Perekonnaõpetuse konspekt (3)

Tartu Kutsehariduskeskus
Toiduainete tehnoloogia osakond
Kristina Tepper
Perekonnaõpetus
Konspekt
Juhendaja Helve Kooser
Tartu 2011

Sisukord

1.Perekond, leibkond , Abielu vormid 5
1.1.Perekond 5
1.2.Leibkond 5
1.2.1.Eesti leibkonnad 6
1.3.Perekonna tüübid 6
1.3.1.Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus 6
1.4.Abieluvormid 7
1.4.1.Kooseluvormide mitmekesisus 8
2.Perekond 9
2.1.Perekonna ülesanded 9
3.Suhe ja armastus 10
3.1.Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist 10
3.2.Armastuse komponendid 10
3.2.1. Inimestevaheline armastus 11
3.2.2.Romantiline armastus 11
3.2.3.Armastuse kolmnurgamudel 11
3.2.4.Armastuse stiilid 12
3.2.5.Armastuse kolm faasi 12
3.2.6.Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused 12
4. Seksuaalsus inimese elus 14
4.1. Seksuaalsuse neli dimensiooni 14
4.2.Seksuaalsus 14
4.3.Bioloogiline ja sotsiaalne sugu 14
4.4.Seksuaalne suundumus 15
4.5.Seksuaalkultuur 16
5.Abielu 17
5.1.Abielu definitsioon 17
5.2.Abielu sõlmimine 17
5.3.Kus saab abielu sõlmida 18
5.4.Mesinädalad 18
5.5. Paarisuhte 3. periood 18
5.5.1. Kaaslus 18
5.5.2.Abieluperioodidega seonduvad ülesanded ja ohud 18
6.Lapseootus ja sünd 20
6.1.Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid 20
6.2. Rasedus ja viljastumine 20
6.3.Loote areng 21
6.3.1.Implantatsioonieelne faas 21
6.3.2.Implantatsioon 22
6.3.3.Platsentavereringe 23
6.4.Lapse sünd 23
6.4.1. Millega algab sünnitus? 25
6.4.2.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 25
6.4.3.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 26
6.4.4.Sünnituse keskkond 26
6.4.5.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 26
6.4.6.Valutustamise võimalused 29
6.4.7.Sünnituse valutustamine ravimitega 29
6.4.8.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 30
6.4.9.Nii ta tulebki! 31
6.4.10.Kui laps on sündinud … 32
7.Vanemlus 35
7.1.Vanemluse liigid 35
8.Vanemate kohustused 36
8.1.Millised on vanemate kasvatuslikud ülesanded 36
8.2.Võtted, mis aitavad tagada lapse arengu 37
8.3.Erinevad kasvatusstiilid 38
9.Pere majandamine 38
9.1.Millest saab pere majandamine alguse? 38
9.2.Kuidas peret edukalt majandada? 39
10.Konfliktid ja suhtlemine 39
10.1.Konfliktide põhjused perekonnas 39
10.1.1.Rahulolu suhtega: Üldlevinud arusaamad mehe ja naise põhivajadustest abielus 40
10.1.2.Näiteid probleeme tekitavatest ja konflikte toitvatest käitumistest 40
10.2.Missugune peab olema kommunikatsioon probleemide lahendamisel ja üldse suhtlemisel? 40
11. Lahutus 41
11.1.Lahutuse etapid 41
11.1.1.I etapp – esimesed ohumärgid 41
11.1.2.II etapp – suhe on jooksnud karile 41
11.1.3.III etapp – teadlikkus kooselu lõppemisest, lahutuse fikseerimine 41
11.2.Lahutuse põhjusi 42
11.2.1.Ühiskondlikud põhjused 42
11.2.2.Individuaalsed põhjused 42

Perekond, leibkond, Abielu vormid

Perekond

Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus.
George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus.
Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on perekonna peamisteks funktsioonideks järeltulijate legaliseerimine ja sotsialiseerimine. Tänapäeval defineerivad perekonda emotsionaalne seotus , vastastikune sõltuvus ja vastutus. Selle definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid , kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud, lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel.

Leibkond

Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed).

Eesti leibkonnad

Keskmiselt on leibkonnas 2-4 liiget. Kellegagi koos elab Eesti elanikest umbes kaks kolmandikku – üksi elavad inimesed moodustavad viimase rahvaloenduse andmetel ligi kolmandiku leibkondadest. Need on peamiselt eakad, aga ka noored, kes on