Perekonnaõpetuse konspekt (3)

Tartu Kutsehariduskeskus
Toiduainete tehnoloogia osakond
Kristina Tepper
Perekonnaõpetus
Konspekt
Juhendaja Helve Kooser
Tartu 2011

Sisukord

1.Perekond, leibkond , Abielu vormid 5
1.1.Perekond 5
1.2.Leibkond 5
1.2.1.Eesti leibkonnad 6
1.3.Perekonna tüübid 6
1.3.1.Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus 6
1.4.Abieluvormid 7
1.4.1.Kooseluvormide mitmekesisus 8
2.Perekond 9
2.1.Perekonna ülesanded 9
3.Suhe ja armastus 10
3.1.Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist 10
3.2.Armastuse komponendid 10
3.2.1. Inimestevaheline armastus 11
3.2.2.Romantiline armastus 11
3.2.3.Armastuse kolmnurgamudel 11
3.2.4.Armastuse stiilid 12
3.2.5.Armastuse kolm faasi 12
3.2.6.Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused 12
4. Seksuaalsus inimese elus 14
4.1. Seksuaalsuse neli dimensiooni 14
4.2.Seksuaalsus 14
4.3.Bioloogiline ja sotsiaalne sugu 14
4.4.Seksuaalne suundumus 15
4.5.Seksuaalkultuur 16
5.Abielu 17
5.1.Abielu definitsioon 17
5.2.Abielu sõlmimine 17
5.3.Kus saab abielu sõlmida 18
5.4.Mesinädalad 18
5.5. Paarisuhte 3. periood 18
5.5.1. Kaaslus 18
5.5.2.Abieluperioodidega seonduvad ülesanded ja ohud 18
6.Lapseootus ja sünd 20
6.1.Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid 20
6.2. Rasedus ja viljastumine 20
6.3.Loote areng 21
6.3.1.Implantatsioonieelne faas 21
6.3.2.Implantatsioon 22
6.3.3.Platsentavereringe 23
6.4.Lapse sünd 23
6.4.1. Millega algab sünnitus? 25
6.4.2.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 25
6.4.3.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 26
6.4.4.Sünnituse keskkond 26
6.4.5.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 26
6.4.6.Valutustamise võimalused 29
6.4.7.Sünnituse valutustamine ravimitega 29
6.4.8.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 30
6.4.9.Nii ta tulebki! 31
6.4.10.Kui laps on sündinud … 32
7.Vanemlus 35
7.1.Vanemluse liigid 35
8.Vanemate kohustused 36
8.1.Millised on vanemate kasvatuslikud ülesanded 36
8.2.Võtted, mis aitavad tagada lapse arengu 37
8.3.Erinevad kasvatusstiilid 38
9.Pere majandamine 38
9.1.Millest saab pere majandamine alguse? 38
9.2.Kuidas peret edukalt majandada? 39
10.Konfliktid ja suhtlemine 39
10.1.Konfliktide põhjused perekonnas 39
10.1.1.Rahulolu suhtega: Üldlevinud arusaamad mehe ja naise põhivajadustest abielus 40
10.1.2.Näiteid probleeme tekitavatest ja konflikte toitvatest käitumistest 40
10.2.Missugune peab olema kommunikatsioon probleemide lahendamisel ja üldse suhtlemisel? 40
11. Lahutus 41
11.1.Lahutuse etapid 41
11.1.1.I etapp – esimesed ohumärgid 41
11.1.2.II etapp – suhe on jooksnud karile 41
11.1.3.III etapp – teadlikkus kooselu lõppemisest, lahutuse fikseerimine 41
11.2.Lahutuse põhjusi 42
11.2.1.Ühiskondlikud põhjused 42
11.2.2.Individuaalsed põhjused 42

Perekond, leibkond, Abielu vormid

Perekond

Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus.
George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus.
Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on perekonna peamisteks funktsioonideks järeltulijate legaliseerimine ja sotsialiseerimine. Tänapäeval defineerivad perekonda emotsionaalne seotus , vastastikune sõltuvus ja vastutus. Selle definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid , kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud, lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel.

Leibkond

Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed).

Eesti leibkonnad

Keskmiselt on leibkonnas 2-4 liiget. Kellegagi koos elab Eesti elanikest umbes kaks kolmandikku – üksi elavad inimesed moodustavad viimase rahvaloenduse andmetel ligi kolmandiku leibkondadest. Need on peamiselt eakad, aga ka noored, kes on lahkunud lapsepõlvekodust ega ole veel oma peret loonud. Teise kolmandiku moodustavad 2-liikmelised leibkonnad, eelkõike keskealised ja vanemad abielupaarid, kelle lapsed on kodunt lahkunud, aga ka lapsega üksikvanemad. Peaaegu viiendikus leibkondadest on 3 liiget, enam kui 3-liikmelisi on samuti ainult viiendik.
Kodunt lahkumine ja oma leibkonna moodustamine toimub Eestis suhteliselt hilja, paljud noored täiskasvanud omavad veel vanemate leivas elades haridust ja otsivad tööd.
Leibkondi saab liigitada ka teistmoodi kui liikmete arvu järgi. Tabel näitab, et alaealised lapsed kasvasid 2006. aastal enam kui veerandis Eesti leibkondades.
LEIBKONNA TÜÜP
%
Üksik pensionär/tööealine
31,8
Pensionäripaar/tööealiste paar
20,5
Üksikvanem alaealiste lastega/lapsega
4,4
Paar alaealiste lastega/lapsega
23,9
Muu
19,4

Perekonna tüübid

Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Sünonüümidena kasutatakse nimetusi tuumikpere, nukleaarpere, ka põhiperekond. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega.

Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus

• Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel.
  
• Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega.
  
• Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning oma võimalustele.
  
• Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel, näiteks raske haiguse või õnnetuse puhul.
  
• Perekond on bilineaarne, mis tähendab, et mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abilelupaari elukoht ei olene sugulussuhetest. Perekonnaliikmeil võib vastavalt taustale olla erinev käsitlus suguvõsa traditsioonidest.
  

Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus, partnerlus - või hõimlussuhteis. (Hõimlus on abielu kaudu tekkiv sugulus .) Vahel kasutatakse laiendatud perekonna kohta nimetust suurpere. See on paindlikum , seda on mugavam kasutada, ent see pole täpne.
Üsna tavaline tänapäeval ka mitte täielik perekond ehk üksikvanemapere. See on ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega.
Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooelu olnud abielus/vabaabielus. Niisugune korduskooselu võib olla ka vabaabielu .
Lasteta abielupaar – paar, kes pole veel lapsi soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodunt lahkunud.

Abieluvormid

Praegu kestab vaba kooselu sageli aastaid, nii et seda on õigem nimetada vabaabieluks kui prooviabieluks ja seda kasutataksegi vabaabielu sünonüümina. Samas kaustatakse sõna kooselu mehe ja naise koos elamise tähistamiseks, arvestamata seda, kas suhe on ametlikult vormistatud (registreeritud kooselu) või mitte (registreerimata kooselu ehk vabaabielu).
Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamiseks ja perekonna huvides. Traditsiooniliselt on abielu nähtud mehe ja naise, kahe eri soost inimese liiduna. Mõnedes riikides on seadusandlust seksuaalse vähemuse kaskuks muudetud ja võimaldatakse samasooliste inimeste abiellumist.
Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe (abielu või vabaabielu), mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. Nimega külalisabielu tahetakse rõhutada pikamaajalist elamist eri elukohtades.
Kordusabielu – kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu.
Fiktiivabielu – abielu, millesõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita.

Kooseluvormide mitmekesisus

Rääkides abielulisest suhtest eri kultuurides, pole õige kujutleda, et see on tingimata paarisuhe, kus abiellunud on üks mees ühe naisega. Minevikus on esinenud ja praegugi kohtab mitmeid variante , mille jaoks on kasutusel ka vastavad terminid.
Monogaamia ehk ainuabielu – ühe naise ja ühe mehe vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid )
Bigaamia ehk kaksikabielu – ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega/ ühe naise samaaegne abielu kahe mehega
Polüandria ehk mitmemehepidamine – ühe naise samaaegne abielu mitme mehega
Polügüünia ehk mitmenaisepidamine – ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega
Polügaamia ehk mitmikabielu – mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga

Perekond

Perekonna ülesanded

• SOOJÄTKAMINE- olnud sajandeid ...
  
• SEKSUAALFUNKTSIOON- vastastikune kiindumus , sõprus, hoolimine aitavad hoida paarissuhet, mis on perekonna heaolu otsustav tagatis
  
• MAJANDUSLIK TOIMETULEK- tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda
  
• SOTSIALISEERUMINE - inimese ühiskonna liikmeks kujunemine, peres õpetatakse toime tulema normide, reeglitega, kõlblusnormide õpetamine
  
• HOOLITSUS- see on turvalisuse vajadus, et sinu eest hoolitsetakse, hiljem sina teiste eest kannad hoolt, mis on eneseteostusvajadus
  
• HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON- laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega
  
• TURVALISUSE FUNKTSIOON- kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada
  

Suhe ja armastus

Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist

Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. Nendeks on:

• Füüsiline (ka ruumiline) lähedus
  
• Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus
  
• Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus
  

Armastuse komponendid

Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis võib olla sissejuhatuseks pikemaajalisele lähedussuhtele. Armuda võib nii esimesest silmapilgust kui ka pärast pikemajalist sõprust.
Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet , mis maailma imelisena paista laseb.
Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel ( erootilis -romantiline armastus).
Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad erinevad väljendid, mis eristavad mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust.

Inimestevaheline armastus

Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus.
Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub.
Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata .
Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus , soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada.
Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama.

Romantiline armastus

Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada.

Armastuse kolmnurgamudel

Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti kirg , lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staažikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust.

Armastuse stiilid

Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: