Makroökonoomika Enesetestid Vastustega (0)

Makroökonoomika  sissejuhatus 
Äritsüklid: 
a. on põhjustatud intressimäärade tõusust 
b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel 
c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena  
d. on põhjustatud tehnoloogia arengust 
 
Enamik  Keynesi  koolkonna majandusteadlasi usub, et: 
a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius 
b. nii  monetaar - kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks 
c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks 
d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 
 
J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: 
a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile 
b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale 
c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse 
d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile  
 
Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, 
suurenemisele. Seega ei suurene: 
a. sisemajanduslik  koguprodukt  (SKP) 
b. üldine  hinnatase  
c.  töötus   
d. reaalne  kogutoodang  
e. tööhõive 
 
Klassikaline  majandusteooria : 
a. eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse  
b. käsitleb tööpuuduse esmase  põhjusena  liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega 
c. kohaselt ei saavutata täishõivet tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile 
d. lähtub Say seadusest, et igasugune pakkumine loob  iseendale  ka nõudluse 
e. eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki  täishõive  
f. kohaselt ei garanteeri  turud  automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset 
 
 
 
Klassikaline majandusteooria: 
a. ei  eelda  turgude iseregulatsioonivõimet ja peab võimalikuks Suure Depressiooni taolise kriisi võimalust 
b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega 
c. kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile  
d. lähtus Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse 
e. kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset 
f. eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive 
 
Klassikaline majandusteooria: 
a. ei eelda turgude iseregulatsioonivõimet ja peab reaalseks Suure Depressiooni taolise kriisi võimalust 
b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt kõrget palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega  
c. kohaselt ei saavutata tööturul täishõivet peamiselt turumajanduses toimuva konkurentsi tõttu 
d. lähtus Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse 
e. eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive 
f. kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset 
 
Majanduslik tõus: 
a. kestis alates 1932 aastast alates praktiliselt kuni II maailmasõja  alguseni  
b. väljendab negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel 
c. on nähtus, mille põhjusi ei suuda kaasaegne majandusteadus ära seletada 
d. järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu  
 
 
Makroökonoomika eesmärk on: 
a. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute  vigade  vältimiseks 
b. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade 
vältimiseks  
c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid 
vigu vältida 
d. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele 
 
Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: 
a. 10% - ni 
b. 15% - ni 
c. 20%- ni 
d. 25%- ni  
e. 30%- ni 
 
 
Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu 
loodavad: 
a. uusklassikalise koolkonna esindajad  
b. keynsliku koolkonna esindajad 
c. marksistliku koolkonna esindajad 
d. varimajanduse tegelased 
 
“Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima 
majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel  turgudel  pakkumine võrdub 
nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati  aktsepteerivad: 
a. uusklassikalise koolkonna esindajad  
b. plaanimajanduse korüfeed 
c. Keynesi koolkonna majandusteadlased 
d. monetaristid 
 
Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: 
a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise 
b. liberaalne ja avatud majandus  
c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine 
d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine 
 
J. F.  Kennedy  poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne”  majanduspoliitika  tähendas, et: 
a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi 
b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t.  nõudlus  suurenes) 
c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas 
d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses 
 
J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: 
a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat  
b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat 
c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat 
d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud  vabaturu  ideoloogiat 
 
.F. Kennedy poolt kasutusele võetud “pakkumispoolne” majanduspoliitika tähendas: 
a. alustati ettevõttetele subsiidiumite pakkumist 
b. pakuti kauplustekettidele abi hindade alandamiseks 
c. vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.)  
d. suurendati ettevõtete maksukoormust suurendamaks laekumisi eelarvesse 
 
 
Marshalli plaan oli: 
a. abinõude kompleks, mida Keynes pidas ainuvõimalikuks, selleks et väljuda kolmekümnendate aastate kriisist 
b. nn. “tähesõdade” programm, mis eskaleeris võidurelvastumist ja viis lõpuks NL lagunemiseni 
c. USA majandusabi Euroopa riikidele pärast Teise maailmasõja lõppu  
d. Euroopa Liidu loomise plaan 
 
Phillips’i kõver iseloomustab: 
a. IT lahenduste kasvu elektroonikatööstuses 
b. SKP suurenemist tänu töötuse vähenemisele 
c. inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost  
d. tööpuuduse ja tööhõive omavahelist seost 
 
Riiklikke väljaõppeõppe programme alustas: 
a. esimese asjana üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal 
b. USA president J.F.Kennedy administratsioon  
c. USA president G.W. Bushi administratsioon 
d. Egiptuse vaarao, keda ei suuda enam keegi meenutada 
 
 
 
Sisemajandusliku koguprodukti arvutamine 
Millised nendest  kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? 
a. prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit  
b. kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist Läti Hendriku autogrammiga "Liivimaa Kroonika" 
c.  klient  ostis väga väikese läbisõiduga kasutatud auto 
d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas 
 
Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? 
a. viimase kui ühe aasta jooksul toodetud toote turuväärtuste summa 
b. saadud tulu meetodil ( palgad , üürid,  intressid  ja  kasumid )  
c. elanike tarbimise alusel 
d. liidetakse kõik tehtud  investeeringud  kok 
 
Viletsuse e. diskomfordi indeks on: 
a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga 
b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga 
c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana  
d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 
 
Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? 
a. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik hinnaindeksit eiarvestata. 
b. see on hüpoteetiline suurus, millega iseloomustatakse kõikide maailma riikide summaarset SKP 
c. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja  kapital ) oleksid 
täielikult rakendatud  
d. potentsiaalne SKP on reaalse ja  nominaalse  SKP aritmeetiline keskmine 
 
Millistel tingimustel on võimalik, tegelik SKP on potentsaiaalsest SKP suurem? 
a. selline asi pole isegi teoreetiliselt võimalik 
b. üheks oluliseks faktoriks on nn. tööjõu "ülehõivatus". Tööjõu „ülehõivatus“ tekib siis kui üliõpilased töötavad õhtuti, 
tehakse massiliselt ületunde, palgatakse lapsehoidjad, et minna tööle jne.  
c. see on võimalik juhul kui  eksport  on vähemalt 25 korda suurem kui import 
d. võimalik ainult valdavalt põllumajandussaadusi tootvates maades 
 
 
 
Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? 
a. liidetakse inimeste poolt antud riigi territoorimil teenitud seaduslik ja ebaseaduslik tulu kokku 
b. teoreetiliselt võimalik aga praktiliselt ei kasutata, kuna infot pole võimalik kätte saada 
c. saadud tulu meetodi kohaselt jaotatakse SKP  neljaks  peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja 
netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse 
d. saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame 
tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa  
 
SKP arvutamisel kulutuste meetodil loetakse valitsuse ostude hulka: 
a. Väljamakstud lastetoetused 
b. Kõik valitsuse kulutused 
c. Kaupade ja teenuste ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil  
 
1,00/1,00 Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: 
a. jaehinna-, turhinna- ja kokkuleppehinnaindeksit 
b. tarbijahinna-, ostjahinnaindeksit ja SKP deformaatorit 
c. tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit  
d. universaalset makroökonoomilist indeksit 
 
Mitmel eri meetodil arvutatakse Eestis SKP väärtust? 
a. ainult ühel ja selleks on rahvamajanduse arvepidamise süsteem SNA (The System of National Accounts) 
universaalne meetod 
b. kahel meetodil ja nendeks on tehtud kulutuste ja saadud tulu meetod 
c. kolmel meetodil ja nendeks on tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine, 
kulutuste ja saadud tulu meetod  
d. vastavalt võimalustele, niipalju kui lähteinformatsiooni saadakse niipalju ka meetodeid kasutatakse 
Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? 
a. teoreetiliselt on see võimalik, kuid praktiliselt ei kasutata, kuna lähteinformatsiooni on väga keeruline kätte saada 
b. summeeritakse töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p) 
c. selgitatakse kõikide toodete lisandväärtus ja summeeritakse see 
d. kulutuste meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja 
netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse  
 
 
 
Mida peetakse silmas SKP arvutamisel investeeringute all? 
a.  investeering  on rahaliste vahendite  paigutamine  ainult ehitusse 
b. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult väärtpaberitesse 
c. investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse  
d. investeering on kõrghariduseks tehtavad kulutused 
Mis on  tarbimiskulud ? 
a. tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s  
b. tarbimiskulud on kõige väiksema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s 
c. tarbimiskulusid ei lisata SKP-sse, vaid neid hinnatakse sissetulekute kaudu 
d. tarbimiskulutuste hulka lisatakse kulutused kaupadele, mida tarbitakse üle aasta 
Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: 
a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid 
b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust 
c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju  
d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid 
e. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi 
Kuidas leitakse SKP deflaator? 
a. tarbijate ostukorvi alusel 
b. tootjate ostukorvi alusel 
c. SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest  
Kuidas leitakse reaalne SKP? 
a. arvutatakse reaalsete turuhindade alusel 
b. reaalset SKP-d ei saagi arvutada, kuna reaalset lähteinormatsiooni pole olemas 
c. reaalne  hinnaindeks  leitakse nominaalse SKP jagamisel hinnaindeksiga  
d. kõige lihtsamalt saaks nominaalset SKP ümber arvutada reaalseks hinnaindeksiga läbikorrutamise teel 
Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: 
a. hulgihindu 
b. jooksvaid turuhindu  
c. hinnaindeksiga korrigeeritud turuhindu 
d. arvutatakse spetsiaalse meetodi abil ilma, et hindu üldse kasutakse 
Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? 
a. Eestis arvutab SKP-d konjuktuuriinstituut 
b. Eestis arvutab SKP Majandusministeerium 
c. Eestis arvutab SKP-d  Statistikaamet   
d. Eestis arvutab SKP-d Eesti  Pank  
 
ISLM mudel 
 
Firma võttis aastase laenu intressiga 4%. Sama perioodi  inflatsioon oli 4.8%. Kui suur on reaalne  intress ? 
a. 4,8% 
b. -0,8%  
c. 4% 
d. 9,8% 
 
Firma laenas 100’000 eurot viieks aastaks intressiga 20% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta 
pärast? 
a.  100000  
b. 120000 
c. 248852  
d. 356000 
Firma laenas 100’000 € viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta keskmine hinnaindeks oli 13,7% aastas. 
Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? 
a. 100000 € 
b. 120000 € 
c. 136000 €  
FV = PV * (1+r)5 = 100000 * 1,36 
d. 156000 € 
 
Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? 
a. jah 
b. ei  
c. kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed 
 
Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et  intressimäär : 
a. tõuseb  
b. langeb 
c. ei mõjuta üldse intressimäära 
 
LM kõver iseloomustab olukorda: 
a. investeeringute turul 
b. tarbekauba turul 
c.  rahaturul  
 
d. keskturul 
IS kõver iseloomustab olukorda: 
a. investeeringute turul  
b. tarbekauba turul  
c. rahaturul 
d. keskturul 
 
Reaalne intressimäär: 
a. ei arvesta inflatsiooni mõju ja moonutab laenu  tegelikku  hinda 
b. kirjutatakse tavaliselt laenulepingusse 
c. võtab arvesse inflatsiooni mõju ja iseloomustab laenu tegelikku hinda 
 
Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: 
a. IS kõver nihkub paremale 
b. IS kõver nihkub vasakule 
c. IS kõver muutub laugjamaks 
d. IS kõver muutub järsemaks  
 
Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: 
a. IS kõver nihkub paremale 
b. IS kõver nihkub vasakule 
c. IS kõver muutub laugjamaks  
d. IS kõver muutub järsemaks 
 
Fiskaal-  elik  eelarvepoliitika on efektiivsem kui: 
a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge 
b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk 
 
c.  rahanõudlus  on intressitundlik 
d. investeeringud on intressitundlikud 
 
ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: 
a.  kogutulu  ja intressimäära tõusu 
b. kogutulu ja intressimäära vähenemist 
c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist  
d. rahanõudluse vähenemist 
Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: 
a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge  
b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk 
c. rahanõudlus on intressitundlik 
d. investeeringud on intressitundlikud 
 
Firma võttis aastase laenu intressiga 10%. Sama perioodi inflatsioon oli 4.8%. Kui suur on reaalne intress? 
a. 4,8% 
b. 5,2%  
c. 10% 
d. 14,8% 
 
Kas rahanõudluse vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: 
a. tõuseb 
b. langeb  
c. ei mõjuta üldse intressimäära 
 
Kas investeeringute suurenemine põhjustab IS kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: 
a. tõuseb  
b. langeb 
c. ei mõjuta üldse intressimäära 
 
Kas valitsuse kulutuste (G) vähenemine põhjustab IS kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: 
a. tõuseb 
b. langeb  
c. ei mõjuta üldse intressimäära 
 
Nominaalne intressimäär: 
a. ei arvesta inflatsiooni mõju ja moonutab laenu tegelikku hinda  
b. kirjutatakse tavaliselt laenulepingusse  
c. võtab arvesse inflatsiooni mõju ja iseloomustab laenu tegelikku hinda 
 
 
 
“Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab: 
a. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid 
hoiavad enda käes 
b. valitsuse poolset korraldust  sularaha  tehingute piiramiseks 
c. situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud 
d. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule 
tulla  
 
IS kõver nihkub paremale kui: 
a. intressimäär  alaneb  
b. tarbimise piirkalduvus väheneb 
c. säästmise piirkalduvus kasvab 
d. tulumaksumäär väheneb  
 
“Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab: 
a. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid 
hoiavad enda käes 
b. valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks 
c. situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud 
d. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule 
tulla  
 
Kui IS kõver lõikuks horisontaalse LM kõveraga, siis: 
a. rahapoliitika oleks efektiivne vahend töötuse vähendamiseks 
b.  fiskaalpoliitika  ei sobiks töötuse vähendamiseks 
c. rahapoliitika toetaks fiskaalpoliitikat töötus vähendamisel 
d. fiskaalpoliitika oleks sobiv vahend töötuse vähendamiseks  
 
LM kõver on vertikaalne kui: 
a. investeeringute intressielastsus on null 
b. rahanõudluse intressielastsus on null  
c. rahanõudluse sissetulekuelastsus oleks null 
 
 
Nõudlus ja pakkumine 
Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? 
a. Toob küll! 
b. Ei too!  
 
Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? 
a. ei  
b. jah 
 
Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: 
a. tööjõu nõudlus suureneb 
b.  tööpuudus  väheneb 
c. tööpuudus suureneb  
 
Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba  nõudluskõver  nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? 
a. Sel juhul on tegemist asenduskaubaga 
b. Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga 
 
c. Sel juhul on tegemist alaväärtusliku kaubaga 
d. Sel juhul on tegemist täiendkaubaga 
 
Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? 
a. ainult mitteelastse nõudlusega kaupu 
b. ainult elastse nõudlusega kaupu 
c. kui ühe kauba hinnatõus põhjustab teise kauba hinna tõusu 
d. kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust 
 
Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? 
a. nõudluskõver nihkub paremale 
b. nõudluskõver nihkub vasakule 
c. nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas  
 
d. nõudlus muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 
 
 
Kui antud kauba asenduskauba hind tõuseb, kas siis nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või 
pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? 
a.  Pakkumiskõver  nihkub paremale, seega  tasakaaluhind  ja kogus suurenevad 
b. Pakkumiskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad 
c. Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad  
d. Nõudluskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad 
 
Banaani kg hinna tõus 1,2 eurolt  1,5 euroni põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui 
suur on banaanide pakkumise hinna  elastsus  ja milline elastsusliik see on? 
a.  elastsuskoefitsient  e on 2,5 ja tegemist on elastse pakkumisega 
b. elastsuskoefitsient e on 0,4 ja tegemist on mitteelastse pakkumisega  
c. elastsuskoefitsient e on 0,4 ja tegemist on elastse pakkumisega 
d. elastsuskoefitsient e on 1 ja tegemist on ühikelastse pakkumisega 
 
Kui liberaalse majandusmudeli korral välisturu hinnad on madalamad kui siseturu hinnad, siis osa kaubast: 
a. eksporditakse 
b. imporditakse 
 
Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: 
a. tööjõu nõudlus suureneb 
b. tööjõu nõudlus väheneb  
c. tööpuudus väheneb 
 
Kui valitsus kehtestab ülemise piirhinna (hind ei saa kõrgemale tõusta, näiteks üür), kuid tasakaaluhind jääb 
sellest allapoole. Sel juhul: 
a. nõudlus on suurem kui pakkumine 
b. pakkumine on suurem kui nõudlus 
c. hinnad hakkavad kiiresti langema 
d. piirhind ei ole seotud tasakaaluhinnaga ja seetõttu efekt puudub 
 
Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Õige või vale väide. 
a. väide on õige 
b. väide on vale  
 
 
Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: 
a. pakkumine suureneb 
b. nõudlus tasakaalustub  
c. nõudlus suureneb 
d. tekib kauba puudujääk e. defitsiit 
 
Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? 
a. allahinnatud kaupu 
b. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele 
c. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele  
d. kaupu, mille ostmiseks ei jätku mitte kunagi raha 
 
Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? 
a.  kaubad , mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba 
b. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse suurenemise 
 
c. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse languse 
d. kaubad, mis võimaldavad ostjatel pärast ostu tegelda enesetäiendamisega 
 
Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? 
a. pakkumiskõver nihkub paremale 
b. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas 
c. pakkumiskõver nihkub vasakule  
d. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 
 
Kas antud kaupa tootvate firmade arvu suurenemine toob kaasa nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui 
jah, siis millises suunas? 
a. nõudluskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus väheneb 
b. pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus suureneb  
c. pakkumiskõver nihkub vasakule, tasakaaluhind tõuseb ja kogus suureneb 
d. nõudluskõver nihkub vasakule, tasakaaluhind langeb ja kogus väheeneb 
Kas antud kauba tarbijate arvu vähenemine toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning 
kui jah, siis millises suunas? 
a. pakkumiskõver nihkub vasakule, tasakaaluhind langeb ja -kogus väheneb 
b. nõudluskõver nihkub paremale, tasakaaluhind tõuseb ja -kogus väheneb 
c. nõudluskõver nihkub vasakule, tasakaaluhind langeb ja -kogus väheneb  
d. pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind tõusebb ja -kogus suureneb 
 
 
Kui antud kauba valmistamiseks kasutatava ressursi hind tõuseb, siis kuhu poole nihkub antud kauba nõudlus- 
või pakkumiskõver ning kuidas mõjutab see tasakaalu hinda ja -kogust? 
a.  Answer  1 Pakkumiskõver nihkub paremale, hind tõuseb ja –kogus väheneb 
b. Nõudluskõver nihkub vasakule, hind tõuseb ja kogus väheneb 
c. Pakkumiskõver nihkub vasakule, hind tõuseb ja –kogus väheneb  
d. Nõudluskõver nihkub paremale, hind tõuseb ja kogus väheneb 
Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 eurolt 1,8 euroni toob kaasa: 
a. nõutava koguse kasvu 2,5 % võrra 
b. nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra 
c. nõutava koguse kasvu 25 % võrra  
d. nõutava koguse kasvu 250 % võrra 
Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida: 
a.  elastsem  on pakkumine 
b. suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient 
c. elastsem on nõudlus 
d. mitteelastsem on nõudlus 
 
 
Kui kauba X hind alaneb 100 eurolt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult 
on nõudlus: 
a.  ühikelastne  
b.  mitteelastne  
c. elastne  
d. vähenenud 
 
Mida näitab nõudluse ja pakkumise teoorias elastsus? 
a. elastsus iseloomustab tootjate võimet kiiresti reageerida hindade muutumisele 
b. elastsus näitab, kui paljud müüjad ja ostjad reageerivad turutingimuste muutusele  
c. elastsus iseloomustab ostjate paindlikku käitumist turul 
d. elastsus iseloomustab teatud liiki kaupade deformeerumise võimet ilma purunemata 
 
Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne: 
a. nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus 
b. tarbijad on hinna muutuse suhtes tundlikud 
c. kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb 
d. nõudluse  hinnaelastsus  on väiksem kui 1  
 
 
 
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab: 
a. tarbijate reaktsiooni hinna muutustele  
b. nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb 
c. pakkumiskõvera tõusu 
d. tootjate reaktsiooni hinna muutustele 
 
Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et 
tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? 
a. bensiini hinna tõus peaks olema 0,5% 
b. bensiini hinna tõus peaks olema 1,0% 
c. Answer 3 bensiini hinna tõus peaks olema 1,5% 
d. bensiini hinna tõus peaks olema 2,0% 
 
Raudtee   juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 2 % võrra tõsta, kuna raudtee tulud on vähenenud.  Oponendid aga 
väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui piletihindu tõstetakse. Järelikult: 
a. mõlemad pooled  pidasid  nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel 
b. mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel 
c. raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks  
d. raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks 
 
Investeeringud 
Kas madalam reaalse intressi määr tingib suuremaid tarbimiskulusid ja väiksemaid säästmisi, ceteris paribus? 
a. Mitte mingil juhul! 
b. Nii see tõenäoliselt on! 
 
Kas suurem  netovara  põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi, ceteris paribus? 
a. Jah, sellepärast, et siis on inimestel aega rohkem kulutuste tegemeiseks. 
b. Jah, omanikel tekib suure netovara olemasolul tahtmine teha suuremaid kulutusi. 
c. Ei, kuna suure netovara hankimine võib põhjustada laostumise ning pole võimalik midagi enam kulutada! 
d. Jah kuna suure netovara omamine nõuab ka suuremaid kulutusi nende korrashoiuks! 
 
Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava  puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? 
a. Mitte mingil juhul! 
b. Tavaliselt küll! 
 
Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist 
S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! 
a. Vale! 
b. Õige! 
 
Netoinvesteeringuteks nimetatakse: 
a. koguinvesteeringute ja säästude vahet. 
b. säästude baasil ja laenude abil tehtud investeeringute vahet. 
c. koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. 
 
Investeerimisotsuseid mõjutab: 
a. investori kuri naine! 
b. valitsuse  monetaarpoliitika ! 
c. inflatsiooni tase! 
d. loodetav kasumi määr ja reaalne intress 
 
 
Kas loodetava kasumimäära langus: 
a. Suurendab investeeringute nõudlust. 
b. Ei mõjuta kuidagi investeeringute nõudlust. 
c. Vähendab investeeringute nõudlust. 
 
Kas reaalse intressimäära tõus: 
a. Suurendab investeeringuid! 
b. Ei avalda mõju investeeringutele. 
c. Vähendab investeeringuid. 
 
Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: 
a. Tõusva  majandustsükli  jooksul ilmselt loodetav kasum väheneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum 
suureneb. 
b. Polegi mingit mõju. 
c. Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum 
väheneb. 
 
Investeeringute piirefektiivsus näitab: 
a. miks vahel on mõistlik investeerimisel piiri pidada. 
b. investorite valmisolekut investeeringuteks! 
c. kas investeeringute tegemine on antud kasumimäära ja intressimäära juures mõistlik. 
 
Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu? 
a. kulutatakse kapital ära ja siis vaadatakse lui palju teda kulus. 
b. amortisatsiooni kaudu. 
c. kasutamiskulu (U) on protsendimäära (r) ja väärtuse languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib 
väljendada protsentides: U = r + d 
 
Mida näitab kapitali marginaalprodukt? 
a. näitab, miks investeerimine on kahjulik! 
b. iseloomustab seadmete kulumist! 
c. näitab kui palju saadakse suhtelist kasumit e. uutest masinatest saadud täiendava kasumi ja masinate 
maksumuse suhet. 
Rahateooria 
 
Mida kujutab endast barterkaubandus? 
a. kaubavahetus pikaajaliste lepingute alusel 
b. kaubavahetust, kus üks pooltest tasub järelmaksuga kauba eest 
c. barterkaubandus on kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine otse, ilma raha vahenduseta  
d. tehing, mis realiseerub tulevikus 
 
Kas paberraha on  kaupraha ? 
a. kindlasti on, kuna omab ka numismaatilist väärtust 
b. võib olla, kui raha peale on trükitud märge kaupraha 
c. ei ole  
d. ainult siis kui kauprahana kasutatakse hõbepaberit 
 
Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? 
a. üldjuhul ei kasutada, aga keelatud ei ole  
b. jah, kõikides riikides, mis on saanud abi Maailma Pangalt (WB) 
c. jah, kui tahetakse edendada barterkaubandust 
d. ainult siis, kui riigil on kavatsus raha devalveerida 
 
Mis on kaupraha? 
a. kauprahana on keelatud kasutada karusid, kuna see võib mõne äriosalistest ära süüa 
b. kauprahaks saab kasutada WTO-s registreeritud kaupu 
c. kauprahaks olid ehted, relvad, tööriistad, karusnahad, kariloomad jne.  
d. mingi salasõna või parool, mille teadmisel on võlad koheselt kustutatud 
 
Krediitraha  on raha: 
a. millega kustutatakse pangalaene 
b. polegi sellist raha 
c. mida saadakse krediidiasutustest laenu või liisinguna 
d. mida  keskpank  kulla vastu ei vaheta 
 
 
Millised on raha põhifunktsioonid? 
a. maksevahend  
b. väärtpaberi turu käivitamine 
c. akumulatsioonivahend  
d. elanike heaolu mõõt 
e. väärtuse mõõt  
 
Kas raha ülekandemehhanism kujutab endast: 
a. raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vaheliste seoste analüüsi 
 
b. internetil põhinevat rahvusvaheliste rahaülekannete turvalisuse tagamise süsteemi 
c. tavalist pankadevahelist arveldust 
d. pangatšekkide abil tasumist 
 
Mida mõistetaksee raha ajadimensiooni all? 
a. seda, et raha hakati valmistam juba iidsetel aegadel ja on kasutuses olnud kuni tänapäevani. 
b. aeg oleks neljas raha mõõde 
c. Iseloomustab seost tänapäeva ja tuleviku vahel, kuna majanduslepingud, optsioonid jne. sõlmitakse raha baasil  
 
Raha funktsioonideks on: 
a. säilivusfunktsioon, kunstifunktsioon ja akumulatsioonifunktsioon 
b. kapitaliseerimisfunktsioon, omamisfunktsioon ja kogumisfunktsioon 
c. maksevahend, väärtuse mõõt, akumulatsioonivahend  
 
Sobita küsimuse vastustega! 
Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud  väärtpabereid  (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik 
hoiuarved, reisitšekid) 
Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped,  rahaturu  fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, 
väikesed  tähtajalised   hoiused  (säästuhoiused 
Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised 
rahaturu vastastikuste fondide bilansid 
Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara  obligatsioonid , elanike 
valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid 
 
 
Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! 
Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 
1) Valuutahoiused 
200    
2) Sularaha ringluses 
 
15000 
3) Riigi  võlakirjad    
500 
4) Nõudmiseni hoiused 
 
4000 
5) Tähtajalised hoiused 
9000 
6) Aktsiad  
 
3000 
  
1.  M1 väärtus on 
19000 
2.  M2 väärtus on  
28000
 
 
Klassikalised majandusteadlased väidavad tavaliselt, et raha peidab tootmissfääri: 
a. turumajandusse 
b. hindade "loori taha"  
c. ehk sisulised omanikud  maksuameti  eest ära ja pole kelleltki makse nõuda 
d. nii ära, et seda ei leita üles 
 
Millest sõltub raha pakkumine? 
a. raha pakkumise suurus sõltub rahavõimendi väärtusest  
b. raha pakkumise suurus sõltub konkreetse panga heasoovlikusest 
c. raha pakkumise suurus sõltub raha baasi  suurusest   
d. raha pakkumise suurus sõltub raha soovijast, kas viimasel on relv kaasa või mitte 
 
Milleks peavad pangad omama reserve? 
a. täitmaks keskpanga nõuded kohustusliku  reservi  osas  
b. Head põhjust polegi, lihtsalt igaks juhuks 
c. Selleks, et katta ootamatult tekkinud sularaha nõuded ning võimalikud kahjumid  
d. selleks, et olla valmis kiirete laenude väljastamiseks 
 
Mida kujutab endast raha baas? 
a. raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja riigis tegutsevate fondibörside kaubeldavate aktsiate 
turukapitalisatsooni summa 
b. raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja  kommertspankade  kohustuslik ja täiendav  reserv  
 
c. raha baas on ligikaudu võrdne riigi SKP suurusega 
d. raha baasi leitakse ringluses olev raha ja lihtsa rahavõimendi mm* jagatisena 
 
 
Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust: 
a. et tema valmistamisel kasutatakse ohtrasti turvaelemente 
b. et raha kasutavad nii eraisikud kui ka juriidilised isikud 
c. et teda trükitakse või vermitakse väga hästi valvatud trüki- või vermimiskodades 
d. et teda ei saa toota erasektoris 
 
Raha ülekandemehhanism analüüsib: 
a. rahaülekannete täpsust ja kiirust kommertspanganduses 
b. rahaülekannete sisulisi põhjuseid 
c. miks vahel eelistatakse pangaülekannete asemel sularahas maksmist 
d. raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid 
 
Kui kommertspankade kohustuslik reserv on 8% , siis kui suur oleks lihtsa rahakordisti arvväärtus? 
12,5 
 
Kui kohustuslik reservi määr Rr = 20% ja pank peab hoidma reservis 1000000000 krooni, kui suur on siis panga 
nõudehoiuste suurus: 5000000000 
 
Ette on antud järgmine informatsioon:sularaha osatähtsus ühiskonnas on 30%,kommertspankade kohustuslik 
reserv on 15%,kommertspankade täiendav reserv on 11%. Milline on tegeliku rahakordisti arvväärtus?   2,3 
 
Missugust rahaturu regulatsiooni peetakse silmas keskpanga vabaturu operatsioonide all? 
a. keskpank otsustab raha pakkumist mõjutada ostes või müües spetsiaalseid väärtpabereid (bonde)  
b. keskpank hakkab müüma finantsturgudel oma reserve(kulda, kõikvõimalikke väärtpabereid jne.) 
c. keskpank hakkab müüma Balti jaama turul oma vara (kirjutuslaudu, arvuteid jne.) 
d. keskpank nõuab turu liberaliseerimist, et väliskapital saaks vabalt siseneda riiki 
 
Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: 
a. protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele  
b. millest kõrgemat ei tohi  kommertspangad  klientidelt küsida 
c. protsendimäära, millega keskpank ise laenab raha sisse 
d. protsendimäära, mis võetakse kasutusele siis, kui ei suudeta omavahel kokku leppida laenutingimustes 
 
 
 
Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine 
a. vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata.  
b. suurendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. 
c. ei mõjuta rahaturgu 
d. teeb röömu kommertspankadel, kuna nüüd on rahale hea rakendus leitud 
 
Kui keskpanga diskontoprotsent kasvab, siis: 
a.  rahapakkumine  rahaturul väheneb  
b. rahabaas suureneb 
c. rahabaas laguneb 
d. rahapakkumine rahaturul oluliselt kasvab 
 
Kui keskpank müüb väärtpabereid, siis: 
a. kommertspankade poolne rahapakkumine kahaneb  
b. kommertspankade poolne rahapakkumine suureneb 
c. sellel tegevusel pole mõju rahaturule 
d. väärtpaberite hinnad hakkavad tõusma 
 
Kui keskpank ostab väärtpabereid (bonde) rohkem, kui müüb, siis: 
a. see suurendab raha pakkumist  
b. see vähendab raha pakkumist 
c. võivad väärtpaberid kapitaliturgudel otsa lõppeda 
d. see ei oma erilist mõju rahaturgudele 
 
Kas diskontoprotsendi kahanemine vähendab raha pakkumist? 
Tõene 
Väär  
 
Kas keskpangad muudavad tihti reservimäära ja sellepärast kasutatakse reservimäära opertatiivse sekkumise 
vahendina raharurul? 
Tõene 
Väär  
 
Kas siis kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, siis on raha pakkumine 
eksogeenne? 
 Tõene 
 Väär  
 
Kas siis, kui raha pakkumine on täielikult eksogeenne, siis raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse 
põhjustajaks? 
 Tõene  
 Väär  
 
Kommertspankadele tähendab "üleöö  turg " võimalust: 
a. laenata “üleöist raha” üksteiselt katmaks lühiajalisi reservide puudujääke  
b. kaubelda vajaduse korral ka öösiti 
c. öisel ajal osta väärtpabereid mõnevõrra odavamalt kui päeval 
d. osta öisel ajal börsil mittenoteeritud aktsiad 
 
Kas "üleöö laenude" abil võivad pangad hoida täiendavaid reserve minimaalsel tasemel? 
 Tõene  
 Väär  
 
Finantsvõimendus kujutab: 
a. firma võlgade ja omakapitali suhet  
b. firma poolt antud laenude ja omakapitali suhet 
c. firma kasumi ja laenude suhet 
d. firma kasumi ja kahjumi suhet 
 
Kinnine   rahandus  tekib siis: 
a. kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse  
b. kui ettevõtte ei kasuta finantsinstitutsioonide abi 
c. kui ettevõte läheb pankrotti 
d. aktsionärid ise finantseerivad ettevõtte investeeringuid 
Makromajanduslikud mudelid 
 
Mida näitab tuluringkäigu mudel? 
a. tuluringkäigu mudel näitab, kuidas on kõige kasulikumalt võimalik raha teenida. 
b. tuluringkäigu mudel näitab sissetulekute vooge (liikumist) majapidamiste ja firmade vahel  
c. tuluringkäigu mudel näitab erinevaid investeerimisvõimalusi! 
 
Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: 
a. eeldatakse, et majandus koosneb ainult firmadest 
b. eeldatakse, et majandus koosneb ainult majapidamistest 
c. eeldatakse, et majandus koosneb ainult majapidamistest ja firmadest  
d. eeldatakse, et majandus koosneb riigiasutustest, mittetulundussektorist, majapidamistest ja firmadest 
 
Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: 
a. eeldatakse, et firmad toodavad väga palju erinevat kaupa 
b. eeldatakse, et firmad toodavad ainult tarbekaupa, mida majapidamised siis valikuliselt tarbivad 
c. eeldatakse, et firmad toodavad ainult ühte liiki kaupa, mis kujutab endast igaks otstarbeks mõeldud tarbekaupa  
 
Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: 
a. eeldatakse, et majapidamistel ei ole majanduslikke ressursse ning kogu nende sissetulek tuleb oma tööjõu 
müügist firmale 
b. eeldatakse, et majapidamistel on majanduslikke ressursse ning kogu nende sissetulek tuleb oma tööjõu müügist 
firmale  
c. eeldatakse, et majapidamised loobuvad oma tuludest vabatahtlikult 
 
Kui firmad toodavad rohkem kui nad müüvad, siis ... . 
a. ... varud kuhjuvad ja kui varud suurenevad üle soovitud taseme, siis hakkab firma neid tasuta jagama 
b. ... varud hakkavad vähenema, firma laiendab oma tegevust ning värbab uusi töötajaid töötajad 
c. ... varud kuhjuvad ja kui varud suurenevad üle soovitud taseme, lõpetab firma tootmise ja vallandab töötajad 
 
Kui firma müüb jooksval perioodil rohkem kui toodetakse, siis: 
a. juhul, kui selline tendents jätkub ka tulevikus peab firma hakkama vallandama töötajaid laoseisude säilitamiseks 
b. tuleb kiiresti müüki vähendada või koguni müük lõpetada 
c. juhul, kui selline tendents jätkub ka tulevikus peab firma palkama täiendavaid töötajaid toodangu mahu 
suurendamiseks   
 
 
 
Mida mõistetakse varureguleerimisprotsessi all? 
a. varureguleerimisprotsessi all antakse näpunäiteid, kuidas optimeerida teatud liiki logistilisi operatsioone 
b. varureguleerimisprotsessiga tahetakse vabaneda liigsetest varudest ja seismajäänud kaubast 
c. varureguleerimisprotsessi abil selgitatakse, miks turumajandus võib suunduda madalamale tasemele, vaatamata 
sellele, et on täieliku tööhõive tasakaal ja kogu toodang ostetakse  
 
Tasakaal turul eksisteerib siis kui: 
a. nii töötajad kui ka omanikud on kõige toimuvaga rahul 
b. firmad müüvad rohkem kui suudavad ning varude suurust ei suuda keegi jälgida 
c. kui firmad müüvad just nii palju kui toodavad ning varud jäävad soovitud tasemele  
 
Antud on võrrandsüsteem 
C = 120 + 0,75*Qd   
c = 0,75 
Io = 90 
Go = 60 
To = 40 
Potentsiaalse SKP väärtus on 972 (Q*). Arvuta toodud võrrandsüsteemi baasil: 
1. Tasakaalusissetulek Q',  
960 Q’ = A/(1-C) 
A = C0 + I0 + G0 – T0*c = 240  => 240/(1-0,75) = 240/0,25 
2. Kulumultiplikaator ksp,    
 
 
4 
ksp = 1/(1-C) 
3. Autonoomsete maksude  multiplikaator  kT, 
-3 
kT = - c/(1-C) = - 0,75/0,25 
4. Kui palju peaks muutma autonoomseid kulutusi, et SKP  lõhe  kaoks, 
3 
SKP lõhe = ∆Q = Q* - Q’ = 972 – 960 
∆I = SKP lõhe / ksp = 12 / 4 
5. Kui palju peaks muutma autonoomseid makse, et SKP lõhe kaoks. 
-4 
∆I = SKP lõhe / kT = 12 / -3 
 
Autonoomsed muutujad: 
a. sõltuvad sissetulekute suurusest 
b. sõltuvad väljaminekute suurusest 
c. ei sõltu sissetulekute suurusest  
 
Indutseeritud muutujad on sellised, 
a. mille arvväärtus oleneb energiaallikast 
b. mille arvväärtus ei sõltu  rahvatulu  tasemest 
c. mille arvväärtus sõltub rahvatulu tasemest  
d. mille arvväärtus sõltub elanike arvust riigis 
 
 
 
Keynesi  rist  ehk 45o joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: 
a. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on  tarbimiskulutused  väiksemad kui kasutatav tulu, seega 
esineb  säästmine  
b. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega 
esineb säästmine  
c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega 
esineb negatiivne säästmine 
d. kohta kuhu on maetud J.M. Keynes 
 
Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: 
a. planeeritud tarbimiskulutusi C 
b. planeeritud investeerimiskulutusi I 
c. planeeritud avaliku sektori (valitsuse) kulutusi 
d. planeeritud sääste s  
e. planeeritud netoeksporti (Z-X) 
 
Q/E mudel sisaldab endas: 
a. litsenseeritud ja autonoomseid muutujaid 
b. indutseeritud ja automaatseid muutujaid 
c. litsenseerimata ja automaatseid muutujaid 
d. indutseeritud ja autonoomseid muutujaid  
 
Q/E mudel on on täielikult orienteeritud majanduse: 
a. pakkumispoolsele küljele 
b. jagamispoolsele küljele 
c. nõudluspoolsele küljele  
d. nii nõudlus kui ka pakkumispoolsele 
 
Selleks et sissetulekute - kulutuste (Q/E) mudel kehtiks, on vaja teha alljärgnevaid lihtsustusi: 
a. peab eksisteerima tööpudus ja kuna Q/E mudel ei sisalda rahandussektorit, seega jääb ka raha analüüsi puhul 
täiesti kõrvale 
b. peab eksisteerima tööpudus ja kuna Q/E mudel sisaldab rahandussektorit peab alati arvestama inflatsiooni 
mõjuga 
c. peab eksisteerima vaba tööjõu piiramatu pakkumine,  kusjuures  see tööjõud kutsutakse tööle ilma hindadepoolse 
surveta ja kuna Q/E mudel ei sisalda rahandussektorit, seega jääb raha analüüsi puhul täiesti kõrvale  
 
 
 
Antud on  tarbimisfunktsioon C = 100 + 0,8*Qd. 
Leia: 
1. autonoomsete kulutuste multiplikaator,   
 
 
5 
ksp = 1/(1-c)    ksp = 1/(1-0,8) 
2. autonoomsete maksude multiplikaator,   
 
 
-4 
kt = -c/(1-c) 
kt = -0,8/(1-0,8) 
3. indutseeritud tarbimine juhul, kui kasutatv sissetulek Qd on 100 80 
c*Qd = 0,8*100 
4. kogutarbimine juhul, kui kasutatv sissetulek Qd on 100,  
180 
C = 100 + 0,8*100 
5. kogusäästmine juhul, kui kasutatav sissetulek on 500.   
0 
S = -C0 + (1-c) * Qd 
S = -100 + (1-0,8)*500 
 
Joonisel on toodud tarbimisfunktsioon. Leia selle joonise alusel: 
1. Millise tarbimistaseme Qd korral on tegemist tasakaalusituatsiooniga?   
800 
2. Kui suur on autonoomne tarbimine? C0   
 
 
 
 
100 
3. Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c?  MPC  0,875 c = - (C0/Qd) – 1 => c = - (100/800) -1 = - (0,125 - 1) 
4. Kui suur on indutseeritud tarbimine sissetulekutaseme 1000 ühikut juures? 
875 Qd = 1000 => c*Qd = 0,875*1000 
5. Kui suur on kogutarbimine sissetulekutasemel 2000 ühikut juures? 
 
1850 Qd = 2000 =>  
C = C0 + c*Qd = 100 + 0,875*2000 => C = 100 + 0,875*2000   
 
 
 
 
 
 
 
Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: 
a. autonoomsete kulude jagamisel indutseeritud kuludega 
b. kulutuste muutumist ühe inimese kohta 
c. tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga  
d. ruutjuurena kogukulutustest 
 
Margiaalne tarbimiskalduvuse  parameeter  näitab: 
a. tarbimise muutust ajas 
b. kui palju tarbivad jõukad riigid rohkem kui vaesed riigid 
c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral  
 
Tarbimisfunktsioon annab 
a. seose sissetulekute ja kulutuste vahel 
b. seose tarbija ja tootja vahel 
c. seose tarbimise ja rahvatulu vahel  
d. intressimäärade ja sissetulekute vahel 
 
Etteantud joonisel on säästufunktsioon. Leia selle joonise alusel: 
1. Autonoomne säästmine   
 
 
 
-100 
2. Autonoomne tarbimine   
 
 
 
100 
3. Säästulävi  
(millisest sissetulekutasemest on võimalik säästa) 
800 
 
4. Marginaalne tarbimisparameeter (c) 
 
 
0,875  c = - (C0/Qd) – 1 => c = - (100/800) -1 = - (0,125 - 1) 
5. Marginaalne säästuparameeter (s) 
 
 
0,125  1-c 
 
 
 
 
 
Säästufunktsioon iseloomustab situatsiooni: 
a. kus tarbijad, selle asemel, et säästa oma käsutuses olev sissetulek otsustavad selle hoopis kulutada 
b. kus tarbijad, säästavad kõik oma vahendid 
c. kus tarbijad, selle asemel, et kulutada oma käsutuses olev sissetulek otsustavad mingi osa sellest hoopis säästa  
Autonoomsete kulutuste kasv 
a. langetab tasakaalutaset 
b. ei mõjuta tasakaalutaset 
c. tõstab tasakaalutaset  
Majandustasakaal eksisteerib siis, kui 
a. varud on kasvanud piisavalt suureks ning pole vaja karta, et midagi puudu jääks 
b. ettevõtted on pidevalt  koormatud , kuna esineb katmata nõudlus 
c. kui kõik, mis toodetakse ka ära ostetakse  
d. kui keegi ei pea enam midagi tegema 
Tasakaalu korral on: 
a. ettekavatsemata varud suuremad nullist 
b. ettekavatsemata varud väiksemad nullist 
c. ettekavatsemata varud võrdsed nulliga  
d. ettekavatsemata varud võrdset planeeritud varudega 
Ette on antud tarbimisfunktsioon C = Co + 0,9*Qd. 
Arvuta: 
1. Kulumultiplikaator  
 
10 
ksp = 1/(1-c)   c = 0,9 
2. Marginaalne säästuparameeter  0,1 
1-c 
 
Kulumultiplkaator arvutatakse välja seosest. 
a. - c / (1 - c) 
b. - 1 / (1 - c) 
c. c / (1 - c) 
d. 1 / (1 - c)  
 
Nagu teada nimetatakse potentsiaalse ja tasakaalu (tegeliku) SKP vahet SKP lõheks. Selda tühikut on kõige 
lihtsam kaotada: 
a. maksukoormuse suurendamisega 
b. riiklike kulutuste vähendamisga 
c. tegelikult ei olegi seda võimalik kaotada 
d. autonoomsete kulutuste suurendamisega