e. Fibrill
  • nt. Lihasvalgu rakud
  • fibriin
  • järkustruktuur – tekib kui mitu III järku struktuuriga osast ühineb
  • nt. Hemoglobiin Fe3+ hoiab neid koos (kompleks)
  • klorofüll Mg2+ hoiab koos
    denaturatsioon – nähtus kui valgu molekul kaotab oma kõrgemad järku struktuurid
    • tegurid:
      • normaasest kõrgen temperatuur
      • mehhhaaniline tegur (muna praadinime või lahustamine)
      • happeline keskond (piim)
      • ultraviolet kiirgus (kõrvetamine)
    renaturatsioon – nähtus kui valgumolekul taastab oma kõrgema järku struktuuri

    DNA


    DNA nukleotiid koosneb:
    • Monosahh.- desoksüriboos ( 5C)
    • N- alus : T- tümiin
      A- adeiin
      G – guamiin
      C –tsütosiin
    • Fosforhappejääk :
      inimesed u. 990 mm
      u. 3 mld. Paari (nukleotiidid)



    DNA molekuli struktuurid


  • Prim.str nukleotiidide (-jääkide) järjekord DNA ahelas.
  • Sekundaar str. – biheeliks kaks primaarstr. Nukleotiidi ahelat on teineteise ümber keerdunud
  • Kehtib KOMPLEMENTAARSUS- Lämmastik alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare .

  • RNA – ribonnukletiinhape

    RNA nukleotiit koosneb:
  • Monosahhariid (riboos: 5 süsinikku)
  • Lämmastiku alus:
  • A – adeliin
  • G – guamiin
  • C – tsüosiin
  • 7U – uratsiil
  • Fosfaat rühm (P)
    RNA molekuli ehitus:
    • Enamasti ainult primaar struktuur – nukleotiidide (jääkide) järjekord ahelas
      • Nt. AAUUGCUACC
      • Erand: transpordi RNA (omab osalist skundaarne struktuur) nim. Ristikulehe kujuline
      • A=U
      • G=C
    RNA ülesanded:
    • Päriliku realiseerimine (elluviimine)valgu molekul
    • DNA molekul (Tuum)  valk (tsütoplasma)
    • 3 tüüpi RNA milekule
      • Trantsport RNA (tRNA)
      • Informatsiooni RNA (mRNA)
      • Ribosoomi RNA (rRNA)

    Raku ehitus ja talitlus

    Tsütoloogia

    Uurib raku ehitust, kuidas see toimib jne.
    R. Hook (1665) – esimene kes uuris ise tehtud microskoobiga raku kesta ning ehitust
    Cellula – rakk (ladina keeles, kasutusele võttis Hook)
  • Van Leeuwenhoekvaatles esimesena elusrakke, kirjeldas mitmesuguseid mikroorganisme (algloomi, vererakke)
    1848a. – rakuteooria põhiseisukohad
    • M. J. Sschleiden
    • Th. Schwavnn
    • R. Vizchow
    Rakuteooria põhiseisukohad:
    • Kõik organismid koosnevad rakkudest
    • Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud
    • Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel
    Ühikud mida kasutatakse rakkude juures:
    • 1 mm ( mikromeeter ) – 1*10-3mm=0,001mm
    • 1nm=1*1o-6mm
    • 1pm=1*10-9mm
    Rakuehituse põhjal jagunevad:
    • Päristuumsed organismid
    • EUKARÜOODID (omab tuuma)
    • Nt. Taimed, loomad, seened.
    • Eeltuumsed organismid
    • PROKARÜOODID (tuum puudub, DNA tsütoplasmas)
    • Nt. Bakter

    Päristuumne rakk

    Tuuma ehitus:


  • Kahekihiline tuumamembraan
  • Poorid  AV tuuma ja tp vahel
  • Tuumake ( tumedad alad raku tuumas)RNA molekul, uued ribosoomid
  • Kromatiin (-aine) – DNA molekule, RNA molekule, valgud

    Kromosoomid:


  • Nähtavad raku jagunemise ajal (joonis lk 55)
  • Ehitus (lk 55)
  • 1 või 2 DNA molekuli (reeglina 1)
  • HISTOONID – kromosoomi valgud (terava kujuga et biheeliks saaks selle ümber keerelda) – pakivad DNA molekuli kokku, Kaitsevad DNA molekule
  • NUKLESOONID – 8 histooni + DNA biheeliks
  • Kromosoomistik – kariogramm
  • Homoloogilised kormosoomid on (paarilised) ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid mis sisaldavad samu tunnuseid ja ülesannedeid
    Rakus võib olla...
  • Kahekordne kromosoomistik homoloogne. Kromos. Paarid
  • DIPLODINE 2n
  • Nt in: närvirakk – 2*23 kromos
  • Naharakk
  • Ühekordne kromosoomistik üksikud kromosoomid
  • HAPLOIDNE (n)
  • Inimese munarakk – 1*23 kromos
  • Sperm – 1*23 kromos
    Ehitus.
  • Fosfolipiidid – 2 kihti
  • Valgud
  • Kolesterool
  • Oligosahhariid
    Ülesanne
  • Ainete valguline tp. Rakku välja
  • Passiivne
  • Nt. Difusioon – O2, CO2
  • Osmoos – H2O
  • Tp. Kanali kaudu - glc
  • Aktiivne – vajab energiat
  • Nt. Tp, valgud... – vitamiinid
  • Endotsütoos
  • Nt, õgirakud
  • Retseptorvalgudvahend infot raku ja kk vahel
  • Seob rakud kudedeks

  • Vasakule Paremale
    Bioloogia 11-klass I kursuse #1 Bioloogia 11-klass I kursuse #2 Bioloogia 11-klass I kursuse #3 Bioloogia 11-klass I kursuse #4 Bioloogia 11-klass I kursuse #5 Bioloogia 11-klass I kursuse #6 Bioloogia 11-klass I kursuse #7 Bioloogia 11-klass I kursuse #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karla.vahar Õppematerjali autor
    sisaldab infot mineraal soolade kohta, raku kohta, DNA ja RNA kohta, süsivesikute ja sahhariidide kohta, lipiidide ja valkude kohta. Sammuti ka raku ehitus ja talitus.

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia koolieksam 2013
    20
    docx

    Bioloogia koolieksam 2013

    NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

    Algoloogia
    Bioloogia riigieksamiks
    13
    docx

    Bioloogia riigieksamiks

    5. HOMÖOSTAAS ­ organismi stabiilne sisekeskkond 2 regulatsiooni mehhanismi: Humoraalne ­ hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon Neuraalne ­ Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon 6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid ­ TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude ­ (TUGIKOE RAKK) Organ ehk elund (kops, maks, süda jne) Elundkond ehk organsüsteem 3. Organism või isend 4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud) 5. Liik ­ nt valge jänes, hunt, rebane, võilill 6. Kooslus 7. Ökosüsteem Biosfäär TAIMED

    Bioloogia
    11 klassi bioloogia konspekt
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid
    20
    docx

    BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

    MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED:  POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed)  PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele  HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda  HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda  HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED:  ON RAK

    Bioloogia
    Organismide koostis
    10
    doc

    Organismide koostis

    Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest. Kitiin ­ lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen ­ loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Lipiidid ehk rasvad Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1. Energeetiline ­ kõige energiarikkamad. 1 g rasva täielikult oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energait 2. Ehitslik ­ biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine ­ loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4

    Bioloogia
    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid ­ Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg ­ toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg ­ toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, v

    Bioloogia
    Organismide koostis
    12
    doc

    Organismide koostis.

    maltoos (kaks glükogeen (glükoos, fruktoos) glükoosijääki) pektiin ligniin kitiin 5. Lipiidid, nende jaotus, omadused ja tähtsus. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mitte lahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Talveuneks valmistuvad loomad koguvad naha alla korraliku rasvakihi, mis kevadeks peaaegu kaob. Veelise eluviisiga imetajatel pole rasvakiht vaid energiaallikaks, see aitab neil ka vältida keha liigset jahtumist ja annab neile voolujoonelise kehakuju.

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu-organismide koostis
    8
    doc

    Bioloogia uurib elu, organismide koostis

    retseptorvalk--rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. rRNA--ribosoomi RNA, aitab ribosoomides sünteesida liigiomaseid valke. steroid--regulatoorse toimega madalmolekulaarne tsükliline lipiid. transportvalk--valgu molekul, mis viib ained raku või organismi ühes osast teise. tRNA--transpordi RNA, toob tsütoplasmast aminohappeid ribosoomidesse valgu molekuli sünteesimiseks. 8) Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. 9) Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus. 10) Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 11)Biosfäär on suurim ökosüsteem. 12) Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. 13) Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus.

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun