PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus
PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus
29 30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin 33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan
küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata
29) Tilia platyphylla suureleheline pärn Kõik rood karvased. Mõnikord südaja alusega. 30) Tilia x vulgaris läänepärn Hariliku ja suurelehelise pärna hübriid. Paljas va. roodude nurkades hallpruunid karvatutid. Pealküljel rood sissevajutatud. 31) Daphne mezerum harilik näsiniin Lehed talbjad. Serv terve. Paljad. 32) Hippophae rhamnoides harilik astelpaju Lehed kitsad. Serv terve. Alt ja pealt hõbedaste soomuskarvadega kaetud. 33) Phellodendron amurense amuuri korgipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher
kirjuvärvilise koorega, mis tekib tänu irduvatele Plaatan Platanus kooreplaatidele (paistab nii noor kollakas- rohekas koor, kui ka hallikas vana koor). Võra on lai, tohe. Heitlehised, Kõik puu osad on suuremal või vähemal määral lõhnavad (haisevad); Pungad Korgipuu Phellodendron väikesed, välja ulatub ainult selle tipp, asuvad põikvastakuti. Sugukond Kõrgetüvelised hargneva laia võraga puud. Juglandaceae pähklipuulised Pungad soomusteta. Tähelepanuväärne koor, valgest punase ja
Terve servaga Paljad Tömpterava tipuga · Harilik näsiniin · Daphne mezereum Lineaarsüstjas Kaetud hõbedaste soomuskarvadega Pealt helerohelised, alt helehallid (Valgetäpiline) · Harilik astelpaju · Hippophae rhamnoides Paaritusulgjate liitlehtedega Piklikmunajad, terava tipuga Peentäkilise servaga Ripsmeline leheserv Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga Leheroots on väikeste ogadega · Kitsemurakas · Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega,
- karvatutid helepruunid või hallikad (suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed - talbja kujuga - tipust tömp teravad - terve servalised - alus pikalt rootsune laskuv (nagu indiaani vits kui võrse, tumerohekas tuhm, hallikas valge alt) * Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad) * Acer pseudoplatanus mägivaher - leht 3 või 5 hõlmaga - südaja alusega - servad ebaühtlaselt saagjad - alt sinakas roheline (tuhmim, rohkem lai, alt pehmem)
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõ...
59. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu Harilik näsiniin: Daphne mezereum Kasvab Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. 1,5m kõrgune põõsas. Kasvab viljakatel ja niisketel muldadel, külmakindel ja varjutaluv. Lehed on tömbi tipuga, õhukesed, terveservalised, paljad ja lühirootsulised, kuni 10cm. Õied roosad, lõhnavad, õitseb aprillis. Viljad punased, valmivad septembris. Mürgine. Hea meetaim, kasutatakse haljastuses. Amuuri korgipuu: Phellodendron amurense Pärit Kaug-Idast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Parasniiske kasvukoht. Külmakindel. Lehed paaritusulgjad, 5-13 lehekest, piklikmunajad, pika terava tipuga, peenetäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, lehekesed 5-10cm. Õied väikesed, koondunud kobarasse, meerikkad, õitseb juunis. Viljad on mustad kerajad roheka viljalihaga viieseemnelised marjad. Kasutatakse korgi tootmiseks. Haljastuses ei kasutata (lehed hilja ja vara maha) 60. Harilik hobukastan
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
