Sünnitus (0)

Kutsekool - Ühiskond - Perekonna õpetus

1 Hindamata

Sisukord

Sissejuhatus

Sisu:

Sünnituse lähenemine

Limakorgi eemaldumine
Regulaarsed emaka kokkutõmbed
Mida sünnitusmajja kaasa võtta

Sünnitus algab

Lootevee puhkemine
Sünnitusperioodid
Avanemisperioodid
Väljutusperioodid
Päramiste ehk platsentaarperiood
Tugiisik sünnitusel

Sünnitusevalu ja selle leevendamine

Valuvaigistid
Petidiin
Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia
Naerugaas koos hapnikuga
Üldnarkoos
Süsteemne valustamine ehk regionaaltuimestus

Sünnitus abivahenditega

Tangsünnitus
Vaakumsünnitus
Keisrilõige

Sünnitusviisid

Enneaegne sünnitus
Ülekantud sünnitus
Sünnituse esile kutsumine
Vettesünnitus
Vettesünnitus ja sellega kaasnevad riskid
Nurisünnitus
Sünnitus kodustes tingimustes, eelised ja puudused

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus
SISSEJUHATUS
Lapse sünd on olnud naise jaoks vaevarikas sündmus, mida siiski leevendab ja kroonib uue elu ilmaleaitamist saadav rõõm.
Seda miks sünnitustegevus algab just siis, kui ta algab, ei osata veel päris täpselt seletada. Arvatakse, et sünnituse käivitavad hormoonid, mida eritab ema vereringesse emakas olev laps. Seejärel hakkab ka ema enda organism valmistuma sünnituseks
SISU
Sünnituse lähenemine.
See, kuidas keha sünnitusest märku annab, on iga naise puhul erinev. Siiski on kolm kindlat sünnituse algusele viitavat tunnust: limakorgi eemaldumine, regulaarsed emaka kokkutõmbed ja lootevee puhkemine.
Limakorgi eemaldumine.
Raseduse ajal kaitseb last mikroobide eest emakakaela paiknev limakork . Selle emmaldumine on esimene märk, et sünnitus pole enam kaugel. Mõnikord irdub limakork juba nädal või paar enne sünnitust. Enamasti algab sünnitus siiski paari päeva jooksul pärast linakorgi eemaldumist. Naine märkab sel juhul limast voolist, milles võib olla verekiude. Voolust võib esineda mitme päeva jooksul, kuid valusi ei pruugi olla.
Kui limakork on eemaldunud, kuid lootevesi pole puhkenud ja valusid ka pole, ei pea sünnitusmajja minema. Nüüd on viimane hetk võtta aeg maha ja valmistuda sünnituseks
Regulaarsed emaka kokkutõmbed.
Emaka kontraktsioonid algavad pakitsusega selja ja alakõhu piirkonnas ning muutuvad järjest tugevamaks. Avanemisperioodi alguses on ühe kokkutõmbe kestus 15-20 minutit, sünnituse edenedes 60-90 sekundit. Valud võivad esialgu olla ebaregulaarsed umbes 20-minutilise vahedega. Tasapisi muutuvad emaka kokkutõmbed korrapäraseks ning üha valulikumaks.
Sünnitusmajja tuleks sul minna siis, kui valude vaheaeg on 5-10 minutit. Kindlasti peaksid seejuures arvestama elukoha kaugust sünnitusmajast ning seda millise sõiduvahendiga sinna saad. Korduvsünnitajatel võib sünitus kulgeda kiiremini ning seda peaksid sünnitusmajja minekul arvestama.
Sünnitusmajja on vaja kohe minna kui:

Tegemist on enneaegse sünnitusega
Looteveed on rohekad või pruunid
Tupest tuleb heledat verd
Tupest tuleb tumedat verd klompidena
Lapse liigutusi pole tunda
Tunned end halvasti

Juhul kui sa ei oska otsust langetada ja soovid kellegagi nõu pidada, võib helisatada sünnitusmajja
Mida sünnitusmajja kaasa võtta.
Riietus- Iga sünnitusmaja pakub sünnitajatele vahetusriideid nii sünnituseajaks kui ka sünnitus järgseks perioodiks . Paljud naised siiski eelisatavad oma rõivaid, see aitab tunda end mugavalt ja koduselt. Sünnituseks võid kaasa võtta pika särgi või öösärgi. Sünnitusjärgsel ajal eelistavad naised pikka särki ja pükse, mõnele meeldib öösärk ja hommikumantel. Vali just selliseid riideid , milles sul on mugav olla. Võta kaas mitu paari vahetuspesu ja imetamise puhuks sobivad rinnahoidjad. Paljude sünnitajate kotti kuuluvad ka sokid . Sünnituse ajal eelistavad naised sageli sokke sussidele või paljajalu jalutamisele. Kui lähed sünnitusmajja koos tugiisikuga, peaks ka tema mötlema sellele, millises riituses ta end kõige mugavamini tunneb. Paksu kampsuni asemel võiks seljas olla näiteks särk. Tugiisikule sünnitusmajast riideid ei anta .
Vahetusjalatsid- Need peavad kindlasti kaasas olema nii sünnitajal kui tugiisikul.
Isiklikud hügieenitarbed- Seep , hambahari ja –pasta ning muud tavilikud esemed on hea varakult valmis pakkida . Võta kaasa ka hügieeniline huulepulk , et saaksid vajadusel huuli pehmendada. Kuna sünnituse ajal hingad sa enamasti läbi suu, kipuvad huuled ära kuivama ning huulepulk pakub leevendust. Kaasas peaksid olema ka hügieenisidemed sünnitusjärgseks perioodiks.
Jook - sünnituse ajal on hea juua gaseerimata vett. Mõnedele sünnitajaltele meeldib taimetee, mille valmistamiseks sobivad vaarikalehed, kummel ja nõmmeliivatee. Sünnitusjärgseks ajaks on hea raudrohi või nõgesetee.
Võta kaasa pisut näksimist- Kuna sünnitus võib kujuneda pikaks, võiksid kaasa võtta nii enda kui tugiisiku jaoks küpsiseid, puuvilju või mõnda muud suupistet.
Fotoaparaat - Paljud pered tahavad jäädvustada lapse esimesi eluhetki.Ärge unustage kontrollida, et fotoaparadi patareid oleksid äsja vahetatud ning aparaadis uus filmirull.
Dokumendid- võta kaasa pass, haigekassakaart ja raseda kaart.
Telefonikaart- Kodustele helistamiseks kulub ära telefonikaart.
Pleier või raadio- Kui sa lähed sünnitusmajja avanemis perioodi alguses ning ootus on pikk, võib lemmik muusika kuulamine mõjuda rahustavalt ning aidata sul lõdvestuda.
Massaažiõli- Sünnituse ajal aitavad valusid leevendada silitused ja massaaž, mille jaoks võib kaasa võtta õli. Sptsiaalse massaažiõli asemel sobib ka lihtne taimeõli.
Kott lapse riietega- Lapse võid pärast sünnitust mähkida kas oma riietesse või kasutada sünnitusmaja poolt pakutavat. Kindlasti läheb lapse riideid tarvis kojuminekuks.
Sünnitus algab
Sinu elu need üheksa kuud on olnud on olnud aeg iseendast ja lapseootusest rõõmu tunda ning valmistuda sünnituseks kui oluliseks sündmuseks. Mida enam oled sünnitusele häälestunud, seda paremini oskad end ise aidata. Seejuures on hea teada, kuidas sünnitus välja näeb.
Sünnitus jagatakse perioodideks, mille pikkus erineb nii iga sünnituse kui ka sünnitaja puhul. Nii näiteks on tavaline, et esmasünnitus kestab kauem, enamasti 10-20 tundi, korduvsünnitused aga 16-20 tundi või vähem.
Kui sa sünnitad oma esimest last, võiksid ema käest küsida, kuidas tema sünnitus on kulgenud. Sageli on tütre sünnitus sarnane ema sünnitusega
Lootevee puhkemine.
Raseduse lõpus emakakael pehmeneb ning on valmis avanema. Emakalihase tundlikkus tõuseb ja tekivad ettevalmistused emaka kokkutõmmeteks.
Vastusena emaka kokkutõmbelesurub lapse pea vastu lootevesikesta, mis pinge tulemusena rebeneb . Lootevesi võib puhkeda äkki, siis eritub seda korraga umbes teeklaasitäie jagu. Niisama tavaline on kui lootevett justkui tilguks pidevalt. Lootevesi võib olla läbipaistev või veidi roosakas ning pisut imala lõhnaga. Vahel puhkevad looteveed hooga .Mõnikord võib sul olla raske hinnata, kas lootevesi on puhkenud või mitte. Kahluse korral võid minna sünnitusmajja kontrollile . Kui lootevesi on puhkenud, peaksid pöörduma sünitusmajja paari tunni jooksul.
Raseduse viimaste kontollvisiitide ajal õpetab ämmaemand, mida teha kui looteveed puhkevad. Eriti ettevaatlik tuleb olla, kui loote pea ei ole korralikult vaagnasissepääsu või kui loode asub tuharast allapoole.
Väga harvadel juhtudel võib koos lootevetega läbi emakakaela tulla ka nabanöör. Sel juhul tuleb kohe pikali heita.Vältimaks loote kahjustusi, transporditakse sind sel juhul sünnitushaiglasse lamamis asendis.
Avanemisperiood.
See on sünnituse kõige pikem periood, mis kestab tavaliselt 8-12 tundi. Korduvsünnitajatel avaneb emakakael kiireneb, keskmiselt 4-6 tunniga. Avanemisperioodi alguseks peetakse esimeste regulaarsete kokkutõmmete teket. Sünnitusvalude ajal tõmbuvad emakalihased kokku ning paksenevad ja lühenevad. Selle tulemusena emakakael venib ning laps liigub mõõda sünnitusteid allapoole ja lüheneb.Avanemisperiood jaotatakse omakorda:

Avanemis aktiivseks faasiks, kus emakakael avaneb 8 cm-ni.
Passiivseks faasiks, kus emakakaela avatus on täielik ehk 10cm . Selles faasis toimub üleminek väljutusperioodi.

Väljutusperiood.
Väljutusperiood on aeg emakakaela täisavatusest, kuni lapse sünnini. Laps liigub nüüd iga emaka kokkutõmbega mööda sünnitusteid allapoole. Kui lapse pea on jõudnud tupe avauseni ning ilmub seal nähtavale, tekib sünnitajal lapse pea survest pressitunne ning ta aitab pressides omalt poolt sünnitustegevusele kaasa. Selle tagajärjel tulevad välja lapse pea, seejärel õlad ja keha.
Päramiste ehk platsentaarperiood.
Päramisteperiood kestab umbes 30 minutit ning selle käigus irdub platsena koos lootekestadega. Nüüd lõigatakse ka läbi nabaväät. Enamasti tehakse seda pulsatsioon ehk nabaväädi tukslemise lõppedes. Vahetevahel kui ema ja laps vajavad kiiresti abi, tehakse seda ka kohe pärast lapse sündi. Nabaväädi läbilõikamine ei põhjusta valu, seda toimingut ei tunneta kumbki. Nabaväädi võib läbi lõigata ema, isa või ämmaemand.
Pärast nabaväädi läbilõikamist kuivatakse ning jäetakse sulle kõhu peale, et saaksid teda hoida ja imetelda. Vastsündinu kuivatamine on oluline, sest tavaliselt on sünnitustoas jahedam kui ema kõhus. Et vastsündinu laps pole võimeline sooja oima, võib ta maha jahtuda ja tal võib külm hakata.
Ka lapse sünni järel jätkuvad emaka kokkutõmbed, mis hoiavad ära suurema verekaotuse. Kontraktsioonide tagajärjel irdub emaka seina küljest platsentat . Nüüd pead sa aktiivselt pressima, et platsenta emakast väljuks.
Juhul kui sa ei suuda platsentat ise välja pressida, võib ämmaemand sind aidata. Platsenta irdumise järel kontrollib ämmaemand selle ja lootekestade terviklikkust, et olla kindel emaka puhtuses.See on oluline, sest lootekesta või platsentatüki jäämine emakasse võib tekitada sünnitusjärgset verejooksu . Seejärel kontrollitakse emakakaela, tuppe ja lahkliha ning vaadatakse kas on tekkinud rebendeid. Kui õmblemine on vajalik, tehakse sulle valuvaigistav süst ning õmmeldakse rebendid kinni. Tavaliselt kasutakse selliseid haavaniite, mis imendub ja mida ei pea hiljem eemalduma.
Tugiisik sünnitusel.
Enamasti palub naine sünnitusele kaasa inimese, kes on talle lähedane ja kellega oldi kogu sünnituse eelneva aja kontaktis ning kes pakub tuge ka edaspidi. Kõige sagedamini on selleks lapse isa, sünnitaja ema, õde või keegi teine lähikondlane. Paljud sünnitajad on hinnanud tugiisiku tähtsaimaks rolliks seda, et ta on vajalikul hetkel lihtsalt olemas.
Sünnitusvalu ja selle leevendamine.
Enamike naiste jaoks on sünnitus väga valus . Naiste valulävi ja tunnetuslävi on erinevad – seega kuuled mitmeid erinevaid kirjeldusi. Üheks parimaks viisiks leevenda kokkutõmmetega kaasnevaid esimesi valusid on liikumine ja sobiva asendi valik. Kui sa seisad, liigud ja vahetad asendeid annavas organisimi enda poolt toodetud valuvaigisteid ( endorfiinid ) maksimum tulemuse.
Valuvaigistid.
Tavaliselt valuvaigistid nagu paratsetamool on tavaliselt liiga nõrgatoimelised, kuid neid võib kasutada, kui tuntakse selleks vajadust.
Petidiin
See on narkootiline aine – valuvaigisti , mida võib kasutada süstina ( lihasesse) või küünaldena (pärasoolde). Valu ei kao küll täiesti, kuid pehmendab ja aitab puhata , kui oled kurnatud ja suurtes piinades. Vahel kaasneb selle ravimiga peapööritus, unisus , harva ka iiveldus või muidu halb enesetunne. Mõju kestab 2-3 tundi, kuid süsti ei tohi teha liiga hilja , sest ravim läbib platsenta ja võib pärssida lapse hingama hakkamist sündimisel.
Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia.
Anesterioloog (narkoosiarst) teeb tuimestuse, viies vajaliku ravimiga seljaajukanalit ümbritsevate membraanide vahele. Ravimi sisseviimiseks paigaldatakse selgroolülide vahelt läbi peenike kateetes, mis jääb sinna sünnituse lõpuni ning võimaldab vastavalt vajadusele ravamit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. Seda meetodit kasutatakse ka keisrilõike tegemisel. Sel juhul saab kohe näha last ja ollakse teadlik kõigest toimuvast. Seljatuimestus on väiksema riskiga kui üldnarkoos.
Naerugaas koos hapnikuga
Naerugaasi ja hapniku sissehingamisel kontraktsioonide ajal on tulemuseks valu mõningane leevendumine ja hajumine . Samal ajal võib tunda kerget peapööritust, pisut kergendatud meeleolu või lihtsalt uimast olekut. Paljudele naistele see kombinatsioon meeldib, kuigi hiljem ei pruugi mäletada kõike toimunut . Ämmaemand juhendab sind naerugaasi hingamisel.
Üldnarkoos
Üldnarkoosi, mille ajal ollakse teadvuseta ja kunstnikul hingamisel kasutatakse keisrilõike korral. Eriti siis, kui on kiire ning seljatuimestuse tegemiseks ei jää aega.
Süsteemne valustamine e. Regionaaltuimestus.
Kõige parem valuvaigistav mõju on süsteemsel valutustamisel. Selleks on mitmeid võimalusi:

Valuvaigistit süstitakse spetsiaalse nõelaga otse emakakaela. Ravimit kasutatakse avanemiseperioodil, et emakakaela avanemine muuta valutuks. Toime kestab 1-2 tundi.Kahjuks avaldab ravim mõju ka lapsele, mistõttu tema südamelöögid võivad aeglustuda. Seda juhtub kolmel juhul kümnest.
Valuvaigistit süstitakse istmikunärvi piirkonda, et tuimestada lahkliha. Süst tehakse väljutusperioodil ja enne lahkliha pilustuslõiget, tang- või vaakumekstraktsiooni.

Sünnitus abivahenditega
Tangsünnitus.
Tangid koosnevad kahest tangilehest, mis pannakse ümber lapse pea. Seejärel tangilehed lukustuvad. Peale seda tõmmatakse laps sünnitusteedest ettevaatlikult välja. Sünnitusabitangid, mis on asetatud õigel ajal ning õigel viisil, ei peaks sündivat last kahjustama. Siiski kasutatakse seda meetodit harva. Pärast sündi võib lapse peas näha tangilehe jälgi, mis kaovad 24 tunni pärast. Väga harvadel juhtudel, kui sünnitus on olnud pikk ja raske, pole hiljem välistatud lapse neuroloogilised hälbed.
Vaakumsünnitus.
Tänapäeval kasutatakse vaakumekstraktsiooni rohkem kui tange . Vaakumsünnituse korral pannakse lapse pea peale pehme kummist otsik milles tekitakse vaakum . Kui sünnitaja pressib, tõmbab arst samal ajal last ettevaatlikult väljapoole. Sellise sünnitusviisi juures on hea, kui naine pressib aktiivselt kaasa. Pärast lapse sündi on tal peas pehme sünnitusmuhk, mis kaob 24 tunni jooksul.
Kesrilõige.
Keisrilõige on operatsioon , mille korral laps ei sünni loomulikku teed pidi, vaid operatiivsel teel kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike kaudu. Operatsioon tehakse juhul kui sünnituse vältel tekib oht lapse või emaga. Kui on kindlaks tehtud, et lapse sünd ei ole võimalik loomulikku teed pidi, tehakse keisrilõige enne sünnituse algust võimalikult väljakantud rasedusega.
Operatsioon valustutakse üldnarkoosi või spinaalanesteesia abil. Valustamine valitakse ja nõustatakse narkoosiarsti poolt, arvestades võimaluse korral patsiendi soovil.
Sünnitusviisid
Enneaegne sünnitus.
Sünnitust nimetatakse enneaegseks, kui sa sünnitad pärast 22 ja enne 36 rasedusnädalat. Selliseid sünitusi on Eestis 7-10%. Vaatamata meditsiinilistele edusammudele on enneaegsete sünnituse protsent viimase 30 aasta jooksul samaks jäänud.
Põhjused, miks sünnitus toimub enne tähtaega, pole täpselt teada. On leitud, et enneaegne sünnitus võib olla seotud ema haigustega või vanusega. Enneaegseid sünnitusi on sagedamini alla 18 ja üle 35 aasta vanustel naistel.
Sünnitusele viitavad märgid võivad olla tagasihoidlikud: tuim selja või alakõhuvalu ning regulaarsed emaka kokkutõmbed. Küllalt raske on eristada tavalisi rasedusaegseid emaka kokkutõmbeid nendest , mis tekivad koos enneaegse sünnitusega. Esimeseks sünnitus märgiks võib olla lootevee puhkemine. Juhul kui enneaegne sünnitus algab lootevee puhkemiseg, jälgitakse naist alati haiglas , kus tehakse vajalikud analüüsid. Sageli määratakse antibiootikumravi. Põletiku sünnitamise korral tuleb naisel sünnitada.
Ülekantud rasedus
Juhul kui rasedus kestab üle 42 nädala on tegemist ülekantud rasedusega. Sel juhul oled sa arstide erilise tähelepanu all. Ülekantud rasedusega kaasneb mitmeid ohte : platsenta vananemise tõttu võib halveneda lapse verevarustus , laps võib kasvada liiga suureks või tõmmata mekooniumi sisaldavat lootevett kopsudesse.
Sünnituse esile kutsumine.
Kui sünnituse aeg on juba üle, sõltub valitud meetod kohast, kus sünnitada kavatsetakse, ja sellest kui palju on emakakael induktsiooni ajaks avanenud. Nüüdisajal on sünnituse esilekutsumine mitmeid võimalusi:

Lootevesikesta avamine - Seda saab teha siis, kui emakakael on veidi juba avanenud. Vesikesta avamisel emaka maht väheneb ja vallanduvad emaka kokkutõmbed. Protseduur ei ole valus, sest kestas ei ole valuretseptoreid.
Prostaglandiinigeeli viimine tuppe või emakakaelale- Geel pehmendab emakakaela ja selle tagajärjel võib alata sünnitustegevus. Tavaliselt kasutatakse seda siiski vaid emakakael ettevalmistamiseks.
Tilguti kaudu oksütotsiini manustamine - Oksütotsiini tekitab emaka kokkutõmbed ning seda tilgutakse veeni järjest suuremas annuses seni, kuni kontraktsioonid on regulaarsed nagu tavalise sünnituse ajal. Mõnikord piisab kokkutõmmete esilekutsumisest, seejärel suudab emakas juba ise kokku tõmbuda. Mõnikord on tilguti vajalik kuni sünnituseni ning ka sünnitusjärgsel perioodil.

Vettesünnitus.
Vettesünnituse pooldajad väidavad, et see võimaldab beebil tulla soojast, märjast emakast teistsugusesse sooja, märga keskkonda, leevendades sündimisega kaasnevat stressi. Ja kuna beebi hakkab hingama alles õhuga kokkupuutel, on riskid minimaalsed.
Paljud naised on avastanud, et sünnituse ajal sügavas soojas vees istumine aitab neil lõdvestuda ja kergendab tuhudest tingitud valu ja ebamugavust. On neid, kes otsustavad sünnituse teiseks etapiks vannist välja tulla, kui on ka neid, kes sünnitavadki otse vette, nii et beebi väljub emakast otse veekeskkonda.
Vettesünnituse eelised ja ohutusega seotud riskid.
Vettesünnitus loob tavaliselt erilise atmosfääri ja võib tavasünnitusega võrreldes olla täiesti teistmoodi kogemus. Vettesünnituse mõte seisneb selles, et kui 9 kuud lootes kasvanud beebi sünnib sarnasesse keskkonda, on see tema jaoks vähem shokeeriv ning ema jaoks vähem pingeline .
Eelised:

Soe vesi pakub valu vastu suurt leevendust.
Enamike naiste jaoks on vees olemine privaatne kogemus, mis tekitab turvalise tunde.
Vee sügavus pakub tuge ja võimaldab paremini erinevaid asendeid proovida, ilma et peaksid oma keha hoidmiseks ülemäära energiat kulutama.
Soe vesi on looduslik lõõgastusvahend, mis vabastab pingetest ning laseb sul tuhudega lihtsalt kaasa minna.
Sünnitusel ei kasutata nii palju aparaate ja seega ka sekutakse vähem.
Vesisünnitus on beebi valutuks ilmaletulekuks kõige parem võimalus.

Riskid:

Sa ootad rohkem kui ühte last
Su beebi on tuharaseisus
Sa põed kergekujulist preeklampsiat
Loote seisundi halvenemine
Su beebi sünnib 37-38 või 42-43 rasedusnädalal
Teine etapp venib pikale või sünnitustegevus on aeglane
On oht, et beebi on ema vaagna jaoks liiga suur
Vesi on erakordselt must
Sulle on varem tehtud keisrilõige

Vees viibimine võib olla ohtlik, kui:

Loote seisund halveneb
Looteveed on rohelised
Laps on oma vanus kohta liiga väike / vähe arenenud
Sünnitustegevusele eelneb veritsus
Sulle on veeni rohtu süstitud
Sul on mõni tõsine haigus, näiteks epilepsia, hepatiit , HIV, vms
Sulle on antud rahustit
Sünnitus kulgeb aeglaselt
Beebi on tuharaseisus

Sünnitus kodustes tingimustes
Kui tahate kodus sünnitada, olge valmis selle eest arstidega võitlema, eriti kui on tegu teie esimese lapsega.
Enamik arste soovitab esimest korda sünnitada haiglas. See kehtib ka nende laste kohta, kelle puhul eeldatakse kõrgendatud ohtu pärilikke haiguste ja kaasasündinud nakkuste suhtes. Kui arst on kõigutamatu, võite küll kodus sünnitada, kuid peate enne ämmaemanda ja arstiga kokku leppima, et nad nõustuksid teid koduse sünnituse juures abistama.
Eelised:

Kui kõik läheb plaanipäraselt, komplikatsioonideta, kujuneb sünnitus loomulikuks, toimub harjumuspärases keskkonnas ja kulgeb rahulikult ning haiglaväliselt.
Teil pole vaja kusagile sõita.
Teie partner võtab sünnitusprotsessist vahetult osa.
Kui teil juba on lapsi, harjuvad nad väikese venna või õega kiiremini.
Teie juures viibib seesama ämmaemand, kes on teid abistanud raseduse ajal

Puudused:

Teile on kättesaadav vaid minimaalne valik valuvaigistavaid vahendeid.
Ettenägematute komplikatsioonide puhul tuleb kindlasti teil sõita haiglasse, mis on siis juba küllaltki riskantne.

KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võin õelda, et sünnitus on väga valus asi. Oleneb kui ei tehta tuimestus ega ka keisrilõiget. Ja meestel on mõningal juhul valus näha kui nende naine peab valude käes vaevlema. Aga võib ka õelda, et lapse ilmale toomine on puhas rõõmus ja pisaratega sündmus.
KASUTATUD KIRJANDUS
Raamatutest:

Julian Gilbert , „Noore ema teatmik “ (2004)
Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, Kadi Liik, „Nüüd ma tulen“ Põhiteadmisi lapsevanematele (2002)

Internet :

http://beebiweb.ee/?id=1159

See, kuidas keha sünnitusest märku annab, on iga naise puhul erinev. Siiski on kolm kindlat sünnituse algusele viitavat tunnust: limakorgi eemaldumine, regulaarsed emaka kokkutõmbed ning lootevee puhkemine.See, kuidas keha sünnitusest märku annab, on iga naise puhul erinev. Siiski on kolm kindlat sünnituse algusele viitavat tunnust: limakorgi eemaldumine, regulaarsed emaka kokkutõmbed ning lootevee puhkemine.
18

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 37 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

QMS Õppematerjali autor

räägib erinevatest sünniusviisidest ja selle abivahenditest

sünnitus nurisünnitus vettesünnitus valuvaigistid sünnitusperioodid naerugaas üldnarkoos petidiin viisid

Kasutatud allikad

https://beebiweb.ee/?id=1159

Sarnased õppematerjalid

odt

Sünnitus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Liina Joonsaar K-10A Sünnitus Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu PÄRNU 2010 SÜNNITUS Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud

Inimeseõpetus

doc

Rasedus ja sünnitus

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe

Suhtlemisõpetus

ppt

Lapseootus ja sünd

Lapseootus ja sünd Mis on rasedus? Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Inimese rasedus kestab keskeltläbi 280 päeva, kuid see võib siia-sinna varieeruda. Mis on raseduse tunnused? Raseduse esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine, iiveldustunne ja tundlikud rinnad. Pidev urineerimine, sest emakas jõudsasti kosuv tita avaldab juba praegu põiele survet. Kõhukinnisus. Raseduse ajal toodetud lisahormoonid lõdvestavad seedeelundkonda ja seega võib esineda kõhukinnisust. Iiveldus ja oksendamine. Hommikust iiveldust võib tunda juba õige pea, võimalik, et juba nädal pärast rasestumist. Positiivne rasedustest. Uriinil põhinev test annab täpse vastuse 10-14 päeva pärast viljastumist. Rasedust saab määrata ka vereproovi abil. Meeles tuleb pidada, et rasedustest ega isegi mitte vereproov ei

Perekonnaõpetus

docx

Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus.

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?.................

Seksuaalsus ja pereplaneerimine

docx

Perekonnaõpetuse konspekt

partnerile ja professionaalsetele abilistele. Kui Sa tead täpselt, mida tahad, saad ise asjade käiku mõjutada endale soodsas suunas. Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud. Kahjuks võib sünnitus tähendada ka ebameeldivaid mälestusi, suurt üksindust ja valu. Kuigi traditsiooniliselt räägitakse sünnitusest koos tugeva valuelamusega, on sünnitusvalul oma mõte, mida ei saa võrrelda haigusest või õnnetusest tingitud valudega. Valu võib tunda positiivselt, see on hea valu, kõrvalnähtus sünnimüsteeriumile, kus keha loomulikud jõud töötavad väga tugevalt selleks, et ennast avada ja anda elu.

Inimeseõpetus

odt

Aktiivsünnitus, Mis see on?

sünnituseks olulisi lihaseid , eesmärgiga kontrollida nende lõõgastumist. Oluline on õige, kontrollitud hingamine. Ka seda saab õppida eelnevalt, nii et see sünnitusel toimiks automaatselt. Tähtsaimad eeldused aktiivsünnituse võimalikuks saamisel on naise tugev tahe, lõõgastunud keha ning avatud meel. Selleks omakorda on vajalik põhjalik ettevalmistus ja hea informeeritus oma raseduse ning sünnitusel toimuva kohta. On kuulda olnud ka mõtteavaldusi, et "Aga mulle aktiiv = loomulik sünnitus ei sobi!" Vaevalt on kedagi, kellele sobiks ebaloomulik! Läbi aastatuhandete on lapsed alati teadnud, kuidas sündida. Vaid nende emad kipuvad unustama, kuidas ise sünnitada! Mõistes, kuidas sünnitusmehhanism töötab, saab naine teha enda jaoks parimaid otsuseid. Sinna hulka kuulub ka äratundmine, kui vajalikuks osutub kõrvaline ehk meditsiiniline sünnitusabi. Nii võib ka epiduraaliga sünnitus või keisrilõige olla aktiivne, kui see on naisele mõistetavate protsesside tulem.

Inimeseõpetus

doc

Terve naine

KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5

Inimese õpetus

docx

ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK

tunnet, et loode on eriline olevus, ja just sellest alates muutub loode ema tunnetes tulevaseks lapseks, kellega kooselu on mõtetes valdav. Tänapäeval käivad isad sageli rasedaga koos ultraheliuuringul, kus ka nemad näevad loodet ja tema liikumist emakas. Nii saab ka isa kujutlustes loode tulevaseks lapseks juba palju varem kui enne, kus alles raseduse lõpus olid looteliigutused uuest elust selgeks märgiks isale. Rasedusega kaasneb loomulikult teadmatus: kas laps on terve, millal algab sünnitus, kuidas sünnitus kulgeb? Osale naistest võib olla selline teadmatus raske. Rasedus võib olla hästi planeeritud, aga selle lõpus on liiga palju määramatust. Sünnituse ootamisega kaasneb põnevust, mis on üldiselt normaalne. Sünnituseks ettevalmistus ja eelnev sünnitusmajaga tutvumine on üks võimalus vähendada asjatuid hirme ja tekitada emades turvatunnet. Sünnitushirm võib muutuda ebanormaalseks ning siis on tegemist tõelise hirmutundega

Bioloogia

Rohkem sarnaseid