50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
126 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mhm-
Õppematerjali autor
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained
süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. denatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel renatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste taastumine kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi
põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas. Seep On rasvhapete sool. C17H35COONa kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa Seebi saamine I meetod Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi. Tekkinud segu töödeldakse NaCl , et eraldada seep muudest ainetest, saadakse tuumseep. Tuumseep lõigatakse laastudeks lisatakse vett, lõhna ja värvaineid, vormitakse. II meetod- Rasvhape + NaOH/KOH = Seep Pesemise olemus- Pesemisaine vähendab pindpinevust. See soodustab seebivee tungimist sügavale riide pooridesse , kuhu puhas vesi ei suuda minna . Moodustub mitsell , mis takistab mustusosakeste taasühinemist.
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD.............................
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12
Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas
Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid