Sünnitus (1)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Kokk



Liina Joonsaar
K-10A
Sünnitus
Referaat


Juhendaja : Astrid Sinisalu



PÄRNU 2010
SÜNNITUS
Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud. Kahjuks võib sünnitus tähendada ka ebameeldivaid mälestusi, suurt üksindust ja valu.
Kuigi traditsiooniliselt räägitakse sünnitusest koos tugeva valuelamusega, on sünnitusvalul oma mõte, mida ei saa võrrelda haigusest või õnnetusest tingitud valudega. Valu võib tunda positiivselt, see on hea valu, kõrvalnähtus sünnimüsteeriumile, kus keha loomulikud jõud töötavad väga tugevalt selleks, et ennast avada ja anda elu.
Kõige selle tundmiseks on kindlasti vaja turvatunnet: sünnitaja peab teadma, mida sünnitus endast kujutab, mis temast endast oleneb ja milliseid abilisi või abivahendeid tal kasutada on võimalik. Mõistagi peaksid turvatunnet sisendama inimesed, kes teda sünnituse ajal ümbritsevad ja abistavad ning keda ta usaldab. Sünnitus on enamasti naise keha normaalne seisund. See ei ole haigus, mingi meditsiiniline protseduur , vaid lapse sünd. See on Sinu ja Su abiliste koostöö.
Teadlased väidavad, et sünnituse käivitajaks on just loode. Kui laps on saavutanud küpsuse, satub ema vereringesse üha rohkem beebi poolt toodetud aktiivseid aineid, mille mõjul hakkavad ema kehas toimuma muutused, mis viivadki sünnitustegevuse käivitumiseni. Väheneb nende hormoonide osatähtsus, mis aitavad rasedust säilitada ning suureneb nende hulk, mis muudavad emakalihase tundlikuks ja panevad ta kokku tõmbuma. Neist olulisemad on prostaglandiinid, mida toodetakse põhiliselt emakas , ja oksütotsiin, mis pärineb aju ürgsest sügavusest, hüpofüüsi tagasagarast.
Lootevesi , mille tekkimine ja imendumine on raseduse ajal olnud tasakaalus, hakkab vähenema. Nii liibub emakas tihedamalt ümber lapse. Samal ajal muutub emakalihas tundlikuks puudutusele: nii seestpoolt, beebi liigutustest tingitud, kui ka kõhu välistele puudutustele.
Kuna paljunemine on iga organismi üks ürgsemaid funktsioone, siis töötab sünnituse juures just vanem ja primitiivsem osa ajust . Samal ajal on aju uuem osa, ajukoor pidurdatud olekus. Seega - sünnitus edeneb hästi siis, kui on loodud tingimused, mil oksütotsiini eritumine on maksimaalne. Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.
1
Millega algab sünnitus?
- Kõht langeb allapoole, lapse pea fikseerub vaagna sissepääsus ja laps ei suru enam nii ägedalt rindkere organitele. Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust.
- Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele.
- Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas . Niimoodi harjutades valmistub emakas sünnituseks.
- Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus.
- Kerge kõhulahtisus.
- Tugev energiavoog. Sageli tunnevad naised vahetult enne sünnitust tungi teha veel olulisi kodutöid. Seda on ka "pesapunumise instinktiks "nimetatud.
Millal siis ikkagi haiglasse minna?
- emaka kokkutõmbed on muutunud regulaarseks, umbes 4-5- minutiliste vahedega ja muutuvad järjest tugevamaks. Seejuures pole tähtis, kas tulemas on esimene või juba mitmes sünnitus.
- puhkevad looteveed. See tähendab, et lootekestad rebenevad ja väike osa lootevett pääseb välja.
Kiirusta tulekuga, kui:
- tupest tuleb heledat verd või tumedat verd hüüvetena;
- lootevesi on rohekas ;
- kui sinu sisetunne ütleb, et kõik pole korras, aga sa ei oska päris täpselt öelda, mis sind häirib (enesetunne on halb, Sa ei tunne lapse liigutusi vms.)
Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma?
Kindlasti peaksid kaasas olema raseduse jälgimise kaart, millega Sa nõuandlas käisid, pass ning haigekassa kaart. Mõnusa enesetunde huvides võiksid kaasa võtta kodused riided: avara T-särgi või Ö-särgi, sokid -sussid, natuke süüa-juua, veidi lugemist juhuks, kui aega läheb, pleieri oma lemmikmuusikaga, kaisu või mõne muu kallisasja, et end kodusemalt tunda, tualett -tarbeid, väike käsn näo niisutamiseks. Kui vähegi võimalik ja Sa ise seda tahad , siis võta kaasa ka tugiisik , keda usaldad ja kes sulle abiks on (lapse isa, õde, ema, sõbranna vmt.). Tugiisikule oleks hea kaasa võtta vähemalt vahetusjalatsid