Järvamaa
Kutsehariduskeskus
Kodumajandus Inimeseõpetuse
referaat
Rasedus .
Raseduse kulg, loote areng, sünnitus .Koostas:
Kerli Saluste
KM11
Juhendaja :
Ann Valang
Paide
2014
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
Rasedus 4
Kuidas kindlaks teha, et oled
rase ? 4
Raseduse kulg 5
Sünnitus 10
Sünnituse esimene faas – avanemisperiood 10
Sünnituse teine faas –
väljutusperiood 11
Platsenta väljutamine – sünnituse kolmasfaas 12
KOKKUVÕTE 13
Kasutatud kirjandus 14
SISSEJUHATUS
Valisin
selle teema, sest see
huvitab mind kõige enam ning on ka eluliselt
väga vajalik teema.
Rasedus
Rasedus
algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või
iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga.
Viimase
menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu
40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu
pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus
iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda
defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast
eostumist.
Kuidas
kindlaks teha, et oled rase ?
Raseduse
esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine,
iiveldustunne ja tundlikud
rinnad . Sa võid isegi tunda, et oled rase.
Oma
rasedusele võid saada kinnitust uriini analüüsides. Võid seda teha
ise, ostes testi apteegist. Testida tuleb esimest hommikust
uriini ja
tester peab olema toatemperatuuril. Uriiniproovi võid
edastada ka oma
arstile .
Rasedustesti
tulemus osutub
positiivseks , kui viljastatud munarakk jõuab emakasse
ning kinnistub emaka seina külge.
Seejärel
hakkab järkjärgult arenema platsenta. Platsentas tekivad
hormoonid, mis imenduvad verre ja neerude kaudu uriini. Lisades
uriiniproovi hormoonide vastaseid antikehasid, saab kindlaks
teha, kas oled rase või mitte.
Raseduse
kulg
Rasedus
1.kuul
Esimesel
kuul on laps alles väike rakukogumik emaka küljes. Seega ei ole ka
emal tavaliselt erilisi tunnuseid ega
arusaamist , et tema kehas
hakkab moodustuma uus elu. Vahel on märgata väsimust ja unisust,
kuna kehas toimuvad hormonaalsed muutused. Ette võib tulla ka nõrka
kõhuvalu. Tavaliselt on korduvrasedatel rohkem tunnuseid.
Rasedus
2.kuul
Ema
väsimus ei pruugi kadunud olla.
Emakakael on omandanud sinise
värvuse ning see muutus annab märku, et ema on kindlasti rase.
Tihti algab just nüüd
iiveldus ja oksendamine, vahel peapööritused.
See kõik on täiesti normaalne. On tähtis, et ema võimalikult
palju puhkaks. Rinnanibud hakkavad muutuma tumedamaks ning võib
esineda suurenenud tupevoolust. Hakkavad tekkima ka erinevad isud
ning muutuda võib lõhnatundlikkus, ei tasu ehmatada, kui lemmiklõhn
enam üldse ei meeldi.
Rasedus
3.kuul
Kuna
esimene
trimester hakkab mööda saama, muutub ema enesetunne
tavaliselt järgemööda paremaks. Väheneb tunduvalt ka raseduse
iseenesliku katkemise oht. Rinnad muutuvad
suuremaks ja tundlikumaks,
rinnanibud on juba üsna tumedad ja õrnad.
Emakas suureneb nüüd
kiiremini ja see võib kaasa tuua õrna ja ebamugava valu kõhus.
Kuna hormoonid muudavad kõik limaskestad kehas õrnemaks, võib ette
tulla igemete veritsust või ninaverejooksu. Loode küll juba
liigutab end, kuid tunda on seda pea võimatu.
Rasedus
4.kuul
Alanud
on raseduse teine kolmandik ja tunne on enamasti suurepärane. Ema
keha on muutustega kohanenud ning vaegusi tuleb vähe ette.
Kõht hakkab
vaikselt kasvama, võib juhtuda, et
endised lemmikteksad ei
mahu enam eest kinni, kuigi esmarasedatel märgatavat kõhtu enamasti
pole, korduvrasedatel aga küll. Ema kõhule tekib nabast allapoole
tume joon, see kaob peale sünnitust. Südamemahu suurenemise tõttu
võib ema tunda end veidi imelikult, kuid muretseda pole vaja. Emaka
jätkuva suurenemise tõttu ei ole ka õrnad kõhuvalud kadunud.
Rasedus
5.kuul
Naised
tunnevad sel ajal tihti end energiliselt, enesetunne on hea ning rõõm
kõhus kasvava lapse üle suur. Hakatakse just siis vaikselt piiluma
asju, mis beebile vajalikud. Kasvav kõht võib tekitada
seljavalusid , mistõttu on tähtis jälgida enda rühti. Kasutada
võib ka bandaaži, mis aitab toetada nii kõhtu kui
selga ja
leevendada valusid. Korduvrasedad tunnevad juba kindlasti lapse
liigutusi, esmakordselt
emaks saaja ei pruugi veel
gaasidel ja
liigutustel vahet teha.
Rasedus
6.kuul
Üle
poole raseduseajast on möödas ja üha enam triivivad mõtted
tulevase beebi juurde. Lapse liigutused on juba selgesti tuntavad
ning tihti võib juhtuda, et Sinu asend ei sobi lapsele, mis tõttu
ta sellest märku annab. Käimine muutub veidi aeglasemaks ja
vaevalisemaks,
õhtuti võib ette tulla turseid – hea on jalad igal
võimalusel tõsta kehast kõrgemale. Ema võib hakata tundma nn
Braxton-
Hicks ’i kokkutõmbeid – kõht tõmbub korra kõvaks ja
ümaraks. See ei ole ohtlik ja kõik
rasedad ka ei tunne seda. Naba
võib hakata välja punnitama.
Rasedus
7.kuul
Kasvav
emakas avaldab aina suuremat survet põiele ja nii tiheneb vajadus
tualetis käia, tihti tuleb ka öösiti selle pärast tõusta.
Füüsiline tegevus muutub aina koormavamaks, ei tasu imestada, kui
jaks on pärast lühikest aega kadunud. Rindadest hakkab tavaliselt
just seitsmendal raseduskuul immitsema ternespiima, eriti öösiti.
Laps tunnetab väliskeskkonda ühna enam ning reageerib
kõhusilitamisele põtkimisega.
Rasedus
8.kuul
Laps
kasvab, tal jääb kõhus ruumi üha
vähemaks ning seetõttu ta ka
siputab aina aktiivsemalt. Ema võib ka põtkides tihti haiget saada,
kui tegemist on aktiivse lapsega. Seljalihastele avaldub aina suurem
koormus ja seetõttu tahab ema rohkem pikali olla. Ka jalad võivad
isegi lühikesest jalutuskäigust aina rohkem valutada. Tavaliselt
jääb ema sel ajal dekreeti ning seetõttu on kasvava kehakaalu ja
koormusega veidi lihtsam toime tulla, palju puhkust on tähtis.
Hakatakse valmis sättima ka lapse asju, mõtlema suuremate ostude ja
sünnituse peale.
Rasedus
9.kuul
Kohmakas enesetunne põhjustab aina rohkem vaegusi. Tihti on ööuni
katkendlik ja sedavõrd suurem on päeval väsimus. Mugavat asendit
on raske leida nii lebades kui
istudes . Lapse asend on täiesti
tuntav, sirutusel võib vahel isegi jala või käekuju läbi kõhu
näha olla. Keha valmistub juba sünnituseks, ning lihased ja
liigesed muutuvad lõdvemaks. Kõhus jääb ruumi aina vähemaks, mis
põhjustab ebamugavust nii lapsele kui emale. On viimane aeg jääda
sünnituspuhkusele, kui seda pole veel juhtunud. Kasulik on kokku
pakkida haiglakott.
10.kuul
Ema
keha on lähenevaks sünnituseks valmis ja sellest võivad märku
anda ka emaka kokkutõmbed. On aeg
kohtuda oma lapsega.
Sünnitus
Sünnituse
võib jagada kolme faasi
1.
esimene faas –
avanemisperiood 2. teine faas –
väljutusperiood 3. kolmas faas –
platsentaarperioodKõik
kokku kestab umbes 15-16 tundi.
Sünnituse
esimene faas – avanemisperiood
Kui
sünnitus algab, tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku.
Kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja
avaneb emakakael. Alguses on kokkutõmbed lühikesed ja nõrgad ning
pausid nende vahel võrdlemisi pikad. Kokkutõmbed lükkavad last alla ja
suruvad tema pead vastu emakakaela, mistõttu emakakael järk-järgult
venib õhemaks ja avaneb. Lootekestad rebenevad ja tupest hakkab
lootevett
nirisema . Aeg-ajalt kontrollib sind
ämmaemand saamaks
ülevaadet, kui kaugel sünnitustegevus on. Avanemisperioodil on hea
ringi
liikuda või erinevates, sinu jaoks mugavates asendites istuda
ja lamada. Ämmaemand või lapse isa võivad sind selle juures
aidata. Kui oled aktiivne, tuleb see kasuks sulle ja ka su lapsele.
Ka sünnitus edeneb kiiremini, kui kasutad rohkem püstisi
kehaasendeid. Emakalihaste tööle sa ise kaasa aidata ei saa.
Avanemine toimub paremini, kui oled rahulik ja lõõgastunud. Kui
lapse pea on juba alla vaagnapõhjani jõudnud, algavad
väljutusperioodi kokkutõmbed-pressid. See tähendab, et nüüd saad
ka ise sünnitusele kaasa aidata, pressides
vastavalt sisemisele vajadusele teadlikult kaasa. Sünnitustoolil
sünnitamine on samuti üks võimalikest variantidest.
Sünnituse
teine faas – väljutusperiood
Kui
algavad pressid, on sünnituse esimene ja
pikim osa möödas ning
algab teine osa. Nüüd saad ise märkimisväärselt palju kaasa
aidata. Enamasti piisab sellest, kui vastupandamatule
pressimissoovile lihtsalt järele anda ning suruda kaasa oma
sisetunde järgi. Vahel kannustab ämmaemand sind teadlikult
tugevamini pressima. Selleks hinga sügavalt sisse ja hoia õhku
kopsudes
niikaua , kui suudad ja samal ajal suru diafragmaga alla
võimalikult pärasoole suunas (nagu WC-s, kui kõht on kinni). Küsi
ämmaemandalt, kui sa
tahad teada, kui kaugele laps jõudnud on.
Sünnitustee võib pikana tunduda. Ämmaemand selgitab, kuidas ja
millal pressida.
Soovitav on ise käega katsuda, kui kaugel lapse pea
juba tunda on. Kui press möödub, siis lõdvestu,
puhka ja hinga
rahulikult kuni järgmise pressini. Ämmaemand kuulab loote
südamelööke iga pressi vahel ning juhendab sind kas rohkem hingama
või rohkem pressima reguleerides sellega lapse sündimise kiirust.
Hea koostöö ämmaemandaga ja rohkem aega kudedele venimiseks võib
aidata vältida võimalikke lahkliharebendeid.
Lahkliha on
tupe ja
pärasoole vahele jääv
pehmete kudede ala ning lapse peapeab selle
aeglaselt avama.Vahel on spontaansed lahkliharebendid siiski
vältimatud, kui
koed on pinges või venimatud. Kui lahkliha on
täiesti venimatu võib ämmaemand teha lahklihalõike – see
onumbes 3- 4 sentimeetri
pikkune kunstlik
haav , mis aitab lapsel
kiiremini sündida.
Kui
lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand sul lapse õlad ja ülejäänud
keha välja pressida ning võtab
vastsündinu ettevaatlikult vastu.
Võib-olla on sul veel piisavalt energiat, et teda aidata. Hetkel,
mil laps on sündinud, võib tarvis minna ämmaemanda abi vastsündinu
ninast ja
kurgust lima ning lootevedeliku väljaimemiseks, kuigi
enamus lapsi saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Pisut
turtsumist, köhimist ning paar korralikku kisapurset käivad asja
juurde. Kui kõik on hästi, pannakse vastsündinu kohe ema kõhule.
See on parim paik rahunemiseksja uue keskkonnaga harjumiseks. Sinu
kõhu peal lamades tunneb laps sinu soojustja südamelööke
väljastpoolt, mitte enam läbi vee.
Lähedus ja kontakt, millete
saate käed oma lapse ümber põimides, on väga eriline. Hoia oma
vastsündinut soojas, anna talle aega ning ta leiab ise tee üles
sinu rinnani. Isa, ämmaemand või sinu enda poolt valitud inimene
lõikab läbi nabanööri pärastseda, kui see on klambri, nööri
või kummiga suletud. Võib-olla küsib ämmaemand,kas sa tahad imiku
kaalumise, kuivatamise ja riidesse panekuga oodata. Võid temalt
paluda luba seda ise teha. Imikule pannakse käe või jala ümber ka
identifitseerimismärk.
Platsenta
väljutamine – sünnituse kolmasfaas
Emakas
tõmbub jälle kokku, et platsenta väljutada. Sulle tundub, nagu
sünnitaksid suure sooja tombu. Tuleb veel natuke pressida. Vajadusel
tehakse süst (
oksütotsiin ), mille tulemusena tõmbub emakas rutem
kokku ja väheneb ka
veritsus . Kui platsenta on väljutatud,
kontrollib ämmaemand, kas osa sellest pole emakasse jäänud.
Nabaväät on platsentaga ühenduses ja umbes 50-80
sentimeetrit pikk. Ta koosneb kolmest veresoonest, mille ümber on tugev
tarretiselaadne kude. Üks veresoontesttranspordib
lootele hapnikurikast verd. Teised kaks transpordivad vere lootelt tagasi
platsentasse, kus
jääkained imbuvad edasi ema verre.Kui
emakakaelas, tupes või lahklihal esineb rebendeid, õmbleb ämmaemand
need kokku. Seda tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega või ka
naerugaasiga nii, et nõelapisteid ei ole eriti tunda.
Niit lahustub
tavaliselt ise, kuigi võib minna paar nädalat enne, kui see on
täiesti kadunud ja ei sega sind enam (vaataka lk 81 ja lk 97).
Vahel, näiteks siis, kui sul on palju sügavaid rebendeid, õmbleb
sind arst. Pärast sünnitust võid jääda veel paariks tunniks
sünnituspalatisse, et veidi puhata. Ämmaemand kontrollib sind, et
jälgida veritsust, emaka suurust, vererõhku, temperatuuri ja
vastsündinut. Seejärel viiakse sind üle sünnitusjärgsesse
osakonda, kuhu võid jääda sõltuvalt olukorrast paariks päevaks.
Soovi korral ja kui kõik on hästi nii sinu kui ka lapsega, võib
minna koju juba 6 tundi pärast sünnitust.
KOKKUVÕTE
Sain
teada, mis toimub naisega raseduse 9 kuu ajal ning kuidas tegelikult
toimub kogu sünnitusprotsess.
Kasutatud
kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Rasedus http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/rasedus/ http://www.eeva.ee/naise-muutumine-l%C3%A4bi-%C3%BCheksa-raseduskuu http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/ 14
Kõik kommentaarid