RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...
Taimekahjurite tekitatud kahjustused võivad olla taime ebanormaalse arengu põhjuseks. Väärmoodustised lõigatakse ära. Ka talvel tekkinud vigastused, näiteks okste rebenemised lumerohketel talvedel, tuleb parandada lõikamise abil. Ebasoodsate talvitumistingimuste korral võivad okaspuude okkad ja oksad tõmbuyda pruuniks. Kahjustatud oksad lõigatakse ära alles siis, kui kogu kahjustuste suurusest on saadud ülevaade. Ronitaimed Ronitaimed ei nõua ulatuslikku ja regulaarset lõikamist. Sellel üldreeglil on siiski üks erand, nimelt suureõielised elulõngasordid, mis kasvatavad õisi esimese aasta võrsetel. Lõikamine seisneb eelkõige taime liiga tihedaks või rääbakaks muutunud vanemate okste ja väätida harvendamises. Osasid ronitaimede liike võib okste uuendamine eesmärgil ka noorendada. Ronitaimi on mitut erinevat liiki, mida tuleb kohelda veidi erineval viisil, sõltuvalt nende kasvuviisist ja õitsemisest
Ekvatoriaalne vihmamets Taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse
Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Nimi: Nimetus on tuletatud vanakreeka sõnast kaste, kastepiisk ja seda seepärast, et taime kleepnõre tilgad tentaaklite otsas meenutavad kastepiisku. Tunnused: Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1-100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks. Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüüm nitraatreduktaas, mida taimed üldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. Vegetatiivne paljunemine toimub maapealsete võsundite (stoolonite, lisapungade) abil
Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), pikalehine huulhein (Drosera anglica) ja vahelmine huulhein (Drosera intermedia). Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriidon värd-huulhein (Drosera anglica x Drosera rotundifolia). Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks (Drosera erythrogyna puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüümnitraatreduktaas, mida taimed üldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast.
vihmamets asend Vihmametsad asuvad ekvaatori ümbruses. Näiteks Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja ka Indoneesias. kliima Vihmametsad asuvad ekvatoriaalses kliimas. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske ning ilm on seal aastaringselt sama. Sademeid langeb seal aastas kuni 2000 mm. taimestik Taimkate on tihe ja lopsakas, puudel on kolm rinnet ning paljudel puudel väänlevad ka ronitaimed ehk liaanid. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuligi. muld Vihmametsades on ferraliitmullad, mis on väheviljakad. loomastik Loomastik on vihmametsades kärarikas ning loomad on eredavärvilised. Elu on enamasti puudel. inimtegevused Põliselanikud tegelevad vihmametsas küttimisega, kalastamisega, korilusega ja ka palju muuga. Tänapäevased tegevusalad Tänapäevasteks
harvem gametangiumite abil. HUULHEIN Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüüm nitraatreduktaas, mida taimedüldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. RABAMURAKAS
lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades: · Vihmametsi hävitatakse väga palju, sest
,,Autoportee paletiga". PAUL CEZANNE-tema looming moodustasid natüürmordid, maastikud ja portreed.Otsis ümbritsevast geomeetriat.Lõi uudse maalimislaadi-tahuline maalimislaad. "Moodne Olympia", "Sainte-Victoire'i mägi"..Juugendstiil:19.saj lõpul Inglismaal.Stiilialgatajaks Inglise kunstnik WilliamMorris(Koondas enda umber rühmituse Prerafaelliidid). Sõna Juugend tuleneb saksa keelsest sõnast nor, nooruslik.Sellele stiilile on isel. See,et lähtuti taimedest- looklevad ja väänlevad ronitaimed, troopilised lilled.Suund levis eelkõige arhitektuuris, kus kuhjati juugendlikke kaunistusi ha maja projekteerimisel lähtuti siseruumidest,hiljem kujundati välisilme:Teatrid, jaamahooned,hotellid. Eklektika-erinevate stiilide kokkusobitamine. Sümbolismi nim. Põhjamaades ja Venemaal rahvusromantismiks. Sümbolistlikud teosed kannavad endas ebamäärasust,tabamatut,müstilisust.Insp. mütoloogiast,ajaloost ja kunstniku enda fantasia.Osaliselt olid teosed romatilised,igatsevad,ilutsevad
Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda
taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht Niiske lähistroopiline loodusvöönd Levik: mandrite idarannikuil Kliima: talvel, on kuivad,jahedad ja selged ilmad,suvi soe ja vihmane,põhjuseks mussoonid. Taimestik: igihaljad taimed ja puud,ronitaimed Inimesed: põlluharimine,viljakasvatus,turism,elektroonika Keskkonnaprobleemid: Mullad on kemikaalide tõttu rikutud ja muutunud karjamaadeks, Vahemereline lähistroopiline loodusvöönd Levivad Vahemere ääres Kliimale on iseloomulik kuum ja päikesepaisteline suvi ja soe ning sademeterohke talv. Sademeid toovad läänetuuled Taimestik on kõvalehine, jäikade, õlikihiga lehtedega (oliiv,pistaatsia),lehed hõbedased eukalüptid Loomastik on vähene
tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt baseerub see loend taime assimileeriva osa kohastumustele: kserofüüdid (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid), mesofüüdid, hüdrofüüdid, hügrofüüdid. Eristatakse veel varjutaimi, mis kunagi ei suuda kasvada täisvalguse tingimustes (mitmed sõnajalad näiteks) ning liaane ja epifüütseid taimi. Liaanid on ronitaimed. Epifüüdid teisi taimi kinnitussubstraadina kasutavad taimed (ei tarvitse alati olla parasiidid!). ******************************************************************** Enamus taimeliike on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise. Kõrgemate taimede puhul kuulub siia enamus taimeliike, millel on rohelised lehed. Heterotroofsed on taimeliigid, mis on täielikult või osaliselt kloroplastideta ja kasutavad orgaaniliste ainete lisaallikana teisi taimi. Eristatakse
sees ja külma väljas, hoiab see seisnud õhku ruumides kinni. Avage aegajalt aknaid, et ventilatsiooni parandada. Magamiskeskkond vajab erilist tähelepanu Magamise ajal alustab keha tööd, et end taastada ja terviserikkeid parandada. Seepärast peaks magamistuba olema iseäranis tervislik ja rahustav. Lihtsad asjad, näiteks paar patja, õhufilter, minipurskkaev või taim öökapil võivad muuta magamistoa lõõgastumise ja toibumise oaasiks. Eelista rohelist Toataimed, eriti ronitaimed ja sõnajalad, aitavad alandada formaldehüüdide ja muude saasteainete taset kodus. Võtke kingad välisukse juures jalast Kingade jalast võtmine majja sisenedes võib olla pisike esteetiline detail, aga selle mõju on sügavam. Jaapanlased pööravad sellele suurt tähelepanu, selles nähakse sümboolset austuseavaldust eluruumide vastu, maailma kaose ja segaduse eraldamist kodu rahust ja pühadusest.
sageli vees toituvad tihe karvkate mitmetel liikidel lennus head vigurlendajad ööloomadel suured silmad linnud kärarikkad paljud liigid värvikirevad mardikad helendavad öösel Loomad Laisiklased Madu Mürgine konn Papagoi Taimestik Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Taimestik: ronitaimed e. liaanid- nt. teatud liiki viigipuud, nõelköis, kannatuslill epifüütideks e. pealistaimedeks- samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seened ja bakteridki. Pildil on helikoonia õis Taimed Liaani varred Raitlill Ingveri taim Vihmapuu Hiidparasiittaim- Raitlill
kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks",
................8 Lisa.............................................................................................................................9 2 Vihmamets Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, ronitaimed, epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades.
Liiga kuum päike kõrvetab suvel paljud taimed ära. f. võitlusest elutalooduse tingimustega loomadel: metsloomade võitlemine paksu lumega nõrgemad võivad hukkuda. Too näiteid kohastumistest: 2 näidet kohastumistest taimedel EKVATROIAALNE VIHMAMETS( väga palav ja väga niiske )Kohastumine - kuidas saada valgust ? kasvavad rinnetena väga pikad EPIFÜÜDID pealkasvajad LIAANID ronitaimed heledad ja suured õied, et putukad märkaksid igihaljad paksud, tugevad lehed, et vihm puruks ei peksaks 2 näidet kohastumistest loomadel KÕRB-Kohastumine - kuidas üle elada kuivus ?! - vältida aurumist!? öine eluviis heleda värvilised maa sees koobastes vähese veega harjunud kiired jooksjad läbivad väga pikki vahemaid puuduvad higinäärmed, on aga erilised soolanäärmed,et eritada sooli niiskust
Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad
Metsasus · Kameruni metsad moodustavad riigi pindalast peaaegu 60 % ja mängivad olulist rolli riigi majanduses. Metsamajandus moodustab üle 6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüülideks ja lehtedele kinnituvaid epifüllideks. · Maapinnal kasvab rohttaimi vähe
korduvalt täiustati neid. Ideede kriitika ning analüüs pole lubatud ideede genereerimise staadiumis. 5. Tulemused o Fasaad katta erinevate materjalidega · Erinevad vaigud ja vahad · Mass mis kuivades näeb välja kui puit · Klaasist "Kuppel" umber ehitada · Hülgerasv · Eeltöödeldud puit, mis näeb välja vana · Vaakumis kile · Ronitaimed · Puzzle tükkidest teha sein · Plastik, mis on identne puiduga o Seinte hooldamine ja säilitamine · Spetsiaalsed kliimaseadmed seintesse · Seintesoojendus · Soojustada kummivillaga · Liivapritsiga sein puhastada · Terastalade kasutamine toestamisel igas võimalikus punktis · Soojaveetordue vedamine läbi fasaadi, et seda paremini soojas hoida
· Mõned inimesed, kaasaarvatud minategelase vend koos kahe naisega, põgenesid üle mere teistesse riikidesse (nt Prantsusmaa). · Minategelane kohtus kirikuõpetajaga, kellega koos sattus marslaste silindri juurde lõksu. · Kirikuõpetaja läks hulluks ning ohustas meest ning minategelane otsustas ta kirvega tappa. · Kokku veetis mees rusude all 16 päeva. · Selle aja jooksul olid Maal vohama hakanud punased ronitaimed, mille seemned marslased kaasa tõid. · Minategelane liikus tagasi koju, teel nägi ta kuidas üks marslaste sõjamasin on ,,hulluks läinud". · Marslased ja marsitaime surid Maal elavate bakterite tõttu, kuna neil polnud välja kujunenud immuunsussüsteemi. · Kogu toimunu peale läks minategelane hulluks, ta toibus sõbraliku perekonna juures ning asus taas teele. · Mees jõudis koju ning peagi astus uksest sisse tema
Suvel tuleb taimi iga nädal lõigata, et reguleerida nende arengut. Toas kasvatatavale viinapuule jäetakse kuni 3 vilikonda, kasvuhoones kasvatamisel 1015 vilikonda. Toestamiseks kasutatakse potti torgatavaid tugesid, mille külge taimed seotakse (Kivistik &. & Kivistik, 1996). KOKKUVÕTE Viinapuid kasvatatakse maailmas põhiliselt kahel suurel eesmärgil: veini tootmiseks ja lauamarjade saamiseks. Kuid on ka kolmas võimalus: viinapuud oma kauni lehestikuga on ilusad ronitaimed, varjamaks päiksepoolseid seinu, samas saab neilt ka maitsvaid marju. Dekoratiivsel eesmärgil kasvatades on eriti oluline valida aeda talvekindlad sordid. Eesti tingimustes on sortide valik muidugi piiratud, kuid siiski leidub ka selliseid, mis peavad vastu meie talvekülmale, ilma et taimi peaks talveks katma. Selleks, et viinamarjakasvatusega algust teha, on vaja mõningaid algteadmisi viinapuude morfoloogiast, kasvunõuetest ja hooldamise iseärasustest
Kuna puude kõrgelasuvad võrad katavad suure osa päikesest, jõuab maapinnale väga vähe valgust. Vähesest valgusest tingituna on vihmametsade alustaimestik (joonis1.1) suhtelisel hõre. 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust.(joonis1.2) Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber
päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. kapokipu u Banaani d Viigipuu Palmipuu Eebenipuu Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. <--LIAANID--> Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud,
Põõsastest võib leiduda akaatsiaid. Madalamad lõunapoolsed alad on kaetud tiheda ekvatoriaalse vihmametsaga. Vihmamets on troopiliste, lähisekvatoriaalsete ja ekvatoriaalsete sademeterohkete, pidevalt suure õhuniiskusega alade igihaljas taimekooslus. Vihmamets on tavaliselt liigirikas, eriti palju leidub puuliike. Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30-50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, 5 sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüülideks ja lehtedele kinnituvaid epifüllideks.
Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse
kaunistati skulptuuride, ilupõõsaste ja lilledega. Kasutati potitaimi ja sealt ei puudunud ka vesi. Õue ümbritseva galerii seinad olid kaunistatud seinamaalidega või kujundatud taimemotiividega. Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Ühiskondlikud linnaaiad rajati ühiskondlike hoonete (teatrite jne) ümber olevatele väljakutele ja olid väga erineva suurusega. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke
(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas · Puhmikud-maasikas · Ronitaimed- viljapuu · Vääntaimed- aktiniidja Vilja ehituse alusel: Õunvili- on palju seemneline marjataoline vili, seeme on koondunud vilja keskossa seemnekambrisse ( õun, pirn). Luuvili- on üheseemneline vili, mille seeme on kaetud tugeva kestaga (kirss, ploom) Koguvili- areneb paljude emakatega õiest (maasikas , vaarikas) Marjad- on paljuseemneline lihakas vili, mille seemned paiknevad viljalihas hajusalt (viinamari)
läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu Puittaimede esinevad eluvormid Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad põõsastega, kuid on madalakasvulised, maadjate lühiealiste vartega (okstega) puittaimed Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju Liaanid Pika nõrga varrega vään- ja ronitaimed, millistel on teistele taimedele kinnitumiseks erilised kinnitusvahendid Tugedele toetuvad n roos, taralõng Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis
aasta kevadel, kuid ametlikult kuulub hoone siiani riigile. Tänasel päeval töötab Sangaste Loss turismiasutusena, mis korraldab hoonet ja ümbrust tutvustavaid ekskursioone, pakub ööbimise, toitlustuse ja ürituste korraldamise võimalust jne. Koostöös naabertaludega pakutakse ratsutamisvõimalusi. Sangaste mõisa härrastemaja on Eesti üks uhkemaid historitsistlikke ehitisi. Sakmelised viilud ja müürid, tornikesed, teravkaarsed aknad ja fassaadil väänlevad ronitaimed teevad sellest tõelise muinasjutulossi. Inglise neogootika laadis härrastemaja ehitati 18791883 ning arhitektiks oli Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius, kelle kavandatud Tallinna Kaarli kirik oli paar aastat varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla
Bulb- lillesibul 101.Bush- põõsas C 102.Cacti- kaktus 103.Carbon footprints ökoloogilised jäljed 104.Carved- nikerdatud, välja voolitud 105.Certified building sertifitseeritud ehitis 106.Change with the seasons- aastaaegadega muutuma 107.Checkoff- kontroll 108.Circumstances asjaolud 109.Civic fiscal resources- riigi rahalised vahendid 110.Clarified selgitatud 111.Clay- savi 112.Cliff- rannakalju, pank 113.Climbing plants- ronitaimed 114.Close-range- lähivaade 115.Coastline- rannajoon 116.Colonnade- sammastik 117.Comparability võrreldavus 118.Compartmentalized- osadeks jaotatud 119.Complementary täiendav 120.Complexity keerukus 121.Composite- ühendatud 122.Comprehensive- üldisele 123.Compression kokkusurumine 124.Comprising living organisms sisaldab elusorganisme 125.Comprising- mis koosneb 126.Concern huvi, huvitatus 127
Kõige kõrgemad puud kasvavad 50-70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neeelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15-20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigupuud, palmid, mahagonid,kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. Liaanid, mis vajavad palju valgust. · Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kanduritaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. · Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt.
Seda kasutavad teised organismid, eriti sipelgad, kes tassivad üles seemneid ja loovad puudel "sipelgaaedu". Epifüüte levitavad eeskätt linnud (kui viljad on lihakad). Osal epifüütidel on tolmpeened seemned (orhideed) või eosed (sõnajalad). Eelnimetatud eluvormide vahepealsed on liaanepifüüdid (hemiepifüüdid), mis alustavad elu liaanina, hiljem aga ühendus põhitüve kaudu kaob ja nad jätkavad elu epifüütidena, mis maapinnaga on ühenduses õhujuurte kaudu. Teise vaherühma ronitaimed, epifüütliaanid, alustavad elu epifüütidena puuokstel. Algul loovad nad lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis ronib kandurpuud mööda alla, põimudes ümber selle tüve. Alles siis, kui juur on jõudnud maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juured, mis ümbritsevad tiheda kihina kandurpuu tüve, takistavad viimase teiskasvu ning lämmatavad kandurpuu aja jooksul. Säärased "puukägistajad" on mõned malai viigipuud (Ficus), ameerika kluusiad (Clusia) ja uusmeremaa
Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Nad tõmbavad taime talvituva osa (risoomi või sibula) sügavamale mulda. Tõmbejuured on mitmeaastastel rohttaimedel, näiteks jänesekapsal, nurmenukul, ussilakal ja kuutõverohul. Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega taimedel. Need lühikesed juuremuudendid aitavad varrel toetuda ja kinnituda. Ronijuurte tipud eritavad kleepuvat ainet, mis omakorda hõlbustab kinnitumist. Enamasti on selliste juurtega puutüvedel ja -võrades kasvavad ronitaimed (näiteks luuderohi). Õhust veeauru imemiseks on mõnedel taimedel õhujuured. Eesti looduslikel taimedel õhujuuri ei esine. Neid võib kohata paljudel troopilistel orhideedel või näiteks tuntud toataimel monsteral. MÜKORIISA e. seenjuur. Sümbioos seene ja taime vahel juure pinnal. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast
· "Kristuse kummardamine" · "Paastumaarjapäev" · Oluliseks saab kunstniku omapära. Sandro Botticelli (1444/45-1510) · tõid iseloomustavad mahedad madonna pildid ja mütoloogilised teemad · oli Medici suguvõsa soosik, kelle palvel maalis ta nii pühapilte, kui ka oma kuulsaid mütoloogilisi maale · kuulsaimad tööd "La Primavera" ehk "Kevad" pildi kirjeldust vasakult alustades: Merkuuri jalgade ümber tiirlevad ronitaimed, ta ajab kepikesega pilvi laialiselleks, et pilved ei häiriks taevast. Keskel on veenus (armastusjumalanna), Kupito on veenuse peal, tal on silmad kinni selleks, et armastus on pime. Paremalt teine ja kolmas on Flora (lillejumalanna), kes hakkab ümber sündima. Zepyrus (läänetuul) armus Florass, kes jookseb tema eest ära. Kolm naist on Graziannad, veenuse teeniannad, kes on käsipidi kokku põiminud. · "veenuse sünd"
ilupõõsana. Lõhnav vaarikas, Nutka vaarikas, Kitsemurakas, Põldmurakas; Kurdlehine kibuvits; Näärelehine kibuvits; Valguselembesed. Metskibuvits; Põõsasmaran. Magus kirsipuu, Hapukirsipuu, Harilik toomingas. Klammerduvad toetuspinna külge erinevate osadega: 1) ronitaimed- liaanid, millel on Harilik luuderohi; Harilik õhujuured; 2) vääntaimed- liaanid humal; väänduvad tüvega, köitraagudega; 3) liaanid haakuvate ogadega. Külmakindel, mullastiku suhtes üsna vähenõudlik; linnatingimusi talub hästi. Valgusenõudlik kuni poolvarju taluv;
Vihmametsades käib valguse pärast pidev konkurents. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks ning seepärast on vihmametsade alumistes rinnetes äärmiselt hämar, kuna päikesevalgus lihtsalt ei pääse läbi. Tuntumat varjulembesed taimed ning puud on näiteks osad sõnajalaliigid, mis vohavad niiskuses, aga ka alokaasia ning väikesed palmid. [7] Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks
loikamine/ (04.05.2012) Seemnemaailm. 2012. Suur läätspuu. http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=5386 (03.05.2012) 3. Siberi kontpuu Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. nr 11. lk 94-96. Hannust, A. 2007. Omamoodi okaspuu. Kodu & Aed. nr 12. lk 82-85. 09.03.2011. Kevadine puude ja põõsaste lõikamine. http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ Käsiraamat Unelmate aed. Puud, põõsad ja ronitaimed. II väljaanne. UAB IMP Baltic. 4. Üheemakane viirpuu Coombes, A. (2005) Looduse taskuraamat. Puud ja põõsad. Tallinn: Varrak. 165 lk. Järve, S., Eskla, V. (2009) Puude ja põõsaste lõikamine. Tallinn: Varrak. 98 lk. Mettik, J. (koost.) Põhjamaiselt kaunid lehtpuud, maakodu kataloog. 16 lk. Relve, H. (1998) Puude juurde. Tartu: Eesti Loodusfoto. 209-210 lk. Samuelsson, L-E., Schenkmanis, U. (2003) Puude ja põõsaste lõikamine. Tallinn:
tiivuliste seemnetega kuni lihakate lindudega levivate viljadeni Paljud sisaldavad alkaloide: kohvipuu kofeiini kiinapuu hiniini Eestis varjulill (Asperula), ristmadar (Cruciata), madar (Galium) Selts iminõgeselaadsed – Lamiales 20 sugukonda Lehed tavaliselt vastakud Õied sügomorfsed, tavalisem kahehuuleline tüüp, vahel neljatised tolmukaid 4 või 2 Sugukond õlipuulised – Oleaceae Vastakute lehtedega puud, põõsad või ronitaimed Õied neljatised, kroon liitlehine, aktinomorfne Õied ebasarikjates õisikutes Vili mitmesugune 600 liiki kogu maailmas Eestis looduslikult harilik saar kultuuris perekonnad sirel ja forsüütia Sugukond huulõielised – Lamiaceae - rohttaimed, poolpõõsad - vars neljakandiline, lehed ristvastakud - sisaldavad eeterlikke õlisid - õied sügomorfsed (huuljad) - kaks paari tolmukaid, - sigimik kahepesaline, arenb neljapesaliseks, igas üks seeme - õied ebamännastena v
sajandist. Esimene kirjalik teade elulõngade kohta pärineb1548. aastast W. Turneri raamatust ,,The Names of Herbes" Elulõngad võib jagada kahte suurde rühma: suureõielised elulõngad ja väikseõielised elulõngad. Suureõielised elulõngad on enamasti inimese poolt aretatud hübriidid. Väikseõielised on valdavalt metsikud liigid ja nendest aretatud sordid (Kivistik, 2013). Elulõngade suureõielised ja kirkavärvilised, rikkalikult õitsevad kultuursordid on kauneimad ronitaimed meie kliimas. Nende abil saame kujundada seina- ja müüripindu, lehtlaid jm. Kuigi enamuse elulõngade jaoks saabub õiteaeg alles augustis-septembris, võime oskusliku sordivaliku korral elulõngade õitsemist nautida läbi terve suve: maikuust oktoobrini välja (Järv, 2001). Joonis 21. Valik elulõngasid. (Foto t. Kivistik) 5.1.2. Tagasilõikamine Ronitaimed, mille võrsed ei säili ületalve vajavad sügisel tagasilõikamist. Näiteks
Vegetatiivsete organite iseärasuseks on vett säilitavad koed. * Vili on kukkurvili. (Botaanika II) 20. SUGUKOND ROOSÕIELISED: VILJADE MITMEKESISUS. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk kuulub üle 3000 liigi. Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maakeral, eriti põhjapoolkera parasvöötmes ja troopikalistes mäestikes. * Sgk kuuluvad suve- ning igihaljad puittaimed ja püsikud, harva üheaastased taimed. Veelgi harvem ronitaimed. * Primitiivse õie ja vilja ehitusega liikide kõrval esineb progressiivseid, spetsialiseerunud vorme. Hoolimata putuktolmlemisest on õite spetsialisatsioon siiski suhteliselt väike. Kibuvitsast saab ainult õietolmu, teistelt nektarit, täheldatud on ka isetolmlemist (toomingas ja pihlakas). Tuultolmlemine on roosõielistel haruldane. * Abilehed olemas, harva puuduvad. Õied üksikult või õisikuna, aktinomorfsed, enamasti
tervenisti vees, kinnitunud veekogu põhja või hõljuvad vee pinnal ◦ Hügrofüüdid: taimed, mis elavad kõrge õhuniiskuse tingimustes; puuduvad kohatumused transpiratsiooni vähendamiseks Ökoloogilised rühmad Valgustingimustega kohastumise alusel: ◦ Varjulembesed taimed: peamiselt metsa alumiste rinnete taimed Ühe taime lehestiku piires: ◦ Valguslehed: kserofüütide moodi ◦ Varjulehed: hügrofüütide moodi Liaanid: kiire kasvuga ronitaimed, mis kasutavad toena puude tüvesid ja tungivad valguse poole Epifüüdid: rohttaimed, mis elavad teiste taimede peal, kuid toituvad iseseisvalt Autotroofsed ja heterotroofsed taimed Autotroof: taim, mis sünteesib kõik endale vajalikud orgaanilised ained anorgaanilistest ainetest ◦ Rohelised taimed: fotosüntees ◦ Klorofüllita taimed: kemosüntees Heterotroof: taim, mis ei ole võimeline mineraalsetest orgaanilisi sünteesima ◦ Parasiidid: elusatest
Tarbe- ja ilumuru 20 Spordi- ja golfimuru 30 Kõrgekasvulised allee- ja pargipuud 80 150 Madalakasvulised puud 60 100 Tänavapuud tugipinnases 100 Täiskasvanud puu arvestuslik võra Ø Põõsad 40 60 Ronitaimed 60 (40*) 70 Kõrgekasvulised püsikud 40 40 Madalakasvulised püsikud 20 20 Roosid 40 40 Sibullilled 20 … 40 Suvikud 40
puud, nende iga ulatub mõnekümnest kuni 70100 aastani, harvem üle selle. Põõsastest eristatakse sageli omaette rühmana kääbuspõõsad ehk puhmad, mis on lõhivarelised või madalakasvulised (kõrgus > 0,5 m) rohkete harunevate või maadjate võsudega puittaimed. Vaatamata puhma varte lühiealisusele võib kogu taime vanus aga ulatuda kuni mitmesaja aastani. Liaanid on pikkade ja enamasti peente tugevate vartega vään- või ronitaimed, mis ülespoole kasvamiseks väänduvad varrega ümber teiste taimede ja tugede või kinnituvad neile köitraagude, iminappade, kinnitusmuhkude, ronijuurte, leherootsude, haakuvate ogade ja asteldega vm kinnitusvahenditega. Liaanid kasvavad peamiselt troopilistes vihmametsades (rohkem kui 2000 liiki), vähem parasvöötmes. Liaani varre pikkus ületab sageli kuni tuhandeid kordi varre läbimõõtu. Liaanide hulka kuuluvad maailma pikimad taimed, millede varre pikkus võib ulatuda kuni 200 m.
conifers.org/pi/Picea_abies.php The Royal Horticultural Society veebileht. 2016. Rhus typhina. https://www.rhs.org.uk/Plants/20902/i-Rhus-typhina-i/Details?returnurl=%2Fplants%2Fshrubs %3Fs%3Ddesc(plant_merged)%26context%3Db%25253D0%252526hf%25253D12%252526l %25253Den%252526s%25253Ddesc%25252528plant_merged%25252529%252526sl %25253Dplants%252526r%25253Df%2525252Fplant_plant_type%2525252Fshrubs%26page %3D8%26aliaspath%3D%252fplants%252fshrubs (15.04.2016). Unelmate aed. Puud, põõsad ja ronitaimed. II väljaanne. Ungari sirel.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/syjosikaea.htm ( 14.04.2016) Vaasa, A. 2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Maakodu. [WWW] http://www.hot.ee/tsuga/art.html (26.04.2016) Valgamaalane. Iga viljapuu vajab kärpimist. http://valgamaalane.postimees.ee/2203847/iga-viljapuu-vajab-karpimist (13.04.2016) Vikipeedia. Jugapuu (perekond). https://et.wikipedia.org/wiki/Jugapuu_(perekond) (13.04.2016) Vääna puukool. Puishortensia
Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, …, sinepiõlid (isotiotsüanaadid, glükosiididena). 62. Sgk. korvõielised. Õietaoline õisik, õite spetsialiseerumine selles, täidisõisikulisus vrdl.täidisõielisusega. Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid – väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
2016. Rhus typhina. https://www.rhs.org.uk/Plants/20902/i-Rhus-typhina-i/Details?returnurl=%2Fplants %2Fshrubs%3Fs%3Ddesc(plant_merged)%26context%3Db%25253D0%252526hf %25253D12%252526l%25253Den%252526s%25253Ddesc%25252528plant_merged %25252529%252526sl%25253Dplants%252526r%25253Df %2525252Fplant_plant_type%2525252Fshrubs%26page%3D8%26aliaspath%3D %252fplants%252fshrubs (15.04.2016). 127.“Tihemetsa“ 2011 (15.04.2016) 128.Unelmate aed. Puud, põõsad ja ronitaimed. II väljaanne. 129.Ungari sirel.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/syjosikaea.htm ( 14.04.2016) 130.Vaasa, A. 2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Maakodu. [WWW] http://www.hot.ee/tsuga/art.html (26.04.2016) 131.Valgamaalane. Iga viljapuu vajab kärpimist. http://valgamaalane.postimees.ee/2203847/iga-viljapuu-vajab-karpimist (13.04.2016) 132.Vikipeedia. Jugapuu (perekond). https://et
Kuulsad sordid on varajane ja keraja juurega `Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, ..., sinepiõlid (isotiotsüanaadid, glükosiididena). 39. Sugukond korvõielised- Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
piirasid madalad pügatud hekid - mirdist, pukspuust, loorberist. Kasvatati mitmesuguseid lilli nagu liiliaid, iiriseid, sibullilli, moone, rukkililli, kannikesi, sõrmkübaralilli, gladioole, jasmiine, lavendlit ja roose, samuti akantust. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Sammaste vahel rippusid vanikud luuderohuga. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Tagumises aias, mida leidus ainult suuremate elamute juures, kasvatati mitmesuguseid puid (nn viridarium): viljapuid (õun, pirn, granaatõun, kirss, virsik, mandel) ja plataane, küpresse, loorbereid jt (Hellström 1997).
Kuulsad sordid on varajane ja keraja juurega `Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, ..., sinepiõlid (isotiotsüanaadid, glükosiididena). 39. Sugukond korvõielised- Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
annaabi.ee 
