Laps ja toit (0)

SISUKORD

SISSEJUHATUS

1. IMIKU TOITUMINE

1.2. Lisatoit

2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT

2.2 Mida lapsele anda

• piim ja piimatooted – need tagavad vajalikud proteiinid ja vitamiinid;
  
• liha, kala, munad, oad, herned ja läätsed – need toiduained on väga rikkad valkude, vitamiinide ja mineraalide poolest;
  
• leib, ja teised teraviljatooted, nagu riis, pasta ja hommikuhelbed, kartul, jamss ja maguskartul – need tagavad vajaliku hulga kaloreid, vitamiine, mineraale ja kiudaineid;
  
• puu- ja juurviljad – need sisaldavad C vitamiini ja teisi vajalikke mineraale ja kiudaineid.
  

2.3 Mille poolest on koolieelse lapse toiduvalik eriline

2.4 Mida vältida

• toored munad ja toidud, mis sisaldavad toorest või pooltoorest muna, sest seal on risk haigestuda salmonelloosi, mis põhjustab toidumürgistust;
  
• terveid pähkleid, sest need võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumist;
  
• hai, mõõkkala ja mariliini, sest neil kaladel on suhteliselt suur elavhõbeda sisaldus;
  
• vältida liigselt soolast toidu, veel parem on lapse toidule soola üldse mitte lisada;
  
• samuti vältida suhkrurikkaid toite (ka jooke ) ja mett .
  

3. KOOLIEALINE LAPS JA TOITUMINE

3.1 Mida lapsele anda

• piim, juust, jogurtid, sojaoad, tofu ja pähklid sisaldavad rikkalikult kaltsiumi, mis on oluline tervete hammaste ja luude tagamiseks;
  
• hommikuhelbed ja rasvane kala on head D vitamiini allikad, mis aitab säilitada kaltsiumivarusid veres ja tagades seeläbi tugevad luud . Peamine D vitamiini allikas on siiski päikesevalgus, kuid päikese käes viibimise aega tuleb piirata;
  
• liha, peamiselt punane, maks ja kala on head raua allikad. Oad, läätsed ja rohelised köögiviljad samuti. Raud on vajalik korras vere jaoks;
  
• laps peaks tarbima vähemalt kaks portsjonit kala nädalas, sest kala on väga hea valkude, mineraalide ja vitamiinide allikas ning ei sisalda peaaegu üldse küllastunud rasvhappeid . Rasvased kalad , nagu makrell, lõhe, forell ja latikas sisaldavad omega 3 rasvhappeid. Poistele võib anda kuni neli portsjonit kala nädalas, kuid oluline on jälgida, et tüdrukutele ei antaks üle kahe portsjoni kala nädalas;
  
• tsitrusviljad (näiteks apelsinid ja sidrunid ), tomatid ja kartulid on päris head C vitamiini allikad. C vitamiin soodustab raua imendumist, seega soovitav oleks juua apelsinimahla rauarikka toidu kõrvale;
  
• piim, või, rohelised köögiviljad, porgandid ja aprikoosid on heaks A vitamiini allikaks, mis on oluline hea nägemise ja terve naha tagamiseks.
  

3.2 Joogid

3.3 Milliseid toite piirata

3.3.1 Maiustused ja snäkid

3.3.2 Soolased toidud

• 4–6 aastane laps – 3g päevas;
  
• 7–10 aastane laps – 5g päevas;
  
• 11-aastane ja vanem laps – 6g päevas.
  

3.4 Näpunäited tervislikuks toitumiseks

• Lastele on vaja vaheldusrikast toitu;
  
• iga päev pool liitrit piimatooteid : piim, jogurt , kohupiim, juust;
  
• puuviljad, juurviljad ja salat peavad kuuluma lapse igapäeva toidu hulka;
  
• kartuleid tuleks vahel koorega keeta ;
  
• liha üle ühe päeva või siis vähemalt igal kolmandal päeval – see on oluline raua allikas. Raud on asendamatu punavereliblede jaoks, rauapuudusel jääb laps verevaeseks;
  
• muna tuleks pakkuda üks kuni kaks korda nädalas;
  
• kala samuti kaks kuni kolm korda nädalas. Kuskilt mujalt ei saa piisavalt joodi;
  
• tagasihoidlik tuleks olla soolaga ; kasulikumad on ka soolamata aedviljad ;
  
• vedelatel taimeõlidel olgu eelis loomarasva ees;
  
• võid ei tohi asendada margariiniga;
  
• toidukordade vahele sobivad toored aedviljad nagu porgand, tomat , paprika , kurk ;
  
• maiustused jäägu püha- või pidupäevadeks;
  
• kokakoola ega ka limonaad ei ole igapäevajook;
  
• mõnikord pikemale jalutuskäigule minnes kinnitage keha hamburgeriga, kui ta seda nii väga tahab. Ärge tehke sellest pidupäeva!
  
• parim asi on oma tehtud asi – õpetage last lauda katma ja süüa tegema;
  
• söömine peaks käima koos meeldiva vestlusega – ei mingit püstijalu ahmimist. Iga päev ei ole ju kiire päev.
  

3.5 Taimetoit – tervislik või kahjulik

3.6 Lapsele vajalikud toitained

3.6.1 Süsivesikud

3.6.2 Rasvad

3.6.3 Valgud

KOKKUVÕTE

Ainus õige viis normaalse kehakaalu säilitamiseks ja saavutamiseks lapseeas on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav kehaline aktiivsus.

Tervisliku toiduvalik peamised põhimõtted on:

vastavus vajadusele – saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga;

mitmekesisus – igast toidugrupist tuleb midagi valida, et saada piisavalt toitaineid;

tasakaalustatus – süsivesikud peavad moodustama 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%, kiudaineid peab olema 25-35 grammi;

mõõdukus – tuleb arvestada toiduenergia hulgaga.

Tervislik toitumine lapseeas annab lapsele:

suureneb laste vaimne võimekus ja õpiedukus;

vähenevad terviseprobleemid nooruki- ja täiskasvanueas;

ei ole rauavaeguse tekkimise ohtu kiire kasvamise perioodil murdeeas;

ei teki ülekaalu ega rasvumist;

organism püsib tervena.

Kõige olulisem oleks ikkagi see, et söödav toidukogus oleks seotud elutegevuseks vajaliku energiahulgaga. Lapse energia oleneb lapse vanusest, kehalisest aktiivsusest ja organismi eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saab välja arvutada, lapse täpne tegelik energiavajadus on alati individuaalne.

Üks võimalus lapse energiavajaduse arvutamiseks on kasutada lihtsustatud valemit:

vanus aastates × 100 + 1000 kcal

KASUTATUD KIRJANDUS