60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera
60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera
60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab
220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik, Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomilehise õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures), mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval)
Mõned järgmised aastad maalis ta rohkem tõsisemas stiilis kavatsusega pöörduda tagasi klassitsismi. 1890. aastal muutis ta taas oma stiili ja naases tagasi sinna, kus maalis õhukeselt värve, mis sulandusid ümbritsevaga. Edasises perioodis keskendus ta peamiselt suurejoonelisse akti ja kodustele stseenidele. Viljaka kustnikuna valmis tal mitutuhat maali.Tema soe sensuaalsus muutis ta pildid ühtedeks kunstiajaloo tuntuimateks.Suurim kollektsioon tema töödest on Pensilvaania lähedal asuvas Barnesi sihtasutuses. 5 3.Kokkuvõte Uurimistöös on kirjeldatud Pierre Auguste Renoir'i elulugu ja tema loomigut. Eluloos on kirjutatud tema lapsepõlvest ning veidike ka perekonnast.Sellest, kus ta alguses töötas ning kuidas sai alguse tema kunstnikukarjäär. Seejärel tuleb juttu sellest kuidas ta sai tuttavaks Monet'ga, kes tema loomingu ja eluga väga tihedalt seotud oli ja seda ka mõjutas.
Tipp teritunud. Alt helerohelised, madalate karvadega. Värsked tumerohelised lehed tugevalt läikivad. 65) Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Lehti 11-19. Serv ripsmeline. Alt hallikad. Lehed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. 66) Juglans cinerea hall pähklipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peensaagjas. Karvased. Lehed 50-70 cm pikad. Lehed ja leheroots Näärmekarvased. 67) Fraxinus pensylvanica pensilvaania saar Lehed elliptilised/piklikmunajad paaritusulgjad liitlehed 5-9. Peaaegu rootsuta või lühirootsulised. Serv lühidalt saagjas. Karvad esinevad lehe pearool, allküljel ja rootsudel. 68) Fraxinus excelsior harilik saar Lehed kitsad elliptilised paaritusulgjad 9-15. Serv jämesaagjas. Vähe karvased. Peaaegu rootsuta. Lehe allküljel pearoo alaosas valged karvad. 69) Syringa vulgaris harilik sirel Lehed munajad. Alus tavaliselt südajas võib olla ka sirge. Paljad
Lehed kuni 1 m pikad. · Mandzuuria pähklipuu · Juglans mandshurica Lehekesi 11...19 Piklikmunajad Peensaagjad Alt hallikad Lehekesed ja leheroots tugevalt näärmekarvased Lehed 50...70 cm pikad. · Hall pähklipuu · Juglans cinerea Leht paaritusulgjas 5-9 lehte Elliptilised või piklikmunajad Peaaegu rootsuta Madalalt saagjas Karvad lehekese rootsudel ja keskrool Pung pruun · Pensilvaania saar · Fraxinus pennsylvanica Paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekest Elliptilised Jämesaagjad Peaaegu rootsuta Lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad Pung süsimust · Harilik saar · Fraxinus excelsior Lehed munajad Südaja või sirge alusega Terveservased, paljad 5...12 cm pikad 4...6 cm laiad · Harilik sirel · Syringa vulgaris Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad
* Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge) * Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline - alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega * Ulmus glabra - harilik jalakas - leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega!
teravatipulised suured hambad, kiilja alusega, pealt tumerohelised sügisel värvusid punaseks) Fagus sylvatica harilik pöök(Lääne Kesk Euroopa, ellpitiline leht , terve servaga , nõrgalt laineline serv, lehe rootsul ja servas on karvad , pealt läikiv nahkne leht) Pähklipuulised- Juglandaceae Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Juglans cinerea hall pähklipuu Õlipuulised- Okeaccae Fraxinus pennsylvanica pensilvaania saar( lühirootsulised, roots on karvasem kui harilikul saarel) Fraxinus excelsior harilik saar Syringa vulgaris harilik sirel(lehed on munajad, sirge või südaja alusega , terveservalised , karvatud, terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae Ulmus glabra harilik jalakas(Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii pealt kui alt on kaetud karedate karvadega, külgrood hargnevad enne lehe serva kaheks)
Juglans cinerea – hall pähklipuu Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed 50...70 cm pikad. Fraxinus excelsior – harilik saar Lehed paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekesega, need on elliptilised, jämesaagjad, peaaegu rootsuta, lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad. Saar lehtib Eestis suhteliselt hilja, lehepungad avanevad tal kolm nädalat hiljem kui arukasel. Fraxinus pennsylvanica – pensilvaania saar Lehed paaritusulgjad, 5...9 lehekesega, mis on elliptilised kuni piklikmunajad, peaaegu rootsuta või lühirootsulised, lühidalt saagja servaga. Karvad esinevad lehe pearool, lehekeste allküljel ja nende rootsudel. Syringa vulgaris – harilik sirel Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena. Syringa josikaea– ungari sirel
Kõigil ebatsuuga liikidel on (v.a Liikede arv on P.menzesii)on karüotüübiks 2n=24,see 7...10.Üldisemalt on kromosoomide arv ,mis on iseloomulik kogu tuntud 5 liiki. männiliste sugukonnale.Vaid harilikul ebatsuugal on karüotüübiks 2n=26 ; Harilik saar (Fraxinus Kasutusalad: tööriistade käepidemed, excelsior); Pensilvaania põllumajandustööriistad; spoon; parketti; saar (Fraxinus treppe; sisepaneele; sprodivahendeid pennsylvanica); (aerud jms). Harilik jalakas (Ulmis tõsist ohtu kujutab endast jalakatele hollandi glabra); Künnapuu haigus ehk jalakasurm, millesse võivad kõik (Ulmus laevis); vanuserühma puud haigestuda. Harilik vaher (Acer platanoides); Saarvaher
annaabi.ee 
