Histoloogia ja embrüoloogia 15. Loeng Embrüoloogia Zona pellucida Viljastumine Corona radiata Isaspronukleus Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast
Viljatuse puhul ning ksikute naiste ja lesbiliste paaride puhul kasutatakse ka alternatiivseid viljastamismeetodeid, sealhulgas tehisseemendust ja katseklaasis viljastamist. Rakkude pooldumine munajuhas Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud ksainus totipotentne diploidne rakk (sgoot), millest saab vlja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks viksemat rakku (blastomeeri). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina viksemad. Prast nelja pooldumistsklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakavline rasedus Mnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk vljaspool emakat. Seda nimetatakse emakavliseks raseduseks. Emakavline rasedus kulgeb enamasti
ehk moorula, millest hiljem areneb blastuda. Blastulatsioon: Blastulatsiooniks nimetatakse hetke, kui embrüo läheb asünkroonsesse lõigustumise faasi. Blastulatsiooni käigus tekib embrüo sisse blastotsööl. Spiraalne lõigustumine: Lõigustumise tulemusena tekib tsülüblastula. Esimesed kaks lõigustumist toimuvad vertikaaltelje suunas ning kolmas lõigustumine toimub horisontaaltasapinnas. Kahe esimese lõigustumise tulemusena on tekkinud neli ühesuurust blastomeeri. Kolmanda lõigustumise tulemusena tekib kaheksa enam-vähem ühesugust blastomeeri. Spiraalne lõigustumine: Spiraalse lõigustumise tulemusena tekib väikese blastotsööliga stereoblastula. Kahe esimese lõigustumise järel on blastomeerid enam-vähem ühesuguse suurusega. Peale kolmandat jagunemist saab eristada mikromeere animaalsel poolusel ja makromeere vegetatiivsel poolusel. Bilateraalne lõigustumine: Bilateraalse lõigustumise käigus toimub mõlemal poolusel
rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), oska tuua näiteid loomariigist. TÄIELIKUD LÕIGUSTUMISED: - Radiaalne (kahepaiksed - konnad, okasnahksed) - lõigustumise lihtsaim vorm, tulemuseks tsöloblastula; Sellises embrüos on enam- vähem ühe- suguse suurusega rakud, mis ümbritsevad suurt tsentraalselt paiknevat blastotsööli. Esimene ja teine lõigustumine on vertikaalsed, lõigustumistasapinnad risti (tulemuseks on neli ühesuguse suurusega blastomeeri). Kolmas lõigustumine on ekvatoriaalne, tulemuseks 8 ümbes ühesuurust blastomeeri. Neli animaalse pooluse rakku lõigustuvad võrdselt ja tulemuseks on kaheksa ühe- suguse mahuga blastomeeri, mida nimetatakse mesomeerideks. Neljas lõigustumine eri rakkudel eri tüüpi, animaalsel poolusel jaotuvad blastomeerid ühtlaselt e tekivad mesomeerid, vegetatiivsel poolusel toimub ebavõrdne lõigustumine - 4 makro- ja 4 mikromeeri.
c) Pinnaplasmoon resonants (SPR) biosensor d) Kvartskristall mikrokaal (QCM) biosensor 9. Kas järgnev väide ,,Kõik geneetiliselt modifitseeritud organismid (GMO-d) on transgeensed" a) Väär b) Õige 10. Millist allpool toodud meetodit kasutati esimese kloonitud lamba Dolly saamiseks: a) Somaatilise raku tuuma ülekannet ilma tuumata viljastamata munarakku (SCNT) b) DNA mikrosüstimist viljastatud munaraku isaspronukleusse c) Ühe blastomeeri süstimist teise loote blastotsüsti õõnde d) Sperm vahendatud geeniülekannet (SMGT) 11. Erinevalt DNA tasemel tehtavatest knock out eksperimentidest kasutatakse geenide funktsiooni uurimisel ka RNA tasemel tehtavaid knock down katseid, mis on tunduvalt kiiremad ja vähem töömahukad. Millisel mehhanismil põhineb sihtmärk geeni ekspressiooni vähendamine geenide knock down'i abil a) Translatsiooni blokeerimine antisense oligonukleotiidi poolt
või kes iganes. Imeline on vaadata, kuidas võib ema kõhus laps arenada 9 kuu jooksul. Implantatsioonieelne faas Rakkude pooldumine munajuhas Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud üksainus totipotentne diploidne rakk (sügoot), millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku ehk blastomeeri. Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub ning implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas,
viljastamismeetodeid, sealhulgas tehisseemendust ja katseklaasis viljastamist. Loote areng vaata ka Trimester Implantatsioonieelne faas Rakkude pooldumine munajuhas Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud üksainus totipotentne diploidne rakk (sügoot), millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku (blastomeeri). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle
imetajad) 21 c. Totaal-inekvaalne lõigustumine – blastomeerid märgatavalt erineva suurusega (kammloomad, rõngussid, limused, kahepaiksed, vaap- ja kopskalad) Animaalse pooluse rakud – mikromeerid Vegetatiivse pooluse rakud – makromeerid 1) Radiaalne (isoletsitaalne) – esimesed kaks lõigustumist vertikaalsed, pinnad üksteise suhtes risti 4 blastomeeri; kolmas 8 blastomeeri, VP, AP; neljas animaalsel 8 mesomeeri, vegetatiivsel 4 suurt makromeeri ja 4 väikest mikromeeri, asümmeetriline jagunemine Tekib tsöloblastula e blastotsööl. Okasnahksed, süstikkala. a. Radiaalne mesoletsitaalne – hall sirp, mikro-ja makromeerid kahepaiksetel, tekib samuti blastotsööl, mis võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise ja alumise rakukihtide kokkupuudet
alternatiivseid viljastamismeetodeid, sealhulgas tehisseemendust ja katseklaasis viljastamist. 6.3. Loote areng 6.3.1. Implantatsioonieelne faas 6.3.1.1 Rakkude pooldumine munajuhas Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud üksainus totipotentne diploidne rakk (sügoot), millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku (blastomeeri). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. 6.3.1.2 Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti
annaabi.ee 
