Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puude üldiseloomustus (1)

1 HALB
Punktid
OKASPUUD
NULUD Abies
Mullastik - nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda
Niiskus-
Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg.
Haljastusväärtus- Dekoratiivsed
Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas
Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt.
Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel
Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele
KUUSK Picea
Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk
Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima
Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust.
Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk näiteks ei ole üldse haljastuses hea kasutada. Ei ole haljastusväärtusega.
Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas
Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb siledaks. Okkaid on rombjaid ja lamedaid.
Käbid- Liibuvalt või kohevalt. Käbid ei pudene.
Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk
MÄND Pinus
Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel
Niiskus-
Valgus- Väga valgusnõudlikud
Haljastusväärtus- hea omadusega
Puu võra-
Käbid- seemnesoomused paksud ja puitunud , sageli tipp kilpjas
Okkad- Pikad. Okkad esimesel kahel eluaastal kahekaupa. Hiljem arenevad 2-5 kaupa okkad. Õhulõhed võivad olla mõlemal poolel.
LEHIS Larix
Mullastik- sügavapõhjalisi, kergeid muldi (pH u 5,5...6,)
Niiskus- ei talu kõrget põhjavee seisu
Valgus- Väga valgusnõudlikud
Haljastusväärtus-
Puu võra- Noorena korrapärane ja koonusjas, vanemaseas kuhikjas ja ebakorrapärane
Okkad- pehmed , lineaalsed, pealt rohelised, 15-70 kaupa kimbus, viimase aasta oksal spiraalselt ja ühekaupa
Käbid- Isaskäbid okste alumisel küljel, ovaalsed, tolmlemisel kollased . Emaskäbid värvuselt purpursed, roosad, rohelised.
TSUUGA Tsuga
Mullastik- parasniisket viljakat mulda
Niiskus-
Valgus- Taluvad varju
Haljastusväärtus-
Puu võra- Koonusjas
Okkad- lamedad, lühikesed, kinnituvad näsale; pealt läikivroh, alt kahe õhulõhega
Käbid- ovaalsed, rippuvad
Kardavad kevadpäikest.
EBATSUUGA Pseudotsuga
Mullastik- toitainerikas, hea aeratsiooniga
Niiskus-
Valgus- vajab avarat kasvuruumi
Haljastusväärtus-
Puu võra- koonusjas
Okkad- lineaalsed, lamedad, tipust tömbid
Käbid- noorelt heleroh kuni purpurpunane
Talub linnatingimusi
KADAKAS Juniperus
Mullastik- vähenõudlikud, sest neil on võimsad juured ja need saavad tungida igalepoole.
Niiskus- põuakindlad,
Valgus- valgusnõudlikud
Haljastusväärtus- meeldiv lõhn ja ilus puit
Puu võra- munajas, koonusjas või sammasjas. Roomavad, lamenduvad
Lehed- nõeljad, torkivad või pehmed, lineaalsed, eemalehoidvad, asetsevad paariti või kolmekaupa
Käbid- ovaalsed, kadakad on kahekojalised või ühekojalised
Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis.
JUGAPUU Taxus
Mullastik- lubjarikas ja viljakas
Niiskus- vähe valgust
Valgus- täisvarjus ja poolvarjus
Haljastusväärtus-
Puu võra- mosaiikne
Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad
Käbid- kahekojalised.
Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes.
ELUPUU Thuja
Mullastik- Viljakas, hea drenaaźiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes
Niiskus-
Valgus- Poolvarju, päiksepaistet
Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses
Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid
Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised
Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides
HIIBAPUU Thujopsis dolobrata
Mullastik- viljakat niisket mulda
Niiskus-
Valgus- talub varju, poolvarju
Haljastusväärtus-
Puu võra-
Okkad/Soomused- Külgmised soomused Kolmnurksed, väljaulatuvad. Soomuste alumised küljed muutuvad talvel pronksjaks
Käbid- ovaalsed või laimunajad, noorena sinihallid, vanana pruunid
Kodumaal Jaapanis on liik looduskaitse all
MIKROBIOOTA Microbiota decussata
Mullastik- viljakas ja niiske
Niiskus-
Valgus- Täisvalgus kuni poolvari
Haljastusväärtus-
Puu võra- ringjas, pealt kumer
Okkad- Soomusja ja nõelja vahepealne, väiksed, asetsevad paaridena. Hõõrumisel eritavad lõhna
Käbid- ümarad kuni munajad
HÕLMIKPUU Ginko biloba
Mullastik- viljakas
Niiskus-
Valgus- valguslembene, põhjatuulte eest varjatud
Haljastusväärtus- haruldane ja dekoratiivne
Puu võra- munajas
Lehed- lehtpuule sarnased. Leheroots sama pikk kui lehelaba
Õied- urvataolised, rippuvad
EBAKÜPRESS Chamaecyparis
Mullastik- viljakat
Niiskus-
Valgus- varjus, poolvarjus
Haljastusväärtus- muidu head haljastuses, aga et seda hoida tuleks haiguste vastu pritsida profülaktilise tõrjega.
Puu võra- koonusjas, avatud kasvukohas maapinnalt algav .
Okkad- noortel taimedel soomused nõeljad ja laialihoidvad
Käbid- külgokste tipul. Kerajadd
Sisemaal vajavad sooja, külmade tuulte eest varjatud kohta. Mägiebaküpress talub -25..-30 C külma.
LEHTPUUD
MAGNOOLIA Magnolia
Mullastik- ei talu lubjarikast mulda; vajavad viljakat mulda
Niiskus- Eelistavad väga sooja kasvukohta
Valgus-
Haljastusväärtus- dekoratiivsed
Puu võra-
Lehed- terava tipuga
Õied- suured, väga dekoratiivsed, valged kuni punased, lõhnavad enamasti
Viljad - enamasti punakad
Sobivad ainult kodu aedadesse. Halva juurdumise tõttu ei talu ümberistutamist
SIDRUNVÄÄNDIK Schisandra
Mullastik- talub mulla kuivust
Niiskus-
Valgus- poolvarjuline, päikesepaisteline
Haljastusväärtus- väga dekoratiivne
Puu võra-
Lehed- veidi saagja servaga, terava tpuga, 5-10 cm
Õied- väikesed, roosakad
Viljad- marjataolised, rippuvad, punakad
Viljad sisaldavad suhkruid ja eeterlikke õlisid, palju C vitamiiini
ELULÕNG Clematis
Mullastik- lubjarikas, viljakat mulda
Niiskus-
Valgus- Poolvarjus ja päikesepaistelises kohas
Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses, kuna on pikaajalised õitsejad, väga tähtsad vertikaalhaljastuses
Puu võra-
Lehed- ronivad
Õied- Kroonlehed puuduvad, lõhnavad nõrgalt
Viljad- väikesed pähklikesed
Sõna elulõng on tuletatud kreeka keelest, st vääti
KUKERPUU Berberis
Mullastik- vähenõudlik mullastiku suhtes
Niiskus- ei vaja eriti
Valgus- päiksepaistelistes kohtades
Haljastusväärtus- töhtsad haljastuses, kuna nad taluvad kehvasid ilmastikutingimusi, niiskusepuudust ja kärpimist
Puu võra- harunev põõsas
Lehed- lehed koondunud kimpudena, vahelduvad
Õied- kollased, kobaras
Viljad- punased, piklikud, söödavad
EBAJASMIIN Philadelphus
Mullastik- vähenõudlikud
Niiskus-
Valgus- päikesepaistelises
Haljastusväärtus- kasutatakse tihti haljastuses
Puu võra- põõsad
Lehed- lihtlehtedega
Õied- suured, valged, püstises kobaras, tugev lõhn
Viljad- pruunikad
PÕISENELAS Physocarpus
Mullastik- vähenõudlik
Niiskus- ei talu püsivat liigniiskust
Valgus-
Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena või ka üksikult
Puu võra-
Lehed- lihtlehed
Õied- Valged kuni roosakad, kännasjates õisikutes
Viljad-
ENELAS Spiraea
Mullastik- vähenõudlikud
Niiskus-
Valgus- Päikesepaisteline
Haljastusväärtus- Oma liigirohkusetõttu üks armastatumaid haljastuspõõsaid
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, lihtlehed
Õied- väikesed, viietised, kännased, pöörised või sarikad ; Punased
Viljad- kogukukkurivili, seemneid palju, väikesed
PÄRGENELAS Stephanandra'
Mullastik- neutraalsel kuni veidi happelisel mullal , ei talu aluselisi muldi
Niiskus- parasniiskel
Valgus-
Haljastusväärtus- haljastatakse nõlvu või madalaid müüre
Puu võra- laiuv
Lehed- kaherealised või hõlmised; helerohelised
Õied- pöörises, valkjad kuni rohekad
Viljad- kukkurvili
MAHOONIA Mahonia
Mullastik- mullaviljakuse suhtes leplikud
Niiskus-
Valgus- poolvarju või ka päikesepaisteline aga siis peab kaitsma kevadpäikese eest
Haljastusväärtus-
Puu võra- põõsad või madalad puud
Lehed- saagja servaga, paaritusulgjad liitlehed
Õied- kollased, püstistes kobarates või pööristes
Viljad- kerajad, tumesinised või roosakad valged marjad
NÕIAPUU Hamamelis
Mullastik- viljakat mulda
Niiskus-
Valgus- päikesepaistelist, poolvarju
Haljastusväärtus- Linnahaljastuses ei oma tähtsust. Muidu on keskmise dekoratiivsusega
Puu võra-
Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased
Õied- Kollakad
Viljad- Punakad
DEUTSIA Deutzia
Mullastik- Nõudlikud
Niiskus-
Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas
Haljastusväärtus- Lääne-Euroopas väga populaarsed kuna nad on vähenõudlikud
Puu võra- põõsad
Lehed- karedad, hambulise servaga
Õied- valged kuni purpurjad, kännastes, kobarates või pöörises
Viljad- viljad jäävad tihti talveks põõsastele, kerajas kupar rohkete väikeste seemnetega
HORTENSIA Hydrangea
Mullastik- Viljakat happelise reaktsiooniga
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- Kasutatakse laialdaselt
Puu võra- Ümar
Lehed- vastakud, hambulise servaga
Õied- valkjad, rohekad, punakad või sinakad. Kännasjad või kuprjad
Viljad- kupar, paljude seemnetega
SÕSTAR Ribes
Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda,
Niiskus- parasniisket
Valgus- Talub varju
Haljastusväärtus- Kuldsõstar on väga dekoratiivne sellest perekonnast, eriti sügisvärvuses
Puu võra-
Lehed- Vahelduvad, sõrmroodsed
Õied- pikad rippuvad kobarad või 1-3 kaupa kimbus
Viljad- lihakas , paljasseemne mari
Kolme liiki: mage, must ja karvane sõstar
TUHKPUU Cotoneaster
Mullastik- lubjarikas
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena
Puu võra-
Lehed- vildised ja hallikad, lihtlehed, lühirootsulised
Õied- kobarad või kännases, valged kuni roosakad
Viljad- luuseemnetega punakas kuni mustjas õunvili
PIRNIPUU Pyrus
Mullastik- Et viljad saaksid kasvada vajavad huumusrikast sügavapõhjalist savikat mulda
Niiskus-
Valgus- vajavad valgust
Haljastusväärtus- mõned liigid on dekoratiivsed, mõned mõeldud viljade kasvatamiseks
Puu võra- püramiidjas
Lehed- teravaservalised või saagjad, hõlmised
Õied- valged, suured, kahelisugulised, kännastes, viietised
Viljad- õunvili sisaldab suhrkruid, vett, happeid . Viljalihas on oalju kivisrakke
ÕUNAPUU Malus
Mullastik- savikat
Niiskus-
Valgus- suhteliselt valgusnõudlik
Haljastusväärtus- tähtis kultuuritaim, kuid oluline ka ilutaimena
Puu võra-
Lehed- munajad
Õied- kahelisugulised, viietised, valged või punased , kobaras
Viljad- 5 pesaline, õunvili ümar
Õunapuu dekoratiivsed sordid - paberil olemas
PIHLAKAS Sorbus
Mullastik- vähenõudlikud
Niiskus-
Valgus- täisvalgus ja poolvari
Haljastusväärtus- Paljudel liikidel ja sortidel on haljastuslik tähtsus
Puu võra-
Lehed- vahelduvate liit ja lihtlehtedega
Õied- väikesed, kahelisugulised, valged kuni kreemikad, lõhnaga ja ilma
Viljad- marjataolised õunviljad, kerajad kuni ovaalsed, valminult punased, kollased, pruunid või sinised
Kasutatakse meditsiinitööstuses
EBAKÜDOONIA Chaenomeles
Mullastik- huumusrikas saviliiv või kergem värskem liivsavimuld
Niiskus- põuakindlad
Valgus- vajavad valgust
Haljastusväärtus- Tähtsad haljastustaimed
Lehed- suured abilehed
Õied- suured, punased kuni valged, kas üksikult või 2-6 kaupa
Viljad- suured õunviljad, rohelised, kollased
Kasutatakse toorainetööstuses
TOOMPIHLAKAS Amelanchier
Mullastik- vähenõudlik
Niiskus-
Valgus- poolvari
Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses
Lehed- sügisel dekoratiivsete lehtedega
Õied- valged, väiksed, viietised, tipmistes kobarates
Viljad- söödavad, väike kerajas õunvili, must kuni punane
Vilju kasutatakse kondiitri ja veinitööstuses
VIIRPUUD Crataegus'
Mullastik- savikam ja liivakam muld, kuigi kasvavad ka vähem viljakatel muldadel
Niiskus- taluvad mullakuivust
Valgus- valgusnõudlikud
Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses
Puu võra-
Lehed- abilehtedega koos, vahelduvad lihtlehed
Õied- valged, kahesugulised, kännastes või sarikates, viietised
Viljad- kerajad või piklikud, meenutavad õuna, punased, kollased või mustad
Viirpuudel on tugev puit, sellest tuleb ka tema nimi. Kuna paljude viirpuude viljad on söödava, kasutatakse neid ravimite tegemisel
KERRIA Kerria
Mullastik-
Niiskus-
Valgus- talub varju ja päikest
Haljastusväärtus- Haljastuses kasutatakse meil eestis vähe
Puu võra- Püstiste ja peenete okstega
Lehed- vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad, pikalt teritunud tipuga, alt nõrgalt karvased
Õied- kuldkollased
Viljad- üheseemneline luuvili
PÕÕSASMARAN Potentilla fruticosa
Mullastik- lubjarikast
Niiskus-
Valgus- valgusküllast kasvukohta
Haljastusväärtus- pinnakattetaimena ja grupiti
Puu võra-
Lehed- paaritusulgjad, hallikasrohelised
Õied- kuldkollased, kännastes või kobarates
Viljad-
KIBUVITS Rosa
Mullastik- Sordid on mullaviljakuse suhtes nõudlikumad, kui põhiliigid
Niiskus-
Valgus- valgusnõudlikud
Haljastusväärtus- Tähtis taimeperekond haljastuses
Puu võra-
Lehed- heitlehised, paaritusulgjad, vahelduvate liitlehtedega,
Õied- suured, viietised, kahesugulised, valged kuni punased
Viljad- tõrsik, sisaldab palju seemneid. C-vitamiinirikas, söödav
PLOOMIPUU Prunus'
Mullastik-
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- väga dekoratiivne
Puu võra- munaja kujuga
Lehed- elleptilised või äraspidimunajad, tömbid või terava tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised ja pehmekarvased
Õied- valged, paiknevad üksikult või sarkjate kimpudena,
Viljad- luuvili, punakas, kollakas , violetne
JUUDAPUU (LEHIK) Cercis
Mullastik-
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- Meil haljastuslikku väärtust ei oma
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, lihtlehed, teravaservaga, neerjad
Õied- dekoratiivsed,
Viljad- lame, piklik kaun
KULDVIHM Laburnum
Mullastik- lubjarikas
Niiskus-
Valgus- päiksepaistelistel
Haljastusväärtus- dekoratiivne
Puu võra-
Lehed- kolmetised liitlehed
Õied- pikkades rippuvates või püstistes kobarates, kollased
Viljad- kuni 10 cm pikad kaunad . Mürgised
LUUDPÕÕSAS Cytisus
Mullastik- ei talu lubjarikast mulda
Niiskus-
Valgus- poolvarju
Haljastusväärtus- sageli kasutatud
Puu võra-
Lehed- kolmetised, vahelduvad liitlehed võib olla ka lihtlehti
Õied- kollased, valged või punakad pruunid, pööristes või peajates
Viljad- piklikud, kahe õmblusega kaunad
UBAPÕÕSAS Chamaecytisus
Mullastik- vähenõudlik
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- Kasutatakse kuivadel aladel näiteks kiviktaimlas
Puu võra-
Lehed- liitlehed, vahelduvad
Õied- valged, kollased kuni punased
Viljad- laplikud, piklikud, paljad või karvased
ROBIINIA Robinia
Mullastik-
Niiskus- talub põuda
Valgus- valgusnõudlik
Haljastusväärtus- kasutatakse kas üksikult, alleepuudena jne
Puu võra- harilikul robiinial ümar
Lehed- abilehtedega, paaritusulgjate liitlehtefega
Õied- valged, roosad kuni purpjad, rippuvad või püstises
Viljad- lame kaun, paljude seemnetega'
Hariliku robiinia kõik taimeosad on mürgised
LÄÄTSPUU Caragana
Mullastik- nõudlik
Niiskus- põuakindlad
Valgus- valgusnõudlik
Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, paaritusulgjad liitlehed
Õied- kollased üksikult või väikeste kogumikena lehtede kaenaldes,
Viljad- kitsad, silinderjad kaunad
PÄRN Tilia
Mullastik- viljakad
Niiskus-
Valgus- varjutaluvad
Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt pargipuudena ja ka alleepuudena
Puu võra-
Lehed- heitlehised, vahelduvad
Õied- kahesuguline, väikesed, ebasarikas, rohekad
Viljad- pähklike
Hinnatud on puit ja õisi kasutatakse meditsiinis
PUKSPUU Buxus
Mullastik- lubjarikastel muldadel
Niiskus-
Valgus- varjutaluvad
Haljastusväärtus- Euroopas enim kasutatud hekitaim
Puu võra-
Lehed- vastakud, teravaservalised
Õied- ühesugulised, rohekad
Viljad- kolmetaolised
NÄSINIIN Daphne
Mullastik- lubjarikast, võib kasvada ka soostunud kasvukohtades
Niiskus-
Valgus- päikesepaistelistel
Haljastusväärtus- Ei ole eriti kasutatud
Puu võra-
Lehed- heitlehised, vahelduvad, teravaservalised
Õied- kobarates või kimpudes,
Viljad- marjataoline, üheseemneline
Kõik taimeosad väga mürgised
HÕBEPUU Elaeagnus
Mullastik- talub igasuguseid muldasid
Niiskus- talub põuda
Valgus- päikesepaisteline
Haljastusväärtus- ei kasutata eriti
Puu võra-
Lehed- heitlehised, lühirootsulised, kaetud karvadega
Õied- neljatised, kahesugulised
Viljad- luuviljataoline kuivvili
KORGIPUU Phelodendron
Mullastik- parasniiseke, värske ja viljakas
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- ilusa sügisvärviga pargipuu
Puu võra-
Lehed- paaritusulgjad, liitlehed
Õied- väikesed, kollakasrohelised, kännastes, pööristes
Viljad- tume kerajas, luuvili 5 üheseemnelise kiviga
HUMALAPUU Ptelea
Mullastik- vähenõudlik
Niiskus- põuakindel
Valgus-
Haljastusväärtus- ilusa sügisvärviga
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, kolmetised, liitlehtedega
Õied- väikesed, neljatised kuni viietised, kännastes
Viljad- lamedad, meenutavad jalakaliste vilju
PARUKAPUU Cotinus
Mullastik- aluseline
Niiskus- kuivust taluv
Valgus- päikesepaisteline
Haljastusväärtus- sobib üksikasetuses, kuna dekoratiivsed viljad ja sügislehestik
Puu võra-
Lehed- heitlehised, vahelduvad liitlehed
Õied- kollased, tipmistes pööristes
Viljad- väikesed, kuivad luuviljad
ÄÄDIKAPUU E. SUMAHH E. MÜRGIPUU Rhus typhina
Mullastik- vähenõudlik
Niiskus- põuakindlad
Valgus-
Haljastusväärtus- dekoratiivne sügisvärv, sobib üksikult
Puu võra-
Lehed- liitlehed
Õied- väikesed, pööristes
Viljad- väike luuvili
VAHER Acer
Mullastik- viljakas
Niiskus-
Valgus- avatud kasvukohta
Haljastusväärtus- kasutatakse 150 liigist umbes 20
Puu võra-
Lehed- vastakud, sõrmjad, liht või liitlehed
Õied- ühekojalised kahesugulised
Viljad- kaksiktiibvili
HOBUKASTAN Aesculus
Mullastik-
Niiskus-
Valgus- päikesepaistelist
Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses pargipuuna või alleepuuna
Puu võra-
Lehed- vastakud, sõrmjad, liitlehed
Õied- püstises pöörises
Viljad- suur ogalise või sileda välispinnaga kupar
VIINAPUU Vitis
Mullastik-
Niiskus-
Valgus- päiksepaisteline
Haljastusväärtus- kasutatakse vertikaalhaljastuses, seintel jne
Puu võra-
Lehed- sõrmroodsed, saagjaservalised lihtlehed
Õied- rohekad, viietised, ühe või kahesugulised, pööristes
Viljad- 2-4 seemneline lihakas mari
METS-VIINAPUU Parthenocissus
Mullastik-
Niiskus-
Valgus- poolvarjus ja päikesepaistelises
Haljastusväärtus- kasutatakse seintel,
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, liit või lihtlehed
Õied- ühe või kahesugulised, rohekad, silmapaistmatud, kännastes
Viljad- tumesinine kuni must mari
KIKKAPUU Euonymus
Mullastik- lubjarikas, ei talu niisket mulda
Niiskus-
Valgus- poolvarju
Haljastusväärtus- dekoratiivsed
Puu võra-
Lehed- vastakud, lihtlehed
Õied- neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad
Viljad- 4-5 pesaline kupar
TSELASTER Celastrus
Mullastik- vähenõudlikud
Niiskus-
Valgus- varjutaluvad
Haljastusväärtus- laialdaselt kasutatakse vertikaalhaljastuses
Puu võra-
Lehed- heitlehised, vahelduvad, ühe või kahekojalised
Õied- ühesugulised, väikesed valkjad või rohekad, viietised, pöörises
Viljad- kolmepesaline kupar,
KOLMTIIVAK Tripterygium
Mullastik-
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- kasutatakse vähe,
Puu võra-
Lehed- heitlehised, vahelduvad, suured, lihtlehed
Õied- suurtes tipmistes pööristes, väikesed, viietised
Viljad- kolmetiivalne, üheseemneline
ARAALIA Aralia
Mullastik-
Niiskus-
Valgus- varjutaluv
Haljastusväärtus- väga dekoratiivne
Puu võra-
Lehed- heitlehised, kaheli kuni kolmelisulgjad, vahelduvad liitlehed
Õied- valged, väikesed, pööristes
Viljad- 2-5 seemneline väike marjataoline luuvili
VAHTRALEHIK Kalopanax
Mullastik- värskeid viljakaid muldi
Niiskus-
Valgus- varjulises
Haljastusväärtus- omapärane ja dekoratiivne
Puu võra-
Lehed- 5-7 hõlmased, suured, meenytavad vahtra lehti, pealt läikivad tumerohelised, sügisvärv kuldkollane
Õied- 10-20 cm läbimõõduga, kerajas sarikas õisikus, kollakasvalged
Viljad- väikesed, kerajad, mustad, 2 luuseemnega
LUUDEROHI Hedera
Mullastik-
Niiskus-
Valgus- varjulisel
Haljastusväärtus- kasutatakse, aga mitte eriti palju kuna on väga külmahell
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, hõlmised, teravaservalised lihtlehed
Õied- sarikjas õisikus, ühe või kahesugulised, viie kroonlehega, kollakasrohelised
Viljad- marjataoline luuvili, tavaliselt viie seemnega
KASK Betula
Mullastik- VIST viljakat mulda
Niiskus-
Valgus- talub varju
Haljastusväärtus- kasutatakse paljusid liike ja sorte
Puu võra-
Lehed- heitlehised,
Õied- ühesugulised, urbadena,
Viljad- kahe tiivakesega pähklike
LEPP Alnus
Mullastik- nõudlikud
Niiskus- ei talu seisvat kõrget põhjavett
Valgus- valguslembesed
Haljastusväärtus- haljastuses eriti tähtsust ei oma, ainult üksikute puudena kasuatatkse
Puu võra-
Lehed- saagja servaga lihtlehed
Õied- ühesugulised,
Viljad- üheseemneline lapik pähklike, kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga
HUMALPÖÖK Ostrya
Mullastik- sobib ka väheviljakatele
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- kasutatakse pargipuuna
Puu võra-
Lehed- vahelduvad lihtlehed, teravsaagja servaga
Õied- üheksuguline
Viljad- vilju palju, asuvad üksteise lähedal, meenutavad humala õit
SARAPUU Corylus
Mullastik- lubjarikast mulda
Niiskus-
Valgus- poolvarjus
Haljastusväärtus- perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, lihtlehed
Õied- ühesugulised, õites näha vaid väike punane emakasuue
Viljad- pähkel,
TAMM Quercus
Mullastik- viljakas
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt
Puu võra-
Lehed- heitlehised, ühekojalised
Õied- ühesugulised
Viljad- tõru, kaetud õhukese pruuni kestaga, milles asuvad suure idulehed
Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kolmeks alamperekonnask: mustad e punased, valged ja kastandtammed
PÖÖK Fagus
Mullastik- happelist viljakat mulda
Niiskus-
Valgus- varjutaluvad
Haljastusväärtus- kasutatakse nii pargi puudena kui ka üksikult
Puu võra-
Lehed- munajaselleptilised, teravaservalised, heitlehised, vahelduvad lihtlehed, ühekojalised
Õied- ühesugulised,
Viljad- kolmekandilised pähklid, puitunud kestaga
PÄHKLIPUU Juglans
Mullastik- viljakat
Niiskus-
Valgus- poolvarju, päikesepaistelist
Haljastusväärtus- dekoratiivne. Levinud haljastuses
Puu võra-
Lehed- suured, paaritusulgjad, vahelduvad, abilehtedeta, terve või hambulise servaga
Õied- emas ja isasõied
Viljad- tiivutu luuvili, palja või karvase rohelise viljakattega
SAAR Fraxinus
Mullastik- viljakat mulda
Niiskus-
Valgus- valguslembesed
Haljastusväärtus- kasutatakse tihti
Puu võra-
Lehed- vastakud ja paaritusulgjad, liitlehed
Õied- ühe või kahesugulised, liht või liitpööristes
Viljad- kuiv, nahkjas pähklike
Suur mullakurnaja, kuna puudel on agressiivne juurestik
SIREL Syringa
Mullastik- lubjarikast
Niiskus-
Valgus- Päikesepaisteline
Haljastusväärtus- perekonnal suur dekoratiivne tähtsus
Puu võra-
Lehed- heitlehised, teravaservalisete lihtlehtedega
Õied- kahesugulised, pöörises, neljatised, tupp kellukjas
Viljad- kahepesaline pikllik kupar
LIGUSTER Ligustrum
Mullastik- lubjarikkaid
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- kasutatakse tihti hekitaimena
Puu võra-
Lehed- teravaservalised, vastakud, lihtlehed
Õied- kahesugulised, neljatised, valged või kreemjad, kobaras või pööristes
Viljad- marjataoline luuvili 1-4 seemnega
FORSÜÜTIA Forsythia
Mullastik- keskmise nõudlusega
Niiskus-
Valgus- Päikeseline
Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna neil on ilusad kollased õied
Puu võra-
Lehed- heitlehised, vastakud, nii liht kui liitlehed, saagjaservalised
Õied- kollased, neljatised,
Viljad- kupar, rohkete tiibadega
BUDLEIA Buddleja
Mullastik-
Niiskus- talub kuivust väga hästi
Valgus-
Haljastusväärtus- sobib katsetamiseks soojades kohtades
Puu võra-
Lehed- pika teritunud tipuga, pealt paljad, alt karvased
Õied- lillad, pööristes
Viljad- kupar, paljude seemnetega
AKTINIIDIA Actinidiaceae
Mullastik-
Niiskus-
Valgus- talub varju ja ka päikesepaistet
Haljastusväärtus- Kasutatakse vertikaalhaljastuses
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, saagja servaga lihtlehed
Õied- ühe või kahesugulised, neljatised või viietised, valged, kollakad või punased
Viljad- väikeste seemnetega, palju C vitamiini sisaldav mari
RODODENDRON Rhododendron
Mullastik- hapu, huumusrikas
Niiskus- ei talu pinnase läbikuivamist
Valgus- ei talu kevadist päikest
Haljastusväärtus- väga olulised põõsad haljastuses +
Puu võra-
Lehed- teravaservalised, vahelduvad, lihtlehed
Õied- sarikas õisik, kellukjad, suured, lõhnavad, valgust kuni tumelillani
Viljad- peenete seemnetega kupar
ÕISKÜÜVITS Pieris
Mullastik- ei talu raskeid muldi, saviliiv
Niiskus-
Valgus- varjutaluvad
Haljastusväärtus- Jaapani õisküüvits on väga dekoratiivne õitsedes
Puu võra-
Lehed- vahelduvad lihtlehed, saagja servega või teravaservalised
Õied- viietised, valged
Viljad- kupar, sisaldab hulgaliselt seemneid
Vanakreeka mütoloogiline taim
TALIHALI Gaultheira
Mullastik- liivast
Niiskus-
Valgus- taluvad varju
Haljastusväärtus- kasvatada aedades, okaspuudevahele jne
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, saagjate servadega, lihtlehed
Õied- kellukjad, üksikult või kobaras
Viljad- ebamari(lihakas kupar)
Meenutavad pohla
EERIKA Erica
Mullastik- lubjarikas
Niiskus- armastavad õhuniiskust
Valgus-
Haljastusväärtus- sobib kiviktaimlatesse, okaspuude kollektsioonidesse, koduaedadesse jne
Puu võra-
Lehed- okkakujulised, vastakud või männasena
Õied- väikesed, kellukjad, pööristes või kobarates
Viljad- paljuseemneline kupar
KÜÜVITS Andromeda
Mullastik- niisket
Niiskus- kasvavad soodes ja soometsades
Valgus-
Haljastusväärtus- kasutatakse turbaaedade pinnakatttetaimena
Puu võra-
Lehed- väikesed, vahelduvad, allakäänatud servadega
Õied- viietised, valged või roosad
Viljad- kupar, paljude väikeste seemnetega
MÜRGINE INIMESTELE KUI KA LOOMADELE
KANARBIK Calluna
Mullastik-
Niiskus- kuivadel nõmmealadel armastab kasvada
Valgus-
Haljastusväärtus- kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, liivaaladel
Puu võra-
Lehed- Väikesed, rootsudeta, lineaalsed, kolmetahtulised, asetsevad katusekivide taoliselt võrsel
Õied- üksikult lehekaenaldes, palju, kellukjad, pikad, roosakad
Viljad- munajas, karvane kupar, ümarate seemnetega
Lilleseades kasutatakse edukalt kimpude valmistamisel, kuna taim püsib kaua värse
MUSTIKAS Vaccinium
Mullastik- happelist pinnast
Niiskus-
Valgus- varju
Haljastusväärtus- Mõned liigid on haljastusliku tähtusega
Puu võra-
Lehed- lihtlehed
Õied- valged, roosad, väikesed
Viljad- punane, must või sinine söödav mari
JALAKAS Ulmus
Mullastik-
Niiskus-
Valgus- varjutaluvad
Haljastusväärtus- Kasutatakse palju. Näiteks parkides
Puu võra-
Lehed- saagjaservaga, lihtlehed, ebasümmeetriline lehelaba
Õied- sarikas, kahesugulised, väikesed, pruunikad
Viljad- pähklike, ümbritseb kilejas lennutiib
PAPPEL Populus
Mullastik-
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna annavad kiiresti haljastusefekti, suvel seemnete valmimise ajal risustavad ümbrust
Puu võra-
Lehed- Lihtlehed, suured, vahelduvad
Õied- urvataolised
Viljad- kupar
Puit pehme ja kerge
PAJU Salix
Mullastik-
Niiskus-
Valgus-
Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, eriti puukujulisi liike e remmelgaid. Ja leinavorme
Puu võra-
Lehed- vahelduvad, paiknevad spiraalselt, lihtlehed
Õied- urnana, varustatud meenäärmetega
Viljad- ühepesaline
Toiduks paljudele ulukitele, kuna pajud on painduvad siis kasutatakse neid punumistöödel
LEEDR Sambucus
Mullastik- viljakat
Niiskus-
Valgus- varjutaluv
Haljastusväärtus- võib kasutada linnas
Puu võra-
Lehed- Paaritusulgjad, vastakud, liitlehed
Õied- väiksed, viietised, võib olla ka kolmetised ja neljatised, ebasarikas või pööristes
Viljad- marjataolised, 3-5 seemnega kuuvili
VEIGELA Weigela
Mullastik- viljakat
Niiskus-
Valgus- päikesepaistelisel
Haljastusväärtus- Kaunis veigela sobib vaid eesti saartele kuna külmahell. Muidu Euroopas väga laialdaselt levinud haljastustaim
Puu võra-
Lehed- vastakud, vahel ka kolmeti männaseliselt, liitlehed, peensaagja servaga
Õied- viietised, lehterjad või kellukjad, valged, roosad, kollased või purpurjad
Viljad- kahe poolmega kupar
KONTPUU Cornus
Mullastik- viljakat
Niiskus- eelistavad niiskemaid kasvukohti
Valgus- varjutaluvad
Haljastusväärtus- hekitaimenam suure haljastiku väärtusega perekond
Puu võra-
Lehed- heitlehised, vastakud, harva vahelduvad, teravaservalised liitlehed
Õied- väikesed, khesugulised, neljatised, valged,
Viljad- lihakas luuvili, must, valge või sinakas
LODJAPUU Viburnum
Mullastik- niiskemaid viljakaid muldi
Niiskus- niiskuslembesed
Valgus- varjutaluv
Haljastusväärtus- paljud liigid dekoratiivsed
Puu võra-
Lehed- heitlehised, sulgjad või sõrmroodsed, vastakud, teravaservalised või saagja servaga
Õied- viietised, väikesed, valged või roosakad, pööristes
Viljad- marjataoline, luuvili, ühe lapiku luuseemnega, punane, must või sinine
17
Vasakule Paremale
Puude üldiseloomustus #1 Puude üldiseloomustus #2 Puude üldiseloomustus #3 Puude üldiseloomustus #4 Puude üldiseloomustus #5 Puude üldiseloomustus #6 Puude üldiseloomustus #7 Puude üldiseloomustus #8 Puude üldiseloomustus #9 Puude üldiseloomustus #10 Puude üldiseloomustus #11 Puude üldiseloomustus #12 Puude üldiseloomustus #13 Puude üldiseloomustus #14 Puude üldiseloomustus #15 Puude üldiseloomustus #16 Puude üldiseloomustus #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kulli13 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Puu ja põõsad
137
docx

Puu ja põõsad

HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´A

Dendroloogia
Puittaime liigid-tutvustus-31tk
142
pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

Valge mooruspuu on nime saanud pungade värvi, mitte viljade järgi. Viljad võivad olla ka näiteks lillad või mustad. KASVU- Eelistab kergemaid hästi õhustatuid saviliivmuldi. TINGIMUSED KASUTAMINE Meie oludes on puu külmahell, kasvades üksikutes kohtades enamasti põõsakujulisena. Valget mooruspuud on kultiveeritud juba üle 4000 aasta e.m.a., kasutades peamiselt puude lehti siidiliblika vastsete toitmiseks. Valge mooruspuu Valge mooruspuu Kõik lehed on enamasti erinevad Valge mooruspuu Ameerika pärn Tilia americana AREAAL Põhja ja Kirde-Ameerika SUURUS 30-40m VÕRA Lai, munajas, rohkesti hargnev. KOOR, VÕRSED Koor on hallist helepruunini, kitsaste ja täpselt määratletud lõhedega.

Aiandus
Puud
45
xls

Puud

nimetus Koor on suhteliselt õhuke ja peene rõmeline,vanemas eas tekib soomusjas või Kuusk Picea väike plastjas korp,sügavaid lõhesid ei esine.Sirged puud kõrgusega 20...50(70)m,v.a mägedes ja põhjas puude leviku piiril. Nulud on kõrged,sirged ja põhjapoolkeral peamiselt mägimetsades kasvavad igihaljad puud.Kõrgus võib ulatuda P-Ameerika liikidel kuni 70...80 meetrini.Madalamad liigid on 15...20 meetrit kõrged.Võra terava tipuga.Võra

Dendroloogia
Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

Dendroloogia
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame

Dendroloogia
Dendroloogia konspekt-piltidega
57
pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Dendroloogia konspekt Mõisteid Dendroloogia on teadus, mis uurib puittaimi - puid, põõsaid ja liaane. Liaan - poolpuitunud või puitunud pikkade varrega ronitaimed, mis vajavad toetuseks teisi taimi Igihaljus - taimede võime kanda lehti (okkaid) aastaringselt Heitlehisus (suvehaljus) - taimede kohastumus hüljata lehed (või okkad) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Troopikas on selleks kuivaperiood, parasvöötmes talveperiood. Ühekojaline taim - nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio) 2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis) 5. Selts (Ordo) - Alamselts (Subordo) Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia) - Alamsugukond (Subfamilia) Triib

Dendroloogia
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad.

Dendroloogia
Eestis kasvavaid puuliike
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5.

Bioloogia




Kommentaarid (1)

kallisvari profiilipilt
Kaidi Forostovets: pole võimalik avada kuna on vigane fail
19:53 21-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun