MAJANDUSE ÜLIKOOLI KONSPEKT (0)

    MAJANDUS Kordamisküsimused
1. Mis on majandusteadus?  ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas piiramatuid vajadusi  rahuldatakse piiratud ressurssidega.  2. Nimeta majandusteaduse eeldused. ● Ratsionaalne valik, eelistused on püsivad, ceteris baribus-kõik muud faktorid  jäävad samaks 3. Mida tähendab alternatiivkulu?  ● Loobumiskulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind valikut tehes. saamata  jäänud kasu kui ressursse oleks kasutatud muul parimal viisil. (valimata valiku 
hind-valitud valiku hind) 4. Mis on nõudluse seadus? Kujuta joonisega. ●   Mida väiksemad on hinnad, seda suurem on nõudlus ja vastupidi. a 5. Mis on pakkumise seadus? Kujuta joonisega. ● Tingimustes samaks jäädes, pakkumine kasvab, kui hind kasvab ja vastupidi. 6. Milline seadus räägib toote hinna ja nõutava koguse seosest? ● Nõudluse seadus 7. Milline seadus räägib toote hinna ja pakutava koguses seosest?


● Pakkumise seadus 8. Milline seadus selgitab allahindluste mõju tarbijate ostukoguse suurenemisele?? ●  Nõudluse seadus 9. Kuidas kujuneb turuhind?? ●  Nõudluse ja Pakkumise kompromissina, nõudluse ja pakkumise  kõverate  lõikumispunktis. ostjad soovivad osta võimalikult odavalt, müüjad soovivad 
müüa võimalikult kallilt. 10. Millisel kahel juhul võib turg olla tasakaalust väljas? Puudujääk või ülejääk
11. Millisel juhul võistlevad müüjad omavahel, kuni jõutakse turu tasakaaluni?  ● Ülejääk 12. Millisel juhul võistlevad ostjad omavahel, kuni jõutakse turu tasakaaluni? 
Puudujääk
13. Kuidas turu "nähtamatu käsi" on seotud turu tasakaalu ja valitsuse sekkumisega 
turgu ● ? https://www.youtube.com/watch?v=ulyVXa-u4wE . Turg ise liigub tasakaalu  poole, valitsus ei pea reguleerima seda. 14. Mis on turu tasakaal?  ● Seisund,mille puhul nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. 15. Kuidas kajastub hinna muutuse mõju nõudluse ja pakkumise mudelis? ●  Mööda nõudluse kõverat D või pakkumise kõverat S 16. Kuidas kajastuvad muude faktorite (v.a. hinna) mõju nõudluse ja pakkumise 
mudelis?  ● Nihutab kõverat vastavalt vasakule või paremale 17. Kuidas tarbijate sissetuleku langus mõjutaks toote Nutella turuhinda?  ● Kasuta nõudluse ja pakkumise joonist. Nõudluskõver vasakule, tasakaalu punkt  muutub 18. Kuidas puidu hinna kallinemine mõjutaks puitmööbli turuhinda? Kasuta nõudluse 
ja pakkumise joonist.  ● Turuhind kallineks, kuna tootmine muutuks kallimaks, ning seeläbi ka ostetav  kogus oleks madalam kõrgema hinna tõttu. 19. Mis on nõudluse hinnaelastsus ehk hinnatundlikkus?  ● Näitab kuidas muutub toote/teenuse nõudlus, kui muutub hind. 20. Mis mõjutavad nõudluse elastsust ja kuidas?
1)Asenduskaubad -Mida rohkem on tootele asenduskaupu,seda elastsem on nõudlus.
2)Ajahorisont-Lühiajaliselt ei pruugi tarbijad reageerida hinnamuutustele 
(mitteelastne) Pikema aja jooksul võivad tarbijad leida rohkem asenduskaupu (elastne)
3)Spetsiifiline vs üldine toote kategooria.  
Üldine: Bensiin – vähe elastne
Spetsiifiline: Circle K bensiin – väga elastne
4) Esmatarbe- vs luksuskaubad (elastsem)
5) ostu suurus (suuremate ostude nõudlus elastsem)
21. Kuidas on nõudluse elastsuse koefitsiendid seotud käibega? 


● Nõudluse elastsuse mõõtmine ● Nõutava koguse % muutus jagatud hinna % muutusega ● Ed = Nõutava koguse % muutus / Hinna % muutus ● Ed = %∆Qd / %∆P ● Ed – nõudluse elastsus ● %∆ – keskmine protsendimuutus ● Qd – nõutav kogus ● P – hind ● %∆Qd = ∆Qd / Keskmine Qd ● %∆P = ∆P / Keskmine P ● %∆QD= Qpärast – Qenne / (Qpärast + Qenne): 2 ● %∆P = Ppärast – Penne / (Ppärast + Penne): 2 ● Ed =  %∆Qd / %∆P  ● Ed < 1, hinnatõus suurendab tulu - mitteelastne ● Ed > 1, hinnatõus vähendab tulu- elastne ● Ed=1, hinnatõusuga jääb tulu samaks - ühikelastne 22. Kui Nutella nõudluse elastsuse koefitsient on 1.2, siis mis juhtub selle toote pakkuja 
kogutuluga kui pakkuja tõstab hinda? ● Kogutulu väheneb 23. Mis mõjutavad pakkumise elastsust ja kuidas? ○ ·      Ühe toote tootmiskulu muutus-M.elastne kui tootmise suurendamine 
tõstab palju tootmiskulusid ühe ühiku pealt, elastne kui tootmise 
suurendamine ei tõsta eriti tootmiskulusid ühiku pealt ○ ·      Ajahorisont-lühiajaliselt m.elastne ja pikaajaliselt elastne (tootmist saab 
kohe suurendada vaid praeguse tootmisvõimekusega) ○ ·      Tootmissisendite vajadus-tootmissisend on tootmiseks kasutatav 
ressurss. Mida vähem on vaja tootmissisendit, seda elastsem on pakkumine 
(tikkude tootmise suurendamiseks on vaja vähe puid) ● Geograafiline ulatus- mida kitsam geograafiline ulatus, seda elastsem pakkumine- nt tallinnas on lihtne kütuse pakkumist suurendada (teiste linnade arvelt), Aga 
kogu maailma kütuse pakkumise tõstmine on raske (uute naftamaardlate leidmine) 24. Kujuta joonisega, kuidas näevad välja elastse ja kuidas mitteelastne nõudluskõver 
ning pakkumiskõver.


25. Nimeta neli peamist tootmissisendit.  ● Tööjõud - inimesed, kes valmistavad tooteid
●  kapital- vahendid toote valmistamiseks (hooned, masinad, raha)
●  maa-maa ja selle saadused (õunad, riis, piim,nafta)
●  ettevõtlikkus- võime kombineerida tööjõudu, maad ja kapitali kasulikult 26. Mis on piirprodukt, piirkulu ja piirtulu?  ● Piirprodukt-Toodangu koguse muutus peale uue ressursi lisamist  tootmisprotsessi.
Piirkulu-kulu muutus peale uue toote tootmist ● Piirtulu-näitab, kui palju muutub tulu, kui müüa ühe ühiku võrra rohkem 27. Milles seisneb kahaneva piirtootlikkuse ja kahaneva piirkasulikkuse seadus? Mis on
nende erinevus? ● Kahaneva piirtootlikuse seadus- Igast lisanduvast tootmissisendist saab lõpuks  aina vähem toodangut juurde. ● Kahaneva piirkasulikkuse seadus- Tarbija heaolu on suurim peale esimese ühiku  tarbimist. Iga järgnev toode toob kaasa aina väiksema lisanduva heaoluvõidu  28. Mis põhjustab piirtootlikkuse seadust lühiperioodis? ● Fikseeritud ressursid (nt pliit ja pott) 29. Milline on kasumi maksimeerimise tingimus täieliku konkurentsi ja milline 


monopoli korral? ● Kasumi maksimeerimine täieliku konkurentsi korral- Palju väikseid müüjaid, kes   üksinda   hinda   ei   mõjuta   (hinnavõtjad).   Firma   otsustab   vaid   koguse   üle. Kasum on maksimaalne kui: MR = P = MC ● Kasumi maksimeerimine monopoli korral.  Kasum on maksimaalne kui: MR = MC 30. Millise turu struktuuri puhul on ettevõte hinnakujundaja ja millisel juhul on 
hinnavõtja?  ● Monopol- hinnakujundaja ● Täielik konkurents- hinnavõtja  31. Millisel juhul keskmine kulu ühiku kohta (AC) on miinimum punktis? ● Miinimum keskmine kulu on punktis, kus AC lõikub MC-ga. Kui MC lõikub AC-ga, siis MC ei ole ei all ega üleval AC-st, seega AC on min. MC=AC 32. Mis on turu sisenemise ja väljumise tingimused pikal perioodil? ● P >AC (hind>Keskmine kulu) ● Kui turuhind on võrdne keskmise kulu miinimumiga siis kasum on null ja ei ole motivatsiooni ei siseneda ega väljuda turult. ● P = Min AC ● Aga   ei   tohi   alati   kohe   väljuma.   Prognoositud   (oodatav)   hind   P   peaks   olema piisavalt   kaua   suurem   kui   AC   et   katta   ära   sisenemiskulud.   Vaid   siis   tasuks siseneda.  P(oodatav) > AC ● Alati ei tasu turult kohe väljuda kui P < AC ● Prognoositud (oodatav) hind P peaks olema piisavalt kaua väiksem kui AC. Vaid siis tasuks väljuda.  P(oodatav) < AC 33. Nimeta kolm turu struktuuri. 1) Täielik konkurents - firma otsustab vaid koguse üle. toode on eri müüjatel  sarnane. palju väikeseid müüjaid ja ostjaid, kes üksinda hinda ei mõjuta. kerge 
ligipääs turule  2) Oligopoolne - toodet müüb väike arv suuri firmasid
3) Monopoolne  - toodet müüb vaid üks müüja, mõjutab hinda 34. Mis vahe on lõpptarbimisel ja vahetarbimisel? Too näiteid. ● Lõpptarbimine:   Toodete   ostmine   vaid   enda   tarbimiseks,   ei   kasutata   millegi tootmiseks ja müümiseks (näiteks ostsin endale võileiba, et kohe süüa). ● Vahetarbimine: Toodete ostmine mingi muu toote tootmiseks ja edasimüümiseks (näiteks ostsin liha, et toota kotlete)


35. Defineeri SKP.  ● Sisemajanduse koguprodukt on riigi piires aasta jooksul lõpptarbimiseks  toodetud kaupade/teenuste koguväärtus. 36. Mida SKP arvestab ja mida SKP ei arvesta?  ● arvestab- toodangut, riigisisest tootmist,kapitalikaupe.  ei arvesta vahetarbimist 37. Mis erinevus on nominaalsel ja reaalsel SKP-l? ● Nominaalne SKP koos inflatsiooniga- jooksevhindades ● Reaalne SKP ilma inflatsioonita ● Reaalne   SKP   näitab   palju   SKP   on   muutunud,   kui   toodete   hinnad   jääksid samaks-aheldatud väärtuses 38. Mis on SKP deflaator? (valem) ● SKP deflaator on kõige üldisem inflatsiooni mõõt   ● SKP deflaator=Nominaalne SKP / Reaalne SKP ●  Mõõdab tänast hinnataset võrrelduna baasaasta hinnatasemega. Baasaasta SKP  on alati 100. 39. Millega tüüpiliselt mõõdetakse inimeste elatustaset? ● SKP elaniku kohta mõõdab keskmist elatustaset. Inimeste heaolu mõõdik 40. Kuidas arvutatakse SKP-d kulumeetodil?  ● Tarbimine + Investeerimine + valitsuse kulud 41. Kuidas rahvastiku vanuseline jaotus mõjutab säästmist?  ● Elutsükli teooria - noorelt inimene laenab, keskeas säästab, vanas eas kulutab  sääste  ● palju noori ja vanu= vähe sääste
● palju keskealisi= rohkem sääste 42. Kuidas on majanduskasv seotud geograafiaga?  ● Majandus õitseb eelkõige veekogude äärsetes linnades, sest merel on kaupu  odavam transportida 43. Mis selgitab kõige paremini Põhja- ja Lõuna-Korea elatustasemete erinevust?  ● Kommunism ja kapitalism 44. Mis on Solow mudeli järgi pikaajalise majanduskasvu 3 peamist faktorit? 
1)ideed 2)kapital 3)inimesed 45. Miks kasvas peale II maailmasõda Saksamaa (sõja kaotaja) majandus kiiremini kui 
USA (sõja võitja) majandus?  ● Olemasolev vähene kapital suunati kõige produktiivsemate ülesannete jaoks,  füüsiline kapital ei vajanud kohest väljavahetamist peale sõda 46. Kui suur on majanduskasv punktis, kus investeeringud on võrdsed 
amortisatsiooniga? ● Majanduskasv on sellises punktis 0, sest kõik ressursid lähevad olemasoleva  ülalpidamiseks.


47. Mis stimuleerib Solow mudeli järgi peamiselt vaeste riikide majanduskasvu? ● Inimkapital ja füüsiline kapital. 48. Mis stimuleerib Solow mudeli järgi peamiselt rikaste riikide majanduskasvu? ● Uued ideed. 49. Millise prognoosi teeb Solow mudel vaeste ja rikaste riikide majanduskasvu kohta? ● Eeldusel, et riikides valitsevad sarnased institutsioonid, kasvavad vaesed riigid  kiiremini kui rikkad.  50. Kuidas saab ellu viia ekspansiivset ja kuidas kitsendavat fiskaalpoliitikat? ● Ekspansiivset – Valitsuse kulutuste G tõstmine või Maksude T alandamine
● Kitsendavat – Valitsuse kulutuste G langetamine või Maksude T tõstmine 51. Milline on ekspansiivse ja milline kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele? ● Ekspansiivne – kiirendab majanduskasvu
● Kitsendav – aeglustab majanduskasvu 52. Mis on situatsioonikohase ja automaatse fiskaalpoliitika erinevus? ● Situatsioonikohane – kogunõudluse ja SKP juhtimine läbi valitsuse kulutuste G  ja maksude T ● Automaatne – hakkab tööle ilma valitsuse sekkumiseta (progressiivne tulumaks,  töötu abirahad jne.) 53. Too näiteid negatiivsetest ja positiivsetest eksternaalsustest.
       Eksternaalsus- majandusliku tegevuse tagajärg kolmandatele osapooltele ● Positiivne: Mesinik peab mesilasi, et saada mett. Mesilased tolmeldavad  põllumehe õistaimi. ● Negatiivne: Suitsetamine vähendab õhu kvaliteeti mittesuitsetaja jaoks. 54. Nimeta Eesti riigieelarve suurimad tuluallikad. ● Käibemaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks. 55. Mis on Say ja Keynesi seaduse erinevus?  ● Keynes:Nõudlus loob enda pakkumise - Vähene nõudlus kahandab tootjate  motivatsiooni toota. Lühiajaliselt määrab majanduse suuruse nõudlus ● Say: Pakkumine määrab nõudluse- Iga pakkumine peab looma võrdväärse  nõudluse kusagil mujal majanduses- ei saaks majanduslangust ega kõrget 
tööstust üldse esinedagi. Pikaajaliselt määrab majanduse suuruse pakkumine 56. Millised on 4 nõudluse komponölkenti? 
1. Tarbimine(C) 2. Investeeringud (I) 3. Valitsuse kulutused(G) 4. Netoeksport(NX)
57. Kuidas saab alternatiivselt veel nimetada kasvumäära LAS kõveral?  ● Solow kasvumäär 58. Mida tähendab täishõive? ● Kuna potentsiaalne SKP ehk täishõive tähendab tööjõu täielikku rakendamist,  siis töötus on suhteliselt madal ja eksisteerib vaid loomulik töötus (4-6%)


59. Millal kasvab majanduses üle oma täispotentsiaali ja millal alla oma 
täispotentsiaali?  ● Üle, siis kui nõudlus on suur ja alla täispotentsiaali, kui nõudlus on väike 60. Milline kõver nihkuks reaalse AD-AS mudelis reaalse šoki korral?  ● LAS, negatiivse šoki korral vasakule, positiivse korral paremale. 61. Kuidas agregeeritud nõudluse suurenemine mõjutaks AD-AS mudeli järgi 
inflatsiooni ja reaalset SKP kasvu?  ● Reaalne SKP kasvab ja inflatsioon kasvab?(inflats ple kindel) 62. Kuidas mõjutab turu tasakaaluni jõudmist hindade paindlikkus?  ●  Hindade paindlikkus on turu tasakaaluni jõudmise eeldus 63. Kas turu "nähtamatut kätt" soosib pigem hindade paindlikkus või hindade jäikus?  ● Hindade paindlikkus 64. Kuidas kiirendada turu tasakaaluni jõudmise protsessi?  ● Kasutatakse fiskaal- ja rahapoliitikat 65. Mida tähendavad kaupraha, asendusraha ja usaldusraha?  ● Kaupraha- raha, millel on ka omaette väärtus (nt:sool, kasutati rahana, kuid  täitis ka söögitegemisel väärtust) ● Asendusraha- maksevahend mida kasutatakse alternatiivina domineeriva  valuuta asemel (nt:kuld, krüptovaluuta) ● Usaldusraha- Paberraha, ise ei oma väärtust vaid kokkuleppeline maksevahend 66. Kes emiteerib füüsilsit raha?  ● Keskpank 67. Nimeta raha funktsioonid.  ● Maksmisvahend,kogumisvahend, väärtuse hindamisvahend, laenamisvahend 68. Millest sõltub raha nõudlus? Tehinguvajadusest (Hindadest, reaaltulust),  
Likviidsuseelistustest (intressimääradest)
,.69. Defineeri 3 peamist raha agregaati. ● M0 ehk baasraha MB=reservid keskpangas
● M1 ehk kitsas rahapakkumine=sularaha + nõudmiseni hoiused
● M2 ehk laiem rahapakkumine= M1 + tähtajalised hoiused 70. Kuidas sisetekkeline raha pakkumine erineb välistekkelisest raha pakkumisest? ● Sisetekkeline rahapakkumine on majandusaktiivsuse tagajärg, välistekkeline  rahapakkumine aga põhjustab majandusaktiivsust. Välistekkeline ei sõltu 
intressimääradest, sisetekkeline sõltub rahanõudlusest ja intressimääradest. 71. Selgita kommertspankade rahaloome protsessi.  ● Kommertspangad loovad raha laenude andmisega. Iga deposiidi arvelt on neil  kohustuslik  reservmäär,mille määrab keskpank ning mida nad ei tohi omalt  poolt kasutada, ning ülejäänud laenavad välja, seeläbi teenides intressi. 72. Kuidas leida potentsiaalset raha kordajat ja kuidas leida tegelikku raha kordajat? 
(valemid) potentsiaalne-  ● mm= 1/RR
● Tegelik- mm=(1+Cr)/(Cr+Rr+Xr)     Cr=Cu/D, Rr=RR/D,  Xr=XR/D


73. Millised on sularaha osatähtsuse, kohustusliku reservmäära ja täiendava 
reservmäära valemid? ● Sularaha % (Cr)= sularaha/deposiidid (Cu/D)
● Kohustuslik reservimäär (Rr)= kohustuslik reserv/deposiidid (RR/D)
● Täiendav reservimäär (Xr)= täiendavad reservid/deposiidid (XR/D) 74. Miks tegelik raha kordaja on väiksem potentsiaalsest raha kordajast?
1) Pangad hoiavad täiendavat reservi
2) Kliendid võtavad sularaha pangast välja
75. Millised on rahapakkumise arvutamise valemid?                                                             
Ms = baasraha x tegelik rahakordaja (MB x mm) ● Ms = f(Md) 76. Kirjelda kolme peamist makroökonoomilist eesmärki, mille poole iga riik peaks 
püüdlema.  ● Madal töötus, madal inflatsioon, majanduskasv 77. Mida tähendab ekspansiivne ja mida kitsendav rahapoliitika?  ● Ekspansiivne- rahapakkumise suurendamine, tõstab lühiajaliselt  majanduskasvu. ● Kitsendav- rahapakkumise vähendamine, lühiajaliselt vähendab majanduse  kasvu. 78. Kuidas mõjutab SKP-d ekspansiivne ja kuidas kitsendav rahapoliitika?  ● Ekspansiivse korral SKP suureneb, kitsendava korral langeb. 79. Milline mõju on raha pakkumise suurendamisel lühiperioodis, tuginedes 
kvantitatiivsele rahateooriale? ● Raha pakkumise tõstmine tõstab lühiajaliselt SKP-d hindade jäikuse tõttu. 80. Milline mõju on raha pakkumise suurendamisel pikas perioodis, tuginedes 
kvantitatiivsele rahateooriale? ● Pikaajaliselt hinnad kohanduvad ja rahapakkumine tõstab ainult inflatsiooni. 81. Mis on euroala keskpankade inflatsiooni eesmärk? ● Hoida inflatsiooni 1-2% juures, et tagada hinnastabiilsus ja stabiilne  majanduskasv; kasumi teenimine intressitulult. 82. Nimeta kolm viisi, kuidas keskpank saab rakendada ekspansiivset rahapoliitikat. ● Kohustusliku reservmäära alandamine
● Valitsuse võlakirjade ost
● Diskontomäära alandamine 83. Nimeta kolm viisi, kuidas keskpank saab rakendada kitsendavat rahapoliitikat. ● Kohustusliku reservmäära tõstmine
● Valitsuse võlakirjade müük
● Diskontomäära tõstmine 84. Seleta intressimäärade ja investeeringute vahelist seost. 


Madalamate intressimääradega on soodsam laenu võtta ja investeerida laenuraha.
85. Millistel juhtudel IS-LM mudelis nihkuks IS kõver paremale ja millistel juhtudel 
vasakule? ● Ekspansiivse fiskaalpoliitika (valitsuse kulutuste suurenedes)G↑ korral 
paremale ● Kitsendava fiskaalpoliitika (maksude suurendamisel) T↑ korral vasakule 86. Millistel juhtudel IS-LM mudelis nihkuks LM kõver paremale ja millistel juhtudel 
vasakule? ● Rahapakkumise suurenemisel paremale
● Rahapakkumise vähenemisel vasakule 87. Kelle otsused mõjutavad IS-LM mudelis IS kõverat ja kelle otsused mõjutavad LM 
kõverat? ● Keskpank (LM) 
● Valitsus (IS) 88. Seleta ekspansiivse rahapoliitika mõju läbi IS-LM mudeli (joonis, sündmusteahelad 
sümbolitena, sündmusteahelad sõnades - nii hüviste kui ka rahaturul).  ● Rahapakkumise Ms suurenedes nihkub LM kõver paremale. Intressimäärad i  langevad, mis suurendab investeeringuid I ja see omakorda suurendab 
kogunõudlust Z ja kogutoodangut Y. 89. Seleta kitsendava rahapoliitika mõju läbi IS-LM mudeli (joonis, sündmusteahelad 
sümbolitena, sündmusteahelad sõnades - nii hüviste kui ka rahaturul). 
90. Seleta ekspansiivse fiskaalpoliitika mõju läbi IS-LM mudeli (joonis, 
sündmusteahelad sümbolitena, sündmusteahelad sõnades - nii hüviste kui ka 
rahaturul). ● Ekspansiivset fiskaalpoliitikat rakendades (kas valitsuse kulutuste suurenedes  või maksude langetamisel), nihkub IS kõver paremale, mille tulemusena 
kogutoodang Y ja intressimäär i tõusevad.
91. Seleta kitsendava fiskaalpoliitika mõju läbi IS-LM mudeli (joonis, sündmusteahelad 
sümbolitena, sündmusteahelad sõnades - nii hüviste kui ka rahaturul).  ● Kitsendavat fiskaalpoliitikat rakendades (kas valitsuse kulutuste kahanemine või maksude tõstmine), nihkub IS kõver vasakule, mille tulemusena kogutoodang Y 
ja intressimäär i langevad. 92. Kirjelda riigieelarve defitsiidi lahendamist läbi IS-LM mudeli joonise.
93. Mis on kaubandusbilanss?  ● Riigi ekspordi ja impordi rahalise väärtuse vahe 94. Mis on jooksevkonto?  ● Kõik tehingud riigi ja ülejäänud maailma vahel (v.a. finantsvaradega) 95. Kuidas on jooksevkonto ülejääk/defitsiit seotud finats- ja kapitalikontoga?  ● Jooksevkonto defitsiit tähendab, et finants- ja kapitalikonto on ülejäägis ja  vastupidi. 96. Kuidas on jooksevkonto ning finants- ja kapitalikonto seotud riigi välisvõlaga?   ● Jooksevkonto ning kaubandusbilansi defitsiit viitab riigi suurele välisvõlale ja 


finants- ja kapitalikonto ülejääk viitab riigi suurele välisvõlale. 97. Milles seisneb USA-Hiina kaubandussõda? Kas see on seotud pigem protektsionismi
või vabamajandusega?  ● USA tõstis Hiina suhtes tariife, kuna kartis, et Hiina „ostab“ USA ära. See oli  seotud protektsionismiga. ● Konkurents tehnoloogilisele juhtpositsioonile maailmas 98. Kas turu "nähtamatut kätt" soosib pigem protektsionistlik või vabamajanduslik 
kaubanduspoliitika? ●  Vabamajanduslik kaubanduspoliitika- kaubanduspoliitika, mis ei piira eksporti  ega importi 99. Mida näitab maksebilanss ja mis on selle komponendid?  Annab ülevaate maksetest, mida riik saab ja mida maksab välisriikidele. Näitab 
riigis kohustuste ja varade tasakaalu. 
Komponendid on: ●  jooksevkonto- kaubad, teenused, tulud, ülekanded
●  kapitali- ja finantskonto- finantsvarade ost ja müük
●  reservide konto - keskpanga reservid teiste riikide valuutadest. 100. Milline on aktsiate risk ja tulu võrreldes võlakirjadega?  ● Aktsiad on tulusamad kui võlakirjad, kuid võlakirjad on väiksema riskiga kui  aktsiad. 101. Millised faktorid mõjutavad vahetuskursse? 1) Eelistused
2) Sissetulekud
3) Hinnatase ehk inflatsioon
4) Intressimäärad 102. Mida tähendab vahetuskurss EUR/USD = 1.1?  ● Ühe valuuta hind (EUR) teises valuutas (USD) ehk 1 euro eest saab 1.1 dollarit 103. Kuidas rakenduvad nõudluse ja pakkumise seadused tööjõuturul?  1) Nõudluse seadus tööjõuturul - Kõrgemad palgad ehk suurem tööjõukulu  vähendab nõudlust töötajate järele. Madalamad palgad ehk väiksem tööjõukulu 
kasvatab nõudlust töötajate järele. 2) Kõrgemad palgad suurendavad tööjõu pakkumist. Madalamad palgad  vähendavad tööjõu pakkumist. 104. Millist nõudlust nimetada samuti ka tuletatud nõudluseks? ●  Tööjõu nõudlust-tööjõu nõudlus põhineb kaupade/teenuste nõudlusel. 105. Kirjelda detailselt, kuidas jaotub tööealine elanikkond. 
inimesed vanuses 15-74, kellel on töö, kes otsivad tööd, kellel ei ole tööd ega otsi 1) Majanduslikult aktiivne elanikkond - tööga hõivatud ja töötud
2) Majanduslikult mitteaktiivne elanikkond - ei ole võimelised töötama või ei soovi  töötada 106. Kuidas defineeritakse töötut?  ● Ilma tööta, otsib tööd, valmis 2 nädala jooksul tööle asuma, vanuses 15-74 107. Kes ei kuulu tööjõu alla? 


● Majanduslikult mitteaktiivsed - pensionärid, lapsed, vangid ja täiskohaga  õpilased, samuti sõjaväelased 108. Mis on töötuse määra, tööhõive ja tööjõus osalemise määra valemid?  1) töötuse määr = Töötud / (Töötud + Tööga hõivatud)
2) tööhõive määr = Tööga hõivatud / (Tööealine elanikkond)
3) tööjõus osalemise määr % = Tööjõud / (Tööealine elanikkond) 109. Kirjelda töötuse määra mustreid.  1) Ei ole kunagi 0% ega alla 3% - inimesed pidevalt sisenevad ja lahkuvad  tööturult 2) Kõrgem majanduslanguse ajal
3) Madalam majanduskasvu ajal 110. Defineeri ära töötuse kolm liiki.  1) siirdetööpuudus - majanduse struktuuri muutudes liiguvad töötajad ühelt  töökohalt teisele ja on vahepeal mõnda aega tööta 2) struktuurne tööpuudus - tööotsijate oskused või geograafiline paiknemine ei  vasta vabade töökohtade vajadustele (põhjustavad ka töötu abirahad) 3) tsükliline tööpuudus -  tavalisest suurem töötus, kui ainult osaliselt koormatud  tootmisvõimsuste tõtu on nõudlus tööjõu järele normaalsest madalam 112. Mida tähendab loomulik tööpuudus?  ● Täishõive - kõik ressursid on täielikult rakendatud ja majandus toimib  loomuliku tööpuuduse tingimustes, s.o. 4-6% töötuid. EI saa mõjutada läbi 
fiskaal- ja rahapoliitika 113. Millise tööpuuduse esinemisel on vajalik, et valitsus ja keskpank sekkuksid?         ●    Tsükliline tööpuudus 114. Kuidas teisiti nimetada tööturu ülejääki? Tööpuudus
115. Mis on inflatsioon? Üldine hinnataseme tõus, raha väärtuse langus
116. Millega mõõdetakse tavaliselt inflatsiooni?  ● Tarbijahinnaindeksiga (THI)-mõõdab kaupade/teenuste keskmist hinnataset 117. Kuidas on inflatsiooni seotud raha ostujõuga?  ● Inflatsioon langetab raha väärtust ehk ostujõudu. Liiga kõrge inflatsioon  vähendab säästetud raha ostujõudu. Sama raha eest saab vähem osta 
kaupu/teenuseid. 118. Mis on inflatsiooni ja deflatsiooni erinevus? ●  Inflatsioon on püsiv hindade tõus, deflatsioon on püsiv hindade langus 119. Mida tähendab disinflatsioon? ●  Inflatsiooni aeglustumine 120. Mida tähendab stagflatsioon?  ● Inflatsioon ja töötus kasvavad 121. Mis on inflatsiooni peamine põhjus?  ● Liigse paberraha käibele laskmine     
Kordamisülesanded


1. Ise remontides oma autot säästaks 500€, mida ei peaks automehhaanikule maksma. 
Auto parandamiseks kuluks endal ligi 8 tundi, mistõttu ei saaks oma põhitööd teha, kus 
teeniks tunnis 45€. Kas tasuks ise remontida või palgata automehhaanik? Selgita 
arvutustega. ●  Tasuks ise remontida, sest automehhaanik maksab rohkem, kui ta jõuaks  teenida 8 tunniga tööl olles. 8x45=360, 500-360=140 eurot võidab  
2. Kütuse hind tõusis 8% ja kütuse nõutav kogus langes 10%. Kui suur on kütuse 
nõudluse hinnaelastsus? Kas kütuse nõudluskõver on mitteelastne, elastne või 
ühikelastne? Mis juhtuks antud juhul kütuse tootjate kogutuluga? ●  ED=-0,1/0,08= -1,25,  ED(absoluutmärkide vahel)>1 (elastne, vähendab tulu)  
3. Snickersi hind tõusis 1€ pealt 2.5€ peale ja Snickersi nõutav kogus langes 10 000 pealt
2 000 peale. Kui suur on Snickersi nõudluse hinnaelastsus? Kas Snickersi nõudluskõver 
on mitteelastne, elastne või ühikelastne? Mis juhtuks antud juhul Snickersi tootja 
kogutuluga? ●  
4. Raha hulga kasv on majanduses 7%, raha ringluskiirus on 2% ja inflatsioon on 7%. 
Kui suur on nominaalne SKP ja kui suur on reaalne SKP?  
5. Kui palju suudaksid kommertspangad maksimaalselt raha luua 100-eurosest 
deposiidist kui kohustuslik reservmäär on 25%?


 
6. Kohustuslik reservimäär on 10%, sularaha on $400 mld, deposiidid on $700 mld ja 
täiendav reserv on $0.8 mld. Leia baasraha, tegelik raha kordaja ja raha pakkumine.  
7. Valitsus langetas maksumäärasid. Demonstreeri selle otsuse mõju reaalsele SKP-le ja 
intressimäärale läbi IS-LM mudeli joonise (näita noolega, milline kõver kuhu nihkub). 
Selgita läbi sümbolite ja ka läbi sõnade sündmusteahelaid nii hüviste- kui ka rahaturul. 
Mis juhtuks, kui valitsus oleks hoopis suurendanud maskumäärasid?
 
 
8. Valitsuse kulutusi vähendati. Demonstreeri selle otsuse mõju reaalsele SKP-le ja 
intressimäärale läbi IS-LM mudeli joonise (näita noolega, milline kõver kuhu nihkub). 
Selgita läbi sümbolite ja ka läbi sõnade sündmusteahelaid nii hüviste- kui ka rahaturul. 
Mis juhtuks, kui valitsus oleks hoopis vähendanud valitsuse kulutusi?
 
 
9. Keskpank langetas kohustuslikku reservmäära. Demonstreeri selle otsuse mõju 
reaalsele SKP-le ja intressimäärale läbi IS-LM mudeli joonise (näita noolega, milline 
kõver kuhu nihkub). Selgita läbi sümbolite ja ka läbi sõnade sündmusteahelaid nii 
hüviste- kui ka rahaturul. Mis juhtuks, kui keskpank oleks hoopis tõstnud 
kohustuslikku reservmäära?
 


10. Keskpank ostis valitsuse võlakirju. Demonstreeri selle otsuse mõju reaalsele SKP-le 
ja intressimäärale läbi IS-LM mudeli joonise (näita noolega, milline kõver kuhu 
nihkub). Selgita läbi sümbolite ja ka läbi sõnade sündmusteahelaid nii hüviste- kui ka 
rahaturul. Mis juhtuks, kui keskpank oleks hoopis müünud valitsuse võlakirju?
 
 
11. Keskpank tõstis diskontomäära. Demonstreeri selle otsuse mõju reaalsele SKP-le ja 
intressimäärale läbi IS-LM mudeli joonise (näita noolega, milline kõver kuhu nihkub). 
Selgita läbi sümbolite ja ka läbi sõnade sündmusteahelaid nii hüviste- kui ka rahaturul. 
Mis juhtuks, kui keskpank oleks hoopis langetanud diskontomäära?
 
 
12. Kanadat tabab majanduslangus. Demonstreeri läbi nõudlus ja pakkumise mudeli, 
mis juhtuks USA dollari väärtusega USD/CAD valuutapaari puhul. Kas USA dollar 
Kanada dollari suhtes kallineb või odavneb? Kas nüüd saab ühe USA dollari eest 
rohkem või vähem Kanada dollareid?   
13. Hõivatuid on 81 miljonit, tööjõus osalemise määr on 75% ja tööhõive määr on 
67,5%. Leia töötute ja mitteaktiivsete arv.