Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geenitehnoloogia eetilised, õiguslikud, ärilised aspektid, eksami kordamisküsimuste vastused (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas rakendada neuroteaduste saavutusi?
  • Mis on geenitehnoloogia?
  • Mida head geenitehnoloogia on teinud?
  • Amgen on üks suurimaid biofarmaatsia firmasid
  • EPOGEN® (epoetin alfa)
  • Aranesp® (Darbepoetin alfa)
  • Enbrel® (etanercept)
  • NEUPOGEN® (Filgrastim)
  • Neulasta® (pegfilgrastim)
  • Nplate® (romiplostim)
  • Prolia® (denosumab) e XGEVA®
  • Sensipar® (cinacalcet)
  • Vectibix® (panitumumab)
  • EPOGEN® (epoetin alfa) - erütropoietiin, mis toodetakse rakukultuuri poolt
  • Aranesp® (Darbepoetin alfa)- erineb endogeensest erütropoietiinist selle poolest, et sisaldab kahte lisa N-terminaalset oligosahhariidi ahelat .
    • stimuleerib erütropoieesi ja seda kasutatakse aneemia raviks, mis on seotud kroonilise neerupuudulikkusega ja kemoteraapiaga.
NEUPOGEN® ja Neulasta®
  • Mõlemad on GCSF (granulocyte colony-stimulating factor ) analoogid
  • Pegfilgastrimi on Filgastrimi edasiarendus, kus molekulile on lisatud N-terminusse 20kDa polüetüleen glükooli (PEG) molekul
  • Stimuleerib granulotsüütide proliferatsiooni ja diferentseerumist
  • Kasutatakse neutropeenia ravis (neutrofiilide madal tase)
  • Pelgfilgastrimi poolestusaeg organismis on 15-18 tundi (vs filgrastim 3-4 tundi)

Prolia® (denosumab) e XGEVA®
  • Monoklonaalne antikeha , mida kasutatakse osteoporoosi ravis
  • Takistab organismil hävitamast luukudet
  • Denosumab sihtmärk on RANK ligand (Receptor Activator of Nuclear Factor κ B ligand), mis on põhiline signaalmolekul luukoe hävitamiseks
  • Aastaid oli epogen enimmüüdud aneemia ravim USAs. Valitsus on maksnud nende ravimite eest rohkem kui 60 miljardit dollarit alates aastast 1989. Ja see ravim oli aastaid suurim ravimikulu tervishoiu süsteemile.
  • 2007 aastal ilmnes, et mitmed onkoloogid teenisid väga suuri kasumeid EPO brändi ravimite välja kirjutamisest

Anti-VEGF vähiteraapia
  • Angiogenees – uute veresoonte moodustumine
  • Etapid: endoteelirakkude proliferatsioon ja migreerumine, tubulaarsed struktuuride moodustumine, kapillaarveresoonte küpsemine
    • Füsioloogiline: areng, reproduktsioon, haavade paranemine
    • Patoloogiline : vähk, psoriaas, reumotoidartriit
  • Reguleerivad pro- ja anti-angiogeensed faktorid
  • Patoloogiline angiogenees – tuumori kasvuks ja progresseerumiseks hädavajalik
    • Pro-angiogeensete faktorite ekspressioon (VEGF) angiogenic switch
    • Lisa verevarustus – hapnik, toitained
Vascular Endothelial Growth Factor (VEGF-A)
  • Peamine pro-angiogeenne faktor – stimuleerib vaskulaarse endoteeli rakkude kasvu, vohamist, elujõulisust
  • Oluline mediaator patoloogilises angiogeneesis vähk
  • VEGF-i produktsiooni stimuleerivad:
    • hüpoksia
    • tsütokiinid (IL-1,-6) ja hormoonid (östrogeen)
    • kasvufaktorid (EGF) ja nende retseptorid (HER-1)
    • onkogeenid (Ras) ja tuumor -supressor geenid (p53)
  • Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2

VEGF signaaliraja inhibeerimine – potentsiaalne vähivastane teraapia
  • Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF
    • Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA)
    • Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud signaali inhibeerimine
  • Märklauaks intratsellulaarne VEGFR
    • Türosiin-kinaasi inhibiitorid ja retseptori vastased antikehad
    • Puudus: teiste retseptor kinaaside poolt vahendatud signaaliradade inhibeerimine

    VEGF-i inhibeerimisel põhineva teraapia efektid
    • Veresoonte kasvu peatumine
    • Olemasolevate tuumori veresoonte taandumine
    • Aitab vähendada/peatada tuumori kasvu ja metastaaside teket
    Avastin® (Bevacizumab)
    • VEGF-spetsiifiline MKA (1993), P. Ferrara et al., Genentech
    • Bevacizumab – rekombinantne humaniseeritud anti-VEGF MKA
    • FAD heakskiit kolorektaalvähi (2006),kopsuvähi (2006), neerurakulise kartsinoomi (2009) teraapiaks kombinatsioonis kemoteraapiaga
    • Kõrvalmõjud: verejooks , gastrointestinaalne
    perforatsioon , haavaparanemise komplikatsioonid
    Inimese embrüonaalsete tüvirakkude
    Kasutamine
    Embrüonaalsed tüvirakud – pluripotentsed embrüo varajase staadiumi blastotsüsti sisemisest rakumassist
    Diferentseerumispotentsiaal kahaneb ja rakkude spetsialiseerumine kasvab ülevalt alla
    Inimese embrüo jõuab blastotsüsti staadiumisse 4–5 päeva pärast viljastumist, koosnedes ligikaudu
    50–150 rakust
    Inimese embrüonaalsete tüvirakkude saamine püstitab palju eetilisi probleeme, sest viljastatud munarakk hävineb sisemise rakumassi isoleerimisel
    Embrüonaalsete tüvirakkude saamine
    • Laboris saadakse embrüonaalseid tüvirakke in vitro viljastamise teel.
    • Blastotsüstistaadiumis olevast embrüost eraldatakse sisemine rakumass, kasutades mehaanilist lahkamist ja immunokirurgiat.
    • Saadud sisemine rakumass pannakse kasvama abirakkudele ehk toiterakkudele.
    • Hiire embrüonaalseid tüvirakkse kasvatakse želatiini juuresolekul, ning rakud vajavad leukemia inhibiitorfaktori (LIF) juuresolekut. Inimese embrüonaalsed tüvirakud vajavad toitepinda, mis koosneb hiire embroünaalsetest fibroblastidest (MEF) ja vajavad põhilise fibrobrasti kasvufaktori ( bFGF ) juuresolekut.
    • Diferentseerumise tekkimiseks eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud abirakkudelt, et moodustuksid rakuklimbid, ehk embrüonaalsed kehad, kasutades selleks seerumit või muid diferentseerumist soodustavaid meetodeid.

    Tüvirakkude kasutamine laboris
    • Teadustöös kasutatakse embrüonaalseid tüvirakkse selleks, et aru saada, millest on tingitud nende unikaalne spetsialiseerumisvõime
    • Mudelina inimese arenguhäirete uurimiseks
    • Uurimaks, kuidas toimub organismi kahjustatud rakkude asendamine uutega.
    • Tänapäeval juba kasutatakse ESC ka uute ravimite testimisel

    Tüvirakkude kasutamine meditsiinis
    • Arvatakse, et meditsiinis võiks pluripotentsete tüvirakkude abil ravida palju vere ja immuunsüsteemiga seotud haigusi ja häireid, vähkkasvajaid, laste diabeeti, Parkinsoni tõbe ja selgroovigastusi, asendades vigastatud mittefunktsionaalseid rakke tüvirakkudest indutdutseeritud funktsionaalsete rakkudega.
    • Vaatamata tehnoloogilistele ja eetilistele probleemidele, juba 2009 aastal sai heaks kiidetud esimene inimese embrüonaalsete tüvirakkude inimkatse. Eksperimendis diferntseeriti inimese embrüonaalseid tüvirakke oligodendrotsüütideks ning kasutati transplatatsiooniks. Esimeste katsete tulemused näitasid patsientide liikuvuse paranemist, kuid katse peatati aastaks loomakatses kasutatud rottides leitud kasvajate tõttu.
    • Esimesele patsiendile manustati ESC 2010 aastal, ning arvatakse, et praegu on veel liiga vara midagi järeldada tüvirakuteraapia edukusest.

    Tüvirakkude kasutamisega seotud probleemid
    • Somaatilised tüvirakud on võimelised diferentseeruma ainult selle organi rakutüüpideks, millest nad pärinevad, samas kui embrüonaalsed tüvirakud on võimelised diferentseeruma ükskõik mis rakutüübiks.
    • Inimese embrüonaalsete tüvirakkude saamine püstitab palju eetilisi probleeme, kuna viljastatud munarakk hävineb sisemise rakumassi isoleerimisel.
    • Immuunsüsteem võib hüljata embrüonaalsed tüvirakud, kui nad pärinevad teisest organismist.
    • Indutseeritud pluripotentsed (iPS) rakud on suutelised diferentseeruma ükskõik mis rakutüübiks, kuid viiruseid kasutatakse reprogrammeerivate faktorite sisestamiseks rakku ja see protsess peab olema rangelt kontrollitud ja testitud enne, kui rakke saab kasutada inimeste ravimiseks. Loomakatsetes tüvirakkudesse sisestatud viirus tihti põhjustas vähkkasvaja teket.

    Tüvirakkude kasutamisega seotud eetilised probleemid
    • Oppositsioon usub, et see eel-embrüo, millest võetakse ES rakke on siiski inimene ja rakkude eraldamise protsess tapab ta.
    • Oppositsioon üritab takistada tüvirakkudesga seotud teadusprojektide rahastamist ja nõuab ranget kontrolli teadutöö üle.
    • 1990. aastal oli vastu võetud Inimese Viljastamise ja Embrüoloogia Akt - rahvusvaheline õigusakt, mis defineerib ja reguleerib tööd inimese sugurakkude ja embrüoga.
    • Igas riigis on vastavalt loodud inimese viljastamise ja embrüoloogia ametid, mille töö on jälgida eelnimetatud õigusakti täitmist. Igasuguseks tööks inimese sugurakkude või embrüoga nõuab eraldi luba taotlemist vastavalt ametilt.
    2008. aastal oli vastu võetud uus, eelmisel aktil põhinev Inimese Viljastamise ja Embrüoloogia Akt. Tänapäeval töö embrüonaalsete türakkudega ei ole keelatud, kuid on tõsiselt raskendatud õigusaktidest tingitud protseduuridega
    Kokkuvõte
    • Et võtta seisukohta, kas embrüonaalseid, somaatilisi ja indutseeritud pluripotentseid tüvirakke on võimalik kasutada teraapias, on oluline mõista lõpuni kõiki protsesse, mis toimuvad embrüo tekke ja arengu käigus ning rakusiseseid protsesse tüvirakkude jagunemisel ja diferentseerumisel.
    • Tüvirakkude kasutamine teadustöös võiks olla julgustatud, et luua uusi tehnoloogiaid tüvirakkude saamiseks, mis võimaldaksid ületada olemasolevaid tehnilisi takistusi ja eetilisi probleeme, samal ajal aga korralikult reguleeritud ära hoidmaks nende väärkasutust.
    • Meie praegused teadmised tüvirakkudest ilmselgelt ei ole piisavad , et kasutada neid ohutult teraapias.
    • iPS rakkude kasutamine võiks olla lubatud selliste tervislike seisundite puhul, kus võimaliku vähkkasvaja ning ootamatute seisundite tekke oht on oluliselt väiksem kui ravi efektiivsus.
    • Kui suudame soodustada ESC uurimist , on lootust et meie teadmised nendest aitavad lahendada eetilisi probleeme, ning nende ohutus ja efektiivsus aitab meil ravida palju seni ravimata haigusi.

    Geeniteraapia
    Somatic gene therapy
    • is when therapeutic genes are transferred into the somatic cells of a patient , meaning any modifications and effects would be restricted to the individual and not heritable
    Germ line gene therapy

    Problems
    • Short-lived nature of gene therapy
    • Immune response
    • Problems with viral vectors
    • Multigene disorders

    Geneetiliste haiguste diagnostika -
    probleemid ja võimalused
    Geneetilise diagnostika eesmärk
    Pakkuda infot molekulaartasemel mis ühendades patsiendi sümptomite, kliinilise pildi ja ajalooga võimaldaksid täpsemat ja tundlikumat haiguse diagnoosi ja võimalusel vihjeid efektiivsete ravivõtete kohta
    Testid
    • Amplifikatsiooni põhised
    • Hübridisatsioonil baseeruvad
    • Elektroforeetilised meetodid
    • Array /kiibi tehnoloogiad
    • Sekveneerimine

    Võimalused
    • Preimplatatsiooni ja loote uuringutel võimalus vältida raskeid geneetilis haigusi
    • Presümptomaatilise diagnostika abil riskigruppidel võimalik käitumist muuta
    • Pere planeerimisel võimalik geneetilist tausta arvesse võtta

    Euroopa ja USA strateegiad GMO taimede osas – erinevused ja saavutused
    Ohutus – toode peab olema ohutu, ega mitte ohustama inimeste või loomade tervist, samuti mitte ohustama keskkonda. Kõik GMOd peavad olema vähemalt sama ohutud kui klaasikalistel meetoditel saadud organismid, muidu heakskiitu ei anta . Valikuvabadus – isegi GMOde puhul, mis lubatakse turule, peab potentsiaalsele kasutajale jääma võimalus nende toodete eiramiseks, ehk GMOde ja mitte GMOde segunemine peab olema tagatud. Märgistamine – kõik tooted, mis sisaldavad GMOsid peavad olema selgelt märgistatud, et tagada tarbijatele informeeritud valikuvabadus. Jälgitavus – märgistamine on vajalik isegi sel juhul kui valmistootes ei ole GMO sisaldust võiomalik enam tuvastada, seetõttu peavad kõik tootjad ja turustajad omama täielikku ülevaadet tootmisahelast ja vajadusel informeerima tarbijaid kui GMOsid on kasutatud.
    USA puhul ei ole ka vajalik GMOsid sisaldavate toodete kohustuslik märgistamine
    • USA on maailmas juhtiv GM taimede kasvataja, Euroopa osakaal on marginaalne
    • Euroopa seadusandlus on tunduvalt rangem

    Patendid ja nende tähtsus. Mida ja kuidas patenteerida ja litsenseerida – teadlase pilguga”
    Milliseid teenuseid pakub Patendiraamatukogu:
     
    ·        mikrofiši andmebaasid ;
    ·        klassikaustad;
    ·        patendiametite bülletäänid;
    ·        referaatajakirjad;
    ·       Patendiraamatukogu poolt koostatud andmebaasid;
    ·        CD-ROM/DVD-ROM andmebaasid;
    ·        tasulised sidusandmebaasid;
    ·        informatsioon Internetis
    Mis on patent ?
    • 1. Kindla kestvusega
    - tavaliselt 20 aastat
    - ravimite puhul võib taotleda lisakaitset
    • 2. Nn. üksi kasutamise õigus
    • 3. Keelab muid kasutamast (on oma loomuselt negatiivne st. keelab muid kasutamast)
    • Keelab valmistuse, kasutuse, müügi ja impordi, mitte teaduslikuks uurimiseks kasutamise
    • 5. Keelab profesionaalse kautamise, aga ei keela isiklikku või teaduslikku kasutamist
    • 6. Patent on leiutus (tavaliselt on seaduses olemas loetelu neist juhtumitest, mida ei saa patenteerida, aga selle ümber käib kõva vaidlus: näiteks EST-d (neid USA-s ei saa patenteerida, kui pole kasutust ette näidata)

    Patenditaotlus koosneb:
     
    1.   Seletav ehk kirjeldav osa
    2.   Claims ehk taotlused
    3.   Kokkuvõte
    4.   Näidete kirjeldus (Example 1 etc.)
     Tähtsamad etapid:
    Taotlus (filing)  … uurimine (vaheotsus)  … patendi andmine (avaldamine)
    Monoklonaalsed antikehad ja nende kasutamine diagnostikas ja ravis
    • Polüklonaalsed antikehad
    • Heterogeenne segu antikehadest
    • Tunnevad ära mitmeid epitoope
    • Monoklonaalsed antikehad
    • Identsed antikehad
    • Monovalentne efektiivsus
    Kasutus meditsiinis
    • Autoimmuunhaigused
    Infliximab ja adalimumab- effektiivsed reumatoidartriidi, Crohn’i tõve ja haavandilise koliidi vastu
    Seovad ja inhibeerivad TNF-α
    Basiliximab ja daclizumab-neeru transplantaadi äratõukereaktsiooni vastu
    Inhibeerivad IL-2 aktiveeritud T-rakkudel
    Omalizumab- seondub IgE-le,
    allergilise astma puhul
    Vähi ravi
    • Teevad vähiraku immuunsüsteemile märgatavamaks
    Rituximab- seondub CD20-le B rakkudel
    Lümfoomide vastu
    Cetuximab- soolevähk, kõrivähk
    Seondub epidermaalsete kasvufaktorite retseptoritele
    • Angiogeneesi inhibeerimine
    bevacizumab -erinevate vähkide vastu, VEGF signaali blokeerimine
    radioaktiivne osake kombineeritakse antikehaga
    Ibritumomab - Mitte-Hodgkini lümfoomi vastu
    Kasutus diagnostikas
    • toksiinide ja hormoonide väikeste koguste detekteerimiseks
    • inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel.
    • immunohistokeemias antigeeni detekteerimiseks kudedes
    • immunofluoresentsis

    Neurobiotehnoloogia
    Aju uurimise eesmärgid
    Aju uurimise eesmärgid
    • Üksin neuron võib maksimaalselt moodustada 10,000 kontakti (sünapsit)
    • Inimese ajus on vähemalt 1014 neuronaalset kontakti
    • Linnuteel on 2x1011 tähte

    • 1mm3 inimese ajus on mitu kilomeetrit aksoneid ja dendriite
    • Üks neuron võib olla kontakis 10,000 neuroniga, keskmiselt 1000-ga
      Ilma sünapsita on neuron ”surnud”


    Neuronite omadused
    Võtta vastu, integreerida ja edasi saata signaale
    Kasutatakse elektrilist ja keemilist signaali
    Signaali ülekannet saab moduleerida (arvuti!)
    Kontaktide arvu saab muuta (arvuti)
    Mälu põhineb signaali ülekande moduleerimisel ja sünapsi struktuuri muutmisel
    Kuidas rakendada neuroteaduste saavutusi?
    • Arstiteaduses – haiguste ravi
    • Tehnikas – uued materjalid
    • Infotehnoloogias – info ülekande uued tavad; info säilitamine ja töötlemine
    • Juhtimises

    Võimalikud rakendused
    • Uued materjalid info ülekandeks
    • Uued materjalid isolatsiooniks
    • Uued ülitugevad materjalid
    • Uued printsiibid infoülekandeks
    • Uued põhimõtted info säilitamiseks
    • Uued põhimõtted info töötlemiseks

    Neurodegeneeratiivste haiguste puhul närvirakud
    känguvad ja siis surevad
    • Haigeid on umbes 2-4% elanikkonnast
    • Vananemine ja paranenud arstiabi halvendavad olukorda
    • Asjatundjad ennustavad, et aastal 2050 umbes 10 % elanikkonnast kannatab nendne haiguste all
    • Kahjuks meil puudub neurodegeneratiivsete haiguste varajane diagnostika ja tõhus ravi

    Alzheimeri ja Parkinsonitõvede puhul ajau närvirakud känguvad ja siis surevad
    • AD – tavaliselt kolm staadiumit:
    • Mäluhäired
    • Globaalne kognitiivne degeneratsioon , aga veel suhteliselt intaktne epersonaalsus
    • Tugev globaalne degeneratsioon, millega kaasnevad suured sotsiaalse käitumise häired, võimetus iseenda eest hoolitseda, täielik sõltuvus abist
    Parkinsoni tõbi
          • Keskmiselt algab 55 asta vanuses
          • 75 aastat vanadel 3.5% on raske haigus ja 15% on leebemad haigusnähtused

    • Progressiivne neurodegeneratiivne
    liikumishaigus
    Nigrostriataalsed dopamiini neuronid surevad
    • Haihustunnused: liigustusre aeglus, värin, jäikus jne.
      • Kui esimesed liikumishäired ilmnevad, siis ~60 % dopamiini neuroneid on juba surnud ning dopamiini tase on langenud juttkehas ~80 %

    Parkinsoni tõvega kaasnevad probleemid
    • Haiguse teke ja selle kulg on veel ebaselged
    • Haigust ei suudeta varajases staadiumis diagnoosida
    • Puudub ravi, mis suudaks närvirakkude kängumist ja surma pidurdada ja haiguse kulgu pidurdada
    • Need väited on õiged kõikide neurodegereratiivsete haiguste puhul

    Is “pharming” animals ethical?
    • Derives from “farming” and “pharmaceuticals”
    • Means a technology of making transgenic animals that would produce certain proteins or products of metabolic pathways

    How is a transgenic animal created?
    • DNA microinjection
      • DNA construct is injected with a needle into a cell, which is then cultured until a certain embryonic period and transferred into a surrogate mother
    • Retrovirus based
      • Virus vector used to transfer RNA into the cell, which later RTs into DNA and incorporates itself into the genome. This yields chimeric animals, which are then inbred to give homozygotes
    • Stem cell based
      • Totipotent stem cells are isolated, DNA is transferred into them and they are then incorporated into the embryo to produce chimeric animals

    GMO insuliin : firmad, tooted ja tulevik
    Insuliin on peptiidist hormoon .
    • Sünteesitakse pankrease b-rakkudes preproinsuliinina (aktiivne insuliin saadakse ER-s endopeptitaaside abil).
    • Insuliini tase kõrgeim: maks, skeletilihased , rasvkude.
    Bioloogiline funktsioon: organismis glükoosi taseme kontrollimine
    Insuliini struktuur:
    • 51 aminohapet - 5808 Da
    • Talletatakse heksameerina (inaktiivne)
    • Aktiivne vorm monomeerina:
      2 ahelat (A+B), millel on kokku 3 disulfiidsilda
    Aktiivne vorm seondub insuliini retseptoriga (IR
    Insuliini roll glükoosi omastamisel ja metabolismis. 1 – insuliin seondumine retseptoriga; 2 –erinevate kaskaadide aktiveerirmine; 3 – Glut-4 transporteri ümberasetumine plasmamembraanis ning glükoosi sissevool ; 4 – glükogeeni süntees; 5 – glükolüüs; 6 – rasvhapete süntees.
    Insuliin ja diabeet
    Kui insuliini funktsioon on häiritud, eeskätt pankrease vigastuse või organismi vananemise tõttu, ning insuliini ei sünteesita piisavas koguses, siis tõuseb suhkrutase veres märkimisväärselt ja tulemuseks on suhkrutõbi ehk diabeet.
    Diabeet jaguneb:
    • tüüp 1 diabeet – organism ei suuda insuliini toota, mistõttu insuliini on vaja eraldi manustada;
    • tüüp 2 diabeet – kätkeb endas insuliini resistentsust, mistõtt on vaja medikamente, et kontrollida suhkrutaset veres (40% neist vajavad diabeedi ravimise juures insuliini).
    Diabeet toob kaasa:
    dehüdraatumise – liigne suhkur kantakse välja uureaga
    pH muutuse – happelisemad molekulid energia saamiseks
    Insuliini analoogid
    Insuliini analoog (ehk insuliini retseptori ligand) - modifitseeritud insuliin.
    Võrdlus loodusliku insuliiniga: struktuurilt mõnevõrra erinev, funktsioonilt sama.
    Esimese insuliini analoogiga tuli turule Eli Lilly and Company.
    Manustamine: süstimine, insuliinipump (oraalset manustamist veel ei ole).
    Insuliini analoogid jaotatakse:
    • kiiresti absorbeeruvateks (5-15 min):
    • pikema toimega insuliinideks (kuni 24 tundi);
    • mõlemat efekti omavateks insuliinideks.
    Peamised modifikatsioonid – aminohapete vahetus:
    • tasakaal nihutatud aktiivsete insuliini monomeeride suunas  kiire toime,
    • isoelektrilise punkti nihke tõttu lahustuvus halvem  pikem efekt
    Peamised probleemid: süstimisest tulnud ärritused, hüpoglütseemia.
    Kokkuvõte
  • Insuliin on oluline glükoosi taseme kontrolliks organismis.
  • Probleemid insuliini sünteesiga organismis toovad kaasa diabeedi.
  • Diabeedi raviks on tänaseks päevaks välja töötatud insuliini analoogid - rekombinantsed insuliinid , millel on olemas insuliini efekti suurendavad modifikatsioonid.
  • Insuliini analoogid jagunevad kiire- ja/või pikatoimelisteks - enamasti on selle taga muudatused insuliini aminohapetes.
  • Tulevik diabeedikute ravis: manustamisviiside ja kasutustingimuste arendamine ning b-rakkudele suunatud ravi.
    QUATTROMED HTI LABORID
    • Suurim Eesti biotehnoloogia firma nii käibe kui töötajate poolest.
    • Eesti suurim erakapitalil põhinev üle 16-aastase kogemusega meditsiinilabor.
    • Põhitegevuseks on laboriteenuse pakkumine oma klientidele – perearstidele, ambulatoorse- ja statsionaarse eriarstiabi osutajatele, töötervishoiukeskustele, erinevatele riiklikele institutsioonidele ja eraisikutele.
    • Ettevõttes töötab üle 100 inimese – Tallinna ja Tartu kesk- ning Viljandi ja Jõhvi harulaborites, lisaks verevõtupunktides üle Eesti.

    • Quattromed HTI missiooniks on pakkuda inimestele tervisliku seisundi hindamiseks usaldusväärseid ja kliendisõbralikke meditsiinidiagnostika lahendusi.
    • Visioon aastaks 2015: Quattromed HTI on Eesti juhtiv ja rahvusvaheliselt tuntud meditsiinilabori teenust pakkuv koostööpartner. Soovivad olla teerajajaks kliendisõbralikus lähenemises ja erialases arengus.

    Laboriteenus hõlmab:
    • proovimaterjalide kogumist ja transporti;
    • laboratoorsete analüüside teostamist;
    • vastuste valideerimist ning edastamist teenuse tellijatele;
    • vajadusel laborispetsialistide konsultatsioone;
    • klientide informeerimist töö paremaks korraldamiseks;
    • uuenduste juurutamist.
    • Elanikkonna terviseteadlikkusele suunatud ning individuaalset suguhaiguste testimisvõimalust pakkuv veebikeskkond www.testikodus.ee
    • Erinevad kliinised analüüsid
    - Kliinilise keemia uuringud
    - Hematoloogilised uuringud
    - Allergiad, Uriin jne.
    • Laboriteemalised koolitused arstidele ja õdedele
    • Vereanalüüsid tervisesportlastele
    • Anonüümne HIVi nõustamis- ja testimiskabinet

    Mis on geenitehnoloogia ?
    Geenitehnoloogia tähendab geenide ülekannet rakust rakku, ühelt organismilt teisele või ühelt liigilt teisele uurimise või siis tehnoloogilise eesmärgiga
    Eesmärgiks on tavaliselt inimese heaolu, ravi, loodushoid , aga rakendusliku biotehnoloogia eesmärk on teenida raha
    Sarnane protsess – geenide ülekanne ja “geenide rändamine “ toimub looduses – rohkem kui arvasime
    Mida head geenitehnoloogia on teinud?
    • Loonud ravimvalke, ensüüme toiduainetetööstusele ( suhkrute süntees, kümosiin, rasvade muutmine jne.)
    • Loonud uute omadustega kultuurtaimi
    • Loonud diagnostilisi vahendeid ja vaktsiine
    • Ensüüme uutele puhastusvahenditele jne.
    • Radikaalselt muutnud eri alade uurimistööd

    Stem cells:
    regenerative therapy of peripheral organs
    • Undevelopped cells that are able to divide and differentiate into different specialized cell types.
    • Embryonic stem cells
    • Adult stem cells
    • Bone marrow, adipose tissue, blood (umbilical cord )
    • Self- renewal , totipotent, pluripotent
    • Can be artificially grown and transformed

    Therapy
    • Introduction of new adult stem cell into damaged tissue
    • Minimal risk of rejection and side-effects
    • Potential to change an overall picture of human diseases
    • Most therapies are at experimental stages

    Potential treatments
    • Generation of heart muscle cells
    • Stimulation of growth of new blood vessels
    • Secretion of growth factors
    • August 2012: first successful integration of human ESC-derived cardiomyocytes
    • Diabetes – human ESC grown in cell culture may be stimulated to form insulin-producing cells, that can be lately transplanted into patient
    - Stem cells from umbilical cord blood are used to re-educate a diabetic`s own T cells
    The Nobel Prize in Chemistry 2012 for studies of G-protein-coupled receptors
    • Robert J. Lefkowitz
    • Born: April 15, 1943 (age 69)
    • Alma mater: Columbia University
    • Institutions : Duke University; Howard Hughes Medical Institute
    • Notable awards : National Medal of Science (2007); Nobel Prize in Chemistry (2012)
    • Brian K. Kobilka
    • Born: University of Minnesota Duluth; Yale University
    • Institutions: Standford University; Duke University
    Notable awards: Nobel Prize in Chemistry (2012
    • 1968 – identification of β-adrenergic receptor
    • 1980 – general mechanism for receptor activation. Ternary complex model.
    • 1981-1984 – isolation and purification of β-adrenergic receptor
    • Most physiological processes depend on GPCRs
    • Around half of all medications act through these receptors, among them beta blockers, antihistamines and various kinds of psychiatric medications
    • 2012. aastal oli määratud Nobeli preemia keemias kahele Ameerika teadlastele G-valkudega seotud retseptorite uuringute eest. Robert Lefkowitz ja Brian Kobilka näitasid maailmale üksikasjaliku pildi, millel on kujutatud G-valkudega seotud retseptorite molekulaarse toimimise mehhanism.

    Kokkuvõte


    2012. aastal autasustas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia Nobeli preemiaga keemias kaht silmapaistvat USA teadlast nende töö eest G-valkudega seotud retseptorite (GPCR) uurimisel. Just see raku membraanis paiknevate valkude perekond on suurim inimorganismis keemilist signaaliülekannet vahendavate komplekside seas. Robert J. Lefkowitz ja Brian K. Kobilka on oma teadustegevuse aastate jooksul teinud palju olulisi läbimurdeid, millest värskeim on G-valguga seotud adrenoretseptori kristallstruktuuri määramine ning selle avaldamine teadusajakirjas Nature aastal 2011.
    NovoNordisk – Insuliini kaasaegsed tooted
    Novo Nordisk on ravimifirma, mis on tegutsenud praeguseks juba 89 aastat. Rohkem kui 33,900 töötajaga firma toimib 75 eri riigis ja ravimeid turustatakse rohkem kui 190 riigis.
    Ravimifirma tegevus on fokuseeritud eelkõige diabeedi ravimisele ning on hetkel maailma üks juhtivatest diabeediravimite tootjaid. Lisaks on Novo Nordisk liidripositsioonil sellistes valdkondades nagu hemostaasi ravi, kasvuhormoonravi ja hormoonasendusravi.

    INSULIINI KAASAEGSED TOOTED

    Kiiretoimeline insuliin Rapid - acting insulin“ – võetakse söömise ajal või vahetult pärast sööki. Selle toime algab 10-15 minutit pärast süstimist ja kestab 2-5 tundi. Siia gruppi kuuluvad analooginsuliinid aspart, lispro ja glulisiin.
    Aspartinsuliin (NovoLog®) on üks levinuimaid diabeediravimeid. Seda toodab Novo Nordisk ja see on kiiretoimeline analooginsuliin. Seda tehakse inimese insuliinist rekombinantse DNA tehnoloogia abil, mille käigus on muudetud 1 aminohape ära ( proliin muudetakse aspargiinhappeks). Muutunud molekulaarne struktuur aitab kiiretoimelisel insuliinianaloogil absorbeeruda kiiresti vereringesse.
    Lühitoimeline insuliin Short-acting insulin“ – võetakse 30 minutit peale sööki. Toime algab 30 minutit pärast süstimist ja kestab 4-8 tundi. Siia gruppi kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid.
    Keskmise toimeajaga insuliin Intermediate-acting insulin“ – võetakse 1-2 korda päevas. Toime algus on umbes 1 tund peale süstimist ja kestab 14-20 tundi. Siia gruppi kuuluvad pika toimeajaga iniminsuliinid ja NPH insuliinid.
    Seguinsuliin Pre-mixed insulin“ on segu lühikest- ja keskmist aega toimivast insuliinist, mida võetakse 30 minutit pärast sööki. Seguinsuliini toime algab 20-30 minuti jooksul ja kestab kuni 24 tundi. Tegemist on valge suspensiooniga, milles insuliinide vahekord on fikseeritud, seega selle insuliini annustamine ei ole paindlik. Seguinsuliini kasutamine nõuab patsiendilt kindlat päevakava, kus on kindlad söögiajad. Süstitakse 2 korda päevas vahetult enne sööki.
    Novo Nordisk toodab NovoLog® Mix 30/70, mis sisaldab 30% lahustuvat aspartinsuliini (kiire toimega insuliinianaloog) ja 70% protamiiniga kristalliseeritud aspartinsuliini (keskmise toimeajaga insuliinianaloog). Seguinsuliini süstimisel lühitoimeline insuliin langetab söögijärgset veresuhkrut ja pikatoimeline insuliin hoiab seda kindlal tasemel.
    Pikatoimeline insuliin Long acting insulin“ – süstitakse 1-2 korda päevas vabalt valitud ajal, kuid alati samal ajal. Toime algab umbes 1 tund peale manustamist ning kestab 16,5 kuni 24 tundi. Siia gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, insuliinglargiin ja determirinsuliin.
    Novo Nordisk toodab detemirinsuliini Levemir®, mis on pikatoimeline rekombinantse tehnoloogia abil toodetud insuliinianaloog. Selle puhul on müristiinhape seotud B29 positsioonis oleva lüsiini külge ja seda kasutatakse kombineeritult toidukordadega seotud lühikese toimeajaga või kiiresti toimiva insuliiniga. Tegu on ühe kõige ohutuma insuliiniga, mida kasutatakse nii täiskasvanutel kui ka lastel.
  • Vasakule Paremale
    Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #1 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #2 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #3 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #4 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #5 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #6 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #7 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #8 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #9 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #10 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #11 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #12 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #13 Geenitehnoloogia eetilised-õiguslikud-ärilised aspektid-eksami kordamisküsimuste vastused #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maria3000 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused
    14
    doc

    Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused

    Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibiootikumile resistentsed (vist). Aminohapp

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    Immunoloogia eksami kordamisküsimused
    41
    docx

    Immunoloogia eksami kordamisküsimused

    Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükos

    Geenitehnoloogia
    Molekulaardiagnostika kordamisküsimused
    35
    doc

    Molekulaardiagnostika kordamisküsimused

    Pärast transfekteerimist adheeruvad rakud moodustavad elusa korrastatud ,,array". Eeliseks valkude natiivne vorm Cellomics CellChip (1999) kasutab märgistatud eri tüüpi rakke, mis püütakse plaadile kasutades erinevaid affiinsus reagente. Mittepositsionaalsed kiibid: Põhinevad mitte andmepunktide kogumisele X,Y koordinaadistikus vaid andmepunktid on assotseerunud unikaalsete eri päritolu koodidega. Andmeanalüüs kas FACS või mikroskoopia abil Pharmaseq (2002) tehnoloogia: -Uut tüüpi DNA mikrokiip ­ nanoülekandja. On väikseim kuubikujuline raadiosaatja- vastuvõja võimaldades üle kanda eri koode raadiosagedustel -Koosneb fotoelemendist, mälust, kellast, antennist ja kandjale kinnitatud oligodest ning võimaldab DNA analüüsi 3D kandes eri proove näit. mutatsioonide detektsiooniks -Odav (1/5 mikrokiibi hinnast) -Testi ajal viiakse ülekandjad lahusesse, mis sisaldab fluorokroomidega ühendatud DNA- d

    Molekulaardiagnostika
    Geenitehnoloogia arvestus I semester
    44
    docx

    Geenitehnoloogia arvestus I semester

    Diferentseerumine e spetsialiseerumine->spetrialiseerunud rakud. 55. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?  Kloneerimine on DNA, raku või geneetiliselt identse järglaskonna saamine, olemasolevate geenide koopiate tekitamine. DNA kloneerimine on teatud DNA lõigust koopiate tegemine, mida on võimalik teostada katseklaasis.  Organismide kloneerimine: reproduktiivne kloonimine – tehnoloogia, mida kasutatakse loomade genereerimiseks, kelle on samasugune DNA juba olemasoleva/olnud loomaga (lammas Dolly, esimene imetaja, kes klooniti täiskasvanud looma DNAst, suri kopsuvähki, eluiga keskmisest lühem). Terapeutiline kloonimine- ehk embrüo kloonimine – tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. Tänu indutseeritud tüvirakkudele on tähendus vähenenud.

    Bioloogia
    Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt
    20
    docx

    Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt

    TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukleiinhappe järjestus, mis

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    Füsioloogia kordamisküsimused 2014
    67
    docx

    Füsioloogia kordamisküsimused 2014

    Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate pro

    Füsioloogia
    Kordamisküsimused immunoloogia
    127
    docx

    Kordamisküsimused immunoloogia

    Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis  immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise 

    immunoloogia
    Rakubioloogia II kordamisküsimused
    49
    docx

    Rakubioloogia II kordamisküsimused

    RB II – KORDAMISKÜSIMUSED 1 – 7. LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurseid sidemeid LINC

    Rakubioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun