Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt) (0)

2. Rahvatulu
1. Tootmistegurid on sisendid , mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel.
2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta.
3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja , jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL
4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga.
5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga
6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P)
7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga
8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest.
9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile.
10. Tootmisfunktsiooni , mille üldine kuju on, tuntakse Cobb- Douglase tootmisfunktsioonina.
11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu.
12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC
13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga.
14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga
15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu
16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks .
17. Milline muutuja on tootmisfunktsioonide puhul tavaliselt konstantne , fikseeritud suurus? tootmistehnoloogia
18. Kasum võrdub kogutulud miinus kogukulud
19. Kasumit maksimeeriv firma palkab tööjõudu seni kuni MPL = W/P
20. Tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, kui: F(z·K, z·L) = z·Y
21. Laenude intressimäärad sõltuvad esmajoones laenuaja pikkusest, laenu riskiastmest, laenu käsitlemise meetoditest = kõigist ülaltoodutest
22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule
23. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on: 3%
24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8
3. Raha ja inflatsioon
1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste.
2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra
3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber , raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt
4. Bartervahetus eeldab tehingu osaliste vajaduste kahepoolset kokkulangemist
5. Raha millel puudub sisemine väärtus, nimetatakse sümbolraha
6. Kuld on näide nn kaup rahast, millel on sisemine väärtus. Kui riik võtab endale kohustuse vahetada ringluses olev paberraha vajadusel kulla vastu, siis sellist rahasüsteemi nimetatakse kullastandardi süsteem
7. Kvaasi- ehk näivraha täidab raha kui akumulatsioonivahend funktsiooni kuid seda ei saa kasutada maksevahendiks
8. Raha pakkumised on raha hulk majanduses, mida saab mõõta nn rahaagregaatidega.
9. Kui riigi KP ostab või müüb vabaturul väärtpabereid, nimetatakse seda lühendatult OMO ehk Avaturuoperatsioonid
10. Rahaagregaat M1 sisaldab lisaks sularahale väljaspool pankasid veel nõudehoiused ehk arvelduskontod ning tsekiarved ja reisitsekid
11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul.
12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus
13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks ( deflaator ) väljendab reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu)
14. Rahanõudluse funktsioon väljendab reaalraha koguse, mida inimesed soovivad enda käes hoida, mõjureid ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga
15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha
16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks
17. Reaalne intressimäär on nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe.
18. Avaldist i = r + p nimetatakse Fisheri võrrandiks ja see näitab, et nominaalne intressimäär võib muutuda kahel põhjusel : kui muutub reaalne intressimäär või kui muutub inflatsiooni määr.
19. Reaalne intressimäär, mida laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel on ex ante reaalne intressimäär, intressimäär, mis tegelikult realiseerub on ex post reaalne intressimäär.
20. Raha hoidmise alternatiivkulu on mõõdetav nominaalse intressimääraga
21. Kui inimesed peavad inflatsiooni tõttu sagedamini kasutama pangateenuseid, võtmaks raha oma pangakontodelt, siis kulu, mis sellega kaasneb, kannab piltlikult nime kingatallakulu, kui aga firmad peavad sagedamini korrigeerima oma toodetele kehtestatud hindasid, nimetatakse selliseid kulusid menüükulu
22. Majandusteadlased nimetavad reaalsete janominaalsete muutujate eraldatust klassikaliseks dihhotoomiaks, raha ebaolulisust ehk irrelevantsust reaalsete muutujate suhtes aga raha neutraalsuseks.
23. Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt = kõik eelpoolnimetatud on õiged
24. Bartervahetus nõuab vajaduste kahepoolset kokkulangemist
25. Dekreetraha on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus
26. Rahapakkumine suureneb, kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde
27. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud säästuhoiused
28. Fisheri võrrandi kohaselt on nominaalne intressimäär reaalse intressimäära ning inflatsioonimäära summa
29. Vastavalt Fisheri efektile põhjustab kõrgem inflatsioon nominaalse intressimäära suurenemise
30. Kui inflatsioon langeb 6-lt protsendilt 4-le protsendile, ceteris paribus, siis vastavalt Fisheri efektile nominaalne langeb 2 protsendipunkti ja reaalne intressimäär ei muutu
31. Õigesti prognoositud ehk oodatud inflatsioon kahjustab eeskätt: raha enda käes hoidjaid, inimesi, kes saavad tulusid mingi kindla, eelnevalt kokkulepitud nominaali alusel, mis määrati enne inflatsiooni avaldumist, restoranide omanikke = kõiki eelpoolloetletuid
32. Kui kartulid on ainuke kaup majanduses ja 1000 kilo kartuleid müüakse etteantud ajaperioodil ühikuhinnaga 0,15 rahaühikut ning raha kogus majanduses on 50 rahaühikut, siis raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus on: 3
33. Kui raha nominaalne pakkumine suureneb 6 protsenti, hinnatase kasvab 4 protsenti ning toodang tõuseb 3 protsenti, siis vahetusvõrrandi kohaselt raha tuluringluskiirus suureneb: 1 %
34. Kui raha pakkumine suureneb esimesel aastal 1% aastas ja pärast seda jääb edasiselt püsivaks, siis kvantitatiivse rahateooria kohaselt inflatsioonimäär : suureneb 1 protsendi võrra esimesel aastal ja seejärel pöördub tagasi oma algsele tasemele
35. Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav inflatsioonimäär 5 protsenti ning seejärel ilmneb, et tegelik inflatsioonimäär on 3 protsenti, siis ex ante reaalne intressimäär on 4 protsenti
36. Inflatsiooni valitsemise tingimustes võrdub raha hoidmise ( alternatiiv )kulu nominaalse intressimääraga, ex ante reaalse intressimäära ja oodatava inflatsioonimäära summaga
37. Reaalraha nõutav kogus sõltub nominaalsest intressimäärast, reaaltulust
38. Ootamatu inflatsiooni korral saavad laenuandjad kahju ning laenuvõtjad kasu seepärast et: ex post reaalne intressimäär on madalam kui ex ante reaalne intressimäär
39. Hüperinflatsiooni lõppemise tingimustes suureneb reaalraha kogus, sest oodatava inflatsioonimäära alanemine alandab nominaalset intressimäära ja see omakorda tõstab nõutava reaalraha kogust, mis võimaldab reaalsel rahapakkumisel suureneda vaatamata hinnataseme stabiliseerumisele
40. Kui raha nõudlusfunktsioon on, siis raha tuluringluskiirus on konstantne, rahanõudlus ei ole seotud intressimääraga, raha tuluringluskiirus on võrdub 2,5
41. Klassikalise dihhotoomia kohaselt rahapakkumine ei mõjuta reaalnäitajaid, hinnatase ja teised nominaalnäitajad on määratud rahaturu tasakaaluga, on raha neutraalne
42. Enamik majandusteoreetikuid nõustub väitega, et klassikaline mudel sobib kõige paremini käsitlema pikka perioodi
4. Avatud majandus
1. Netoeksport võrdub kodumaine kogutoodang Y miinus kodumaised kulutused (C+I+G).
2. Netovälisinvesteering võrdub summaga, mida kodumaised residendid on laenanud välismaale miinus summa mida välismaalased on laenanud meile.
3. Kui S–I ja NX on positiivsed on meil jooksevkonto ülejääk . Sellisel juhul oleme maailma finantsturgudel netolaenuandjad ja me ekspordime rohkem hüviseid kui impordime.
4. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali- ja finantskontost
5. Maksebilansi tehinguid , mille tulemuseks on raha sissevoog riiki, käsitletakse kui kreedit tehinguid. Tehingud , mis tingivad raha väljavoo, on deebet tehingud.
6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et väikese avatud majanduse jaoks on eelduseks ka täielik kapitali mobiilsus
7. Maailma intressimäära tõus põhjustab investeeringute vähenemist meie väikeses riigis. Kuna NX = S–I, siis I vähenemine põhjustab ekspordi suurenemise. Seega säästude vähenemine välismaal viib jooksevkonto
ülejäägile kodumaal.
8. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuuta relatiivne ehk suhteline hind.
9. Kui reaalne vahetuskurss on liiga kõrge, siis on välismaised kaubad suhteliselt odavad ja kodumaised kaubad aga suhteliselt kallid.
10. Nominaalne vahetuskurss sõltub reaalsest vahetuskursist ja kaupade hinnasuhtest. Kui kodumaine hinnatase tõuseb, siis nominaalne vahetuskurss e alaneb . Sellisel juhul on kodumaine raha vähem väärtuslik ja tema eest saab osta vähem välisvaluutat.
11. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalse muutusega reaalses vahetuskursis, millele on juurde arvestatud inflatsioonimäärade vahe
12. Nn „ühe hinna seadus“ rahvusvahelistel turgudel on seotud ostjõu pariteediga maailmaturul. Kõige lihtsamalt saab riikidevahelisi ostujõu võrdlusi teha big mac indeksi abil.
13. Kui rahvuslik kogutoodang Y=1000 ja kodumaised tarbimiskulutused kokku nii kodumaistele kui ka välismaistele toodetele ja teenustele on 900, siis netoeksport NX võrdub: 100
14. Kui kodumaised investeeringud ületavad kodumaised säästusid, siis võime täheldada negatiivseid netovälisinvesteeringuid, kaubavahetusbilansi defitsiiti
15. Olukorras kus maailma intressimäär on konstantne, valitseb täistööhõive ning algne väliskaubanduse ülejääk on null, toob avatud majanduse maksude alandamine (maksukärped) kaasa kaubavahetusbilansi defitsiidi , rahvuslike säästude kahanemise, negatiivsed netovälisinvesteeringud
16. Eeldame, et mõned suured avatud majandusega riigid vähendavad avaliku sektori kulutusi, mis toob kaasa maailma intressimäära alanemise. Mis aga kõige tõenäosemalt juhtub seetõttu väikeses avatud majandusega riigis? kaubandusbilansi defitsiidi suurenemine (või ülejäägi vähenemine)
17. Kui arvuti maksab USAs 1000 dollarit kui palju maksab seesama arvuti Mikrolandia riigis, mille valuuta nominaalne vahetuskurss on 2 Mikrolandia rahaühikut ühe dollari kohta (vastuste arvud on Mikrolandia rahaühikutes) 2000
18. Kui arvuti maksab riigis Makro 5000 kohalikku rahaühikut ja riigis Mikro 20000 kohalikku rahaühikut ning nominaalne vahetuskurss on 2 Mikrolandia rahaühikut ühe Makrolandia rahaühiku kohta, siis Makrolandia reaalne vahetuskurss on 0,5
19. Kui USA dollari reaalne vahetuskurss tõuseb, siis muutuvad välismaised kaubad USA kodanike jaoks odavamaks, USA netoeksport langeb, USA väliskaubanduse ülejääk kahaneb
20. Kui väikese avatud majandusega riigi valitsus tõstab üksikisiku tulumaksu määra, siis netoeksport suureneb
21. Kui mitmed avatud majandusega suurriigid sealhulgas USA tõstavad maksukoormust, siis USA netoeksport kasvab
22. Kui investeeringute nõudlus väikeses avatud majandusega riigis alaneb, siis netovälisinvesteeringud vähenevad
23. Kui Muppetlandia riigi valitsus seaks sisse kõrged tollid importkaupadele, siis pikal perioodil Muppetlandia reaalne valuutakurss tõuseb
24. Rahapakkumise kasvu aeglustumine Jaapanis toob kaasa USA dollari odavnemise võrreldes Jaapani jeeniga
25. Suure avatud majandusega riigis toob avaliku sektori kulutuste kasv ja/või maksukoormuse alandamine kaasa reaalse intressimäära tõusu, netovälisinvesteeringute alanemise, reaalse vahetuskursi tõusu
5. Töötus
1. Töötuse määra arvutatakse töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust ehk majanduslikult aktiivses rahvastikust.
2. Tööturg saavutab nn tasakaaluseisundis kui töötuse määr ei suurene ega ei vähene ning inimeste arv, kes leidsid töö (fU) peab võrdub inimeste arvuga, kes kaotasid töö (sE) , Keskmine töötuse tase, mis kujuneb majanduses pikas perspektiivis automaatselt ja millest väiksemaks on töötuse taset mis tahes poliitikaga väga raske muuta kannab nimetust töötuse loomulik määr
3. Friktsionaalne ehk siirdetöötus on reeglina lühiajaline töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega, kuna töötajad otsivad sobivamaid töökohti ja tööandjad paremaid töötajaid. Kui inimeste eelistuste muutumine toob endaga kaasa ka muutused hüviste nõudluses, mis omakorda põhjustab muutused tootmises ning kokkuvõttes ka tööjõu nõudluses, siis taolisi muutusi nimetatakse sektoraalseteks niheteks
4. Kui reaalpalk on kõrgemal tasakaalutasemest, siis tööjõu pakkumine ületab tööjõu nõudluse. Reaalpalkade jäikus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd leidnud inimeste määra.
5. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest a) enamikes riikides on kehtestatud miinimumpalk b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud ning c) firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikkusega töötajatele efektiivse palka.
6. Ametiühingutesse kuulujad ehk nn insiders on huvitatud võimalikult kõrgest palgatasemest, samal ajal aga need, kes ei kuulu ametiühingutesse ehk Ioutsiders leiavad, et nad saaksid tööd madalama palga korral.
7. Palka, mille korral töötajad töötavad täie pingega, nimetatakse efektiivseks palgaks ja see on kõrgem kui konkurentsi tingimustes kujunenud tasakaalupalk.
8. Riigid kus ametiühingute mõjujõud on suur on näiteks Rootsis, Taanis ja Soomes seevastu näiteks Eestis on amatiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal väike.
9. Ettevõtted kus kasutatakse kõrgema/efektiivse palkasid, püüavad sellega vähendada nii tööjõu voolavust kui ka ühtlasi minimeerida kulutusi uute töötajate värbamisele ning väljaõppele.
10. Aktiivne tööpoliitika püütakse ennetada töötuse tekkimise põhjusi ning üritatakse tasakaalustada tööturgu majanduspoliitiliste abinõudega. Seevastu passiive tööpoliitika tegeleb põhiliselt töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega.
11. Kõik järgnevad tööturumeetmed kuuluvad aktiivsete hulka välja arvatud: töötu abiraha
12. Töötuse loomuliku määra põhiliseks mõjuriks on töö kaotanute ja tööd leidnute määr
13. Tähistame tööjõu tähega L, tööga hõivatud inimeste arvu tähega E ning töötute inimeste tähiseks on U. Sellisel juhul on töötuse määr (L–E)/L, U/L, 1–(E/L) = kõik eelpoolloetletud avaldised on õiged
14. Kui töö kaotanute määr on s ja tööd leidnute määr on f ning tööturg on tasakaaluseisundis, siis töötuse määr on s/(s+f)
15. Tööturumeetmeks mis tõenäoliselt suurendab friktsionaalset töötust on töötu abirahade suurendamine
16. Friktsionaalset töötust majanduses suurendavad kõik asjaolud , välja arvatud reaalpalgad muutuvad jäigemaks
17. Friktsionaalse töötuse põhjusteks on aeg, mis kulub töötajatel töö otsimiseks
18. Majandusteadlased usuvad, et palkade jäikust põhjustavad ametiühingud ja kollektiivlepingud, miinimumpalga sedus (ed), efektiivsed palgad = kõik eelpoolnimetatud
19. Efektiivse palgateooria kohaselt maksavad firmad oma töötajatele kõrgemat palka, kuna makstes kõrgemat palka väheneb tööjõu voolavus
20. Sektoraalsed nihked teevad friktsionaalse töötuse paratamatuks
21. Kui reaalpalgad on tööjõuturu tasakaalu palgast kõrgemad, siis tööjõu pakutav kogus ületab tööjõu nõutava koguse
22. Ametiühingud aitavad kaasa struktuurse töötuse suurenemisele, kui palgad on ülalpool tasakaalutaset
6. Kapitali akumulatsioon
1. Solow kasvumudel näitab, kuidas kapitali kasv, tööjõu suurenemine ning muutused tootmistehnoloogias mõjutavad nii majanduse kogutoodangut kui ka selle kasvu.
2. Kapital ühe tööjõu ühiku kohta on tööjõu kapitalivarustatus, mida saab arvutada kapitali K ja tööjõu L jagatisena.
3. Toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku muretsemisel kui töö(jõu) kogus on konstantne, kannab nimetust kapitali piirprodukt MPK ja Solow mudelis on tegemist kahaneva piirproduktiga.
4. Seda osa kapitalist (tootmisvahenditest), mis langeb tootmisprotsessist välja, kulub, saab mõõta amortisatsiooni määraga
5. Tööjõu kapitalivarustatuse muut on arvutatav investeeringud „miinus“ amortisatsioon
6. Kapitali tasakaalulise ehk püsiseisundi taseme korral on tööjõu kapitalivarustatus muut võrdne 0-ga.
7. Kui kapitalivarustatus k on allpool kuldreegli taset, siis kapitalivarustatuse kasv suurendab toodangut/väljundit rohkem kui kasvab amortisatsioon ja püsiseisundi tarbimise tase väheneb.
8. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli taseme korral on investeeringute kõvera ja amortisatsiooni funktsiooni kõvera graafikute on võrdsed. See tähendab, et kuldreegli tasemel on investeeringud võrdne amortisatsioonimääraga.
9. Tarbimise püsiseisund c* on vahe kogutoodangu püsiseisundi ja amortisatsiooni püsiseisundi vahel.
10. Avaldis (d+n)k on nn investeeringute tasuvuspunkt mis väljendab investeeringute hulka, mis on vajalik hoidmaks kapitalivarustatust töötaja kohta konstantsena
11. Konstantse mastaabiefektiga tootmisfunktsiooni saab esitada kujul: F(zK,zL)=zY
12. Kui tootmisfunktsioon Y=F(K,L) on konstantse mastaabiefektiga, siis F(zK,zL)=zY, F(K/L, 1)=Y/L, γ=f(k) kus γ on toodang ühe töötaja ning k kapital ühe töötaja kohta = kõik eelpooltoodud variandid on õiged
13. Kapitali piirprodukt MPK kohta on õiged kõik väited , välja arvatud kui majanduses on kapitali vähe on ka MPK väga väike
14. Muutus tööjõu kapitalivarustatuses võrdub: investeeringud – amortisatsioon
15. Kui kapitali kasutusiga on 50 aastat, siis amortisatsioonimäär on: 2 % aastas
16. Majanduse püsiseisundis, kus rahvastiku kasv ning tehnoloogiline progress
puuduvad on kapitali hulk töötaja kohta konstantne, investeeringud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga ühe töötaja kohta, säästmine töötaja kohta võrdub amortisatsiooniga ühe töötaja kohta = kõik eelpoolnimetatud on õiged
17. Kapitalivarustatus ühe töötaja kohta suureneb tasakaalulises majanduses, kus
rahvastiku kasv ning tehnoloogiline progress puuduvad kui säästumäär suureneb
18. Kui tootmisfunktsioon y = k1/2, säästumäär s = 0,4 ning amortisatsioonimäär on 20%, siis tööjõu kapitalivarustatus tasakaalulises seisundis on: 4
19. Eelmises ülesandes kirjeldatud püsiseisundi korral on investeeringud ja
säästud ühe töötaja kohta: 0,8
20. Majanduse püsiseisundis olevas riigis kasutatakse poliitikaid, mis suurendavad säästumäära. Uues püsiseisundis võrreldes algsega ( seisundiga enne) toodangu maht töötaja kohta on suurem kui algselt
21. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k* gold olevas riigis saavutatakse
majanduse püsiseisundis kõrgeim tarbimise tase töötaja kohta
22. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k*gold . olevas mudelis, kus ei arvestata rahvastiku kasvu ning tehnoloogilist progressi on MPK=d
23. Kui tootmisfunktsioon y = k1/2, amortisatsioonimäär on 5%, kapitalivarustatus
on kuldreegli tasemel k*gold .=100, siis säästumäär s, mis maksimeerib tarbimise on 50 protsenti ehk 0,5
24. Kui jooksev kapitalivarustatuse tase töötaja kohta on väiksem kui kuldreeglile vastav tase ning valitsus rakendab poliitikaid, mis suurendavad säästumäära, siis tarbimine tase töötaja kohta esialgu langeb allapoole algset taset kuid viimaks ületab esialgse taseme
25. Vastavalt Solow kasvumudelile koos rahvastiku kasvumääraga n on muutus
töötaja kapitalivarustuses võrdne (ehk kapitali akumulatsioonivõrrandit esitab) sf(k)-(+n)k
26. Kui MPK on 0,25 ja kapitali hulk kasvab 2 ühikut, siis väljund suureneb: 0,5
7. Majanduskasv ja tehnoloogia
1. Kui näiteks mingil ajavahemikul töötajate efektiivsus E kolmekordistub, siis nüüd on üks töötaja sama tootlik nagu olid 3 töötajat algselt.
2. Püsiseisundis on kasvumäärad vastavalt Solow mudelile järgmised: kapitalil
efektiivse töötaja kohta on kasvumäär 0, väljundil töötaja kohta on
kasvumäär g ning kasvumääraga n+g kasvab kogutoodang
3. Kui lahutada piirproduktist MPK amortisatsiooni, siis saame kapitali puhaspiirprodukti.
4. Konvergentsiks nimetatakse kasvutempode lähenemist. Konvergentsihüpotees väidab, et madalama per capita kogutoodanguga riigid kalduvad kasvama kiiremini.
5. Kui riikide tasakaalulised kasvuteed on sarnased ja nad stardivad samalt püsiseisundi tasemelt, kuid erineva kapitali varuga, siis nad konvergeeruvad. Väiksema kapitali varuga riik kasvab kiiremini. Kui aga riikide
tasakaalulised kasvuteed on erinevad, siis nad ei konvergeeru.
6. Kui majandus on tegutseb olukorras, kus kapitalivarustatus on väiksem kui püsiseisundi kuldreeglile vastav tase, siis MPK –d> n + g . Sellisel juhul toob säästumäära suurendamine kaasa kapitali akumulatsiooni kasvu ning suurenenud majanduskasvu.
7. Kapitali vorm mida nimetatakse inimkapital on inimeste teadmised, oskused, kogemused.
8. Oluline erinevus eksogeensete ja endogeensete kasvumudelite vahel seisneb selles, et erinevalt Solow kasvumudelist, ei eeldata endogeensete mudelites tehnoloogia progressi eksogeensust.
9. Ülikoolide väljundiks on tootmistegur, mida võib nimetada teadmised. Sellist tootmistegurit saab vabalt kasutada mõlemas sektoris.
10. Kui R&D ehk teadus- ja arendustegevuse sotsiaalne tulumäär on kõrgem kui eratulumäär, siis peaks valitsus subsideerima teadus- ja arendustöid.
11. Solow mudelis koos rahvastiku kasvu (n) ja tehnoloogia progressiga (g) on väljundi püsiseisundi kasvumäär efektiivse töötaja kohta 0
12. Solow mudelis koos rahvastiku kasvu (n) ja tehnoloogia progressiga (g) on
kogutoodangu püsiseisundi kasvumäär n + g
13. Kahesektorilise endogeense majandusmudeli eeldusteks on kõik alljärgnevad, välja arvatud eksogeenne tehnoloogia progress
14. Kui kapitali piirprodukt MPK on 1/3, tööjõu piirprodukt MPL on 3 ja kapital suureneb 30 ühikut ning tööjõud kasvab 10 ühikut, siis väljund, toodang suureneb: 40
15. Majanduskasvu järsku langust 1970-ndatel aastatel võib seletada: naftahindade järsu tõusuga, beebibuumiga, uute ideede ammendumisega, majandusnäitajate mõõtmisprobleemidega = kõigi eelnevatega
8. Majandusfluktuatsioonid
1. Pikal perioodil on hinnad ja palgad paindlikud ning reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele. Lühiperioodil kalduvad hinnad ja palgad olema jäigad mingil ettemääratud tasemel.
2. Vastavalt klassikalisele mudelile, mis on seotud majanduse pika perioodiga, mõjutab rahapakkumine majanduse nominaalseid muutujaid, mitte aga majanduse reaalseid muutujaid.
3. Vastavalt Okuni seadusele võime esitada järgmised seosed: kui töötuse määr ei muutu, siis reaalne SKP kasvab ligikaudu 3 protsenti. Kui aga töötuse määr suureneb ühe protsendipunkti võrra, siis SKP kahaneb üldjuhul 2 protsenti.
4. Majandustsükli pöördepunktide ja vastavalt tõusu- või langusfaasile minekut, väljendavad erinevad majandusnäitajad erinevalt. Seepärast kasutataksegi tsükli indikaatoreid, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist, komplektidena juhtivatest, ühtivatest ning järel indikaatoritest
5. Juhtindikaatorid näitavad majandustsükli pöördepunktide saabumist ennetavalt
6. Rahapakkumise vähenemine põhjustab kogunõudluskõvera AD nihke alla vasakule ( kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus väheneb) ning rahapakkumise kasv toob kaasa AD kõvera nihke üles paremale
(kogunõudlus suureneb).
7. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAC on horisontaalne. Kuna lühiperioodil on hinnad jäigad, siis muutused kogunõudluses põhjustavad väljundi muutusi, kuid hinnatase jääb püsivaks. Kogunõudluse vähenemine lühiperioodil toob kaasa kogutoodangu (väljundi) ja tulude kahanemise, sest AS kõver on horisontaalne.
8. Kõikidele negatiivsetele pakkumisšokkidele on iseloomulik hindade tõus ja tootmiskulude suurenemine
9. Stagflatsioon on majanduse seisund, mille korral majanduse areng on seiskunud ( stagnatsioon ) ja areneb inflatsioon. Sellises seisundis eksisteerib inflatsioon koos töötusega
10. Vertikaalne kogupakkumisjoon rahuldab klassikalist dihhotoomiat vastavalt millele väljundi tase on sõltumatu rahapakkumisest. Taolist pika perioodi väljundi taset Y nimetatakse ka täishõive ehk loomulikuks kogutoodangu tasemeks.
11. Järgnevatest väidetest üks ei kehti fluktuatsioonide kohta muutused kogutoodangus ja tööhõives on regulaarsed ning etteennustatavad
12. Majandusteadlased eeldavad, et palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud, palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad, majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele = kõik nimetatud on õiged
13. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb.
14. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele
16. Mis alljärgnevast on vale: rahaautomaatide kasutusele võtmine põhjustas rahanõudluse suurenemise
9. Kogunõudlus ja IS-LM mudeli ülesehitus
1. IS-LM mudeli nimetuses tähistab IS „investeeringud“ ning „säästud“ ning IS kõver iseloomustab seda, mis toimub toodangu ja teenuste turul. LM aga kajastab mõisteid „ likviidsus “ ja „raha“ ning LM kõver kajastab raha nõudluse ja pakkumisega seonduvat. IS-LM mudeli loojaks peetakse Nobeli majanduspreemia laureaati John R. Hicks
2. Nn IS-LM mudelis on taskaalutulu tase määratud plaanitud kulutustega PE ja Y tegelike
kogukulutuste lõikepunktiga.
3. Vastavalt Keynesi majandusteooriale suureneb kogutulu rohkem kui suurenesid kogukulutused tänu multiplikaator efektile, kusjuures taoline efekt on omane kõigile eksogeensetele muutujatele. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 1/(1-MPC)=1/MPS pöördväärtus. Maksumultiplikaator on aga arvutatav seosena -(MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS
4. IS kõver väljendab intressimäära ja kogutulu vahelist kahanevat võrdelist seost. Intressimäära ja kogutulu
vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu
5. Kui investeeringud on intressitundlikud, siis IS kõver on suhteliselt lauge IS kõvera antud kuju tuleneb sellest, et intressitundlikud investeeringud põhjustavad kogukulutuste suure muutuse, mis omakorda põhjustab kogutulu tasakaalutaseme suure muutuse.
6. Fiskaalpoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav (range). Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika , mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on
majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil.
7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada
igapäevaseid kindlaid tehinguid; B) ettevaatusmotiiv on soov omada raha ettenägematuteks
juhtumiteks; C) spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma.
8. LM kõver väljendab seost tulutaseme ja intressimäära vahel. Mida kõrgem on tulutase, seda suurem on reaalraha nõutav kogus ja seda kõrgem on tasakaaluintressimäär. Konstantse kogutulu korral põhjustab rahapakkumise vähenemine intressimäära tõusu. Selle tulemusena nihkub LM kõver ülespoole/vasakule.
9. IS ja LM kõverate lõikepunkt näitab intressimäära ja kogutulu taset, mis rahuldab nii hüviste turu kui ka raha turu tasakaalutingimusi.
10. Keynesi rist seletab IS kõverat ja likviidsuseelistuste teooria seletab LM kõverat. IS kõver ja LM kõver moodustavad IS-LM mudeli, mis seletab kogunõudluse kõvera. Kogunõudluse ja kogupakkumise mudeli
kaasutatakse kasutavad majandusliku aktiivsuse lühiperioodi fluktuatsioonide analüüsimiseks .
11. Kui investeeringud, maksud ja avaliku sektori kulutused on konstantsed, siis plaanitud kulutuste joon PE on positiivse tõusuga ning arvväärtusega MPC
12. Mudelis Keynesi rist näitab 45-kraadi joon seda, et tegelikud kulutused on alati võrdsed kogutuluga
13. Kui kogutulu ületab plaanitud kulutusi, siis firmad vähendavad tootmist, kuna mitteplaneeritud varude akumulatsioon on positiivne
14. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T), siis avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 5
15. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning maksud alanevad ühe rahaühiku võrra, siis tasakaalutulu kasvab 4 rahaühikut
15. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning mõlemad, nii maksud kui ka avaliku sektori kulutused kasvavad ühe rahaühiku võrra, siis tasakaalutulu kasvab 1 rahaühiku võrra
16. Maksude vähendamine nihutab: plaanitud kulutuste kõvera ülespoole ja IS kõvera paremale
17. Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena IS kõver muutub laugemaks
18. IS kõver nihkub paremale, kui tulumaksumäär väheneb
19. Mis alljärgnevast põhjustab LM kõvera nihke paremale rahapakkumise suurenemine
20. LM kõver muutub järsemaks, kui rahanõudluse intressitundlikkus väheneb
21. IS-LM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist
22. LM kõver on vertikaalne, kui rahanõudluse intressielastsus on null
23. Rahapakkumise kasv nihutab: LM kõvera paremale
28. Põhjenda , miks iga järgnev väide on tõene. Missugused on raha- ja fiskaalpoliitika võimalused iga väite korral? a) kui investeeringud ei sõltu intressimäärast, siis IS kõver on vertikaalne
Vastus:laendav fiskaalpoliitika, rahapoliitika ei mõju (sest rahapoliitika mõjutab investeeringutele)
b) kui rahanõudlus ei sõltu intressimäärast, siis LM kõver on vertikaalne
Vastus: rahapakkumine=rahanõudlus, mis määrab kogutulu; fiskaalpoliitika ei mõjuta kogutoodangu, rahapoliitika mõjutab Y samapalju kui ta liigub/nihkub
c) kui rahanõudlus ei sõltu kogutulust , siis LM kõver on horisontaalne
Vastus: M/P=L(r), igale M/P on üks intressitase, kui intressimäär alaneb, siis LM nihkub allapoole.
10. Kogunõudlus ja is-lm mudeli rakendused
1. Fiskaalpoliitilised meetmed, mis suurendavad hüviste nõudlust ja plaanitud (kogu)kulutusi, nihutavad IS kõvera paremale ning fiskaalpoliitilised meetmed, mis vähendavad hüviste nõudlust, nihutavad IS kõvera vasakule.
2. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi G võrra, siis kulutuste kasv iga antud intressimäära korral põhjustab tänu multiplikaatori efektile kogutulu suurenemise suuremas ulatuses kui suurenesid avaliku sektori kulutused. IS-LM mudelis suurendab fiskaalne ekspansioon intressimäära ja tõrjub osa erainvesteeringuid välja. Sellist efekti nimetatakse väljatõrjeefektiks.
3. Kui riigi keskpank suurendab rahapakkumist, siis nihkub LM kõver paremale, kogutulud suurenevad ja intressimäär langeb/alaneb.
4. Artur Pigou rõhutas, et reaalraha kogus M/P on üks osa kodumajapidamiste jõukusest, rikkusest. Kui hinnad langevad ning reaalraha kogus kasvab, tunnevad tarbijad end rikkamatena ning kulutavad rohkem. Selline tõus tarbimiskulutustes põhjustab aga IS kõvera nihke väljapoole, mis toob omakorda kaasa kõrgema tulutaseme.
5. Ekspansiivne fiskaalpoliitika nihutab IS kõvera paremale, ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremale, ekspansiivne rahapoliitika alandab intressimäära ja stimuleerib investeeringuid.
6. Mundell -Flemingi mudel on väikese avatud majanduse mudel, mis põhineb IS-LM mudeli analüüsil. Peamiseks erinevuseks on see, et IS-LM mudeli korral on eelduseks suletud majandus, Mundell-Flemingi mudeli puhul aga avatud majandus.
7. Kapitali täielik mobiilsus tähendab seda, et kui on oodata kodumaiste ja välismaiste varade tulumäärade erinevusi, siis investeerijad investeerivad sinna, kus on oodata kõrgemat tulumäära. Kuna kapitali liikumisel ei ole piiranguid, siis tulumäärad tasakaalustuvad.
8. Mundell-Flemingi mudel sätestab, et ujuva vahetuskursi korral fiskaalpoliitika kogutulusid ei mõjuta. Fiskaalne ekspansioon põhjustab valuutakursi tõusu, vähendab netoeksporti ning kompenseerib tavalise
ekspansiivse mõju kogutulule.
9. Alandades vahetuskurssi teiste valuutade suhtes, võib keskpank läbi viia dealveeremise või vastupidi, tõstes oma ametlikku vahetuskurssi, viia läbi revalveerimise Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera väljapoole. Tulemus on analoogiline rahapakkumise suurenemisega ujuva vahetuskursi korral.
10. Kitsendava kaubanduspoliitika rakendamisel toob impordikvootide või tollide sisseseadmine importkaupadele kaasa impordi vähenemine ja netoekspordi suurenemine. Kaubanduspiirangute tõttu (impordikvoodid, tollid importkaupadele) nihkub IS* kõver üles paremale.
11. Avaliku sektori kulutuste suurenemine nihutab IS kõvera paremale tõstes intressimäära ja kogutulu
12. Maksukoormuse tõus nihutab IS kõvera vasakule alandades intressimäära ja kogutulu
13. Rahapakkumise kasv nihutab LM kõvera paremale tõstes kogutulu kuid alandades intressimäära
14. Kui keskpank vähendab raha pakkumist samal ajal kui maksud tõusevad, siis tasakaalutulu kindlasti alaneb
15. IS kõver nihkub paremale kui tarbijate usaldus majanduse tuleviku osas kasvab, firmad on tuleviku suhtes optimistlikud ning suurendavad investeeringuid kõikide intressimäärade juures, valitsus suurendab tulusiirdeid (transferte) = kõik eelpoolnimetatud on õiged
16. Kui inimesed soovivad hoida rohkem raha kõikide intressimäärade juures, siis raha nõudluskõver nihkub paremale, LM kõver nihkub ülespoole (vasakule), reaaltulu alaneb = kõik eelpoolnimetatud on õiged
17. Kõik järgnevad nihutavad kogunõudluskõvera AD paremale välja arvatud tulusiirete (transfertide) vähenemine
18. Kui algselt on kogutulu allpool täishõive taset (loomulikku taset), siis hinnatase järk-järgult alaneb, nihutades LM kõvera allapoole (paremale)
19. Suure Depressiooni põhjuseks peavad kulutuste hüpoteesi (spending hypothesis) pooldajad nii tarbijate kui ka firmade majandususalduse kahanemist, IS kõvera nihet alla vasakule börsikrahhe = kõik eelpoolnimetatud on õiged
20. Kui investeeringud on väga tundlikud intressimäära suhtes, siis IS kõver on lamedam
21. Väiksem tarbimise piirkalduvus MPC näitab, et avaliku sektori kulutuste multiplikaator on väiksem
22. Kogunõudluskõver AD on suhteliselt lame (tõusu absoluutväärtus on väike) kui MPC arvväärtus on suur
23. Mundell-Flemingi käsitluse kohaselt IS-LM mudelist toob vahetuskursi tõus kaasa netoekspordi kahanemise ja IS kõvera nihke vasakule
24. Kõik järgnevad väited on Mundell-Flemingi mudeli kohaselt õiged, välja arvatud IS* kõver on alla paremale langev kuna madalam vahetuskurss stimuleerib investeeringuid
25. Ujuva vahetuskursiga väikeses avatud majanduses on fiskaalpoliitika ebaefektiivne, kuna netoekspordi vähenemine teeb tasa kõik avaliku sektori kulutuste suurenemised või tarbimise kasvu
26. Ujuva vahetuskursiga väikeses avatud majanduses on toob monetaarne ekspansioon (rahapakkumise kasv) kaasa kõik järgnevad, välja arvatud madalamad intressimäärad
27. Kaubanduspiirangud ujuva vahetuskursiga väikeses avatud majanduses ei mõju, kuna vahetuskursi tõus korvab algse netoekspordi kasvu
28. Kui kullastandardi tingimustes müüb USA keskpank Fed untsi kulda 100 dollariga ning Inglise Pank müüb kullauntsi 50 naelaga, siis valuutade vahetuskurss fikseerub tasemel 0,5 naela dollar
29. Ekspansiivne fiskaalpoliitika fikseeritud vahetuskursi korral sunnib riigi keskpanka suurendama raha pakkumist et takistada vahetuskursi tõusu, suurendab reaaltuluvahetuskursi tõus korvab algse netoekspordi kasvu, viib lõppkokkuvõttes IS* ja LM* kõverate nihkele paremale = kõik eelnevad on õiged
30. Kui riigi keskpank proovib suurendada raha pakkumist fikseeritud vahetuskursi korral, siis kogutulu tase ei muutu, algne raha pakkumise kasv korvatakse kui keskpank säilitab algse fikseeritud vahetuskursi, LM* kõver nihkub küll alguses paremale, kuid seejärel uuesti tagasi vasakule oma algasendisse = kõik eelnevad on õiged
31. Kui riigi keskpank devalveerib valuuta, siis LM* kõver nihkub paremale ning netoeksport ja kogutulu kasvavad
32. Kitsendav kaubanduspoliitika fikseeritud vahetuskursside korral tõstab kogutulu taset
33. Põhiline põhjendus ujuvate vahetuskursside eelistamiseks oleks see, et ujuva vahetuskursi korral võimaldab rahapoliitikat kasutada ka teistel eesmärkidel kui fikseeritud vahetuskursi kindlustamine
34. Eeldame, et algne kogutulu tase on allpool pika perioodi tasakaalutaset. Mundell-Flemingi mudeli kohaselt seejärel hinnatase langeb, nihutades LM* kõvera paremale
35. Väikese avatud majanduse korral ja fikseeritud vahetuskursi tingimustes mõjutab fiskaalpoliitika kogutulu
36. Kui eeldada, et vahetuskurss on fikseeritud ja kapital on mobiilne, siis vastavalt IS*-LM* mudelile põhjustab valitsussektori kulutuste vähendamine nii IS* kõvera kui LM* kõvera nihke vasakule, kuna keskpank on sunnitud rahapakkumist vähendama
37. Fiskaalpoliitika on avatud majanduses võrreldes suletud majandusega vähem efektiivne, kuna osa kogutulu juurdekasvust kulutatakse importhüvistele
38. Kui nominaalne vahetuskurss tõuseb, siis väheneb netoeksport
39. Kui valuuta devalveeritakse, siis LM* kõver nihkub paremale ja netoeksport ning kogutulu suurenevad
40. Fiskaalpoliitikal on lühiperioodil suurim mõju kogutulu tasakaalutasemele fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses
11. Kogupakkumine ja inflatsiooni ning töötuse kompromiss
1.Jäikade palkade mudel selgitab lühiperioodi AS kõvera positiivset tõusu, sest lühiperioodil on nominaal palgad fikseeritud. Kui hinnatase ootamatult tõuseb, siis reaalpalgad langevad alla poole nende oodatavat taset ning firmad palkavad rohkem töötajaid ning nende kogutoodang kasvab.
2. Kui kogutoodang on kõrge, siis nõudlus hüvistele on suur. Need firmad, kus on paindlikud hinnad, tõstavad oma toodete hindasid, mis toob kaasa ka üldise hinnataseme tõusu. Mõju üldisele hinnatasemele sõltub aga sellest, milline on paindlike hindadega firmade osakaal.
3. Mittetäieliku informatsiooni mudel eeldab, et iga pakkuja toodab ainult ühte hüvist ja iga tarbija tarbib väga erinevaid hüviseid. Kuna hüviste hulk on suur, siis pakkujad ei suuda jälgida kõiki hindu, vaid ainult nende hüviste omi, mida nad ise toodavad.
4. Kui hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis kogutoodang/väljund on suurem kui väljundi loomulik tase. Kui aga hinnatase on madalam võrreldes oodatava hinnatasemega, siis toodang on väiksem
kui loomulik tase.
5. Jäikade palkade mudel eeldab, et nominaalpalgad on jäigad. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme tõus alandab reaalpalka ja tööjõud muutub odavamaks. Madalamad reaalpalgad võimaldavad palgata rohkem töötajaid. Täiendavalt palgatud töötajad toodavad rohkem toodangut.
6. Phillipsi kõver on teine tee väljendamaks lühiperioodi kogupakkumist. AS kõver näitab positiivset seost hinnataseme ja väljundi vahel. Kuna inflatsioon on hinnataseme muutuse määr ja hõive muutub
vastavalt kogutoodangu tsüklilistele kõikumistele, siis AS kõver vastab negatiivsele seosele inflatsiooni ja töötuse vahel.
7. Pakkumisšoki korral nihkub lühiperioodi Phillipsi kõver nihkub väljaspoole ning inflatsiooni ja töötuse vaheline kombinatsioon (kompromiss) halveneb.
8. Kui inimesed kujundavad oma hinnaootusi lähtuvalt möödunud perioodi inflatsioonist, siis on tegemist adaptiivsete ootustega. Ratsionaalsete ootuste mudelid eeldavad, et inimesed valdavad piisavalt informatsiooni ja nad suudavad inflatsiooni õigesti prognoosida. Tulenevalt sellest ei tee inimesed oma majanduslikes otsustes süstemaatilisi vigu.
9. Vastavalt modifitseeritud Phillipsi kõverale ei ole töötusemäär seotud mitte inflatsioonimääraga üldse, vaid vahega tegeliku ja oodatava inflatsiooni määra vahel. Kui tegelik inflatsioonimäär võrdub oodatava inflatsioonimääraga, siis võrdub tegelik töötusemäär loomuliku töötusemääraga.
10. Ratsionaalsete ootuste teooria kohaselt on võimalik inflatsiooni ära hoida, kui on täidetud kolm tingimust: tööturu tasakaal, orienteerumine tulevikuootustele, rahva usaldus poliitikute vastu.
11. Neli lühiperioodi kogupakkumise mudelit sisaldavad kõiki eeldusi, välja arvatud tööstuse illusiooni mudel
12. Jäikade palkade mudelis on jäigaks teguriks nominaalpalk
13. Kui SKP suureneb ja ei ole pakkumisšokke, siis jäikade palkade mudelis reaalpalgad langevad
14. Vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, kui hinnad ootamatult tõusevad, siis pakkujad järeldavad, et nende toodangu relatiivsed hinnad on kasvanud mis sunnib neid suurendama toodangut (väljalaset)
14. Jäikade hindade mudelis mõned firmad kohandavad koheselt hindasid vastavalt nõudluse muutustele, teised aga mitte
15. Vastavalt paindlike palkade eeldusele põhjustab ootamatu hinnatõus: tööjõu pakkumiskõvera nihke paremale
16. Kui kõik hinnad on jäigad, siis lühiperioodi pakkumiskõver on horisontaalne
17. Jäikade hindade mudeliga saab selgitada, miks muutuva kogunõudlusega riikides on lühiperioodi kogupakkumiskõver järsk (suure tõusuga)
18. Kõik neli kogupakkumise mudelit (jäikade ja paindlike hindadega mudel ning jäikade ja paindlike palkadega mudel) eeldavad ülespoole tõusvat SRAS kõverat, vertikaalset LRAS kõverat, et pikal perioodil on tegelik kogutoodang loomulikul tasemel = kõike eelpoolöeldut
19. Vastavalt Phillipsi kõverale sõltub inflatsioonimäär oodatavast inflatsioonimäärast, tegeliku ja loomuliku töötusemäära erinevusest, pakkumisšokkidest = kõigist nimetatutest
19. Phillipsi kõver nihkub koheselt ülespoole kui ilmneb negatiivne pakkumisšokk
20. Tavaliselt eeldatakse, et loobumismäär on ligikaudu 5. Kui inflatsioonimäära alandatakse 2 protsent-punkti võrra, siis kui palju väheneb SKP? 10%