Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rasvad-valgud (2)

3 KEHV
Punktid
Rasv – rasvhapete ja propaantriooli estrid.
Küllastunud rasvhapped – ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid .
Küllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule
mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks.
Asendamatu rasvhape – küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise
sünteesida.
Detergent – sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine.
Seep
Aminohape – aminorühmaga asendatud karboksüülhape.
Kodeeritav aminohape – üks neist kahekümnest aminohappest, millest
organismid ehitavad valkusid.
Asendamatu aminohape – valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida
organism ei suuda ise sünteesida.
Peptiidside – nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete
jääkidest moodustunud ahelas.
Valgud – koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast.
Lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapete jääkidest.
Liitvalgud – sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste
ainete molekulide osi(metalli aatomeid).
Denatureerumine – hapete, aluste, soolade ning orgaaniliste vedelike toimel võivad
valgud välja sadeneda. Kui ei rikuta primaarset struktuuri on sobivate tingimustes
võimalik valku taastada s.o renatureerumine.
Monomeer – väikese molekulmassiga aine, osaleb polümerisatsioonis.
Polümeer – suure molekulmassiga aine mis koosneb kovalentsete sidemetega
ühendatud korduvatest struktuuri üksustest.
Liitumispolümerisatsioon – tekib monomeeride liitumisel ainult polümeer.
Polümerisatsiooniaste – näitab elementaarlülide arvu polümeeris.
Polükondenstsioon – tekib lisaks polümeerile madala molekulaarneaine.
Elementaarlüli – monomeerile vastav rühmitus polümeeris.
Kopolümeer – tekib mitmest erinevast monomeerist.
3.Värvuseta, lõhnata, maitseta, vees mittelahustuv, veest kergem,
kõrgema keemistemp. ja madalama sulamistemp. , kui vesi
5. Rasva rääsumine – rasva riknemine peamiselt mikroobide
osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke.
9. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi
happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna.
Võis on piimarasvad, milles on palju lühikese ahelaga rasvhappeid,
mida omastatakse kiiremini ja paremini.
10. Margariini valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse
stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid.
11.Seebi molekulis eristame pikka hüdroofset süsivesinikahelat ja
polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Puudused: Karedas vees
moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Need soolad
ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist.
Ka seebi kulu suureneb.
12. Eelised – nende ainetega saab pesta ka karedas vees, isegi merevees .
Nad toimivad alulises, neutraalses kui ka happelises keskkonnas, ei nõua
pesemisel kõrget temp. Ega kahjusta õrnu kangaid .
13. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja
asendatavateks aminohapeteks.
15. Polüesterkiud - lagunevad looduses suhteliselt aeglaselt, saastavad
keskkonda. Polüamiidkiud – toatemp. küllaltki püsiv, väike kuumuskindlus ,
lahustud mõnede orgaanilistes lahustes.
17. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast.
Lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud – sisaldavad
peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide
osi(metalli aatomeid).
18. Fibrillaarvalgud – on kiulise ehitusega nemad vees ei lahustu
(luude ja naha struktuur, valgud, karvad ). Globulaarvalgud – on korrapäratu kujuga,
kerajad molekulid. Osa on vees lahustuvad(ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad ).
Sidemed – peptiidsidemed( nende abil moodustub valgu primaarne struktuur),
vesiniksidemed(nõrgad), disulfiidside( kovalentne side)
19. Omadused – kõrgemal temp. võivad katkeda nõrgemad sidemed.
Valkude aktiivsus võin väheneda. Denatureerumine – hapete, aluste, soolade
ning orgaaniliste vedelike toimel võivad valgud välja sadeneda. Kui ei rikuta
primaarset struktuuri on sobivate tingimustes võimalik valku taastada s.o renatureerumine.
Valkude hüdrolüüsil organismis moodustuvad tagasi aminohapped ja neist moodustub organism uusi valke.
Rasvad-valgud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mhm- Õppematerjali autor
mõisted

Sarnased õppematerjalid

Rasv-valk
2
doc

Rasv, valk

Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained

Keemia
Nimetu
4
docx

Nimetu

süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped ­ aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped ­ aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid ­ bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. denatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel renatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste taastumine kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad

Keemia
Valgud ja rasvad
3
docx

Valgud ja rasvad

KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi

Keemia
11-klassi arvestus
9
doc

11. klassi arvestus

põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas. Seep On rasvhapete sool. C17H35COONa ­ kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa Seebi saamine I meetod ­ Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi. Tekkinud segu töödeldakse NaCl , et eraldada seep muudest ainetest, saadakse tuumseep. Tuumseep lõigatakse laastudeks lisatakse vett, lõhna ja värvaineid, vormitakse. II meetod- Rasvhape + NaOH/KOH = Seep Pesemise olemus- Pesemisaine vähendab pindpinevust. See soodustab seebivee tungimist sügavale riide pooridesse , kuhu puhas vesi ei suuda minna . Moodustub mitsell , mis takistab mustusosakeste taasühinemist.

Keemia
Arvestused 12-kl
11
doc

Arvestused 12. kl

ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD.............................

Keemia
Mõisted ja tähendused
4
doc

Mõisted ja tähendused

1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas

Keemia




Kommentaarid (2)

Siiiri profiilipilt
Siiiri: Abistas mind minu hädadest välja!
16:58 24-11-2012
krsty603 profiilipilt
krsty603: oli abi
21:05 28-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun