Tartu KutsehariduskeskusToiduainete tehnoloogia osakond Kristina TepperPerekonnaõpetusKonspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011
Sisukord
1.Perekond,
leibkond , Abielu vormid 5
1.1.Perekond 5
1.2.Leibkond 5
1.2.1.Eesti
leibkonnad 6
1.3.Perekonna tüübid 6
1.3.1.Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus 6
1.4.Abieluvormid 7
1.4.1.Kooseluvormide
mitmekesisus 8
2.Perekond 9
2.1.Perekonna ülesanded 9
3.Suhe ja armastus 10
3.1.Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist 10
3.2.Armastuse komponendid 10
3.2.1. Inimestevaheline armastus 11
3.2.2.Romantiline armastus 11
3.2.3.Armastuse kolmnurgamudel 11
3.2.4.Armastuse stiilid 12
3.2.5.Armastuse kolm faasi 12
3.2.6.Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused 12
4.
Seksuaalsus inimese elus 14
4.1.
Seksuaalsuse neli
dimensiooni 14
4.2.Seksuaalsus 14
4.3.Bioloogiline ja sotsiaalne sugu 14
4.4.Seksuaalne suundumus 15
4.5.Seksuaalkultuur 16
5.Abielu 17
5.1.Abielu definitsioon 17
5.2.Abielu sõlmimine 17
5.3.Kus saab abielu sõlmida 18
5.4.Mesinädalad 18
5.5.
Paarisuhte 3. periood 18
5.5.1.
Kaaslus 18
5.5.2.Abieluperioodidega seonduvad ülesanded ja ohud 18
6.Lapseootus ja sünd 20
6.1.Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid 20
6.2.
Rasedus ja
viljastumine 20
6.3.Loote areng 21
6.3.1.Implantatsioonieelne faas 21
6.3.2.Implantatsioon 22
6.3.3.Platsentavereringe 23
6.4.Lapse sünd 23
6.4.1. Millega algab sünnitus? 25
6.4.2.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 25
6.4.3.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 26
6.4.4.Sünnituse keskkond 26
6.4.5.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 26
6.4.6.Valutustamise võimalused 29
6.4.7.Sünnituse valutustamine ravimitega 29
6.4.8.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 30
6.4.9.Nii ta tulebki! 31
6.4.10.Kui laps on sündinud … 32
7.Vanemlus 35
7.1.Vanemluse liigid 35
8.Vanemate kohustused 36
8.1.Millised on vanemate kasvatuslikud ülesanded 36
8.2.Võtted, mis aitavad tagada lapse arengu 37
8.3.Erinevad
kasvatusstiilid 38
9.Pere
majandamine 38
9.1.Millest saab pere majandamine alguse? 38
9.2.Kuidas peret edukalt majandada? 39
10.Konfliktid ja
suhtlemine 39
10.1.Konfliktide põhjused perekonnas 39
10.1.1.Rahulolu suhtega: Üldlevinud arusaamad mehe ja naise põhivajadustest abielus 40
10.1.2.Näiteid probleeme tekitavatest ja konflikte toitvatest käitumistest 40
10.2.Missugune peab olema kommunikatsioon probleemide lahendamisel ja üldse suhtlemisel? 40
11.
Lahutus 41
11.1.Lahutuse etapid 41
11.1.1.I etapp – esimesed ohumärgid 41
11.1.2.II etapp – suhe on jooksnud karile 41
11.1.3.III etapp – teadlikkus kooselu lõppemisest, lahutuse fikseerimine 41
11.2.Lahutuse põhjusi 42
11.2.1.Ühiskondlikud põhjused 42
11.2.2.Individuaalsed põhjused 42
Perekond, leibkond, Abielu vormid
Perekond
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute
kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja
vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis
rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri
säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on
abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob
ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus.
George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset
ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete
üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik
ühistegevus.
Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb
sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on
perekonna peamisteks funktsioonideks järeltulijate legaliseerimine
ja sotsialiseerimine. Tänapäeval defineerivad perekonda
emotsionaalne seotus , vastastikune sõltuvus ja vastutus. Selle
definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid , kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud,
lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad
täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte
püsimise nimel.
Leibkond
Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti
ühe perekonna liikmed).
Eesti leibkonnad
Keskmiselt on leibkonnas 2-4 liiget. Kellegagi koos elab Eesti
elanikest umbes kaks kolmandikku – üksi elavad inimesed
moodustavad viimase rahvaloenduse andmetel ligi kolmandiku
leibkondadest. Need on peamiselt eakad, aga ka noored, kes on
lahkunud lapsepõlvekodust ega ole veel oma peret loonud. Teise
kolmandiku moodustavad 2-liikmelised leibkonnad, eelkõike
keskealised ja vanemad abielupaarid, kelle lapsed on kodunt lahkunud,
aga ka lapsega üksikvanemad. Peaaegu viiendikus leibkondadest on 3
liiget, enam kui 3-liikmelisi on samuti ainult viiendik.
Kodunt lahkumine ja oma leibkonna moodustamine toimub Eestis
suhteliselt hilja, paljud noored täiskasvanud omavad veel vanemate
leivas elades haridust ja otsivad tööd.
Leibkondi saab liigitada ka teistmoodi kui liikmete arvu järgi.
Tabel näitab, et alaealised lapsed kasvasid 2006. aastal enam kui
veerandis Eesti leibkondades.
LEIBKONNA TÜÜP
%
Üksik pensionär/tööealine
31,8
Pensionäripaar/tööealiste paar
20,5
Üksikvanem alaealiste lastega/lapsega
4,4
Paar alaealiste lastega/lapsega
23,9
Muu
19,4
Perekonna tüübid
Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine
või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last.
Sünonüümidena kasutatakse nimetusi tuumikpere, nukleaarpere,
ka põhiperekond. Tuumperekonna alatüübi moodustab
mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos
alaealiste lapse või alaealiste lastega.
Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus
- Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel.
- Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega.
- Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning oma võimalustele.
- Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel, näiteks raske haiguse või õnnetuse puhul.
- Perekond on bilineaarne, mis tähendab, et mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abilelupaari elukoht ei olene sugulussuhetest. Perekonnaliikmeil võib vastavalt taustale olla erinev käsitlus suguvõsa traditsioonidest.
Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperekonnale veel
täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus, partnerlus - või hõimlussuhteis. (Hõimlus on abielu kaudu tekkiv sugulus .) Vahel kasutatakse laiendatud perekonna kohta nimetust suurpere. See on paindlikum , seda on mugavam kasutada, ent see
pole täpne.
Üsna tavaline tänapäeval ka mitte täielik perekond ehk
üksikvanemapere. See on ühe vanemaga perekond, mis koosneb
kas isast või emast lapsega/lastega.
Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud
oma tuumperekond, st ta on enne korduskooelu olnud
abielus/vabaabielus. Niisugune korduskooselu võib olla ka vabaabielu .
Lasteta abielupaar – paar, kes pole veel lapsi soovinud või
saanud või kelle lapsed on juba kodunt lahkunud.
Abieluvormid
Praegu kestab vaba kooselu sageli aastaid, nii et seda on
õigem nimetada vabaabieluks kui prooviabieluks ja seda kasutataksegi
vabaabielu sünonüümina. Samas kaustatakse sõna kooselu
mehe ja naise koos elamise tähistamiseks, arvestamata seda, kas suhe
on ametlikult vormistatud (registreeritud kooselu) või mitte
(registreerimata kooselu ehk vabaabielu).
Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete
korraldamiseks soo jätkamiseks ja perekonna huvides. Traditsiooniliselt on abielu nähtud mehe ja naise, kahe eri soost
inimese liiduna. Mõnedes riikides on seadusandlust seksuaalse
vähemuse kaskuks muudetud ja võimaldatakse samasooliste inimeste
abiellumist.
Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe
(abielu või vabaabielu), mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. Nimega
külalisabielu tahetakse rõhutada pikamaajalist elamist eri
elukohtades.
Kordusabielu – kord abielus olnud lahutatud või lesestunud
inimese abielu.
Fiktiivabielu – abielu, millesõlmimise aluseks on soov
saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita.
Kooseluvormide mitmekesisus
Rääkides abielulisest suhtest eri kultuurides, pole õige
kujutleda, et see on tingimata paarisuhe, kus abiellunud on üks mees
ühe naisega. Minevikus on esinenud ja praegugi kohtab mitmeid variante , mille jaoks on kasutusel ka vastavad terminid.
Monogaamia ehk ainuabielu – ühe naise ja ühe mehe
vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid )
Bigaamia ehk kaksikabielu – ühe mehe samaaegne abielu kahe
naisega/ ühe naise samaaegne abielu kahe mehega
Polüandria ehk mitmemehepidamine – ühe naise samaaegne
abielu mitme mehega
Polügüünia ehk mitmenaisepidamine – ühe mehe samaaegne
abielu mitme naisega
Polügaamia ehk mitmikabielu – mehe või naise samaaegne
abielu mitme vastassoost isikuga
Perekond
Perekonna ülesanded
- SOOJÄTKAMINE- olnud sajandeid ...
- SEKSUAALFUNKTSIOON- vastastikune kiindumus , sõprus, hoolimine aitavad hoida paarissuhet, mis on perekonna heaolu otsustav tagatis
- MAJANDUSLIK TOIMETULEK- tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda
- SOTSIALISEERUMINE - inimese ühiskonna liikmeks kujunemine, peres õpetatakse toime tulema normide, reeglitega, kõlblusnormide õpetamine
- HOOLITSUS- see on turvalisuse vajadus, et sinu eest hoolitsetakse, hiljem sina teiste eest kannad hoolt, mis on eneseteostusvajadus
- HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON- laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega
- TURVALISUSE FUNKTSIOON- kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada
Suhe ja armastus
Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist
Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist.
Nendeks on:
- Füüsiline (ka ruumiline) lähedus
- Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus
- Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus
Armastuse komponendid
Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis võib
olla sissejuhatuseks pikemaajalisele lähedussuhtele. Armuda võib
nii esimesest silmapilgust kui ka pärast pikemajalist sõprust.
Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on
raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige
sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet , mis
maailma imelisena paista laseb.
Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile
kutsuva isiku, eseme või abstraktse
nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole.
Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja
käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema
armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus)
või seksuaalsel külgetõmbel ( erootilis -romantiline armastus).
Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva
intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad
erinevad väljendid, mis eristavad mehe armastust naise vastu, ema
armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu
jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige
sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja
naise vahelist erootilis-romantilist armastust.
Inimestevaheline armastus
Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes
inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel.
Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja
füüsiline lähedus, altruism,
abivalmidus ja pühendumus.
Seksuaalse
püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi.
Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu
(homoseksuaalse
suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel
väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse
roll praktiliselt puudub.
Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata .
Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus ,
soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada.
Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi
ajendada armastuse objekti hävitama.
Romantiline armastus
Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud
armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini
mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset
kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle
komponente ja stiile kirjeldada.
Armastuse kolmnurgamudel
Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti kirg ,
lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või
mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult lähedus on armastus sõprade
vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult
kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus.
Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta.
Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta;
selline suhe võib valitseda ka staažikate abielupaaride vahel.
Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub
ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb
kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat
pingutust.
Armastuse stiilid
Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse
stiili:
- Eros – füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg
- Ludus – mänguline, naljatlev armastus
- Storge – sõprusel põhinev armastus
- Pragma – pragmaatiline armastus
- Mania – üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus
- Agape – isetu ja vaimne armastus
Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele
omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad
sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid.
Armastuse kolm faasi
Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha,
kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad
tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid.
Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge
keskmiselt 2–3 aasta jooksul.
Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused
Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise
tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks
tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust,
mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja
väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad,
et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja
uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning
aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete
eest.
Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset
ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja
kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma
füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise
ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust .
Seksuaalsus inimese elus
Seksuaalsuse neli dimensiooni
SEKSUAALSUS
NAUDING
SOOIDENTITEET
ARMASTUS
SOOJÄTKAMINE
Seksuaalsus
Seksuaalsus hõlmab unistusi , soove, vajadusi, ihasid ja
nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed.
Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja
seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne
ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused ,
suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed
tegevused).
Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu
käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud
psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning
igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks.
Iga inimese seksuaalsus on kordumatu , kuna on mõjutatud väga
paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus
seostuvad nii individuaalsete eelistuste ja soodumustega, kui lähema
(perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri
ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega.
Bioloogiline ja sotsiaalne sugu
Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse
lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp ; peenis, munandid jne.),
füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine,
menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) ja geneetikast (XX-naine ja
XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm).
Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam
sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks.
Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud
hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks
ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad
ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes
kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust
ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse
tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust.
Sooline identiteet
sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus"
ja " naiselikkus " just tema jaoks ning milline mees või
naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja
järjepidevuse mõistmist.
Soorolli õppimine ja omandamine on
oluline identiteedi kujunemisel lapse- ja noorukieas. Soorolli
klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet
eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei
ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega
ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid"
rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes
ühiskondades võimalik:
naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam
majandus-poliitilises tegevuses
meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes
meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm)
naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina
jne.
Seksuaalne suundumus
Seksuaalne suundumus ( orientatsioon ) tähendab erootilist või
romantilist köitvust või eelistust jagada seksuaalsuse väljendusi
vastassoolistega ( heteroseksuaalsus ), samasoolistega
( homoseksuaalsus ) või mõlemast soost isikutega ( biseksuaalsus ).
Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused
kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist
ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus,
murde- ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga
seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus
omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse
püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas
pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest.
Ühtne
"homoseksuaalne isiksusetüüp" on samavõrra väljamõeldis
nagu seda oleks "heteroseksuaalne isiksusetüüp".
Seksuaalkultuur
Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja
normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas.
Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad.
Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse
kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on
tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava
ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval,
mil seisame silmitsi HI-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja
Eestis.
Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang
inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi
poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga,
kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev
suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit
mõjutav areng oli tänapäevaste tõhusate rasestumisvastaste
vahendite loomine ja laialdane kasutamine alates 1960-ndatest aastatest .
Seksuaaluuringute traditsioon on maailmas suhteliselt
uus - tänases mõistes sai see alguse USA-s 1930-40ndatel aastatel.
Teerajajad selles vallas ( Kinsey , Masters ja Johnson ) näitasid
koheselt, et kuigi paljudest asjadest polnud kombeks avalikult
kõneleda, oli inimese seksuaalsel toimimisel oluline roll tema
enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt
sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas.
Abielu
Abielu definitsioon
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute
vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi
ja kohustusi.
Abielu laiemas mõttes võib olla kahe inimese vaheline suhe
(monogaamia, sealhulgas ka homoseksuaalne suhe) või ka kolme ja
enama inimese vaheline suhe (polügaamia, grupiabielu vms). Kitsamas
mõttes peab abielu olema kahe vastassoost isiku vaheline suhe.
Läänemaailmas on abielu traditsiooniliseks struktuuriks ühe mehe
ja ühe naise suhe ja selle funktsioonid hõlmavad seksuaalset
suhtlemist, ühist vastastikust sõltuvust ja ressursside, eesmärkide
ja väärtuste jagamist.
Vabaabieluks nimetatakse sageli ametlikult registreerimata kooselu.
Abielu sõlmimine
Abielu tekib abiellumise ehk abielusõlmimise tagajärjel. Seda
toimingut nimetatakse ka laulatuseks; seda sõna kasutatakse
sagedamini kirikliku abiellumise puhul.
Abiellumise puhul peetakse sageli pulmad .
Eestis
on registreeritud abielu võimalik mehe ja naise vahel, kui mõlemad
on vähemalt 18 aastat vanad. Erandjuhtudel võib abielluda vähemalt
15-aastane isik. Sellisel juhul on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek.
Eesti seaduste kohaselt ei registreerita abielu:
- piiratud teovõimega inimesega;
- lähisugulasega (intsestikeeld);
- lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel
- samasoolise inimesega;
- rohkem kui ühe inimesega samaaegselt;
- isikuga, kes on juba abielus.
Abielu lõpeb abikaasa
surmaga
või abielu
lahutamisega. Abielu lahutamine on õigustoiming,
mille viib läbi perekonnaseisuasutus või kohus.
Kus saab abielu sõlmida
Abielu saab registreerida perekonnaseisuametis, notari juures või
kirikliku laulatuse puhul vaimuliku juuresolekul. Kõigil juhtudel on
abielul tsiviilõiguslikud tagajärjed.
Mesinädalad
Mesinädalad on abielu esimesed nädalad.
Sageli on see noorpaari intensiivse armuelu aeg, mil armunud
pühendavad suure osa ajast intiimsuhtele. Tihti on mesinädalate aeg
seotud pulmareisiga.
Paarisuhte 3. periood
Kaaslus
- Sügav kiindumus
- Samastumine abikaasaga
- Abikaasa puudustesse suhtutakse heatahtlikult
- Suureneb lähedus (mõistuslik, esteetiline , füüsiline, vaimne)
- “Omaruumi” olemasolu
- Teise aktsepteerimine
- Eraldumine
- Kõrvaletõmbumine, andes teisele ja võttes endale vabaduse oma teed minna
- Võõrandumine
Abieluperioodidega seonduvad ülesanded ja ohud
Periood
Ülesanne
Oht
Kokkukuuluvuse ja kiindumuse periood
Ühine tegelikkuse tunnetamine ja teineteise põhjalik tundmaõppimine
Pealiskaudsus, kiire tormamine suhte edendamiseks, võtmata aega teineteise tundmaõppimiseks
Vastuolude periood
Kohanemine erinevustega, oma identiteedi täpsustamine
Võideldakse, süüdistades teist
Tasakaalustumise periood
Suhte uus määratlemine, arvestades saadud kogemusi
Eraldumine ja kapseldumine
Kaasluse ja vastastikuse periood
Taasleitud uute maailmade ühendamine
Kõrvaletõmbumine, andes teisele ja võttes endale vabaduse oma teed minna
Loova ühtsuse periood
Vastastikune ühinemine
Võõrandumine
Lapseootus ja sünd
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid
- Mälestused enda lapsepõlvekodust (nt lähedane omavaheline suhtlus ja koostegemised või emotsionaalselt kauge side)
- Sõprade eeskuju (nt pereüritused lastega või karjäärile pühendumine)
- Isiklikud/usulised tõekspidamised (nt laps piirab isiklikku vabadust või on abielu eesmärk)
- Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel)
- Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord)
- Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine)
Rasedus ja viljastumine
Rasedus on füsioloogiline
seisund naise
eostumise
ja sünnituse
vahel.
(Teiste imetajate
puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.)
Rasedus algab eostumisega
ehk viljastumisega
ja lõpeb sünnituse
või iseenesliku
või kunstlikult esilekutsutud abordiga.
Viimase menstruatsiooni
esimese päeva ja sünnituse
vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme
kuu pikkuseks trimestriks.
Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult
katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest
lootes
või ema organismis
või kahjustustest pärast eostumist.
Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe,
mille käigus haploidsed
isasgameedid
( spermatosoidid ehk seemnerakud ) sisenevad tuppe.
Sperma
sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid,
valke
ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida.
Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil
on pikk vibur ,
mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud , millel on
selline võime. Need haploidsed
(ühe kromosoomide
komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites
meioosi
teel sugurakkude
pooldumisel.
Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit.
Munarakud
on haploidsed
emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades
viljastatud sügoodi,
millest emakas kujuneb arenev vililane .
Munarakud tekivad meioosi
teel munasarjades.
Iga menstruatsiooni
ajal vallandub tavaliselt üks munarakk.
Ovulatsiooni
ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad
üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine
leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas.
Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela
ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa .
Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks
neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid,
mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga
ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku
ümbritsevast kõvast membraanist
(läbipaistvast
vöötmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta
mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega
umbes 20 minutit. Kui munarakk on ühe seemnerakuga ühinenud, siis
tema membraan
muutub, nii et ta teise ssemnerakuga enam ühineda ei saa. Seemne- ja
munaraku tuumade
liitumine, mille tulemusel, moodustub diploidne rakk (loote
esimene rakk), lõpetab raseduse esimese staadiumi.
Viljatuse
puhul ning üksikute naiste ja lesbiliste
paaride puhul kasutatakse ka alternatiivseid viljastamismeetodeid,
sealhulgas tehisseemendust
ja katseklaasis
viljastamist.
Loote areng
Implantatsioonieelne faas
Selle faasi alguses on olemas viljastumise
tulemusena tekkinud üksainus totipotentne
diploidne
rakk
(sügoot),
millest saab välja areneda kogu inimese organism.
See rakk pooldub mitoosi
teel ning saadud uued diploidsed
rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat
rakku ( blastomeeri ).
Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina
väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul)
on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar , mida nimetatakse
kobarlooteks
ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka
poole.
Emakaväline rasedus
Mõnikord kinnitub implanteerub
viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse
emakaväliseks raseduseks . Emakaväline rasedus kulgeb enamasti
munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha
kude).
Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise
raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga
suureks, et tema asukoha verevarustusest
talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda,
tuues kaasa tõsise verekaotuse.
Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik.
Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on
määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse
korral ema elu päästmiseks teha abort .
Pärast munajuhast väljumist
Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud
moodustavad nüüd blastotsööli
ehk põislooteõõne. Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel,
mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame
rakukiht. Läbipaistev
vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud
aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos
selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks
ehk lootepõiekeseks.
Implantatsioon
Nüüd moodustub kahte tüüpi rakke: ühed kasvavad blastotsööli
sisse ning teised sellest väljapoole. Läbipaistev vööde lõheneb
24 või 48 tunni pärast. Blastotsöölist väljaspool asuvad rakud
hakkavad nõritama ensüümi,
mis nõrgendab emaka sisepinna epiteelkude
ning tekitab koha, kuhu loode kinnitub (implanteerub).
Blastotsüst nõritab ka hormooni
(inimese koorioni gonadotroopne hormoon), mis stimuleerib
progesterooni
jätkuvat moodustumist ema kollakehas.
Progesteroon tagab toitainete juurdepääsu lootele emaka seina
kaudu. Reaktsioonina blastotsüstile näärmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid.
See võimaldab blastotsüstil saada emalt elutähtsaid toitaineid,
mis on raseduse jätkumiseks vajalik.
Rasedustestid
näitavad inimese
koorioni gonadotroopse hormooni olemasolu.
Platsentavereringe
Blastotsüsti ümbritsevad rakud hävitavad nüüd emaka limaskesta
rakke, tekitades väikesi verevalumeid, mis stimuleerivad
kapillaaride
moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastotsüsti sisekihi rakud jagunevad
kiiresti, moodustades kaks kihti. Ülemisest kihist kasvab loode ja
sealseid rakke kasutatakse amnioniõõnes.
Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad
arenema ebanormaalses asendis, võib tekkida ka emakaväline
rasedus).
Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad
korioonihatud
implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta
küljes implantatsioonikoha lähedal vere-
ja veresoonte
süsteem. Paunake blastotsüsti sees hakkab produtseerima
punaliblesid.
Järgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote
vahele sidekude.
Hiljem areneb sellest nabaväät.
Lapse sünd
Sünnitusel kulub füüsilist jõudu, usku ja usaldust oma keha ja
selle võimaluste suhtes. Hea, kui suudad kokku võtta oma jõuvarud,
leida energiat ja rõõmu, salavõimeid ja ürgset vaistu, mida seni
pole vaja läinud. Nii suudad esitada nõudmisi iseendale , oma
partnerile ja professionaalsetele abilistele. Kui Sa tead täpselt,
mida tahad , saad ise asjade käiku mõjutada endale soodsas suunas.
Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid
kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt
ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu
tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda
saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem
aimugi polnud. Kahjuks võib sünnitus tähendada ka ebameeldivaid
mälestusi, suurt üksindust ja valu.
Kuigi traditsiooniliselt
räägitakse sünnitusest koos tugeva valuelamusega, on sünnitusvalul
oma mõte, mida ei saa võrrelda haigusest või õnnetusest tingitud
valudega. Valu võib tunda positiivselt, see on hea valu,
kõrvalnähtus sünnimüsteeriumile, kus keha loomulikud jõud
töötavad väga tugevalt selleks, et ennast avada ja anda elu.
Kõige selle tundmiseks on kindlasti vaja turvatunnet: sünnitaja
peab teadma, mida sünnitus endast kujutab, mis temast endast oleneb
ja milliseid abilisi või abivahendeid tal kasutada on võimalik.
Mõistagi peaksid turvatunnet sisendama inimesed, kes teda sünnituse
ajal ümbritsevad ja abistavad ning keda ta usaldab. Sünnitus on
enamasti naise keha normaalne seisund. See ei ole haigus, mingi meditsiiniline protseduur , vaid lapse sünd. See on Sinu ja Su
abiliste koostöö.
Teadlased väidavad, et sünnituse
käivitajaks on just loode. Kui laps on saavutanud küpsuse, satub
ema vereringesse üha rohkem beebi poolt toodetud aktiivseid aineid,
mille mõjul hakkavad ema kehas toimuma muutused, mis viivadki
sünnitustegevuse käivitumiseni. Väheneb nende hormoonide
osatähtsus, mis aitavad rasedust säilitada ning suureneb nende
hulk, mis muudavad emakalihase tundlikuks ja panevad ta kokku
tõmbuma. Neist olulisemad on prostaglandiinid, mida toodetakse
põhiliselt emakas, ja oksütotsiin, mis pärineb aju ürgsest
sügavusest, hüpofüüsi tagasagarast.
Lootevesi , mille
tekkimine ja imendumine on raseduse ajal olnud tasakaalus, hakkab
vähenema. Nii liibub emakas tihedamalt ümber lapse. Samal ajal
muutub emakalihas tundlikuks puudutusele: nii seestpoolt, beebi
liigutustest tingitud, kui ka kõhu välistele puudutustele.
Kuna
paljunemine on iga organismi üks ürgsemaid funktsioone, siis töötab
sünnituse juures just vanem ja primitiivsem osa ajust . Samal ajal on
aju uuem osa, ajukoor pidurdatud olekus. Seega - sünnitus edeneb
hästi siis, kui on loodud tingimused, mil oksütotsiini eritumine on
maksimaalne. Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta
viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on
oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte
ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja
rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.
Rahuliku, vaikse,
intiimse, hämara ja turvalise keskkonna ning ümbritseva helluse ja
tähelepanuga saab luua sünnituskohas soodsad tingimused toetamaks
sünnituse edenemist.
Millega algab sünnitus?
Sünnituse eeltunnused:
- Kõht langeb allapoole, lapse
pea fikseerub vaagna sissepääsus ja laps ei suru enam nii ägedalt
rindkere organitele. Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib
juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust.
- Lapse pea surub nüüd
tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele.
-
Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda,
kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget
alakõhus või seljas . Niimoodi harjutades valmistub emakas
sünnituseks.
- Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse
lõpus.
- Kerge kõhulahtisus.
- Tugev energiavoog. Sageli
tunnevad naised vahetult enne sünnitust tungi teha veel olulisi
kodutöid. Seda on ka "pesapunumise instinktiks "nimetatud.
Millal siis ikkagi haiglasse minna?
Mine kindlasti siis, kui:
-emaka kokkutõmbed on muutunud
regulaarseks, umbes 4-5- minutiliste vahedega ja muutuvad järjest
tugevamaks. Seejuures pole tähtis, kas tulemas on esimene või juba
mitmes sünnitus.
- puhkevad looteveed. See tähendab, et lootekestad rebenevad ja väike osa lootevett pääseb
välja.
Kiirusta tulekuga, kui:
- tupest tuleb heledat verd või
tumedat verd hüüvetena;
- lootevesi on rohekas ;
- kui sinu
sisetunne ütleb, et kõik pole korras, aga sa ei oska päris täpselt
öelda, mis sind häirib (enesetunne on halb, Sa ei tunne lapse
liigutusi vms.)
Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma?
Kindlasti peaksid kaasas olema raseduse jälgimise kaart, millega Sa
nõuandlas käisid, pass ning haigekassa kaart. Mõnusa enesetunde
huvides võiksid kaasa võtta kodused riided: avara T-särgi või
Ö-särgi, sokid -sussid, natuke süüa-juua, veidi lugemist juhuks,
kui aega läheb, pleieri oma lemmikmuusikaga, kaisu või mõne muu
kallisasja, et end kodusemalt tunda, tualett -tarbeid, väike käsn
näo niisutamiseks. Kui vähegi võimalik ja Sa ise seda
tahad, siis võta kaasa ka tugiisik , keda usaldad ja kes sulle abiks
on (lapse isa, õde, ema, sõbranna vmt.). Tugiisikule oleks hea
kaasa võtta vähemalt vahetusjalatsid ja väike toiduvaru. Kui
soovid pilte või filmi teha, siis võta kaasa kaamera /fotoaparaat
(pane film ka sisse!).
Praegusel ajal ei ole sünnitushaiglas
viibimise ajaks vaja kaasa võtta hügieenisidemeid. Samuti on olemas
riided ja mähkmed lapse tarvis.
Sünnituse keskkond
Kõige olulisem on paiga turvalisus. Kui Sa tunned end kõige
turvalisemalt kodus, jää koju seniks, kuni tunned, et tuleb minna.
Arvesta kõiki asjaolusid silmas pidades, kui kaua võtab aega sõit
sünnitusmajja. Kui Sinu jaoks on turvalisus seotud haigla keskkonna,
meditsiinipersonali lähedaloluga, siis mine haiglasse kohe sünnituse
alguses. Oleks hea, kui tutvuksid eelnevalt sünnitustoa ja
palatitega. Veelgi olulisem on tutvuda inimestega, et teie vahel
tekiks avameelne ja usalduslik suhe. Võta kaasa oma usaldusväärne
ja kindel abiline: tugiisik(ud) või armas abikaasa, kes mõistab
sinu soove ja vajadusi ning võib need edastada ka haigla
personalile.
Mis toimub kehas sünnituse ajal?
Selleks, et paremini mõista sünnitusel toimuvat, tuleks lühidalt
kirjeldada neid organeid ja jõude, mis sünnitusel osalevad.
Emakas on silelihaseline lootehoidla, mille ehitus ja koostöö
hormoonidega lubab tal raseduse vältel venida ja sünnituse käigus
perioodiliselt kokku tõmbudes ja lõõgastudes avada emakakaela ning
seejärel last välja suruda.
Sünnituse käigus avaneb emakakael , see toimub erinevalt esmas - ja korduvsünnitajal.
Raseduse ajal on emakakael suletud ja täidetud limakorgiga.
Esmassünnitajal hakkab sünnituse algul emakakael esmalt lamenema ja
seejärel avanema. Korduvsünnitajal toimub emakakaela lamenemine ja avanemine üheaegselt, seetõttu on korduvsünnitus ajaliselt lühem.
Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis
sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond
tupeava ja päraku vahel.
Sünnitusjõud on emakakontraktsioonid
e. kokkutõmbed. Neid nimetatakse ka tuhudeks. sageli öeldakse
siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja
sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad
tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele
lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov
pressida.
Platsenta on ajutine rasedusaegne organ emakas,
mille ülesandeks on olla raseduse ajal loote ainevahetuse keskus ja
sisenõrenääre. Platsentat katavad lootekestad ja keskele kinnitub
nabaväät, milles asuvad veresooned : üks viib verd lapseni ja kaks
toovad selle lapselt platsentasse tagasi.
Lootevesi on
vedelik veepõies emakaõõne sees, seda toodab lootekestade sisemine
kiht. Vesi uueneb raseduse ajal pidevalt. Lootevesi on suurelt osalt
loote uriin, seal leidub lootevõide helbeid ja loote rakke. Lootevee
ülesandeks on hoida emaka sisekeskkond stabiilsena ja vähendada
väliskeskkonna mõju lootele. Lootevesi on veidi hägune vedelik,
mida raseduse lõpuks on umbes 1,5 liitrit.
Loode, tema iseärasused.
Enamik lapsi
sünnib peaseisus, vaid 3-5% lastest eelistab sündida jalad või
tuharad ees. Kõige parem ja lapsele ohutum on pea ees tulek, sest
lapse kolju on tema suurim ja tugevaim osa, mis suudab kõige
edukamalt vastu panna sünnitusteede survele. Tema kolju luud ei ole
veel omavahel tihedalt liitunud ja saavad seepärast väljutuse
käigus serviti üksteise alla nihkuda, et pea ümbermõõtu
vähendada ja paremini läbi vaagna pääseda. Enamasti teab laps
väga hästi, kuidas seda kõike teha!
Sünnituse
ajal
Esimesed korrapärased kontraktsioonid panevad proovile oskuse end lõdvaks lasta, minna nendega kaasa,
kontrollida hingamist. Võid tajuda nendega toimetulekut suhteliselt
kergena ning rõõmustada selle üle, et saad hästi hakkama.
Ka
hiljem, tugevamate ja tihedamate emakakokkutõmmete ajal püüa
keskenduda enda ja ühtlasi lapsega toimuvale, ära tunda hetki, mis
on Sulle antud puhkuseks ning jõu kogumiseks.
Sünnituse suurim vaenlane , hirm, võib hiilida ligi koos väsimusega. On hea, kui Sul
on käepärast armsad inimesed, kes sind julgustavad ja toetavad .
Siiski leiad Sa surnud punktist üle saades , et peale puhkehetke on
Sul jälle jõudu. Püüa mitte mõelda sellele, kas Sa käitud
"õigesti", milline sa välja näed või mida arvavad teised. Oluline on sinu võime keskenduda ja endaga toime tulla.
Sünnituse tempo on üldjuhul vastavuses valude tugevuse ja
intensiivsusega.
Tulnud läbi avanemise valude, saabub
kauaoodatud esimene pressitunne. Nüüd tegutsed täiesti
automaatselt, lihtsalt alludes sellele tohutule jõule. Hea, kui Sinu
kõrval on inimesed, kes aitavad Sul olla sobivaimas asendis ning
kontrollida, et Su nägu poleks pinges ning et Sa ei hoiaks hinge
kinni.
Laps teeb sünnituse ajal märkimisväärseid
jõupingutusi. Emaka kokkutõmbed sunnivad lapse pead sügavalt
painutama. Lõug rinnale surutud (nii on pea ümbermõõt kõige
väiksem), satub kukal sünnitusteede algusesse . Kogu lapse liikumist
sünnituskanalis iseloomustab vähema vastupanu otsimise seadus. Laps
seadub sünnituskanalis nii, et ta kõige paremini "sisse
sobiks" ja oleks samal ajal kõige vähem mõjutatud
sünnitusteede vastupanust ja oma keha pingetest. Nii ennast
pöörates, painutades ja sirutades ületab laps kõik takistused,
mis tema teele kerkivad, olgu need seotud ema vaagnaluude
iseärasustega või pingetega lihastes. Personal saab informatsiooni
lapse tervislikust seisukorrast kuulates lapse südamelööke kas
spetsiaalse elektroonilise seadme või puutoru abil.
Hetked emakakaela täielikust avatusest ja esimestest pressidest, mis siis
saabuvad, kuni lapse jõudmiseni sinu sülle, võid olla küllaltki
sarnases seisundis sellega, mida nimetatakse transiks. Tunne, mis valdab Sind pärast õnnestunud sünnitust, on segu kergendusest ja
eufooriast, uhkus enese ja lapse üle. See tunne võib kesta kuid ja
isegi aastaid ja on olulise tähtsusega teievahelise sideme
moodustumisel.
Valutustamise võimalused
Loomulikud valu leevendamise võimalused:
· Kehaasendi
valik. Püstised asendid muudavad sünnituse intiivsemaks ja
emaka kokkutõmbed tõhusamaks. Lapse verevarustus on maksimaalne,
kui lisaks asendite vahetamisele ei unusta ema valu ajal sügavalt
hingata. Puhkeasendiks sobivad neljakäpuli ja patjadele nõjatatud
asendid ning külili lamamine. Palu tugiisiku/ämmaemanda abi asendi
muutmisel.
· Hingamine. Keskendudes hingamisele lõtvuvad
kõhu ja vaagnapõhja lihased.
· Massaaz on üks vanemaid
valu leevendamise viise. Massaaz aitab lõõgastuda, tõuseb
oksütotsiini tase veres. Masseeritakse sujuvate, rütmiliste liigutustega - selga, õlgu, reisi, sääri.
· Soe vesi
dussina või vannis lõõgastab ja maandab stressi ning aitab
seeläbi valu leevendada. Vees on kerge liikuda ja asendeid muuta,
vesi kergendab lõdvestumist ja keskendumist.
·
alternatiivmeditsiini poolt pakutav - homöopaatia,
refleksoloogia jm.
Sünnituse valutustamine ravimitega
* Petidiin on narkootiline valuvaigisti, mida kasutatakse
süstitavana või pärasoole küünlana. Lisaks valuvaigistavale
toimele võib petidiin põhjustada iiveldust ja oksendamist. Kuna see ravim läbib platsenta ja mõjub ka lapsele, ei kasutata petidiini
sünnituse kolmel viimasel tunnil, sest ravim võib pärssida beebi
iseseisvalt hingama hakkamist peale sündi, laps võib olla loium ja
imemine häiritud.
*Epiduraalanalgeesia e. seljasüst.
Epiduraalanalgeesia puhul viib narkoosiarst seljaaju ümbritsevate
membraanide vahele kanüüli, mis jääb sinna kogu sünnituse ajaks. Peenike plastikkanüül kinnitatakse plaastriga seljale ja läbi
selle viiakse epiduraalruumi ravimit vastavalt vajadusele.
Epiduraalanalgeesia puhul tuimestatakse kõhu allosa ja jalgadesse
viivad närvid.
Valu kaob mõne aja jooksul peale ravimi
manustamist. Süst võib emakakaela avanemist mõjutada kiirenemise
suunas, aga sünnituse tempo võib ka oluliselt aeglustuda. Kuna
valul on sünnituse edenemisel oma roll, on sageli vaja peale
epiduraalsüsti tegemist toetada sünnitustegevust, tilgutades
emakakontraktsioonide tugevdamiseks oksütotsiini veeni. Uuringute
põhjal on selgunud ka tõsiasi, et epiduraalanalgeesiat kasutades on
tõusnud vaakumekstraktsiooni kasutamise ja keisrilõigete sagedus.
* Naerugaas .
Täpsemalt on tegu hapniku ja
dilämmastikoksiidi seguga. Naerugaas on veidi imala magusa lõhnaga,
teeb uimaseks ja leevendab valu, aga võib põhjustada ka
peapööritust. Seda hingatakse sisse läbi narkoosimaski, mida
sünnitaja hoiab nii, et see katab suu ja nina. Kui tunned, et uus
valu tuleb, hinga läbi maski hapniku ja naerugaasi segu. Valude vaheaegadel võta mask näo eest ja hinga tavalist toaõhku.
*
Paratservikaalblokaad.
See on süst, mis tehakse emakakaela,
tupe ja lahkliha tuimestamiseks. Süstitakse lokaalanesteetikumi otse
valutatavasse kohta, emakakaela lähedusse. Kuna ravimi sattumine otse ema vereringesse võib põhjustada ka lapse südametegevuse
aeglustumist, tehakse paratservikaalanesteesiat alati KTG (loote
südamelöökide elektrooniline jälgimine) kontrolli all, et jälgida
lapse seisundit .
* Aquablokaad e. steriilse vee paapulid.
See
on valu vaigistamise viis, mil naha alla nimmepiirkonda või kõhu
alaossa süstitakse destilleeritud vett.
Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last?
Sünnitusosakonda saabudes leitakse esmalt vaba tuba. Sõltuvalt
osakonna tavadest võib see olla kas koht eelsünnitustoas koos veel
mõne sünnitajaga või peresünnitustuba, kus saad viibida omaette koos tugiisikuga. Tuba leitud, tutvustatakse Sulle osakonda: kust
leida vajadusel personali, kus asub tualett ja duss , kus saab
helistada jms. Seejärel on kas ämmaemandal või arstil (või
mõlemal koos) plaanis ära kuulata, kuidas on kulgenud Sinu rasedus,
mida tunned hetkel, mis ajendas Sind tulema ja milline on Sinu
nägemus toimuma hakkavast.
Selleks, et hinnata, kui kaugele on
sünnitus arenenud, tehakse saabumisel enamasti kaks toimingut:
-
kardiotokograafia,
- vaginaalne läbivaatus.
Kardiotokograafia on loote südame löögisageduse ja emakalihase
kokkutõmmete samaaegne registreerimine lapse seisundi ja
südametegevuse hindamiseks. Sünnituse ajal kasutatakse KTG-d
vähemalt üks kord, sünnitama saabudes ja edaspidi sünnituse
käigus vastavalt vajadusele uuesti. KTG-aparaadil on kaks andurit (emakaandur ja loote südamelöökide andur), mis kummilintide abil
Su kõhu ümber kinnitatakse.
Lapse südamelöökide sagedus
kõigub normaalselt vahemikus 120-160 lööki minutis .
Lisaks
KTG-le kuulab ämmaemand loote südamelööke lihtsamate vahenditega
vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus veelgi
sagedamini. Nendeks vahenditeks on kas puust kuuldetoru või uuemal
ajal ka elektrooniline nn. dopler (väike patareidega karbike).
Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle
lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe
venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela,
et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust. Kui sünnitus on algjärgus, võib
emakakael hoiduda taha ristluu suunas (sakraalselt) ja selle
ülesleidmiseks tuleb sõrmed üsna sügavale tuppe viia. Sünnituse
edenedes nihkub emakakael ettepoole, muutub pehmemaks ja hakkab
avanema. Emakakaela avatust, veepõie terviklikkust või puudumist ja
lapse pea (või tuharate) edasiliikumist hinnataksegi. Vaginaalset
vaatlust teeb arst või ämmaemand siis, kui saabud sünnitusosakonda
ja edaspidi vastavalt vajadusele.
Nii ta tulebki!
Kui sünnitus on arenenud nii kaugele, et emakakael on täiesti
lahti s.o. umbes 10 sentimeetrit, hakkavad emakakokkutõmbed last
vaagnasse suruma. Kuna sealsamas tupe taga on pärasool, hakkad Sa
tundma iseäralikku pressitunnet. Tee, mis lapsel läbi vaagna tulla
on, ei ole tegelikult kuigi pikk (kokku umbes 10-12 sm), aga kuna
ruumikitsikus ei võimalda seda teed läbida otse ülalt alla, peab
laps läbi tegema painutuste ja pöörete spetsiifilise mehhanismi.
Tema jaoks on oluline, et ta saaks seda teha mõõdukas tempos.
Iga tuhuga liigub laps väljapääsu poole, kuni ühel hetkel ilmuvad lapse juuksed tupepilust nähtavale. Lahkliha venitub üha enam ja
tunne võib olla eriti kibe nagu hakkaksid alt lõhki minema. Kui
sellisel hetkel ise väga intensiivselt kaasa pressid, eriti selili olles, on rebendid kerged tulema. Vajadusel võib ämmaemand teha
siin lahklihalõike. Ürita pigem lõõtsutada, see annab lahklihale
võimaluse veel venida ja lapse tulek on sujuvam. Ämmaemand, kes
lapse vastu võtab, näeb ja tunneb oma kätega väga hästi, kuidas
koed venivad ja laps tuleb. Kuula teda, ta juhendab sind, millal on
mõtet kaasa pressida ja millal pigem lõõtsutada või päris rahulikult hingata. Ongi pea väljas! Ämmaemand toetab last, samal
ajal sõrmedega kontrollides ega nabavääti ümber kaela pole. Sina
tunned tungi edasi pressida, lapse pea teeb pöörde näoga sinu reie
suunas, et õlad saaksid hakkata sündima nii nagu nad kõige
paremini välja mahuvad. Ämmaemand toetab last ja vajadusel aitab
veidi, edasine - kere sünd on juba oluliselt lihtsam.
Kui laps on sündinud …
Viimane pingutus... ja ta ongi sündinud! Ükskõik, milliste
sõnadega selle hetke tundeid ei ole püütud kirjeldada, kõik nad
tähendavad üht - miski pole enam endine. Nende suurte muutuste
põhjus on praegu ämmaemanda kätel ja teeb oma esimesi
hingetõmbeid.
Kopsudesse tungiv õhk surub sealt välja vee ja
sunnib kopse iseseisvalt hingama hakkama. Enamasti saab laps sellega
ilusti hakkama ning lima kunstliku eemaldamise järgi pole vajadust.
Ämmaemand kuivatab last veidi, jahtumise vältimiseks pannakse ka
müts pähe. Siis tõstab ämmaemand lapse Su paljale kõhule ja
katab eelnevalt soojendatud rätiga. Siis näed ka, kas sündinud on
poeg või tütar. Olend , kes seni karjudes vastu on puigelnud, rahuneb tuttavas soojas pesas, jääb vait ja üritab silmi avada.
Esimesed tunnid peale sündi on laps tavaliselt aktiivne ja otsib
kontakti ümbritsevaga ning suudab ise leida tee rinnani ja imema
hakata. Paljud naised võtavad lapse rinnale kahtlevalt "Aga
siit ei tule ju veel midagi!". See pole tõsi, sest ternespiim on kõigil naistel rinnas juba raseduse ajal. Seda on küll koguselt
vähe, see-eest on ta aga väga toitev ja rikas antikehade poolest. Enamgi , ema rind on lisaks toidule ka armastuse, soojuse ja
turvatunde allikas!
Nabanöör ühendab teid veel ja pulseerib
mõni aeg. See tagab lapsele hapniku sel kriitilisel ajal, kui kopsud peavad tööle hakkama. Kui pulseerimine on lakanud, lõikab
ämmaemand nabaväädi läbi. Samuti jätab ämmaemand nüüd lapse
Su kõhule ja toimetab edasi platsentaga.
Emakakontraktsioonid
jätkuvad, küll mitte enam nii tuntavalt . Kuna platsenta kude ei ole
võimeline koos emakalihasega kokku tõmbuma, rebenevad nendevahelised veresooned ja platsenta eraldub emaka seina küljest.
Sellega kaasneb ka väiksem või suurem vereeritus. Võid tunda
uuesti vajadust kaasa pressida. Ämmaemand kontrollib kergelt
nabaväädist tõmmates, kas platsenta on irdunud ja palub Sul uuesti
kaasa pressida, et platsenta sünniks koos lootekestadega selle
küljes (neid nimetatakse päramisteks). Nüüd kontrollib ta
päramiste terviklikkust, sest emakasse jäänud platsenta või
lootekestade osad võivad takistada emaka kontraheerumist ja on heaks materjaliks põletiku tekkimisele emakas ning verejooksu
põhjustajaks. Nüüd tuleb üle vaadata sünnitusteed, et olla
veendunud nende terviklikkuses ja õmmelda, mis rebenenud või lahti
lõigatud. Selleks palub ämmaemand Sul jalad hästi laiali hoida
(või asetatakse need jalatugedele) ja viib tuppe kaks peeglit.
Eelnevalt tuimestatakse lahkliha tuimestussüsti voi aerosooliga.
Peeglite abil on kiiresti võimalik veenduda, kas emakakael on terve,
vajadusel pannakse ka rebendile õmblused. Peeglid välja võtnud,
kontrollib ämmaemand rebendite suhtes tupe ja lahkliha. Kuna see
piirkond on erakordselt hea verevarustusega, paranevad haavad seal
kiiresti ja väiksemaid marrastusi õmmelda ei ole vaja. Kui tekkinud
on suurem rebend või on ämmaemand pidanud tegema lahklihalõike,
pannakse haavale ka õmblused. Seda tehakse materjaliga, mis ise imendub , sõltuvalt haavast kas üksikpistetena või jooksva
õmblusena. Kui õmblustöö tehtud, kontrollib ämmaemand veel
erituva vere hulka ja emaka toonust, vererõhku ja pulssi .
Nüüd
on aeg korrastada lapse naba (kui ta parasjagu imemisega ametis ei
ole, teda selle juures segada ei maksa). Seda on võimalik teha ka
siis, kui laps on Sinu kõhul, ämmaemand lihtsalt asetab nabaväädile
umbes 1 cm kaugusel nahast kummirõnga või klemmi ja lõikab
ülejäänud osa ära. Ka esmase ülevaatuse võib nüüd teha.
Strateegiliselt tähtsad toimingud, mõõtmised ja kaalumised, võib
edasi lükata, kuni laps oma esimese kõhutäie söönud, sest kui ta vahepeal ema kõhult ära võtta, segatakse tema imemiskäitumist,
hiljem ei pruugi tal imemine väga hästi õnnestuda. Nüüd
aidatakse Sind koos lapsega voodisse ja veendunud, et teiega on kõik
hästi, jäetakse nautima oma Uustulnukat ja iseennast . Enamasti
ollakse sünnitusosakonnas veel 2 tundi peale sündi, siis tuleb üle kolida sünnitusjärgsesse palatisse.
Nüüd on paras aeg lasta
ämmaemandal sünnituse käigust ka väike kokkuvõte teha. Lisaks
kirjutab ämmaemand käesildid Sulle ja lapsele (nö. "sõbrapael"
teie identifitseerimiseks). Ja ongi aeg kolida ümber
sünnitusjärgsesse palatisse. Ämmaemand küsib kindlasti, kas soovite peretuba (enamasti eritasu eest) või piisab üldpalatist.
Kõigis meie sünnitusmajades on võimalus ka üldpalatis olla koos
lapsega.
Vanemlus
Vanemluse liigid
- Bioloogiline vanemlus
- Juriidiline vanemlus
- Sotsiaalne vanemlus
- Psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb omakorda argi -, emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks.
Vanemate kohustused
Millised on vanemate kasvatuslikud ülesanded
Tagada
lapsele järgnevad kasvatusväärtused:
- Hoolimine, austus ja armastus
Minuga on hea suhelda ja ma valmistan rõõmu endale ja teistele, kui ma olen viisakas ning hooliv kõikide inimeste ja looduse suhtes.
- Sõbralikkus, empaatia ja tolerantsus
Mul on palju sõpru, kui olen abivalmis, lahke ja aktsepteerin oma kaaslasi sellisena nagu nad on.
- Eneseteadlikkus
Jõuan parema tulemuseni, kui väljendan oma arvamust mõistlikul viisil.
- Koostöövalmidus
Kuulates hoolega õpetajat ja kaaslasi, saan juurde uusi tarkusi ja oskusi ning omandan kogemusi.
- Motivatsioon ja entusiasm
Tunnen rõõmu tehtud tööst, kui olen tulemuse saavutamiseks vaeva näinud.
- Positiivsus
Naeratan maailmale ja tema naeratab mulle vastu ning leian olukordades ja inimestes alati positiivseid külgi.
- Iseseisvus ja enesekindlus
Ise tegutsedes saan tunda eduelamusi.
- Kõik on võimalik
Mulle avaneb palju võimalusi, ma saan ise valida, näen valiku tagajärge ja vastutan tulemuse eest. Valin selle, mis tundub mulle hea.
- Kui soovin midagi saada, tuleb seda endast anda
Mulle meeldib jagada, sest see teeb hea tunde. Tean, et saan tagasi seda, mida annan.
- Ütlen “jah”
Jälgin huviga uusi olukordi, sest selles võib olla minu jaoks midagi põnevat , õpetlikku või kasulikku .
- Soovid, vajadused ja eesmärgid
Olen teadlik oma soovidest ja vajadustest , sest mida täpsemad on minu sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks.
Võtted, mis aitavad tagada lapse arengu
- Lugege lapsele! Lugege lugusid ja luuletusi, beebieast peale ja veel koolieaski, kui laps seda soovib. Ettelugemine (koos arutlusega) arendab last kognitiivselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja kõlbeliselt.
- Kasutage kasvatuses vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi.
- Laulge lapsele! Mida vähem tehismüra, mida enam oma vanemate häält, seda parem.
- Mängige lapsega, et ta õpiks mängima ja võimaldage tal siis iseseisvalt jätkata.
- Ühine söögiaeg, ühise söögilaua taga annab perele võimaluse rääkida maast, ilmast ja inimestest. Laps õpib nii kuulama , meelde jätma, vestluses osalema.
- Viige laps näitustele, muuseumi, kontserdile, teatrisse, raamatukokku.
- Võimaldage lapsele rohket käelist tegevust – joonistamist, voolimist, ehitamist, konstrueerimist.
- Ärge laske lapsel kellegi suhtes käituda üleolevalt ja ülbelt, aidake tal märgata kaaslaste tugevaid külgi ja häid omadusi.
- Tagage lapsele küllaldane uni ja puhkus – aju töötleb magades päeval saadud infot.
- Kõik eelnevad võtted ei toimi, kui puuduvad sõbralik õhkkond, huumor, toetus, armastatud ja väärtustatud olemis tunne.
Erinevad kasvatusstiilid
ARMASTUS
Minnalaskev kasvatus
Autoritaarne kasvatus
Hellitav kasvatus
Suunav kasvatus
KONTROLL
VABADUS
KÜLMUS, VAENULIKKUS
Pere majandamine
Millest saab pere majandamine alguse?
Perekonna argipäevale avaldab mõju see, kuidas on korraldatud
majanduselu ehk pere majandamine. Pere majandamine hõlmab
pereliikmete igapäevaelu, karjääri, sissetulekute ja pikaajaliste
plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materiaalne
pool, võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid.
Pere majandamise põhimõtete väljakujunemisel omab suurt rolli
kasvuperekonna majandamise mudel. Kuidas suhtuti perekonnas
rahasse (näiteks kas raha oli vahend millegi saavutamiseks-omamiseks
või väärtus omaette).
Pere majandamises on tähtis raha kasutamise oskus, eelarvete loomine, peaksid võimalikud olema ka tagavararahadeks, et häda
juhul oleks võtta.
Enamikul lastest on kindel teadmine, mida ta tahab oma rahaga teha.
Tavaliselt soovitakse endale midagi väga erilist ja seetõttu
ollakse tühja-tähja peale kulutamisega kitsid.
Kuidas peret edukalt majandada?
Enne pere eelarve loomist on kasulik määratleda hetkeolukord.
Milline on pere nii öelda stardipositsioon? Täpse ülevaate
saamiseks sisstulekutsest ja väljaminekutest võiks need teatud
ajavahemikul fikseerida . Hea abimees väljaminekute kaardistamisel
on kirjalik arvepidamine. Tuleb fikseerida nii kulud kui ka
tulud. Peale seda saab analüüsida majandusliku olukorda ja
vajadusel planeerida rahalisi kulusid ja tulusid tulevikus.
Edukat majapidamist õpitakse elukestvalt.
Konfliktid ja suhtlemine
Konfliktide põhjused perekonnas
Konflikt on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge.
Konflikt võib olla:
- Seesmine - organismi vm. süsteemi erinevate vajaduste või taotluste vaheline vastuolu.
- Väline - kahe indiviidi või indiviidide rühma taotluste või soovide vastuolu.
Peres olevate konfliktide põhjused:
Rahulolu suhtega: Üldlevinud arusaamad mehe ja naise põhivajadustest abielus
- Mehe põhivajadus abielus on seksuaalne rahuludus.
- Naine ootab abielust hellust, kiindumust ja tähelepanu.
- Mees tahab koos tegutseda.
- Naine soovib rääkida probleemidest ja tegevustest.
- Mees soovib sisemiselt ja väliselt kaunist naist.
- Naine soovib jäägitult ausat ja avatud meest.
- Mees peab vastutama pere majandusliku toimetuleku eest.
Näiteid probleeme tekitavatest ja konflikte toitvatest käitumistest
- Pidev kaeblemine: „Oh, mul on täna nii paha olla“ – „Mis siis on?!“ – „Oh, ma ei tea. Ma ei taha midagi teha.“ – „Ärme siis tee midagi.“ – „Oh, mul on nii paha olla, et ma ei taha midagi teha.“ (Kurnab, tüütab, tekitab haletsust)
- Manipuleeriv nutmine: „Mõtle, kuidas sa ütlesid mulle. Ma ei pea mitte midagi tegema selleks, et sa vihastaksid. Mis ma pean tegema? Mitte keegi ei armasta mind!“ ja hakkab nutma . (Tekitab süü- ja haletsustunnet.)
- Eneseimetlemine ja enesekeskus: „Mõtle , kui hea partii sa ikka tegid, kui minuga abiellusid. Mis sa ilma minuta oleksid? Ma võin iga kell uue endale leida. J mis sa oled või mida sa minuta peale hakkaksid?“ (Paneb teise ennast tundma vähetähtsana)
- Eemaletõukamine ja ignoreerimine: „Ära helista mulle sadu kordi päeva jooksul. Ja proovi ise ka midagi ilma minuta teha. Miks sa kogu aeg minuga kaasa tahad tulla? Ole oma tuttavatega.“ (Tekitab üksildusetunnet.)
- Trikitamine: „Kuidas sa tegid mulle nii?“ (Solvab, alandab )
- Ultimaatumi esitamine: „Kui sa ei tee, nagu mina tahan siis lähen reisile üksinda.“ (Alandab)
- Enda käitumise pidev õigustamine: „No kust mina teadma pidin …“ (Ärritab)
Missugune peab olema kommunikatsioon probleemide lahendamisel ja üldse suhtlemisel?
- Ärge oletage , mida teine öelda tahab, vaid kuulake ja täpsustage, kas saite õigeti aru.
- Ärge katkestage, kui teine räägib, ning ärge laske ka ennast katkestada, kui te pole lõpetanud.
- Ärge süüdistage ega tehke ennatlikke üldistusi.
- Valige sõnu küsimuste esitamisel ja neil vastamisel.
- Hoiduge teema vahetamisest, rääkida tuleb ühest probleemist korraga.
- Jälgige ka teisi märke, mis annavad lisateavet.
- Vestelge õigel ajal ja õiges kohas.
- Võtke aeg maha, kui pinge ja ärevus hakkavad kasvama.
- Andke mõista, et kõigele vaatamata te hoolite temast.
Lahutus
Lahutuse etapid
I etapp – esimesed ohumärgid
- Illusioonid purunevad
- Rahulolematus kooselu ja partneri suhtes kasvab
- Pannakse tähele vaid suhte/partneri negatiivseid külgi
- Tülid sagenevad, süvenevad kõhklused ja kahtlused abielu suhtes
- Ollakse ülikriitilised suhte/partneri suhtes, pidevad tülid
II etapp – suhe on jooksnud karile
- Süveneb emotsionaalne eemaldumine teineteisest
- Kasvab ükskõiksus teineteise ja suhte vastu
- Üha rohkem hoitakse üksteisest eemale
- Tülid muutuvad rängemaks
III etapp – teadlikkus kooselu lõppemisest, lahutuse fikseerimine
- Kooselu otsustatakse ametlikult lõpetada
- Läbirääkimised vara ja laste kasvatamise küsimustes
- Lahutamine ühistest sõpradest ja ämmadest-äiadest
- Iseenda ja oma väärikuse taastamine
- Eluolu korraldamine vastavalt muutunud olukorrale
Lahutuse põhjusi
Ühiskondlikud põhjused
- Naine on pühendunud karjäärile, on majanduslikult sõltumatum ja tal on suurem võimalus kohata teisi meespartnereid, luua uusi suhteid. Mees tunneb ennast ohustatuna.
- Mitmed pereülesanded on läinud üle teistele üksustele (näiteks kool, kitik, politsei, meelelahutusäri jne) ning perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga piisavalt pere koospüsimist.
- Seaduse silmis on abielu lahutamine ehk lahkumineku vormistamine lihtne protseduur.
- Puudub hästitoimiv lahutuse eel- ja järelnõustamine.
- Ühiskonna vähene religioossus .
- Ümbruskonna vähene huvi ja toetus, et kooselu säiliks, anonüümsus.
- Indiviidikeskne lähenemine, kus esikohal on inimese isiklik õnn ja rahulolu.
- Kõrge lahutumus ühiskonnas – lahutus on mudelina ees.
Individuaalsed põhjused
- Lühiajaline kooselu, mille jooksul ei jõua üksteist tundma õppida.
- Teismeliseeas ebaküpselt loodud kooselu, partnerite erinevad ootused abielule.
- Erinevused partnerite rassis, haridustasemes, vanuses, religioonis, sotsiaalses klassis, väärtushinnangutes.
- Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus.
- Puudulikud konfliktilahendamise oskused.
- Partner ägestub tihti, on kriitiline, armukade, ei vestle piisavalt.
- Veedetakse vähe aega koos perega.
- Truudusetus , abieluvälised suhted.
- Partnerite lahkukasvamine, tüdimus, armastuse kadumine.
- Eelnev vabaabielu või lahutuse kogemus.
- Puudub sotsiaalne tugivõrgustik, kes oleks huvitatud, et kooselu püsima jääks ja kes aitaks suhteraskustega toime tulla.
- Veendumus , et üksi on kergem toime tulla.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
137 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristina Tepper
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid