Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...
Niagara juga Otepää Gümnaasium 11a Helerin Tamm Asukoht Niagara juba asub Põhja-Ameerikas, Niagara jõel Niagara juga Kliimavööde: lähistroopiline Loodusvöönd: peamiselt okasmetsavöönd ,aga ka tundra Juga jaguneb kaheks: Kitsesaar ja Hobuseraua juga Taimed: ligiduses kasvavad seal kuused, tsuugad, seedrid ja männid Loomastik: sellel alal on metsloomi ohtralt(karu,rebane,skunk,ilves urson jne..) Peamiselt imetajad(193 liiki) Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett Voolu kiirus: 2400 m3/s
See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca Wollastoni Põdrajärv Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv Loodus Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi
Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased, pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad
Seevastu erinevaokkaline tsuuga kannatas 2003. a pakaste tõttu avatud kasvukohtadel küllalt tugevasti. Siiski on põhjapanevamate järelduste tegemiseks võrdlusmaterjali seni olnud liiga vähe. Viimastel aastatel on sisse toodud rohkesti tsuugade (eriti kanada tsuuga) sorte, mille kohta järelduste tegemine on samuti enneaegne, kuna paljud noored taimed on alles sedavõrd väikesed, et on pakaseperioodid üle elanud lumekatte kaitse all. Siiski on tsuugad sedavõrd dekoratiivsed, et katsetused nendega on vaeva väärt. Et tsuugad on aeglasekasvulised ja kuuluvad II ... III kõrgusjärgu puude hulka, ei ole nende kasutamine võimalik seal, kus soovitakse kiiret haljastusefekti, kuigi nad oma üldväljanägemiselt võimaldaksid luua vägagi maalilisi kompositsioone. Julgemini aga võiks tsuugasid ja nende sorte (millest paljud on kääbuskasvulised) kasutada koduaedades, kus nad võimaldavad luua
Kasvavad troopikas. Erinevalt plamidest on neil võimalik mingil-määral tüvi jämedamaks kasvamine. Saago palmlehiku säsist toodetakse tärklist ja sellest saadot (?) (riisi taoline moodustis). Kinkod e Hõlmikpuud. Tänapäeval üks liik, tänapäeval pmslt istutatult, enamasti Hiinas. Kaheks harunev leht. Käbis areneb ainult kaks seemet. Okaspuutaimed. Üle 700 liigi, seega enamus paljasseemnetaimedest, Eestis 4 liiki. Männilised: mänd, kuusk, lehised, nulud, seedrid, ebatsuugad, tsuugad. Männiliste tähtsus: puidutööstus, vaik keemiatööstusele. Küpressilised: küpressid, elupuud, kadakad. Väikeste käbidega. Sooküpressilised: sügisel langevad maha mitte ainult okkad, vaid võsud. Neil on hingamisjuured, et varustada õhuga õhuvabas mudas olevaid juuri. Sooküpressiliste hulka kuulub mammutipuu, mis on ilmselt maailma suurim elusorganism massilt ja ranniksekvoia, Jugapuulised. Eestis looduskaitse all, kuna on aeglase arenguga
Koore järgi jaotatakse nulud kaheks;A)Koor on õhuke ,tumehall,kuid vähemuhklikPuidu tihedus väike.(A.balsamea;A sibirica) B)Koor paksenb vanemas eas tunduvalt.Puidu tihedus suur. (A.alba;A.concolor) Tsuugad on igihaljad keskmised ja suured puud,mille käbid on suuruselt sarnased Tsuuga Tsuga lehisele ja puit kuusele.Koor õhuke ja pikkisuunas madalate lõhedega ,mis vanusega süvenevad. Keskmised kuni väga kõrged puud mille koores on noores eas vaigumahutid ,hiljem Ebatsuuga Pseudotsuga
· Vegetatsiooniperiood: 3-6 kuud · Sademed: 250-500 (800) mm/a · Mullad: happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; leetumine; kontinentaalses osas igikelts, mis sulab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillatult; metsakõdu lagunemiseks <100 aasta Domineerivad puuliigid · Siber: dauuria ja siberi lehis, siberi nulg, siberi seedermänd, siberi kuusk · Euroopa: harilik kuusk, harilik mänd · Põhja-Ameerika: must kuusk, kanada kuusk, hall mänd, palsamnulg, tsuugad, ebatsuugad Nemoraalsed heitlehised metsad e humiidsed parasvöötmemetsad. · Asend - mandrite läänerannikul 40. Ja 60 laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50 laiuskraadi vahel, mandrite kontinetaalsetes osades kitsas kui puudub. · Kliima - Vegetatsiooni persiood- 6-12 kuud. Sademed: 500- 100 mm/ a, pilvisus on väga suur ja päikesekiirgust on vähe, kesk 6- 18 kraadi sooja, tihede jõgede võrgustik.
· Mullad on happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga. Esineb leetumine. Kontinentaalses osas on igikelts, mis sulab vaid pinnalt, merelises osas on igikeltsa pillatult. Metsakõdu lagunemiseks võib minna kuni 100 aastat. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. · Siberis: dauuria ja siberi lehis, siberi nulg, siberi seedermänd, siberi kuusk · Euroopa: harilik kuusk, harilik mänd · Põhja-Ameerika: must kuusk, kanada kuusk, hall mänd, palsamnulg, tsuugad, ebatsuugad Taimede kohastumised · Hea seemnetoodang harvadel aastatael herbivooride arvukuse kontrolliks · Paljudel liikidel on juured pindmised, sest sügaval paikneb igikelts. · Lehtedeks on okkad, mis vähendavad transpiratsiooni. · Igihaljad okaspuud on fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad (humiidsed parasvöötme metsad) Asend, kliima, muld, aineringe.
annaabi.ee 
