Bioloogia- eluomadused, elu organiseerituse tasemed, organismide koostis, süsivesikud, rasvad ehk lipiidid, valgud ehk proteiinid (0)

ELUOMADUSED
Bioloogia- teadus elusolenditest
1) Paljunemisvõime
a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta(( pooldumine ,kloonimine, eoseline paljunemine(seened,samblad))
b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel)
2) Ainevahetus
a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees
b) heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet
3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest
a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk
b)eukarüootne ehk tuumaga rakk
4)Reaktsioonivõime ärritajatele
nt.kroonlehtede liikumine(valgus)
5)Stabiilne sisekeskkond
nt. kehatemp ., veresuhkru tase
6)Areng ehk teatud täiustumine
nt.paljunemisvõime on arengu näitaja
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED
1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st
DNA uurimine võimaldab:
*diagnoosida haigusi
*ennetada haigusi
*määrata sugulust
*tuvastada kurjategijaid
*määrata lootearengut/väärarengut
2)Kude-uurib hüstoloogia
4 põhikudet:
*katte- ehk epiteelkude
*lihaskude (vööt-, südame-, silelihaskude)
*närvikude
*sidekude- 'seob organismi tervikuks, 'ühendab elundeid, 'jaguneb tahkeks (luud) ja vedelaks(veri,sülg)
3) Elund ehk organ-uurib anatoomia ja nende tegevust füsioloogia.
4) Elundkond -selle moodustavad sarnase ülesandega elundid( seedeelundkond )
Seedeelundkonna kulg:
1)suu 2) neel 3)söögitoru 4) magu 5)12-sõrmiksool 6) peensool 7)pimesool 8)jämesool 9)pärasool
5)Organism-on üks konkreetne elusolend(nt.koer)
6)Liik-selle moodustavad omavahel väga sarnased organismid.
Elab üks inimliik Homo sapiens.
7) Populatsioon - on osa liigist, mis on ülejäänud seltskonnast eraldatud mingite tõkete kaudu(ristumisbarjäär)
(nt. Hiiumaa pruunkaru)
8)Ökosüsteem-teatud alal koos eksisteerviad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond.
(nt.õismäe tiik-teod, konnad ,saapad, kivid )
9)Biosfäär-kõige suurem ökosüsteem maakeral, kus leidub elusolendeid
ORGANISMIDE KOOSTIS
Organismid-koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ühenditest.
Orgaanilised:
a) valgud ehk proteiinid ( aminohapped , 24 erinevat, kõik vajalikud)
b)süsivesikud ehk sahhariidid
c) rasvad ehk liptiidid
d)nukleiinhapped(DNA, RNA)
Anorgaanilised- mineraalid ja erinevad soolad(nt kaltsiumfosfaat -luudes, raud-veres, hemoglobiinis )
SÜSIVESIKUD
Jaotus-ahela pikkuse alusel
a) monosahhariidid - ühe tsüklilise ahelaga. 3-6 süsinikku.
(nt.glükoos-viinamarja suhkur, fruktoos-puuvilja suhkur)
5 süsinikku- *DNA'S-desoksüriboos *RNA'S-driboos
b)oligosahhariidid-koosnevad mitmest monosahhariidist(2-20)
(nt.*sahharoos ehk harilik suhkur-tekib,kui glükoos liitub fruktoosiga. *laktoos ehk piimasuhkur )
c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume, maitse kibe.
(nt. tselluloos , tärklis mis muutub glükoosiks(külm lagundab pikki ahelaid), kitiin-pika närimisega magus)
RASVAD EHK LIPIIDID
Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust.
Rasvade monomeeriks on rasvhapped (rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata.
Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet. Sageli on varjatud kujul(viinerid, keeduvorst ,juust, maiustused ,pähklid, halvaa )
Küllastumata rasvhapped ehk oomegarasvhapped-hädavajalikud. Leidub kalas, munas , oliivis.
*Rasvad võivad olla ka vedelal kujul(õlid), ka vahekihina(okaspuude okstel )
1g rasva-14 kcal , vaja on u.-2500kcal
Lipiididest-koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid (östrogeen/testosteroon-suguvõime, D- vitamiin )
Kahjulik-on kolestorool, mis koguneb veresoonte seintele ja takistab vereringet(munakollane)
Kolestorooli suudab siduda letsitiin, mis on kaunviljade valk.
VALGUD EHK PROTEIINID
Valgud-orgaanilised ühendid, mis koosnevad aminohapetest.
-----------------> amfoteenne ühend, mis omab happelisi ja aluselisi omadusi.
Aminohappeid -nimetatakse 3 esimese tähega.
*Leu- leutsiin *Tyr-türosiin *Val- valiin *Ser- seriin
*Valgud omavad nelja erinevat kuju, mida nimetatakse struktuurideks.
1)Primaarstruktuur-sirge, tugev ühendus(nt.küüned)
2)Sekundaarstruktuur
a) (alfa)- heeliks
b) (beeta)-struktuur
3)Tertsiaar struktuur
a)fibrillaarne struktuur
b)gloobaal struktuur
4) Kvaternaar struktuur-väga ebapüsiv, inimesel suudab seda ainult hemoglobiin hoida. Koosneb kahest globaal struktuurist.
* Valgul on kaks omadust, mis on seotud tema struktuutimuutustega.
Omadused:
1) denaturatsioon -( IV->I)- üleminek kõrgemalt struktuurilt madalamale. Toimub lihtsalt ja sageli.
2) renaturatsioon -(I->III)-üleminek madalamalt struktuurilt kõrgemale. Vajab mingit lisajõudu (nt.juuste sirgendaja, muna kloppimine)