Muna-referaat (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Turismiõppetool
Sille Kingla
TT -05
Munad
Referaat
Juhendaja : Ene Laane
VKHK kutseõpetaja
Väimela 2008
Sisukord
Eessõna 4
Muna ehitus: 5
Munakoor 6
Munavalge 6
Munakollane ehk munarebu 7
[1; 31.03.2008] 7
Munade kaalud: 8
Kanamunade kaal: 8
Kanamuna sisaldab: 8
Kanamuna energiasisaldus ( kcal ) 9
Kuidas avada jaanalinnu muna? 13
Vutimunad 14
Igapäevatarkust kanamunadest 17
Kokkuvõte 19
Kasutatud kirjandus: 20
Sissejuhatus
Oma töö otsustasin kirjutada munadest. Kuna muna on minu arust väga omapärase koostisega ja ehitusega.
Töö eesmärkideks on:

• Uurida muna ehitust
  
• Kuidas muna säilitada
  
• Rääkida teistest munadest natukene, eriti jaanalinnumunast ja vutimunast
  
• Tuua välja mida kanamuna sisaldab
  
• Milliseid mineraalained sisaldab
  

Loodan et antud töös suudan suurida eelnevaid punkte.
Eessõna
Muna on üks väärtuslikumaid toiduaineid. Kui munast peab kooruma elusorganism- tibu -, siis järelikult sisaldab muna kõike, mis on eluks oluline. Munas sisalduvatest ainetest arenevad:

• Organismi luud
  
• Liikmed
  
• Lihased
  
• Veri
  

Mineraalainetest on munas tähtsamad:

• kaltsium
  
• naatrium
  
• kaalium
  
• magneesium
  
• fosfor
  
• väävel
  
• mangaan
  
• raud
  
• jood
  
• tsink
  

Tsingi ja raua vajaduse katab mõne muna söömine päevas, kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga , magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale.
[10; 26.03.2008]
Muna ehitus:
Rebuväät Õhukamber Nahkjad kestad
Looteketas Koorkest e. munakoor
Joonis 1: [1; 31.03.2008]
Munakoor
Munamassist moodustab koor umbes 11-14 %. Ülejäänud osa on järelikult söödav. Munakoores on väikesed poorikesed, mille kaudu toimub gaasivahetus . Lubikesta pooridel on ka oluline roll munade säilitamisel: pooride kaudu võivad munasse tungida bakterid ja hallitused. Toatemperatuuril kulub selleks tavaliselt 2-3 nädalat. Tagajärjeks on muna üleriknemine, kuna mikroobide kasvuks ja arenguks on muna ülisoodne keskkond. Munakoort kattev pindmine õhuke kest kaitseb teatud määral muna mikrobioloogilise saastumise eest, kuid käitlemisel ja transportimisel see tavaliselt hävib. Tasub teada, et määrdunud koorega munast pärast pesemist enam head ja kauasäilivat muna ei saa, sest pesemisega kattev kaitsekile kaob.
Kanamuna koore värvus on tavaliselt valge, pruun või kollakas. Kanamunade koore paksus on tänapäeval üldiselt 0,4 mm ja enam.
[6; 8.04.2008]
Munavalge
Munavalge koosneb peamiselt veest ja valkudest. Värvuselt valkjaskollane, muna kogumassist moodustab 54-60%. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett ja kuni 12% valke. Vähesel määral sisaldab ka rasvu, süsivesikuid ja mineraalaineid. Munavalges on ka eriline valk- avidiin . Avidiin ei lase organismil omastada H- vitamiini (biotiini).
Toores munavalge on suhteliselt raskesti seeditav , sest selles leiduvad ained pidurdavad seedeensüümide eritumist. Pärast keetmist- praadimist paraneb munavalge seeditavus tunduvalt.
Munavalge on väga kalorivaene, sellepärast on eriti meelepärane see kaalujälgijatele.
[10; 26.03.2008]
Munakollane ehk munarebu
Munarebu arvele langeb muna kogukaalust 29-36%. Toores munarebus leidub keskmiselt 50% vett, 17% valku, 32% lipiide ja lisaks veel mineraalaineid ja vitamiine. Munarebus leiduvad peamiselt küllastumata rasvad , mis on meile väga olulised. Rebu sisaldab ka letsitiini, mida organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks.
Rebu värvus varieerub kahvatukollasest oranžini. Värvus sõltub kanade söödast ja aastaajast . Suvel on munas palju karoteene, millest organism moodustab A-vitamiini ja rebu on seetõttu tumedam . Mida kollasem rebu, seda tervislikum ja parem see on. Samuti leidub seal ksantofülle ja ovoflaviine.
Noore kana munades on vitamiine rohkem. Keetmisel -praadimisel rebu tumeneb. Organism seedib ühtlaselt nii toorest, kui ka keedetud muna.
Värske rebu on ümmargune ja säilitab oma koju pärast koorest eraldamist. Mida vanem muna on seda vedelam on kollane ja seda lamedamaks see pärast muna lahtilöömist läheb.
[10; 26.03.2008]
Munakollane ehk rebu sisaldab ka kolesterooli.

• 1 munakollases on keskmiselt 260-300 mg kolesterooli
  

• Leidub igas inimese rakus ja ajurakkudes
  
• Mida vähem kolesterooli, seda tõenäolisem on vähktõve teke.
  
• Liigne kolesterooli hulk organismis põhjustab südame- veresoonkonna haigusi
  
• Kasulik on süüa mitte üle 2-3 muna nädalas.
  

[1; 31.03.2008]
Munade kaalud:

• VUTT 15 g
  
• KANA 45-75 g
  
• PART 75-100 g
  
• KALKUN 80-100 g
  
• HANI 160-200 g
  
• EMU 550 g
  
• JAANALIND 1,2...2 kg
  

[1; 31.03.2008]
Kanamunade kaal:

JUMBO - üle 80 g

XL- 73-80 g

L- 63-73 g

M- 53-63 g

S- 45-53 g

Väike- alla 45 g
[6; 8.04.2008]
Kanamuna sisaldab:

• Valku 13 g
  
• Vett 76 g
  
• Rasvu 11 g
  
• E vitamiini 2 mg
  
• C grupi vitamiine
  
• B grupi vitamiine
  
• D vitamiini
  
• Naatriumi 160 mg
  
• Kaaliumi 116 mg
  
• Kaltsiumi 57 mg
  
• Magneesiumi 12,3 mg
  
• Fosfor 200 mg
  
• Väävel 170 mg
  
• Räni 0,3 mg
  
• Raud 2,3 mg
  
• Mangaan 0,04 mg
  
• Tsink 1,3 mg
  
• Alumiiniumi 0,09mg
  
• Vähem: vaske, molübdeeni, koobaltit, niklit , kroomi, fluori , joodi, seleeni
  

[1; 31.03.2008]
Kanamuna energiasisaldus (kcal)

• Koorega- 121,8
  
• Kooreta - 135,3
  
• Keedumuna- 135,3
  
• Munavalge- 41
  
• Munakollane- 344.5
  
• Besee - 423,8
  

[1; 31.03.2008]
Säilitamine
Et mune küllaltki pika aja jooksul värsketena säilitada, tuleb valida terve koorega munad, soovitav dieetmunad. Mune ei või üle kahe nädala külmkapis hoida (hoia mune nüri otsaga ülespoole). Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid kord nädalas ümber pöörata, seisavad nad hoopis kauem. Mune võib ka toatemperatuuril kaua hoida, kui nad õhukeselt rasva või taimeõliga üle määrida. Külmutatud munad võib üles sulatada, kui neid hoida pikemat aega külmas soolases vees. Munavalget ei või seista lasta, vaid tuleb kohe samal päeval ära tarvitada. Munarebu aga, kui see tassi panna ja pisut vett peale valada, võib jahedas kohas päev-kaks seista. Mune tuleb alati pesta, sest munakoorel on palju erinevaid pisikuid.
Kas muna on värske?
Munade värskust kontrollitakse järgnevalt: lasta muna aeglaselt külma soolvette (10%-line). Värske muna vajub liikumatult põhja, poolvärske ajab aga tömbi otsa üles, riknenud muna ujub pinnale. Munade kvaliteeti võib kontrollida, vaadates neid vastu valgust. Riknenud munal on tumedad laigud.
Munade keetmine
Et teada saada, kas muna on toores või keedetud, püüdke seda nagu vurri keerlema panna. Keedetud muna hakkab keerlema, toores aga jääb pärast viit või kuut tiiru seisma. Enne keetmist tuleb muna leige veega pesta ja siis keevasse vette asetada. Munad peavad veega täiesti kaetud olema. Otse külmkapist võetud mune mitte keema panna, sest need võivad kergesti puruneda. Mida värskemaid mune keeta, seda raskem on neilt koort eemaldada. Munade keetmisel ei purune koor, kui keeduvette lisada veidi soola või pisut äädikat.
[7;26.03.2008]
Jaanalinnumuna
Jaanalind muneb umbes 40 muna aastas, on aga teada ka 80...100 munaga rekordeid. Ka 2 kg muna peetakse rekordiks. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll märksa rohkem vahustamist, kuid tulemus on sama efektiivne kui kanamuna puhul. Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele. Munakoore paksus on 3 mm ning rakendust leiab seegi - nimelt valmistatakse neist lampe , ehteid jm.
Muna 1522g
Jaanalinnumuna sisaldab:

• Vett 75%
  
• Valke 47,1%
  
• Rasva 43,7%
  
• A-vitamiini 19,29% (ühe grammi kuivaine kohta)
  
• Tiamiini
  
• Pantoteenhapet
  
• Riboflaviini
  
• Magneesiumi
  
• Tsinki
  
• Rauda
  

[7; 26.03.2008]
[9; 27.03.2008]
Kuidas avada jaanalinnu muna?
Jaanalinnu muna võrrelduna kanamunaga. Üks kaalub 1,6kg ja teine 58g
Jaanalinnumuna avamine :
1) Puurida 10-12 mm puuriga mitte väga tugevasti surudes muna ülemisse otsa ava, kustkaudu raputatakse munamass välja suurde kaussi, mille puhul munakollane ja valge segunevad ühtlaseks omletimassiks. Selle variandi puhul säilib munakoor peaaegu tervelt.
2)Muna avada tugevama metalse esemega piki ringjoont toksides. Eemaldada tekkinud kaan munalt ja valada ettevaatlikult muna välja, mille puhul munavalge ja kollane ei segune.
[2;27.03.2008]
Vutimunad
VUTIMUNAD on pisikesed ja kirjud ja neid toodetakse ka Eestis, kaaludes 7-14, keskmiselt 10-11 grammi. Vutimunad on veel kõrgema toiteväärtusega kui kanamunad . Vutimuna valgud on igati täisväärtuslikud, sisaldades rohkesti metioniini, fenüülalaniini, trüptofaani, lüsiini jt organismile hädavajalikke, kuid inimese tavapärases toidus tihtipeale väheseks jäävaid aminohappeid. Rasv on koondunud munarebusse. Vutimunas on rohkesti mineraaleineid ja mikroelemente. Spektraalanalüüsiga saadud andmed näitavad, et vutimunad sisaldavad rauda ja tsinki 1,4 korda rohkem, vaske, koobaltit, titaani, roodiumi ja vanaadiumi 1,2 korda rohkem kui kanamunad. Niisamuti on kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, fosfori, magneesiumi, alumiiniumi, mangaani , räni jt elementide sisaldus rohke. Vutimunas on peamiselt A-, B-rühma ja PP-vitamiine.
Vutimune süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult. Aive Luigela ( Terviseleht 15/2001) sõnul ei tunnista Jaapani mehed mingit Viagrat, vaid söövad vutimuna:) Ent vutimunad sobivad väga hästi ka lastetoiduks. Jaapanis eelistatakse neid koolieines. Desinfitseeritud vutimunad on täiesti terved ja puhtad. Vutimunas on kuivainet rohkesti, mistõttu ta toiteväärtus on suhteliselt suurem kui samasugusel kanamunakogusel. Lapsele, kel on kujunenud ülitundlikkus kanamunavalgu suhtes, võib sobida vutimuna – vutimuna valgud on teistsugused . Ja vutimunad oma kirju koorega on ka nägusad ja lastepärased.
[3; 2.04.2008]
Tervisemunad
Sisaldavad 5-10 korda rohkem organismile kasulikke oomega-3 rasvhappeid, kui tavalised munad. Munevatele kanadele söödetakse spetsiaalset sööta, mis on rikastatud lina- ja rapsiõliga, suurendamaks küllastumata rasvhapete osakaalu.
[8; 9.04.2008]
Aitavad vältida südame-veresoonkonna haigusi.

• Suurus M (53-63 g),kuuene ja kümnene pakk.
  
• Tervisemune munevate kanade toidule on lisatud rapsiõli mis suurendab neis küllastumata rasvhapete sisaldust. Tänu küllastumata rasvhapete suurendatud sisaldusele on tõestatud mõju organismi kolesteroolitaseme tasakaalustamisele ja seeläbi südame haiguste riski vähendamisele.
  
• Sobivad tervislikuks toiduks nii keedetult, praetult, kui ka muude roogade koostises.
  
• Eriti kvaliteetsed munad, läbinud Talleggi kvaliteedi- kontrolli ning vastavad kõigile söögimunale seatud kvaliteedinõudmistele.
  
• Säilitada ühtlasel temperatuuril
  

[4; 10.04.2008]
Kollased munad
Suurepärane küpsetamiseks. Kollased munad on just nagu kodukana munetud päikeselise jumega munad, millest vanaema küpsetas oma kõige kollasemad saiad. Munade eriti kollane sisu annab kookidele ja pirukatele maitsvalt kuldse tooni,muutes küpsetised ahvatlevaks ja pidulikuks.

• Suurus M (53-63 g),kuuene ja kümnene pakk.
  
• Rebu kuldkollane värv tuleneb kanade söödale lisatud karotinoididest, mida looduses leidub eriti ohtralt porgandis ja värsketes rohulibledes.
  
• Säilitada ühtlasel temperatuuril
  

[4; 10.04.2008]
Hiidmunad
Ühest Hiidmunast võib leida koguni kaks rebu, mistõttu sobivad need suurele perele või toekaks eineks-näiteks omletiks, pannkookide valmistamiseks või lihtsalt tõhusaks hommikueineks.

• Suurus XL (üle 73 g),kümnene pakk
  
• Eriti kopsakad munad tõsistele munasõpradele
  

[4; 10.04.2008]
Pesamunad
Noore püüdliku kana munad. Suuruselt teistest veidi väiksemad, kuid see-eest eriti maitsvad .

• Suurus S (alla 53 g), kümnene pakk
  

[4; 10.04.2008]
Peremunad
Täpselt paraja suurusega kanamunad, mis sobivad hästi igapäevaseks toiduvalmistamiseks. Suurus M (53-63 g)
[4; 10.04.2008]
Igapäevatarkust kanamunadest
Kanamunad toidulaual
* Kanamunad on inimese toidulaual põhjendatult tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 0,5 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi - ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune . Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse.
* Kõige kokkuhoidlikum munade toiduks valmistamise viis on keetmine 3–5 minuti kestel.
* Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest.
* Üks muna vastab kalorsuse , valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas.
Munade kvaliteet
* Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune.
Muna suurus oleneb kana tõust, ka kana suurusest ja vanusest . Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem.
* Kanamunade värskuse proovimiseks võib sulatada 120 g keedusoola ühes liitris vees ja lasta sinna proovitav kanamuna. Kui see on sama päeva muna, vajub ta põhja; teise päeva muna ei vaju enam põhja, kolmanda päeva muna ujub vedeliku pinnal.
* Halba muna tunneme sellest, et ta jääb ujuma soolvee peale, kuhu 10 osale veele on lisatud 1 osa soola. Vaadates muna vastu valget, näeme tumedaid plekke, aga värsked munad on selged.
Munade säilitamine
* Toorest muna eristame keedetud munast järgmiselt: paneme ta iseenese ümber keerlema. Keedetud muna keerleb kergesti, keetmata väga vastumeelselt.
* Külmunud munad asetatakse üheks päevaks värskesse kaevuvette, millele on lisatud rohkesti soola.
* Kanamunad seisavad 6–7 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta.
* Munad säilivad paremini jahedas ja pimedas , tömp ots ülalpool.
* Munadele pole kasulik loksumine külmkapi ukse küljes.
Munad ja tervis
* Munade söömisega võivad kaasneda mõningad terviseprobleemid. Nii tekitab munavalge lastel üsna tihti allergilist reaktsiooni, munakollane ei ole nii “ vihane ”. Täiskasvanute tundlikkus on üldiselt nõrgem.
* Suur kanamuna sisaldab umbes 215 mg kolesterooli. Et kolesterool on ateroskleroosi ja südamehaiguste üks põhjusi, siis on soovitatav piirata toiduga tarvitatavat kolesterooli kuni 300 mg-ni päevas.
* Toores muna ja munaproduktid võivad olla salmonelloosi allikaks. Seepärast on tuleks mune säilitada temperatuuril 7 °C või madalamal ning mitte süüa mittekvaliteetseid mune. *Eestlane sööb aastas ca 200 muna – seega ei ole sugugi ükskõik, mida ta sööb. Kontrolli eesmärgiks peab olema tervisliku toiduaine tootmine ja müük.
[5; 26.03.2008]
Kokkuvõte
Muna on üks väärtuslikumaid toiduaineid. Kui munast peab kooruma elusorganism- tibu-, siis järelikult sisaldab muna kõike, mis on eluks oluline. Munas sisalduvatest ainetest arenevad:

• Organismi luud
  
• Liikmed
  
• Lihased
  
• Veri
  

Loodan, et suutsin oma tööga teile välja tuua muna kohta informatsiooni. Eriti kuidas aru saada kas muna on värske või vananenud juba. Kuna muna on nii pisikene sisaldab ta väga palju erinevaid mineraalaineid, mis sest et väikestes kogustes , aga inimese organismile on need kindlasti mingil määral vajalikud.
Kuna muna sisaldab kolesterooli, õigemini munarebu sisaldab kolesterooli ei maksa väga palju mune ka süüa. Piisab sellest et nädalas paar korda muna või siis munatoite tarbida.
Kasutatud kirjandus:

Heinaaru Anne, „Kanamuna“, http://www.hot.ee/anhe/MUNA.ppt ) (31.03.2008)

http://www.jaanalinnud.ee/index.php/page,munaavamine ) (27.03.2008)

http://www.nami-nami.ee/componentshow.php?act=edit&pID=189 ) (2.04.2008)

http://www.tallegg.ee (10.04.2008)

Kard Ülo, http://www.videvik.ee/503/muna.html ) (26.03.2008)

Heldi Kikas , Epp Koger , „Toidukabad“, 2004 (8.04.2008)

Kokaraamat, 2000-2007, http://www.kokaraamat.ee/kokanouanded.php?knID=52 (26.03.2008)

Köök, märts 2008, tekst Ene Ojaveski, lk 19 (9.04.2008)

Metsaantsu talu, http://www.hot.ee/metsaantsu/Tooted.ht m) (27.03.2008)

Mäeots Keiu, „Kaubatundmise“ konspekt, 2007)
20