Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intressimäär, kapital, töötuõudlus, inflatsioon, töötaja, kogutulu, töötusominaal, hinnatase, kogutoodang, investeeringud, sääst, vahetuskurss, palgad, püsiseisund, mudelisominaalne, inflatsioonimäär, amortisatsioon, väljund, kogunõudlus, fiskaalpoliitika, pank, piirprodukt, tootmisfunktsioon, kuld, keskpank, reaalrahaominaalseTeema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad
12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17
Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine
Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konvergents ● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul vähenema
J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: a. sisemajanduslik koguprodukt (SKP) b. üldine hinnatase c. töötus d. reaalne kogutoodang e. tööhõive Klassikaline majandusteooria: a. eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt ei saavutata täishõivet tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d. lähtub Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse e
Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks;
3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ....................
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS...........................................................................
, kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19. Inimesi, kes arvavad, et vabu töökohti ei ole ning seetõttu on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, nimetatakse...heidutatud...töötajateks 20
: - Kaitsev roll (politsei ülesanded, autoriõigused nt) - Efektiivsuse suurendamine - Võrdsuse suurendamine · Turutõrked, välismõjud · Öeldes, et riik saab turu tulemust parendada ei tähenda, et iga riigi tegevus seda teeb (olemas ka riigitõrked). VIII Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid · Elatustasemed erinevad riigiti ja muutuvad ajas · Põhjus: tootlikkus ja muutus selles · Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe ühiku aja kohta · Tootlikkuse kasv determineerib riigi/rahvuse sissetuleku kasvu IX Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha · Hindade kasv = inflatsioon · Inflatsiooni põhjused: - Raha hulga kasv - Tootjahindade kasv - Administratiivsed muudatused - Hinnad maailmaturul - Sokid X Inflatsiooni ja töötuse seos · Valitsus suurendab raha hulka majanduses ->inflatsioon. Samas väheneb (vähemasti lühiajaliselt) töötus.
tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. RESSURSID Tootlikud ressursid e tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Maa, kapital ja töö. Maa - hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, metsad, veeressursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitised, seadmed, materjalid). Kapital luuakse varasema majandustegevuse käigus. Kapitali loomine nõuab valiku tegemist praeguse ja tulevase tarbimise vahel. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nim investeerimiseks.
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad
2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ...............
ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B
muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Elastsuskoefitsendid : · Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb. Koguse suhteline muutus > hinna suhteline muutus. Nõudlus on elastne. · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. Nõudlus on ühikuelastne. Hinna tõusul jääb kogutulu samaks. · Kui E < 1, madalamad hinnad. Hinna tõusul kogutulu suureneb, muidu väheneb. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on
inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal
4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
muudel võrdsetel tingimustel on: a. laenunõudlus väiksem b. laenunõudlus suurem c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik seda ka anda d. laenuandmist võimatu prognoosida 6. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: a. hinnad-valuutakursid-hinnad b. hinnad-palk-hinnad c. valuutakurss-töötus-valuutakurss d. hinnad-intressid-hinnad e. hinnad-hinnad 7. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: a. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega b. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris c. hinnatõusuga antud riigis d. töötuse suurenemisega antud riigis 8. Hüperinflatsioon kujutab endast: a. kiiret hinnalangust, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse b. aeglast hinnalangust c. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsku hinna tõusu, millel on
2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d
Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida. Joonise järgi on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed
koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Elastsuskoefitsendid : · Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. · Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4
10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu vale b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e
Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu.
3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks.
annaabi.ee 
