Lapseootus ja sünd (0)

Lapseootus ja sünd
Mis on rasedus?
Rasedus on füsioloogiline seisund
naise eostumise ja sünnituse vahel.
Rasedus algab eostumisega ehk
viljastumisega ja lõpeb sünnituse või
iseenesliku või kunstlikult
esilekutsutud abordiga.
Inimese rasedus kestab keskeltläbi
280 päeva, kuid see võib siia-sinna
varieeruda.
Mis on raseduse tunnused?
Raseduse esmatunnusteks on
menstruatsiooni ärajäämine,
iiveldustunne ja tundlikud rinnad.
Pidev urineerimine, sest emakas
jõudsasti kosuv tita avaldab juba
praegu põiele survet.
Kõhukinnisus. Raseduse ajal
toodetud lisahormoonid lõdvestavad
seedeelundkonda ja seega võib
esineda kõhukinnisust.
Iiveldus ja oksendamine. Hommikust
iiveldust võib tunda juba õige pea,
võimalik, et juba nädal pärast
rasestumist.
Positiivne rasedustest. Uriinil põhinev
test annab täpse vastuse 10-14
päeva pärast viljastumist.
Rasedust saab määrata ka
vereproovi abil. Meeles tuleb pidada,
et rasedustest ega isegi mitte
vereproov ei ole 100 protsenti
lollikindel.
Raseduse edenemine
Raseduse etapid
1. - 3. kuu.
Ebakindlus ja kohanemine. Tulevane
ema võib kogeda vastuolulisi tundeid
ja meeleolu kõikumisi. Esineb
iiveldust, ootamatuid isumuutusi,
peavalu ja väsimust.
4. - 6. kuu
Raseduse
keskpaigas on
naise organism
juba muutustega
kohanenud. Kui
ennem esines
vaevusi, siis nüüd
on need möödas
ja meeleolu hea.
7. - 9. kuu
Kolm viimast kuud koormavad rasedat
füüsiliselt kõige rohkem. Esineb
seljavalusid, jalad on turses, loode
avaldab pidevat survet põiele. Kogu
keha valmistub sünnituseks. Naist
valdavad hirm ja ärevus kõige
eesoleva suhtes.
Lapse saamine on ühtlasi
suur sündmus ja raske töö.
Selle käigus võivad ilmneda
mõtted ja tunded, mille
olemasolust enne isegi ei
oldud teadlikud. Mitte ükski
sünnitus ei sarnane täpselt
teisega. Kõige tähtsam on
kuulata iseennast ja
tunnetada, mis on just tema
jaoks õige.
Enne sünnitust
Juba paar nädalat enne sünnitust
võidakse tunda ebamääraseid valusid
alakõhus ning on võimalik ka nn
"valesünnitus". See on nähtus, kus
emaka kokkutõmbed muutuvad
jubaregulaarseks ja valulikuks, kuid ei
tugevne ning mööduvad mõne
tunnipärast iseenesest.
Loode vajub peaga allapoole
vaagnaluude vahele ­ pea fikseerub.
Seda võib aru saada kergenenud
hingamisest ja vähenenud
raskustundest, samuti alaselja ja
vaagna piirkonna valulikkusest.
Esmasünnitajate puhul fikseerub pea
umbes kolm nädalat enne eeldatavat
sünnitust. Korduvsünnitajate puhul
juhtub see hiljem.
Umbes 1-2 nädalat enne sünnitust
võib eralduda emakakaela sulgev
limakork, kuid see võib juhtuda ka
alles 1-2 päeva enne sünnitust või
isegi alles sünnituse alguses.
Limakorgi eraldumise märgiks on
limanevõi ka punakaspruun määriv
voolus.
Ämmaemandaga tuleb võtta
ühendust, kui:
tekivad emaka regulaarsed kokku
tõmbed ehk tuhud, mis järkjärgult
tugevnevad ja pikenevad ning mille
sagedus üha suureneb;
puhkevad looteveed;
ilmneb märgatav veritsus (rohkem
kui kaks peotäit värsket verd).
Sünnitus
Sünnituse võib jagada kolme faasi:
esimene faas ­ avanemisperiood
teine faas ­ väljutusperiood
kolmas faas ­ päramiste periood.
Sünnitus kestab esmasünnitajal kokku
umbes 15-16 tundi. Korduvsünnituse
puhul võib meelde tuletada eelmise
sünnituse kestust ja arvestada, et
tõenäoliselt läheb seekord kiiremini.
Sünnituse esimene faas ­
avanemisperiood
Sünnituse ajal tõmbuvad
emakalihased rütmiliselt kokku ning
nende kokkutõmmete ehk
kontraktsioonide tulemusena lüheneb
ja avaneb emakakael. Emakakael
venib järkjärgult õhemaks ja avaneb,
lootekestad rebenevad.
Avanemisperioodil on hea ringi
liikuda, sest liikudes on vereringe
parem ja laps tunneb end hästi.
Sünnituse teine faas ­
väljutusperiood
Kui lapse pea on juba alla
vaagnapõhjani jõudnud, algavad
väljutusperioodi kokkutõmbed ­
pressid ehk väitused. Et sünnitusele
kaasa aidata, piisab enamasti sellest,
kui vastupandamatule
pressimissoovile lihtsalt järele anda
ning suruda kaasa oma sisetunde
järgi.
Kui lapse pea on väljunud, aitab
ämmaemand lapse õlad ja ülejäänud
keha välja pressida ning võtab
vastsündinu õrnalt vastu. Kohe, kui
laps on sündinud, võib tal vaja minna
ämmaemanda abi ninast ja kurgust
lima ning lootevedeliku välja
imemiseks, kuigi enamik lastest saab
ise sellega suurepäraselt hakkama.
Pisut turtsumist, köhimist ning paar
korralikku kisapurset käivad asja
juurde.
Platsenta ja lootekestade
väljutamine ­ sünnituse
kolmas periood
Emakas tõmbub jälle kokku, et
platsenta ja lootekestad väljutada.
Tekib tunne, nagu sünnitataks suure
pehme, sooja tombu. Tuleb veel
natuke pressida. Kui päramised on
väljunud, kontrollib ämmaemand, ega
osa nendest pole emakasse jäänud.
Ema ja isa sünnituse ajal
Lapse isa saab sünni juures viibides
olla toeks naisele ning saada osa
lapse sünniimest! Oleks hea, kui te
räägitaks enne sünnitust teineteisele
oma ootustest sünnituse suhtes:
mismoodi seda ette kujutatakse,
millist tuge või abi lapse isalt
soovitaks.
Kasutatud materjalid:
10. klassi perekonnaõpetuse õpik
Libero ,,RASEDUS, SÜNNITUS,
VASTSÜNDINU"