traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal. 4. Eskimod, inuittid, jupikid Nad kõik erinevad teineteisest keele ja ühiskonnakorralduse poolest, kuid kultuuris ja kombestikus on palju ühist. Enim levinud saatepill on raamtrumm. Nende muusika võib jaotada viieks: ● Tantsulaulud ● Rituaalsed šamaanilaulud ● Tseremoniaalsed laulud ● Nalja- ja lastelaulud ● Mängulaulud 5. Euroameerika Muusika - suurt mõju avaldanud Briti Kultuur. Traditsionaalsed laulud - ballaadid, mereteemalised laulud, kauboilaulud. Pillid - viiul, kitarr, akordion, suupill, banžo. 6. Kauboilaulud, hillibilly, cajun-muusika Kauboilaulud - 19. saj. lõpp, suguluses Briti ballaadiga, jutustava või lüürilise sisuga, saateks kitarr, banžo, suupill. Hillybilly - jutustavad kodumaa ajaloost, eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest, sageli vaimuliku sisuga, algupäraselt saatepilliks fiidel.
Muusika on igapäeva pärisosa. Inuittidel on olulisel kohal laul , tants ja rütmisaade. Pill on raamtrumm- suur ümmargune puust võru , mille peal on loomanahk. Eskimote muusika jaotub viieks: tantsulaulud(laulavad mehed , naised tantsivad) , tseremoniaalsed laulud(kindlatel tähtpäevadel , sündmustel) , rituaalsed amaanilaulud(palutakse neilt abi haigete tervendamiseks) , nalja ja lastelaulud , mängulaulud. amaan nõid , preester. Euroameerika muusika Kõige rohkem on avaldanud mõju Briti kultuur. 80% inimestest räägib inglise keele. Seda nimetatakse angloameerikaks. Muusika traditsiooni kuuluvad Briti päritolu ballaadid ja mereteemalised laulud. Algselt esitati neid laule ühehäälselt ja ilma saateta. 19. Sajandist alates levis mitmehäälne laul ja pillisaade(akordion , kitarr , suupill , viiul , bandzo). 19. Sajandil sai populaarseks kauboilaulud. Kasutati saateks kitarri , suupilli , bandzot.
Kanada inuittide muusikaline mäng, võistlus kahe laulja vahel. Sisse ja välja hingates tekitatakse vaheldumisi hääle ja kõriga erinevaid häälitsusi. Neid mängiti, kui mehed olid jahile läinud, pikkadel talveõhtutel laste lõbustamiseks või eduka jahi tähistamiseks ja külaliste tervitamisel või ärasaatmisel. 7. Nimeta eskimo muusikakultuuri peamised laululiigid? Tantsulaulud; rituaalsed samaanilaulud; tseremoniaalsed laulud; nalja- ja lastelaulud; mängulaulud. Euroameerika muusika 8. Töölaulud euroameerika muusikas kes ja miks laulsid? Milliseid töölaule tead eesti rahvamuusikast? Meremehed laulsid; lauldes läks töö hoogsamalt ning pikkadel meresõitudel aitas laul ka meelt lahutada. Külvilaulud, karjalaulud; lõikuslaulud; 9. Nimeta levinumad saatepillid. Bandzo; viiul; kitarr; suupill; lõõtspill; fiidel; 10. Mis on hillbilly? Milline muusikastiil sellest hiljem välja arenes?
tagamiseks, haigete ravimiseks * sümbolism kuulub ühe või teise tseremoonia juurde, kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides. Iseloomusta eskimode muusikat(laulu) *enim levinud on tantsulaulud, laulavad mehed ja naised *rituaalsed samaanilaulud, kui suheldakse jumalatega ja palutakse abi *tseremoniaalsed laulud, kindlate tähtpäevade ja sündmustega seoses *nalja ja lastelaulud ning mängulaulud Milliste Euroopa rahvaste mjutusel on kujunenud EuroAmeerika muusika? *britid *prantslased *iirlased ja sotlased Nimeta EuroAmeerika peamised rahvamuusika stiilid *ballaadid *mereteemalised laulud *kauboilaulud *hillibilly muusikastiil
mis tekkis Kuubal 19 saj lõpul) 4. Paso Doble (Kuubal tekkinud Hispaania päritolu kolmeosalises taktimõõdus tants) 5. Salsa (Kuuba päritolu tantsumuusika, mille põhirütm tugineb rumbale ja cha- cha-cha’le, laiemalt hakkas levima 1960) 6. Mambo (Kannab tugevalt Aafrika mõjutusi ja oli algselt rituaalse sisuga. Tänapäeva mambo meenutab boolerot, kuid on aeglasem ja sammud keerukamad Jamaica muusika Calypso: • Muusikastiil, mis tekkis 19 saj euroameerika ja afroameerika muusika segunemisel • Iseloomulik sünkopeeritud rütm, tavaliselt paarisosalises taktimõõdus • Maailmale laulis kuulsaks Harry Belafonte Reggae: • Tekkis 1960 toetudes calypsole • Palju erinevaid rütmiliine, mida mängivad spetsiaalsed heleda kõlaga trummid • Kujunes 1970 aastal üheks rock- muusika stiiliks • Väljapaistev reggae-muusik nt Bob Marley Brasiilia muusika • Seda muusikat on mõjutanud portugallased, neegrid ja indiaanlased
70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75. Populus balsamifera Palsamipappel 75 76. Populus x canadensis (p.x euroamericana) e. Euroameerika pappel v. Kanada pappel 76 77. Populus x berolinesis Berliini pappel 77 78. Salix pentandra Raudremmelgas 78 79. Salix fraglis Rabe remmelgas 79 80. Salix alba Hõbe remmelgas 80 81. Salix trianda Vesipaju 81 82
3. Tseremoniaalsed laulud ( esitati kindlate tähtpäevade ja sündmuse puhul / surm, sünd, jaht, uue paadi vette laskmine / ) 4. Nalja ja lastelaulud. 5. Mängulaulud. Euroopa muusika mõjutus jõudis inuittideni vaalapüüdjate ja kaupmeeste kaudu, kes tõid maale suupilli, lõõtspilli, viiuli ja parmupilli. Induitid ei laulnud armastus ega töölaule, kuid meremeeste kaudu ulatusid ka need inuittideni. Euroameerika muusika Euroopa maadest on Ameerika muusikat mõjutanud kõige rohkem briti kultuur. Angloameerika muusikatraditsiooni kuuluvad briti päritolu ballaadid ja mereteemalised laulud. Jutustavad laulud e. ballaadid räägivad enamasti armastuse otsingutest ning selle kaotusest, surmast, elust. Alguses esitati neid ühehäälselt ning ilma saateta. Alates üheksateistkümnendast sajandist levis mitmehäälne laul ja pillisaadet hakkasid mängima viiul, kitarr, akordion,hiljem ka suupill ja bandzo
üle, ebareeglipärane rütm, meetrum on neljaosaline, rõhutatakse 2 ja 4 lööki, meloodia paindlik, voolav, duuris kasutatakse madaltatud 5, 5 ja 7 astet (kurvad noodid afroameerika bluusist), harmoonias madaldusi ei kasuta, akordijärgnevused tonaalsed, toetub duurile, madaldatud meloodia koos duuriga annab omapärase kõlavärvi. jazzi sünd 1900a Usa Louisiana osariik pealinn New Orleans, eelkäijad on afroameerika muusika (spirituaalid, gospelid, töölaulud), marsiorkestrid, euroameerika muusika (laulud, tantsud, pillimuusika)ragtime (mustanahalised, kõrtsid, tantsusaalid, toetusid mehhaanilise klaveri rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12
mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine / Kontinentaalse kliima valitsemine Maismaa asustasid uued eluvormid:hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Liiva ja savi setete rohkus Eostaimede metsad Putukate areng Kahepaiksete areng Suure Euroameerika mandri tekkimine Baltika ja Laurentia mandrite kokkupõrkel. Sellele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise tõusu ja ookeanide taandumise.Suur maismaa ülekaal oli lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Karbon Mandrijäätumine poolustel Soe ja niiske kliima, soode tekkimine Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus
Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) Ajastu keskelt pärineb koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus Euroameerika mander Karbon(359,2-299) ehk kivisöeajastu Ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana hakkasid teineteisele lähenema Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja - siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus
Teritunud tipuga, Läikivrohelised Alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega Noorelt karvased, hiljem Paljad, peensaagja servaga Leheroots paljas 2-5 cm pikk · Palsami pappel · Populus balsamifera Lehed kolmnurksed või munajasrombjad Sirge või tömpkiilja alusega, Näärmeliselt saagja või hambulise servaga. Leherootsu kinnituskohal vahel 1...2 nääret Leheroots on 4...7 cm, lapik · Kanada pappel e. Euroameerika pappel · Populus x canadensis Piklikmunajad, ümardunud või kiilja alusega Näärmekalt täkilise servaga Paljad Alt hallikasrohelised Metalselt läikivad Leht 6-12 cm pikk ja 5-7 cm lai. Leheroots on 2-5 cm pikk ning paljas. Pikkvõrsete lehtedel serv kortsus · Berliini pappel · Populus x berolinensis Piklik-elliptilised, Lühidalt teritunud tipuga
Neid on leitud ka eestist. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele · Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. · Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu · Esimesed algelised soontaimede fossiilid · Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent Baltika kontinent oli jõudnud sel ajal ekvaatorile. Ning hiidkontinent on lõuna poolusel. Palju liike suri välja. Trilobiidid siiski jäid. Sümbol loom on MERISKORPION, kes oli kiskja meredes. Lülijalgne. Suri hiljem välja. Võis olla mitme meetri pikkune või paarkümmend cm. Lõugtundlad. Haruldased fossiilid. Siis hakkasid arenema ka esimesed kalad. Kalad ei olnud tänapäevased. Polnud soomuseid vaid katsid tugevad luuplaadid. Osadel puudusid lõuaaparaadid
Populus tremuloides ameerika haab(lehed on ümmargused või laiümarjad väikese terava tipuga, pealt tumedad alt heledamad, peal küljel rood on kollakasvalged) Populus alba hõbepappel( hõlmilised lehed, lehe serv laineline, lehed ümarmunajad või ovaalsed, alt ja noored lehed ka pealt on karvased) Populus balsamifera palsamipappel( alt valkjasrohelised, terava tipuga, peendaagja servaga , ümmargused) Populus euroamericana euroameerika pappel( sirge alusega, saagja servaga , lehe alusel on 1-2 pisikest nääret, leheroots on pikk ja lapik rootsu ülevalt, kolmnurkse kujuga) Populus x berolinensis berliini pappel (piklikmunajad lehed, ümardunud või kiilja alusega, näärmeliselt täkilise servaga, pealt on lohelised ja alt on hallikasroheline metalselt läikiv) Pajudel Vaatan kas leht on paljas või karvane , kas lehe rootsul on näärmeid ja kui palju , lehelaba kuju
Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni ajastul elanud rüükalad, kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi. Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad. Devon Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red.
Devoni ajastuga algas Eesti alal täiesti uus arenguetapp, rnille vältel senine mereline olustik asendus osaliselt mandrilisega. Siluri ja devoni ajastu vahetusel ca 400 milj. aastat tagasi toimus kulutusprotsess, kus hilisem mere pealetung hävitas isegi mandrilised setted. Samal ajal muutus oluliselt ka põhjapoolkera mandrite üldine paleogeograafia - Põhja-Ameerika ja Ida-Euroopa seni eraldiasetsenud mandrid liitusid siluri ja devoni ajastu vahetusel üheks Euroameerika mandriks. See mäeteke tõi kaasa Ida-Euroopa platvorrni loodealade üldise kerkimise ja mere taandumise lõuna suunas. Jõed voolasid meie alale peamiselt Balti kilbilt (Soomest), kus purdsetete lähtekivimiteks olid tard-ja moondekivimid. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-Eestis kuni 450 m. Maaretest leidub meie devonis tööstuslikuks kasutamiseks sobivat savi ja klaasiliiva.
· SILUR Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu Esimesed algelised soontaimede fossiilid Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent · DEVON, laamtektoonika ja kliima Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima Ajastu lõpul suur massväljasuremine Devonis ilmusid peajalgsed ammoniidid DEVON - kalade ajastu Õitsengu saavutavad rüükalad Ilmuvad luukalad
Siinsetel rannaaladel kuhjusid Skandinaaviast lähtunud hiidjõgede deltaaladele mitmesaja meetri paksused liivakivid, aleuroliidid ja savid, mille seas on eriti iseloomulikud punased ja kirjud liivakivid. Devoni lõpul taandus meri Eestist väga pikaks ajaks, mistõttu kuini kvaternaari ajastuni on geoloogilises ajaraamatus suur lünk (I. Arold, 1987) Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Joonis 6. Varajane-devon Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased
(Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides): Hõbepappel (Populus Kasutatakse paberi, tselluloositootmiseks, Perekond jaguneb alamperekondadeks: Leuce; alba), Euroameerika taaraks, tikkudeks, siseviimistlus. Eupopulus; Turanga. pappel (Populus euramericana); Berliini pappel (populus x berolinensis); Sillatalad, raudteeliiprid, tugipostid, väikelaevaehitud, vaguniehitus, põrandad, Eucaluptus niphophila; paber, küte. Eukalüptid on valgusnõudlikud, Eucaluptus globulus. külmahellad, kahjustuvad külma talvega, kui
o Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga. Silur: kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele. Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid, karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. o Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu. o Esimesed algelised soontaimede fossiilid. o Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent. Devon: võrdlemisi soe kliima, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima. (Kalade ajastu.) o Ajastu lõpul suur massväljasuremine. o Õitsengu saavutavad rüükalad. Ilmuvad luukalad. Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad. o Lehtede teke. Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad.
Yves Klein – sinine revolutsioon (näitus, 11 maali ainult sininstes toonides, maalis üldse sinistes toonides, leiutas oma sinise tooni). Joseph Beuys – roheline revolutsioon (ühendas looduse ja kunsti, kasutas enamasti vaid looduslikke vahendeid, istutas 7000 tamme). Kehakunst - Moodsa kunsti vorm, ideede väljendamiseks kasutatakse keha. Tekkis konseptualismi ja happening arendamse aastail. Teose teemaks muudeti keha ja selle füsioloogilised talitused. 1960-1970. aastail peamiselt euroameerika kultuuriruumis levinud kunstiliik. Puudub selge piir Performance’I ja kehakunsti vahel. Kehakunst sünnib ilma suurema publikuta, levib fotode ja filmidena. Edu oluliseks kindlustajaks on ajakirjandus. Vito Acconci (astus oma ateljees süstemaatiliselt taburetile ning laskis seda pildistada). Bruce Nauman “Purskaev” (tähtis, mis tunne vaatajal tekib tema tööd vaadates). Orlan (naiskunstnik, kasutas plastilist kirurgiat kunstilisel eesmärgil).
annaabi.ee 
