Rinnad (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
RINNAD
Referaat
Mari Sarv
38 E
Tallinn 2009
Rinna ehitus
Rinnad on kaks poolkerajat peamiselt rasv - ja sidekoest koosnevat struktuuri, mis sisaldavad naiste piimanäärmeid ning paiknevad naise rinnapiirkonna eesmises ülaosas. Need eritavad rinnapiima , mis toidab imikut. Mõlema rinna all, kus rinnad liituvad rindkerega, on poolringikujuline korts, mida nimetatakse rinnaaluseks voldiks.
Kogu rind , eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest.
Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse.
Rinna keskel on pigmenteerunud piirkond, mis on roosa või pruunikas – nibuväljake. Nibuväljakest katavad väikesed köbrukesed, mis muudavad selle välimuse teraliseks. Need köbrukesed sisaldavad higi- ja rasunäärmeid ning neil võib esineda karvu. Higi- ja rasunäärmetele lisaks on seal ka 10 -15 väljakesenääret, mida on peetud higi- ja piimanäärmete üleminetuvormiks. Nibuväljakese eritüüpi näärmed võiavad oma eritisega nibu , eriti imetamise ajal. Nibuväljakese alal on ka silelihaskiude.
Rinnanibu on nibuväljakese keskel asetsev kõrgendus, mis on rinnapiima transportivate juhade välimiseks avaks. Nii nibu kui ka nibuväljakese nahas on naisel murdeeast alates ja eriti raseduse ning imetamise ajal rohkesti pruuni värvainet ehk melaniini.
Rinnanääre ehk piimanääre on sagaratest koosnev näärmete ja juhade süsteem ümbritsetud rasvkoest, mis pärast sünnitust toodab rinnapiima ja transpordib seda piimajuhade kaudu rinnanibusse. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed. Rinnanääre jaguneb mitmeteks sagarateks, mis on selle funktsionaalseteks üksusteks. Mõlemas rinnanäärmes on 15-20 sagarat. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks. Need on looklevad kanalikesed, mis ühendavad rinnanäärmete sagaraid rinnanibude kaudu väliskeskkonnaga kandes rinnapiima ning mis veidi enne nahale avanemist laienevad piimaurkeks. Need on piimajuhade väikesed laiendused enne nibusse jõudmist. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud naissuguhormoonide - östrogeeni ja progesterooni - poolt. Nende hormoonide tootmine organismis allub hüpotalamuse ja hüpofüüsi ( ajuripatsi ) kontrollile.
Rinnanäärmete tagaküljel paikneb rippside, mis ühendab rinda selle taga oleva suure rinnalihasega. Suurt rinnalihast ja rindu toestavad roided. Rindu kaitseb ja ümbritseb rikkalik nahaalune rasvkude .
Hooldus
Rinnad vajavad korralikku toitu ja toonust andvat trenni . Rinna kuju eest vastutavad nende all paiknevad lihased, mis kinnituvad õlale. Nii kaua, kui lihas on heas toonuses, püsib ka rind ilus.
Võimalike armide vältimiseks, naha pinguldamiseks ja elastsuse hoidmiseks on loodud spetsiaalseid hooldustooteid, kuid abi võib leida ka kogu kehale mõeldud trimmivatest toodetest.
Salongihoolduste põhiline raskuspunkt on pigem vahenditel, mida peale kantakse, mitte massaažil. Rasv- ja sidekoele ei anna massaaž eriti midagi, kuid see parandab vereringet ja hapnikuvahetust kudedes ning tänu sellele imenduvad toodetes olevad toimeained paremini. Väliselt tundub nahk prink , sile ja ilus. Salongihooldusi on mõttekas teha kuurina 6–10 korda kahe kuu jooksul. Hea tulemuse saavutamiseks tuleks aga kodus ise kreemitada ja treenida.
Vajadus erihoolduste järele võib tekkida raseduse ajal, pärast imetamist või suure kaalukaotuse korral. Imetamise ajal rindade eest hoolitsedes on soovitav vältida rinnanibu piirkonda, et hooldustoode ei satuks lapsele suhu.
Rindade vaatlus
Enesevaatlust on soovitatav teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval. Suguküpses eas naistel on selleks parim aeg 7 päeva pärast menstruatsiooni algust. Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata õigeaegselt neis tekkivaid muutusi. Enesekontrolli peaksid kindlasti tegema kõrge riskiga naised.
Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Kontrolli teostatakse ka lamades.
Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:
 kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega
 kas nahk on sile ja ühtlane
 kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi
 kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist
 kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole
 kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud.
Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades . Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega.
Tihendid rinnas on väga tavalised . Enamik neist ei ole pahaloomulised . Sellegipoolest on väga tähtis kõigi püsivamate tihendite põhjalik uurimine . Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised.
Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi siis, kui selle läbimõõt on suurem kui 1 cm.
Mammograafiga on võimalik rinnavähki avastada 3-5 aastat varem kui kliinilisel uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks). Sellega on võimalik avastada isegi 1 mm läbimõõduga koldeid, mis pole veel käega tuntavad.
Rinnavähk
Rinnavähi riskitegurid: vanus (risk kasvab vanuse suurenedes), menstruatsioonide varajane algus (enne 13. eluaastat), esimene sünnitus hilises eas (pärast 30. eluaastat), mitte ühtegi sünnitust, eelnev rinnavähi diagnoos, mõned healoomulised rinnahaigused, rinnavähk emal või õel, rindade või rindkere elundite kiiritusravi, hormoonide (nt östrogeeni ja progesterooni) tarvitamine, ülekaalulisus, alkohoolsete jookide tarvitamine.
Rinnavähi kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest ja seda nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. Valdav osa rinnavähkidest on juhatekkelised (75%). Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Sellel on teistest rinnavähi vormidest pisut suurem kalduvus esineda mõlemas rinnas.
Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk nö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud ei ole veel tunginud rinnakoesse, on vaid piimajuhades. Lobulaarse rinnavähi in situ-vormi ei loeta vähiks, vaid rinnavähi riskifaktoriks.
Ülejäänud rinnavähi vormid ( tubulaarne , mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne) on harvaesinevad.
Harvaesinev rinnavähi vorm on ka Pageti tõbi, mille tunnuseks on ekseemitaoline lööve rinnanibul. Sel puhul leidub piimajuhades vähirakke (in situ-muutus) ja harvem on tegemist sügavamale näärmekoesse tungiva vähiga.
Põletikuline rinnavähk on samuti üsna haruldane ja see on kasvaja, millega koos esineb rinnanäärme põletikusündroom. Rind on punane, kuumav ja turses. Põletikulist rinnavähki on raskem ravida kui teisi rinnavähi vorme.
Rinnavähi kulus eristatakse 4 staadiumit e raskusastet, väikesest ja piirdunud kasvajast (esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud e metastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi.
Uuringuteks kasutatakse ultraheli , mammograafiat, värvi-dopplerit, nõelaspiratsiooni, nõelbiopsiat, ekstsisioon- ehk väljalõikebiopsiat ja täiendavaid uuringuid.
Rinnavähi ravi sihiks on kolde kirurgiline eemaldamine ja selle taastekkimise ning metastaaside vältimine. Östrogeenisisalduse vähendamine ravimite või kirurgia abiga on tihti vajalik, sest kasvaja näib sõltuvat östrogeenist.
Kirurgiliselt on võimalik kasvaja eemaldada, rind osaliselt eemaldada või rind täielikult eemaldada (mastektoomia). Võidakse eemaldada ka kaenlaalused lümfisõlmed, mis sisaldavad pahaloomulisi rakke või munasarjad , et langetada östrogeenisisaldust.
Rinnavähi operatsiooni järgselt kasutatakse sageli kiiritusravi ehk radioteraapiat eesmärgiga hävitada võimalikud allesjäänud vähirakud.
Hormoonravi ehk endokriinravi on oluline süsteemne ehk üldravimeetod igas staadiumis rinnavähi korral.
Keemiaravi ehk kemoteraapia on süsteemne ehk üldravi, mille puhul kasutatakse erinevaid vähivastaseid, tsütotoksilisi preparaate. Parima ravitulemuse saamiseks kombineeritakse omavahel erinevaid preparaate.
Uus suund kaugelearenenud rinnavähi ravis on bioloogiline ravi, mis kasutab organismi immuunsüsteemi kasvajarakkude hävitamiseks.
Pärast ravi lõppemist peab regulaarselt kontrollil käima. Alguses peab kontrollil käima sageli, see jääb aga järk-järgult harvemaks. Arvatavasti jätkub kontrollil käimine vähemalt viie aasta jooksul.
Kasutatud kirjandus ja interneti allikad:

Vigue, J., Martin Orte, E. 2007. Inimkeha atlas , Trak Pen

Niensteldt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.E., WSOY, 2005. Inimese Füsioloogia ja anatoomia, Medicina, Tallinn

Abrahams, P., 2005. Pere terviseentsüklopeedia, Tea Kirjastus, Tallinn
http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/
http://www.rinnavahk.ee/enesekontroll/
http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/516125?itemId=671797&nav=yes
http://www.rinnavahk.ee/ehitus/
http://www.rinnavahk.ee/ravi/
http://www.kliinikum.ee/index.php?menu=58&mod=info_haigustest&id=63&group=haigused
http://www.mammograaf.ee/index.php?page=99
http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5790&hi=rinnahooldus
http://www.waukesha.uwc.edu/lib/reserves/zoo234diagrams.html
6
Mari Sarv