Rasvad, kolesterool (0)

RASVAD
Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid.
Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal , 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks.
Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud.
Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad . Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima.
Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped ( searasv , kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast ( Omega 3).
Inimene peaks ööpäevas tarbima vähemalt 50 grammi rasva. Kui me viime oma rasvatarbimise alla selle normi, tekib meie organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, mille tõttu halveneb vitamiinide imendumine ning võivad tekkida raskused hormoonide (eriti testosterooni) tootmises. Suureneb magusaisu, nahk hakkab kuivama, küüned ja juuksed muutuvad hapramaks ja katkevad ning sageli hakab kehakaal langemise asemel hoopis tõusma. Meie keharasv vajab iseenda põletamiseks rasva, ehl rasvapõletus on tunduvalt efektiivsem, kui küllastumata rasvhappeid ehk taimseid rasvu on piisavalt.
On olemas ka üht tüüpi küllastunud rasvu, mis on organismile oluline ja kasulik. See on keskmise ahelaga triglütseriid, mida leidub kookospiimas ja võis. Kui teisi rasvhappeid salvestatakse kehas, siis triglütseriidi kasutatakse kütusena, ta kiirendab ainevahetust ning soodustab ladestunud rasvade kasutamist energiaks.