Makro testid (0)

Teema 1 Hindelised testid  1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb  2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu  3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang  4. Kui  nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis  reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti.  5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon  6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad  isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise  aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse  residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP 
arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil 
loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute võimalikud alarühmad on: ettevõtete  püsiinvesteeringud, ehitusinvesteeringud ning varu investeeringud ehk investeeringuid 
varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval 
ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised  muutujad. Need muutujad võetakse mudelis ettenatuna, fikseerituna. Endogeensed 
muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse 
mudeli siseste muutujatena.  10. Tootmismeetod on koguprodukti arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust  maha amortisatsioon    .  VALE(peab olema vahetarbimine) 11. Eesti Statistikaameti määratluse järgi ei kuulu tööga hõivatute hulka ettevõttes töötavad  omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed ning töövõtulepinguga töötavad isikud. 
VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul  kehtinud hindades“ ning reaalset SKP ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti
näitajat; Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud koguprodukt, Nominaalne SKP 
on inflatsiooniga korrigeerimata SKP.


13. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nimetatakse tööjõuks ning see jaguneb töötajateks  ning töötuteks, Töötuse määr on töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust 14. Suure Depressiooni 1929 kuni 1933 kohta USA-s ei kehti järgmine väide: üldine  hannatase kasvas aastas keskmiselt 6 kuni 8% (KEHTIVAD: töötuse määr 
tõusispeaaegu 25%; kasutatav isiklik tulu langes rohkem kui 26%; depressioon algas 
1929.aastal börsikrahhidega) 15. Kui SKP deflaator 2009. aastal oli 125 (1,25) ja nominaalne SKP oli 15 miljardit, siis  2009 aasta reaalne SKP on: 12 mljrd (15/1,25) 16. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja  arvatud:  korporatsioonide akstsiade ostmine (LOETAKSE: ettevõtete kuulutused uuele
sisseseadele ning uusehitustele; kodamajapidamiste kulutused uuselamuehitustele; 
muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi  18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on:  varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset  osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse  piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust  apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. 
Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 rahaühikut 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne  SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja  arvatud: korporatsioonide aktsiate ostmine 6. Eeldame, et 2004 aastal maksis keskmise, tüüpilise leibkonna ostukorv 14000 rahaühikut  selle aasta jooksvates hindades, seesama ostukorv maksis aga 2009. aasta hindades 21000
rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates 
hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004. aasta hindades 


15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 
2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana:  150 (1,50) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise  rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71,5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset  osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: vastab üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud  tingimustele 10. Eksogeensed muutujad:  on fikseeritud ja mudeli välised Harjutus  1. Inflatsiooniga korrigeeritud SKP näitaja on: reaalne SKP 2. Pikal perioodil reaalne SKP .................. ja reaalse SKP kasvumäär .................. kasvab;  kõigub 3. Milline järgnevatest majandusnäitajatest on voomuutuja? Sissetulek 4. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis  investeeringud .............................. ja tarbimine (tarbimiskulutused) ...................................
vähenevad; suureneb 5. Oletame, et autode komplekteerimistehas ostab erinevaid detaile, sõlmi, agregaate 10000  rahaühiku eest, maksab tehase töötajatele palka 10000 rahaühikut ning müüb auto 22000 
rahaühiku eest (kõik näitajad per auto), siis selle tehase poolt loodud lisandväärtus auto 
kohta on: 12 000 rü VA = 22000 – vahetoodang ehk 10000 = 12 000 rü 6. Oletame, et õunte ühikuhind 2002 aastal oli 0,5 rahaühikut ning 1 rahaühik 2009 aastal,  samas kui apelsinide ühikuhind oli 1 rahaühik 2002 aastal ja 1,5 rahaühikut 2009. Kui 
2002 aastal toodeti 4 ühikut ja 2009 aastal 5 ühikut õunu ning 2002 aastal oli apelsinide 
toodang 3 ühikut ja 2009 aastal 4 ühikut, siis reaalne SKP oli 2009. aastal 2002 aasta 
püsivhindades: 6,50 rü õun 5×0,5 + apelsin 4×1 = 6,5 rü (kogused 2009 ja hinnad 
2002) 7. Kui jooksevhindades SKP on 5465 miljonit rahaühikut (rü), tarbimiskulutused 3657  miljonit rü, investeeringud on 741 miljonit rü ning avaliku sektori ostud 1098 miljonit rü,


siis netoeksport on ............ (miljonit rü): ‒ 31 SKP = C + I + G + NX 5465 = 3657 + 741
+ 1098 + NX NX = −31 8. Kasutatav isiklik tulu (DPI or Yd) võrdub: Y ‒ isiklikud netomaksud 9. Tarbijahinnaindeks THI (CPI) arvutatakse: fikseeritud kaaludega ostukorvi  maksumuse muutusena võrreldes mingi baasperioodi ostukorvi maksumusega 10. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise  rahvastiku arv on 20 miljonit, siis töötuse määr on ligikaudu: 4,7% (töötuse määr = 
[töötud / (töötud + töötavad)] ×100 b) 4,7% (0,7 / 0,7+14,3)×100 = 4 ⅔ protsenti = 
4,666 protsenti) 11. Pitsaturu lihtsas nõudluse ja pakkumise mudelis on endogeensed muutujad: pitsa hind ja pitsade müüdud kogus 12. Paindlike hindade eeldus on mudelis siis hea, kui hindade muutumist mudelis uuritakse:  pikal perioodil   Teema 2 Hindelised testid  1. Kui kodumajapidamised soovivad säästa rohkem kui firma investeerida, siis klassikalise  mudeli kohaselt: itressimäärad langevad 2. Suletud majanduses Y-C-G võrdub: rahvamajanduse säästuga  3. Olgu Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Y=AK1/2L1/2 kus Y on SKP ning parameeter  A=10. Eeldame et kapitali kogus K=100 ja töö(jõud) L=400 ja nii töötajatele kui ka 
kapitali omanikele makstakse vastavalt nende piirproduktile: reaalne rent = 10 4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui:  töötajate arv kasvab  5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni:  töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajatele makstava
palgaga 6. Majanduskasum võrdub nulliga kui: tootmisteguritele makstakse vastavalt nende  piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt  7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning  Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C 
väheneb: 175 üh.


8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära  alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt  madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist.  Suured; 
ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T).  Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud 
võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on 
reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid  kajastatakse horisontaalteljel ning hindasid vertikaalteljel, siis tootmistegurite: 
pakkumiskõver on vertikaalne  12. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum „pluss“ kapitali eest  makstav summa ehk (MPK*K) 13. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev tulude osakaaal  kogu(tootmistegurite) tuludes: ei sõltu töö(jõu) hulgast tootmisest  14. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes  15. Kui tootmisfunktsioon on Y=AK0,5L0,5 ning A, K ja L on kõik arvväärtusega 36, siis  tööjõu piirprodukt MPL võrdub ligikaudu: 18 16. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui:  kapitali koggus suureneb 17. Tarbimine (tarbimiskulutused) sõltuvad ...... kasutatavast tulust ning investeeringud  sõltuvad ....... reaalsest intressimäärast:  samasuunaliselt (positiivselt); 
vastassuunaliselt(negatiivselt) 18. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+85Y ja Y väheneb 1-e ühiku võrra, siis sääst S:  väheneb 0,15 ühiku võrra 19. Kui kasutav tulu on 4000 rahaühikut, tarbimine 3500, vaöitsuse kulutused 1000 ja  maksutulud 800,siis erasääst = 300 ning avaliku sektori säääst= -200


20. Pikal perioodil on koguprodukti ja rahvatulu tase määratud: tootmistegurite hulgaga ja  tootmisfunktsiooniga  21. Töö(jõu) piirprodikt MPL on: täiendav toodang tööjõu üheühikulisel lisandumisel 22. Kapitaali reaalne rent on kapitaliühiku hinda mida mõõdetakse: toodangu ühikutes  23. Reaalne intressimäär on : nominaalne intressimäär „miinus“ infaltsioonimäär  24. Suletud majanduses on kodumajapidamiste sääst ehk erasääst võrdne: Y-T-C   Enesekontrolli test  1. Suletud majanduse ringkäigu mudel näitab, et kodumajapidamised (KMP) saavad  tulusid .................. turgudel ning säästavad kasutades .................... .turgusid. 
tootmisteguri-; finants- 2. Kaks kõige olulisemat tootmistegurit on:  kapital ja töö(jõud) 3. Kapitali piirprodukt MPK on  täiendav toodang kapitali üheühikulisel lisandumisel 4. Kapitali pakkumise kasv  alandab kapitali reaalset renti R/P 5. Kui tarbimisfunktsioon on C=500+0,5Y ja tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase  Y=50×K×L astmetes α ja 1-α , kusjuures α=0,5, K=100 ja L=100, siis C võrdub: 3000 6. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut.  Investorid eeldavad, et esimesel tegevusaastal on tulud 600 tuhat rahaühikut, mille järel 
müüakse tehas alghinnaga 5 miljonit rahaühikut. Milline on taolise investeeringu 
tulumäär (tasuvus). Kas: 12 protsenti 7. Investeerimisfunktsiooni graafiku tõus on ………………., sest kui intressimäär alaneb,  siis on …………… investeerimisprojekte mis on kasumlikud.  negatiivne (alla 
paremale); rohkem 8. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida ………….. tasakaalutase: intressimäära 9. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: -200


10. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästuga Harjutus  1. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni:  töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajale makstava 
palgaga 2. Kapitali pakkumise kasv: alandab kapitali reaalset renti R/P 3. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev tulude osakaal  kogu(tootmistegurite) tuludes:  ei sõltu töö(jõu) hulgast tootmises 4. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis  reaalne intressimäär on : 3% 5. Kui toodang (väljund) on kirjeldatud tootmisfunktsiooniga Y= AK0,2 L0,8 siis väljendab nimetatud tootmisfunktsioon:  konstantset mastaabiefekti 6. Kui tootmisfunktsioon on 0,5 0,5 Y= AK L ning A, K ja L on kõik arvväärtusega 100,  siis kapitali piirprodukt MPK võrdub: 50 7. Klassikalises, fikseeritud toodanguga mudelis on toodete ja teenuste nõudlus ning  pakkumine tasakaalustatud: intressimääraga 8. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500, avaliku sektori kulutused 1000  rü ja maksutulud 800 rü, siis kodumajapidamiste KMP sääst (erasääst) võrdub:  500 rü Teema 3 Testid  1. Milline loetelu funktsioonidest või tegevustest ei kuulu raha funktsioonide hulka? Kaitse  inflatsiooni vastu, omakapital, kliiring e tasaarveldusrehing, barter  2. Sularahamäära  cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik  multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni  VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4%  ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 


5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k ...... kui inmesed soovivad enda  käes hoida ..... raha. Kahaneb; vähem  7. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt  kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1% endaga 
kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1% ja nominaalse intressimäära kasvu 1%  8. Raha funktsioonideks on kõik välja arvatud: rikkuse, jõukuse näitaja (raha  funktsioonideks on vahetusvahend, arvestusühik, akumulatsioonivahend) 9. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank:  suurendab rahapakkumist  10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu  11. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär  12. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus .......  rahanõudlust ning (üldine) hinnatase ....... : vähendab; tõuseb 13. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post  reaalset intressimäära  14. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast   15. Mõõduka inflatsiooni üks võimalikest kasudest on: tööturgude parem  funktsioneerimine 16. Valitsuse tulude põhiliseks allikaks hüperinflatsiooni tingimustest on: emissioonitulu  17. Hüperinflatsiooni peatamiseks peaks valitsus lisaks rahapakkumise suurendamise  lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi  18. Muutujaid, mida väljendatakse rahalistes ühikutes, nimetatakse: nominaalsed  19. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ...... alaneb/alanevad: hinnatase 


20. Õigest prognoositud ehk oodatava inflatsiooni kuludeks on relatiivsete hindade  muutlikkuse kulu, maksumoonutuste kulu ning ....kingatalla... kulud ja menüü kulud  21. Eurosüsteemi rahapoliitika esmane eesmärk on hinnataseme stabiilsus euroalal. 22. Milline alljärgnevatest on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär  23. Nominaalse muutuja näiteks on: rahapakkumine  24. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogutasene, nimetatakse:  reaalsed  25. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus rahapakkumist kuid ei muuda seda  praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad  26. Raha neutraalsuse kontseotsioon klassikalises mudelis säsestab, et kui raha pakkumine  suureneb, siis suureneb: nominaalne intressimäär  27. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb  28. Kõik alljärgnevad kuuluvad oodatud inflatsiooni kulude alla, välja arvatud: inflatsioon  toob kaasa madalamad reaalpalgad (kuuluvad: inflatsioon toob kaasa kingatallakulu, 
kasvatab menüükulusid, muudab relatiivsed hindasid) 29. Inflatsioon ...... relatiivsete hindade muutlikkust ning .... ressursside efektiivset paigutust  (allokatsiooni): suurendab; vähendab  Enesekontrolli testid  1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega:  raha saab muundada  hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige: kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud: kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda  praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 6. Nominaalne intressimäär suureneb kui:  rahanõudlus väheneb


7. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav  inflatsioonimäär 8. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 9. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majaduses on  raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 10. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 11. Milline järgnevatest näidetest vastab kõige tõenäolisemalt hüperinflatsioonile? aastane  üldise hinnataseme tõus on üle 300 protsendi 12. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 13. Kui valitsuse võlakirjade reaalne tulumäär on 3 protsenti ning oodatava inflatsioonimäär  on 4 protsenti, siis raha hoidmise (alternatiiv)kulu on: 7 protsenti Harjutus  1. Raha on: üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on  akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt 2. Bartervahetus nõuab: vajaduste kahepoolset kokkulangemist 3. Dekreetraha: on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus 4. Rahapakkumine suureneb, kui: kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 5. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud:  säästuhoiused 6. Krediitkaardid: võivad mõjutada rahanõudlust 7. Raha potentsiaalne ehk lihtne multiplikaator m võrdub: M I B 8. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M


9. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k·Y, kus k on konstant, siis raha  tuluringluskiirus V võrdub: 1 / k 10. Kui kordaja k on suur, siis raha tuluringluskiirus V on ……….. ja raha vahetab omanikku ……………… väike; harva 11. Kui kartulid on ainuke kaup majanduses ja 1000 kilo kartuleid müüakse etteantud  ajaperioodil ühikuhinnaga 0,15 rahaühikut ning raha kogus majanduses on 50 rahaühikut,
siis raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus on : 3 12. Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav inflatsioonimäär 5 protsenti  ning seejärel ilmneb, et tegelik inflatsioonimäär on 3 protsenti, siis: ex ante reaalne 
intressimäär on 4 protsenti 13. . Inflatsiooni valitsemise tingimustes võrdub raha hoidmise (alternatiiv)kulu: nominaalse intressimääraga b) ex ante reaalse intressimäära ja oodatava inflatsioonimäära 
summaga 14. Reaalraha nõutav kogus sõltub: nominaalsest intressimäärast c) reaaltulust 15. Milline alljärgnevast on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 16. Reaalse muutuja näiteks on: aastas toodetud hüviste kogus 17. Klassikaline dihhotoomia: kehtib, kui reaalsete muutujate väärtused on määratud  ilma, et neid mõjutaksid nominaalse muutujad või raha olemasolu 18. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis …………..  alaneb/alanevad: hinnatase 19. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et kui raha pakkumine  suureneb, siis suureneb: nominaalne intressimäär Teema 4 Enesekontrolli test  1. Kui väikeses, avatud majandusega riigis on netoeksport negatiivne, siis kodumaine  kulutus/tarbimine on suurem kui kogutoodang 2. Kui väikeses, avatud majandusega riigis on rahvamajanduse sääst 50 miljonit rahaühikut  ja kodumaised investeeringud 50 miljonit rahaühikut, siis ……………. ning kapitali 
netoväljavoog võrdub …………...: kaubandusbilanss on tasakaalus; 0-ga


3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust  apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. 
Eeldades,Kui väikeses avatud majandusega riigis on sisemaine intressimäär madalam kui 
maailma reaalne intressimäär, siis taolise riigi kaubandusbilanss on ……….……….. ning
kapitali netoväljavoog on …….………….: ülejäägiga; positiivne 4. Eeldame, et väike, avatud majandusega riik alustab tasemelt, kus kaubandusbilanss on  tasakaalus. Kui kodumaine valitsus suurendab tulumaksu määra, siis toob see ilmselt 
kaasa liikumise kaubandusbilansi ………………….. poole ning kapitali netoväljavoog 
muutub ……………………:  sufitsiidi; positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi  puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad: on suhteliselt odavad ning  kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine 
inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1  dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne 
vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on ………… Šveitsi hüvist USA hüvise 
kohta:   2,5 9. Kui nominaalne vahetuskurss langeb 10 protsenti, kodumaine hinnatase tõuseb 4  protsenti ning välismaine hinnatase tõuseb 6 protsenti, siis reaalne vahetuskurss langeb: 
12 protsenti 10.Kui vahetuskurss on 10 Mehhiko peesot võrdub 1 USA dollar ning ostujõu pariteet  kehtib, siis Big Mac, mis maksab USA-s 2 dollarit, tuleks Mehhikos müüa …………… 
20 peesooga  Harjutus  1. Kui rahvuslik kogutoodang Y=1000 ja kõik kodumaised kulutused kokku nii  kodumaistele kui ka välismaistele toodetele ja teenustele on 900, siis netoeksport NX 
võrdub: 100 2. Kui kodumaised investeeringud ületavad kodumaised säästusid, siis võime täheldada:  negatiivseid netovälisinvesteeringuid; kaubavahetusbilansi defitsiiti


3. Olukorras kus maailma intressimäär on konstantne, valitseb täistööhõive ning algne  väliskaubanduse ülejääk on null, toob avatud majanduse maksude alandamine 
(maksukärped) kaasa: kaubavahetusbilansi defitsiidi b) rahvuslike säästude 
kahanemise c) negatiivsed netovälisinvesteeringud 4. Eeldame, et mõned suured avatud majandusega riigid vähendavad avaliku sektori  kulutusi, mis toob kaasa maailma intressimäära alanemise. Mis aga kõige tõenäosemalt 
juhtub seetõttu väikeses avatud majandusega riigis? kaubandusbilansi defitsiidi 
suurenemine (või ülejäägi vähenemine) 5. Kui väikeses, avatud majandusega riigis on eksport 5 miljonit rahaühikut ja import 7  miljonit rahaühikut, siis kaubandusbilanss on ………. ning kapitali netoväljavoog on 
…….……...: puudujäägiga; negatiivne 6. Kui arvuti maksab USAs 1000 dollarit kui palju maksab seesama arvuti Mikrolandia  riigis, mille valuuta nominaalne vahetuskurss on 2 Mikrolandia rahaühikut ühe dollari 
kohta (vastuste arvud on Mikrolandia rahaühikutes) 2000 7. Kui arvuti maksab riigis Makrolandia 5000 kohalikku rahaühikut ja riigis Mikrolandia  20000 kohalikku rahaühikut ning nominaalne vahetuskurss on 2 Mikrolandia rahaühikut 
ühe Makrolandia rahaühiku kohta, siis Makrolandia reaalne vahetuskurss on 0,5 8. Kui väikese avatud majandusega riigi valitsus tõstab üksikisiku tulumaksu määra, siis:  netoeksport suureneb 9. Kui investeeringute nõudlus väikeses avatud majandusega riigis alaneb, siis: netoeksport suureneb 10.Kui Muppetlandia riigi valitsus seaks sisse kõrged tollid importkaupadele, siis pikal  perioodil: Muppetlandia reaalne valuutakurss tõuseb Hindelised testid  Teema 5 Enesekontrolli test  1. Tootmisfunktsioon y = f(k) väljendab seisukohta, et: ühe töötaja kohta tulev  toodang on funktsioon töö(jõu) kapitalivarustatusest


2. Kui tootmisfunktsiooni f(k) graafik on kujutatud teljestikus, mille horisontaaltelje  parameeter k (kapital töötaja kohta) järjest suureneb, siis taolise tootmisfunktsiooni: 
graafikujoone tõus järjest väheneb 3. Tarbimisfunktsiooni käsitlus Solow kasvumudelis eeldab, et ühiskond säästab:  konstantse osa tuludest 4. Investeeringud töötaja kohta (i) kui funktsionaalne seos säästumäära (s) ning töötaja  kohta tuleva toodangu (f(k)) vahel on kirjeldatav kui: sf(k) 5. Solow mudeli kohaselt ilmneb majanduse tasakaaluline ehk püsiseisund siis kui:  töötaja kohta tulev kapital ei muutu 6. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k*gold. olevas mudelis, kus ei arvestata  rahvastiku kasvu ning tehnoloogilist progressi on: MPK=δ 7. Kui investeeringud on väiksemad kui amortisatsioon, siis vastavalt Solow  kasvumudelile kapitali kogus ………….. ning toodang ………….. kuni saavutatakse 
püsiseisundi tase: väheneb; väheneb 8. Kui tootmisfunktsioon töötaja kohta on antud avaldisega ning säästumäär on 0,3 ja  amortisatsioonimäär 0,1, siis püsiseisundile vastav toodang töötaja kohta y on : 3 9. Viimase 50 aasta jooksul on riigi A kogutoodangu keskmine kasvumäär olnud 5,2%  aastas. Kui palju võtab aega, et antud keskmise kasvumäära korral riigi A reaalne 
kogutoodang kahekordistuks? Ligikaudu 13,5 aastat 10.Solow mudelis koos rahvastiku kasvumääraga n (kuid muutusteta tehnoloogilises  progressis) on püsiseisundis olevas majanduses töötaja kohta tulev toodangu 
kasvumäär:  null 0 Harjutus  1.  Kui tootmisfunktsioon Y=F(K,L) on konstantse mastaabiefektiga, siis: F(zK,zL)=zY;   F(K/L, 1)=Y/L; γ=f(k) kus γ on toodang ühe töötaja ning k kapital ühe töötaja kohta 2. . Kapitali piirprodukti MPK kohta on õiged kõik väited, välja arvatud: kui majanduses  on kapitali vähe on ka MPK väga väike 3. Kui kapitali kasutusiga on 50 aastat, siis amortisatsioonimäär on ligikaudselt: 2 % aastas


4. Majanduse püsiseisundis, kus rahvastiku kasv ning tehnoloogiline progress puuduvad on: kapitali hulk töötaja kohta konstantne b) investeeringud töötaja kohta võrduvad 
amortisatsiooniga ühe töötaja kohta c) säästmine töötaja kohta võrdub 
amortisatsiooniga ühe töötaja kohta 5. Kui tootmisfunktsioon y = k1/2 , säästumäär s = 0,4 ning amortisatsioonimäär on 20%,  siis tööjõu kapitalivarustatus tasakaalulises seisundis on 4 6. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k * gold. olevas riigis saavutatakse majanduse püsiseisundis kõrgeim: tarbimise tase töötaja kohta 7. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k * gold. olevas mudelis, kus ei arvestata  rahvastiku kasvu ning tehnoloogilist progressi on: MPK=δ 8. Kui tootmisfunktsioon y = k1/2, amortisatsioonimäär on 5%, kapitalivarustatus on  kuldreegli tasemel k * gold.=100, siis säästumäär s, mis maksimeerib tarbimise on: 50 
protsenti ehk 0,5 9. Kui MPK on 0,25 ja kapitali hulk kasvab 2 ühikut, siis väljund suureneb: 0,5 10. Viimase 50 aasta jooksul on riigi A kogutoodangu keskmine kasvumäär olnud 3,2%  aastas. Kui palju võtab aega, et antud keskmise kasvumäära korral riigi A reaalne 
kogutoodang kahekordistuks? Kasutades nn 70-ne reeglit on vastus ligikaudu: 22 aastat Hindelised testid  1. Muutus ühe töötaja kapitalivarustatuses (delta) k on väljendav avaldisega .... (kus s on  säästumäär, f(k) töötaja kohta tulenev toodang, k kapital töötaja kohta ning g 
amaortisatsioonimäär): (delta) k=sf(k) – gk 2. Majandusmudeli kohaselt, kus ei arvastata rahvastiku kasvu ning muutuseid  tehnoloogias, on püsiseisundile vastav kapitali piirprodukt MPK=0,15, 
amortisatsioonimäär on 0,25 ja säästumäär on 0,4, siis püsiseisundile vastav kapitali hulk 
on: suurem kui kuldreeglile vastav tase, põhjendus MPK-g>0 3. Solow mudelis koos rahvastiku kasvumääraga n (kuid muutusteta tehnoloogilises  progressis) on püsiseisundis olevas majanduses kogukapitali ja kogutoodangu kasvumäär 
võrdne: n  4. Solow kasvumudelis kohaselt on investeeringud võrdsed: säästuga 


5. Kui kapitali kasutusiga on keskmiselt 25 aastat, siis amortisatsioonimäär on ligikaudu:  4% = 1/25 6. Tasakaalulises ehk püsiseisundis majanduses: ei ole muutust kapitalivarustatuses  7. Kui tootmisfunktsioon töötaja kohta on antud avaldisega y=k1/2 ning säästumäär on 0,2 ja  amortisatsioonimäär 0,1, siis püsiseisundile vastav toodang töötaja kohta y on 2 8. Avaldis (g+n)k on nn investeeringute tasuvuspunkt mis väljendab investeeringute  vajalikku hulka, et kapitalivarustatus töötaja kohta oleks ..... 9. Kui kapitalivarustatus ületab kuldreegli taset on mõistlik poliitika säästumäära  vähendamine, mis võimaldab suurendada tarbimist igal ajamomendil  10. Eelpooleva joonise kohaselt on kuldreeglile vastav püsiseisundi investeeringute tase  töötaja kohta võrdne BC 11. Kui majanduses on kapitalivarustatus kõrgem  kui kuldreegi tasemel, siis säästumäära  alandamine suurendab tarbimist  12. Alljärgneva joonise kohaselt on kuldreeglile vastav kapitalivarustatuse tase: k*A


13. Kui kapitalivarustatuse tase on k2 ei ole alljärgneva joonise kohaselt tegemist  püsiseisundiga, kuna: amortisatsioon on suurem kui koguinvesteeringud 14. Kui investeeringud on väisemad kui amortisatsioon, siis vastavalt Solow kasvumudelile  kapitali kogus ..... ning toodang ..... kuni saavutatakse püsiseisundi tase: väheneb, 
väheneb 15. Solow mudelis koos rahvastiku kasvumääraga n (kuid muutusteta tehnoloogilises  progressis) on püsiseisundis olevas majanduses kuldreegli tingimuseks seos, et kapitali 
piirprodukt MPK „miinus“ amortisatsioonimäär võrdub: rahvastiku kasvumäär  16. Investeeringud põhjustab/põhjustavad Solow mudelis kapitali koguse suurenemise,  samal ajal kui amortisatsioon vähendab kapitali kogust  17. Eeldame, et Solow kasvumudelis, kus arvestatakse rahvastiku kasvu (kuid ei käsitleta  muutuseid tehnoloogilises progressis) on püsiseisundile vastav kapitali piirprodukt 
MPK=0,10, amortisatsioonimääron 0,05 ja rahvastiku kasvumäär võrdub 0,03, siis 
püsiseisundi kuldreeglile vastav kapitalivarustatus on: väiksem kui kuldreeglile vastav 
tase  18. Solow kasvumudeli kohaselt võrdub hüviste nõudlus investeeringud: „pluss“ tarbimine  19. Solow mudelis koos rahvastiku kasvumääraga n näitab kapitalivarustatuse muutu töötaja  kohta avaldis: (delta) k=sf(k)-(g+n)k Teema 6 Enesekontrolli test + Harjutustund 1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: maksimeeritud toodangut, mis  tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga


2. Kui töötajate tegelik arv kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja kasv on 2  protsenti, siis töötajate efektiivne hulk (tööjõu efektiivsus) kasvab määraga: 5 protsenti 3. Solow kasvumudelis kus arvestatakse tehnoloogia progressi ja rahvastiku kasvu, peab  investeeringute tasuvuspunkt:  korvama kapitali amortisatsiooni, tagama kapitali 
uutele, lisandunud töötajatele ning tagama uute efektiivsete töötajate 
kapitalivarustatuse 4. Solow kasvumudelis on püsiseisundi toodangu kasvumäär efektiivse töötaja kohta võrdne …………… ning püsiseisundi toodangu kasvumäär tegeliku töötaja kohta on võrdne 
…………:  „nulliga“; tehnoloogilise progressi määraga 5. Solow kasvumudelis koos tehnoloogia progressiga võrdub püsiseisundi kapitali  kasvumäär efektiivse töötaja kohta:  0 (null) 6. Kui Solow kasvumudelis koos tehnoloogia progressiga kasvab rahvastik 2 protsendilise  kasvumääraga ning tööjõu efektiivsus 3 protsendilise kasvumääraga, siis püsiseisundis 
kasvab toodang efektiivse töötaja kohta …….. protsendise määraga:  0 7. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on kuldreeglile vastav  tarbimine efektiivse töötaja kohta avaldatav:  f (k*) - (δ + n + g) k* 8. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundis riigi  majandus allpool kuldreeglile vastavat taset, siis kui: MPK - δ > n + g 9. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi  kogutoodangu kasvumäär: n+g 10. . Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi  toodangu kasvumäär efektiivse töötaja kohta: 0 11. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi  toodangu kasvumäär (tegeliku) töötaja kohta: g 12. Püsiseisundis majanduses, kus säästumäär on s, rahvastiku kasvumäär n ja tööjõu  efektiivsuskordaja kasvumäär on g ning amortisatsioonimäär δ on arvutusreegel 
(püsiseisundis) efektiivse töötaja kapitalivarustatuse (k*) kohta väljendatuna toodangu 
ühikutes efektiivse töötaja kohta (f(k*)): sf(k) / (δ + n + g) 13. Kui Solow kasvumudelis koos tehnoloogia progressiga kasvab rahvastik 2 protsendilise  kasvumääraga ning tööjõu efektiivsuskordaja 3 protsendilise kasvumääraga, siis 
püsiseisundis kasvab toodang (tegeliku) töötaja kohta …….. protsendise määraga: 3 14. Kui Solow kasvumudelis koos tehnoloogia progressiga kasvab rahvastik 2 protsendilise  kasvumääraga ning tööjõu efektiivsuskordaja 3 protsendilise kasvumääraga, siis 
püsiseisundis kasvab kogutoodang ... protsendise määraga: 5 (kasvumäär n+g = 2 + 3 = 
5)


15. Solowi mudeli kohaselt konvergeeruvad kahe riigi majandused, kui nad stardivad:  samasuguselt püsiseisundi tasemelt 16. . Kui kapitali puhaspiirprodukt (net marginal product of capital) on 10 (protsenti) ning  rahvastiku (juurde)kasvutempo on 2 protsenti, siis antud majandus saavutab püsiseisundi 
kuldreegli taseme, kui tehnoloogilise progressi kasvumäär on: 8 protsenti  g = MPK −    ẟ  − n = 10 – 2 = 8 17. Kui riigi majandus on allpool kuldreegli taset, siis milline abinõu kapitali koguse  muutmiseks toob selle majanduse lähemale püsiseisundile ning tarbimise 
maksimeerimise tasemele? Kas: säästumäära suurenemine 18. Teiste tingimuste samaks jäädes suurendavad kõik alljärgnevad olukorrad ilmselt  rahvamajanduse säästu, välja arvatud: riigieelarve defitsiidi suurenemine 19. Solow kasvumudelis eeldatakse ……………….. kapitali piirprodukti. Endogeense  kasvuteooria baasmudelis eeldatakse kapitali laiendatud käsitluse korral (kapitali) 
piirprodukt olevat ………………… ) kahanevat; konstantne 20. Kui kahesektorilises endogeenses kasvumudelis Y on kogutoodang, u ülikoolides  rakendatud tööjõu osakaal kogutööjõus, L kogutööjõud ja E teadmiste tase ning 
tootmisfunktsioon Y=F(K,(1‒u)E×L) väljendab konstantset mastaabiefekti, siis 
kogutoodang kahekordistub kui: K ja E kahekordistuvad 21. Kui kapital kasvab ΔK ühikut, siis kogutoodang suureneb: MPK×ΔK ühikutK ühikut, siis kogutoodang suureneb: MPK×ΔK ühikut, siis kogutoodang suureneb: MPK×ΔK ühikutK ühikut 22. Kui kapital kasvab ΔK ühikut, siis kogutoodang suureneb: MPK×ΔK ühikutK ühikut ning töö(jõud) suureneb ΔK ühikut, siis kogutoodang suureneb: MPK×ΔK ühikutL ühikut, siis kogutoodang  suureneb: (MPK×ΔK) + (MPL×ΔL) ühikutK) + (MPL×ΔK) + (MPL×ΔL) ühikutL) ühikut 23. Kui tootmisfunktsioon on y= k1/2 , siis püsiseisundis y on: y = s / (δ + n + g) 24. Kui kapitali puhaspiirprodukt (net marginal product of capital) on 10 (protsenti) ning  rahvastiku (juurde)kasvutempo on 2 protsenti, siis antud majandus saavutab püsiseisundi 
kuldreegli taseme, kui tehnoloogilise progressi kasvumäär on 8 protsenti Teema 7 Enesekontrolli test 25. Kui SKP kasv kahaneb, siis investeerimiskulutused tüüpiliselt ……………. ning  tarbimiskulutused tüüpiliselt ………………..: vähenevad; vähenevad 26. Statistilist seost reaalse SKP muutuste ning töötuse määra muutuste vahel nimetatakse:  Okuni seadus 27. Enamiku majandusteadlaste arvates alandab rahapakkumise vähendamine 5 protsenti  hindasid 5 protsenti:  pikal perioodil kuid toob kaasa töötuse kasvu lühiperioodil 28. Liikudes piki kogunõudluskõverat, eeldame, et konstantseks jäävad: raha pakkumine ja  (raha) käibekiirus


29. Kui vahetusvõrrandi kohaselt raha käibekiirus ning raha pakkumine on püsivad  (fikseeritud) ning hinnatase tõuseb, siis ostetavate hüviste ja teenuste kogus: väheneb 30. Lühiperioodi kogupakkumiskõver näitab fikseeritud ……………………. ning pika  perioodi kogupakkumiskõver fikseeritud ……………….:  hinnataset; kogutoodangut 31. Pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS on:  vertikaalne 32. Pikk periood on ajavahemik: mille korral hinnad on paindlikud 33. Retsessiooni ajal alaneb reaalne SKP enamasti, kuigi mitte alati vähemalt ……….  järjestikuse kvartali jooksul: kahe 34. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? kui  keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne 
kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb Harjutustund Teema 7 35. Retsessiooni ajal alaneb reaalne SKP enamasti, kuigi mitte alati vähemalt ……….  järjestikuse kvartali jooksul: kahe 36. Okuni seaduse kohaselt toob töötuse määra aastane alanemine 1 protsendipunkti võrra  kaasa reaalse SKP: suurenemise 5 protsenti 37. Juhtindikaator on näiteks: aktsiahinnaindeksid 38. . Liikudes piki kogunõudluskõverat, eeldame, et konstantseks jäävad: raha pakkumine  ja (raha) käibekiirus 39. Kogunõudluskõver AD näitab ära parameetrite: P ja Y võimalikud kombinatsioonid M  etteantud väärtuse juures 40. Majandusteadlased eeldavad, et: palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b)  palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive
tasemele d) kõik nimetatud on õiged 41. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a)  fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand 
negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. kui keskpank suurendab 
rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang 
suureneb ja hinnatase alaneb. 42. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: hinnatase tõuseb ja  kogutoodang jääb samale tasemele 43. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu  nõutav kogus ……………. ning AD kõver nihkub: suureneb; väljapoole 44. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS näitab fikseeritud ……………………. ning  pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ……………….: hinnataset; 
kogutoodangut


45.
46. Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: mille  korral töötus on oma loomulikul tasemel 47. Negatiivne pakkumisšokk ……….. lühiperioodi kogupakkumiskõverat ja ………….  kogutoodangu loomulikku taset: tõstab; võib alandada 48. Vaata eelnevat joonist. Oletame et majandus on algselt punktis E ning kogunõudlus on  AD0. Kui kogunõudlus väheneb, siis algselt liigub majandus lühiperioodil punkti …….. 
ning seejärel pikal perioodil punkti …………: A; D 49. 50. Vaata eelnevat joonist. Oletame et majandus on algselt punktis E. Ilma edasiste  järgnevate šokkideta ning muudatusteta majanduspoliitikas on nimetatud majandus pikal 
perioodil punktis ……..: A Mittehindeline Test 51. Raha nõudluse vähenemine on toime poolest samaväärne raha ringluskiiruse …… ning  nihutab kogunõudluskõvera …….: suurenemisega; üles paremale 52. Vaata joonist. Oletame et majandus on algselt punktis E ning kogunõudlus on AD0. Kui  kogunõudlus suureneb, siis algselt liigub majandus lühiperioodil punkti …….. ning 
seejärel pikal perioodil punkti …………: A, D  


53. Eeldades, et raha käibekiirus on konstantne suurus ja rahapakkumine on fikseeritud  keskpanga poolt, siis on hinnataseme P ja väljundi Y vahel negatiivne seos, mida 
graafiliselt väljendab kogunõudluskõver. Tõene  54. Kuna pakkumisšokid mõjutavad otseselt hinnataset, siis nimetatakse neid mõnikord ka  hinnašokkideks. Tõene 55. Lühiperioodil on hinnad ja palgad paindlikud ja reageerivad nõudluse ja pakkumise  muutustele, kuid pikal perioodil kalduvad hinnad ja palgad olema jäigad mingil 
ettemääratud tasemel. Väär (esialgu PIKAL ja pärast LÜHI) 56. Pikal perioodil on hinnad ja palgad paindlikud ja reageerivad nõudluse ja pakkumise  muutustele, kuid lühiperioodil kalduvad hinnad ja palgad olema jäigad mingil 
ettemääratud tasemel.  Tõene 57. Kui pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne, siis muutused  kogunõudluses: 58. Vastassuunalist seost kogutoodangu nõutava koguse ning üldise hinnataseme vahel  nimetatakse: 59. Vaata joonist. Oletame et majandus on algselt punktis A ning majandus kogeb positiivset  pakkumisšokki, mis ei kesta küll igavesti. Sellises olukorras iseloomustab punkt …….. 
tekkivat lühiperioodi tasakaalu ning punkt ….. pika perioodi tasakaalu: 60. Suur osa majandusteadlastest usuvad, et klassikaline dihhotoomia:  ei kehti ei lühi- ega  pikal perioodil 61. Enamiku majandusteadlaste arvates alandab rahapakkumise vähendamine 5 protsenti  hindasid 5 protsenti: pikal perioodil kuid toob kaasa töötuse kasvu lühiperioodil 62. Kogunõudluse AD kõver väljendab ……seost kogutoodangu (väljundi) nõutava koguse  ning ………. vahel: negatiivset; (üldise) hinnataseme 63. Vertikaalne pika perioodi AS kõver vastab klassikalise dihhotoomia põhimõtetele, kuna  väljundi ehk kogutoodangu loomulik (naturaalne) määr ei sõltu:  raha pakkumisest


64. Pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS on:  vertikaalne Teema 8 Tunnikontroll 2018a. 65. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub .... vastuseks ühe  rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: kogutulu 66. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=150+0,75(Y-T), plaanitud investeeringud on 300 ühikut, valitsussektori kulutused on 500 ja maksud T on 100 
ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 3500 ühikut  67. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=100+0,6(Y–T), plaanitud  investeeringud on 100 ühikut, valitsuskulutused on 100 ja maksud T on 100 ühikut, siis 
tasakaalutulu võrdub: 600 ühikut 68. IS kõver väljendab seost intressimäära ja .... vahel, mis rahuldavad .... turu võrandit:   kogutulu; hüvitiste (ja teenuste) 69. Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha pakkumine 70. Kui tegelikud kulutused on suuremad kui plaanitud kulutused Y>PE, siis tasakaalu  saavutamiseks peavad tegelikud kulutused alandama. Selle tulemusena kaubavarud 
suurendavad, firmad peavad tootmist vähendama ning majanduse kogutulu langeb.  71. Nn raha nõudluse motiivid on tehingumotiiv ja ettevaatusmotiiv ning  spekulatsioonimotiiv. 72. Kui Keynesi risti mudelis valitsussektori kulutused kasvavad 250 ühikud, siis  tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 73. Keynesi risti mudelis, kus MPC ontarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste  (valitsussektori kulutuste) multiplikaatori absoluutväärtus .... kui maksumultiplikaatoril: 
suurem 74. John Maynard Keynesi kohaselt on madalate tulude ja kõrge töötuse põhjuseks surutise  (depressiooni) aegses majanduses: madal kogunõudlus


75. Vaata eelpool olevat joonist. Kui intressimäär on r3, siis inimesed ..... võlakirju ning  intressimäär .... : müüvad, tõuseb    - KUI INTRESSIMÄÄR ON  r1 siis ostavad;  alaneb  Hindeline test Teema 8     Arina     76. Vaadake joonist ning määrake kindlaks, millised on tasakaalutulu ning sellele vastavad  kulutused. Need on: Y2 ja PE2   77. Vaata joonist. Selle kohaselt on intressimäära ja reaalraha nõudluse, pakkumise tasakaal  vastavalt: r2 ja M2 /P2


78. Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob valitsuskulutuste kasv  ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ……………… miljonit 
rahaühikut ning suurendab tasakaalu kogutulu ……………….. miljonit rahaühikut: 1; 4 79. Kui Keynesi risti mudelis maksud vähenevad 250 ühikut, siis tasakaalutulu: suureneb  rohkem kui 250 ühikut 80. Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob maksude alanemine  ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ………… miljonit 
rahaühikut ning suurendab tasakaalu kogutulu ……….. miljonit rahaühikut: 0,75; 
rohkem kui 0,75 81. Kui valitsuskulutused kasvavad 100 ühikut, siis vastavalt Keynesi risti mudelile kõikidel  kogutulu tasemetel plaanitud kulutused: suurenevad 100 ühikut 82. IS kõver näitab kombinatsiooni ……………………, mis on määratud hüvisteturu poolt:  intressimäärast ja tuludest 83. J.M. Keynes lisas senituntud raha nõudluse motiividele juurde veel järgmised aspektid (1  kuni 4 õiget):  Ettevaatusmotiiv, Spekulatsioonimotiiv, Kompromissi leidmine 
likviidsuse ja raha pealt teenitavate tulude vahel 84. Tarbimise piirkalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse summaks on üks, samuti nagu  keskmise tarbimiskalduvuse ja säästmise piirkalduvuse puhul. Väär 85. Kitsendav ehk range fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse  kokkutõmbamiseks (jahutamiseks) avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude 
tõstmise abil. Tõene Hindeline test Teema 8 Nastja 86.  Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed  muutujad. Tõene 87. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule


88. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud:  plaanitud investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 89. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud: keskpanga  poolt 90. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine nihutab  LM kõverat: allapoole paremale 91. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga Hindeline Test Daniil 92. IS-LM mudel käsitleb eksogeense(te)na: hinnataset 93. Vaata joonist. Selle kohaselt on intressimäära ja reaalraha nõudluse, pakkumise tasakaal  vastavalt: r2 ja M2 /P2 94. Reaalraha pakkumine (1 kuni 4 õiget): ei sõltu üldisest hinnatasemest ega kogutulust,  on eksogeenne muutuja 95. Ekspansiivne fiskaalpoliitika tekitab plaanitud (kogu)kulutuste joone nihke allapoole ja  IS kõvera nihke alla vasakule. VÄÄR 96. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest  ……… võrra: : mitteplaanitud varuinvesteeringute 97. Kui Keynesi risti mudelis maksud vähenevad 100 ühikut, siis plaanitud kogukulutused  PE kõikidel kogutulu tasemetel: suurenevad vähem kui 100 ühikut 98. Reaalraha nõutav kogus on vastassuunaliselt (negatiivselt) seotud intressimääraga ning  samasuunaliselt (positiivselt) kogutuluga. TÕENE 99. Intressimäärad määravad ära …………… hüviste turul ning raha ……………  rahaturgudel: : investeerimiskulutused; nõudluse 100. Teljestikus kus horisontaalteljel on kogutulud (kogutoodang) ja vertikaalteljel  intressimäärad, on tüüpiline IS kõver: alla paremale langev


101. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt kui hoida reaalraha pakkumine konstantsena,  siis kogutulude suurenemine ………… reaalraha nõudlust ning ……….. intressimäära: 
suurendab; tõstab Mittehindeline test Teema 8  102. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest …mitteplaanitud varuinvesteeringute…… võrra: 103. Kui plaanitud kogukulutusi PE kajastada graafikuna kui funktsiooni  (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on: 0-i ja 1-e vahel 104. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub  …….kogutulu………… vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste 
muutusele: 105. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T), siis avaliku sektori kulutuste  multiplikaator on 5,0 106. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning maksud kasvavad ühe  rahaühiku võrra, siis tasakaalutulu alaneb 4 rahaühiku võrra 107. Keynesi risti mudelis, kus MPC on tarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori  kulutuste (valitsussektori kulutuste) multiplikaatori absoluutväärtus ……suurem……. 
kui maksumultiplikaatoril: 108. Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha  pakkumine 109. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=150+0,75(Y–T),  plaanitud investeeringud on 300 ühikut, valitsussektori kulutused on 500 ja maksud T on 
100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 3500 ühikut 110. Kui Keynesi risti mudelis avaliku sektori kulutused kasvavad 250 ühikut, siis  tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 111. IS kõver väljendab seost intressimäära ja ………. vahel, mis rahuldavad ………..  turu võrrandit:  kogutulu; hüviste (ja teenuste) Teema 9, 1 osa Enesekontrolli test 112. Kui valitsussektori kulutused suurenevad, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis  üldjuhul tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….
……..: tõus; suurenemine 113. Kui valitsussektori kulutuste suurenemise tulemusel on IS-LM mudelis hüviste  turul tagajärjeks kogutulu suurenemine, siis rahaturul ………………… raha 
…………………. :  suureneb; nõudlus


114. Kui LM kõver on vertikaalne ja valitsussektori kulutused suurenevad G võrra, siis  IS-LM mudeli kohaselt suureneb tasakaalutulu:  0 (null) 115. Kui MPC=0,75 ja autonoomsed maksud alanevad 100 ühiku võrra, siis IS kõver  nihkub kõikide intressimäärade juures üles paremale …………. ühiku võrra: 300 116. Kui IS-LM mudelis M/P suureneb, siis üldjuhul lühiperioodil intressimäär  …………. ja kogutoodang ………….: alaneb; suureneb 117. Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, kuid samas riigi keskpank jätab raha  pakkumise samaks, siis need kaks poliitikat koos viivad ilmselt tulude ………….. ning 
intressimäära …………..: vähenemisele; alanemisele 118. Tarbijate säästude suurenemine ükskõik millisel tulutasemel nihutab IS-LM  mudelis: IS kõverat alla vasakule 119. Kõik alljärgnevad faktid Suure Depressiooni kohta (USAs) on õiged välja  arvatud: üldine hinnatase tõusis ajavahemikul 1929 kuni 1933 peaaegu 25 protsenti 120. Nn Pigou efekt sätestab, et alanevad hinnad suurendavad ostujõudu, mõjutades nii …………….. ja nihutades ………….. kõverat:  tarbimiskulutusi; IS 121. Nn raha hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: LM kõvera nihkega üles  vasakule Hindeline test Arina  122. Mida suurem on investeeringute intressitundlikkus ja mida suurem on  multiplikaator, seda järsem on IS kõver. VÄÄR (peab olema väiksem) 123. Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera alla paremale, mille tulemusena  kogunõudlus kahaneb ja AD kõver nihkub alla vasakule. VÄÄR 124. Hindade langus vähendab reaalset võlga ja seega teeb ootamatu deflatsioon  laenuandjad rikkamaks ja laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks.VÄÄR 125. Kui riigi keskpank vähendab raha pakkumist, siis IS-LM mudeli kohaselt  inimesed ………….. riiklikke võlakirju (bonde) ning intressimäär ………… mis viib 
omakorda investeeringute ja tulu ……………: müüvad; tõuseb; vähenemisele 126. Kui rahapakkumine suureneb, siis IS-LM mudeli kohaselt …….… kõver nihkub  ……….:  LM; alla paremale 127. Mida tundlikum on reaalraha nõutav kogus kogutulu suhtes ja mida vähem tundlik on reaalraha nõutav kogus intressimäära suhtes, seda järsem on LM kõver. TÕENE


128. Kitsendav rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule, mistõttu intressimäär  kasvab, kogutulu väheneb ning kogunõudluskõver AD nihkub üles 
paremale.VÄÄR(peab olema vasakule) 129. Kitsendav rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule, mistõttu intressimäär  kasvab, kogutulu väheneb ning kogunõudluskõver AD nihkub üles paremale. tarbijate 
kui ka firmade majandususalduse kahanemist, IS kõvera nihet alla vasakule, 
börsikrahhe 130. Vaadake joonist. Kui LM1 kõver nihkub asendisse LM2, põhjuseks üldise  hinnataseme langus P1-lt P2-le, siis teiste tegurite samaks jäädes: toimub liikumine piki 
kogunõudluskõverat allapoole 131. IS kõver nihkub üles paremale kui  ( 1 kuni 4 õiget vastust): tarbijate usaldus  majanduse tuleviku osas kasvab, firmad on tuleviku suhtes optimistlikud ning 
suurendavad investeeringuid kõikide intressimäärade juures Hindeline test Nastja 132. Kui reaalraha (reaalse rahamassi) nõudlus ei sõltu intressimäärast, siis LM kõver  on: vertikaalne 133. Mida suurem, kõrgem on investeeringute intressitundlikkus ja mida suurem on  multiplikaator, seda järsem on IS kõver.  Väär 134. Maksukoormuse vähendamine nihutab ……….…. kõvera üles paremale ning  kogunõudluskõver AD ………………..: IS; nihkub üles paremale 135. Suure Depressiooni põhjuseks peavad raha hüpoteesi pooldajad (1 kuni 4 õiget  vastust)     rahapakkumise vähenemist, LM kõvera nihet üles vasakule 136. Kui maksukoormus suureneb, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis üldjuhul  tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….……..:  
alanemine; vähenemine 137. Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, siis juhul kui riigi keskpank soovib  jätta tulud muutumatuks, peaks keskpank vastavalt IS-LM mudelile raha pakkumist 
………….. : suurendama Hindeline test Daniil 138. Kui avaliku sektori kulutused vähenevad ja samaaegselt raha pakkumine  suureneb, siis uues IS ja LM kõverate lõikepunktis: tasakaalu intressimäär r on 
alanenud, kuid tasakaalutulu Y on jäänud samaks või suurenenud või vähenenud


139. Hindade langus suurendab reaalset võlga ja seega teeb ootamatu deflatsioon  laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks ning laenuandjad rikkamaks. TÕENE 140. Kui valitsussektori kulutused suurenevad, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis  üldjuhul tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….
……..: tõus; suurenemine 141. Investeeringud sõltuvad ……….. intressimäärast, raha nõudlus sõltub …………..  intressimäärast: reaalsest; nominaalsest 142. IS-LM mudeli kohaselt on tulude kasv maksude alandamisest tavaliselt …………. kui tulude kasv valitsussektori kulutuste samasuurest kasvust absoluutväärtuses: väiksem 143. Kui MPC=0,75 ja G kasvab 100 ühikut, siis IS kõver nihkub kõikide  intressimäärade juures üles paremale …………. ühiku võrra: 400 144. Mida tundlikum on reaalraha nõutav kogus kogutulu suhtes ja mida tundlikum on  reaalraha nõutav kogus intressimäära suhtes, seda järsem on LM kõver. VÄÄR 145. Vaadake joonist. Eeldame, et alustatakse tasakaalutasemest, kus intressimäär on  r3 ja tasakaalutulu Y2 ning IS-LM mudeli kõverad on vastavalt IS1 ja LM1. Kui 
valitsussektori kulutuste suurendamine nihutab IS kõvera asendisse IS2 ning riigi 
keskpank ei muuda raha pakkumist, siis uus tasakaalu intressimäär ja -tulu on vastavalt 
…… ja …..: r2; Y3 146. Artur Pigou näitas, et kui hinnad langevad ja reaalraha kogus kasvab, siis  põhjustab see IS kõvera nihke üles paremale, mis toob omakorda kaasa kõrgema 
tulutaseme. TÕENE 147. Hindade langus vähendab reaalset võlga ja seega teeb ootamatu deflatsioon  laenuandjad rikkamaks ja laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks. VÄÄR Harjutus 9. 1 osa 148. Vaadake alljärgnevat joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest, kus  intressimäär on r1 ja tasakaalutulu Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu 
intressimäär ning tasakaalutulu, kui maksukoormus alaneb: r2 ja Y3 


149. Kui suletud majanduses toimub valitsussektori kulutuste suurenemine, mis tõstab  intressimäära, siis IS-LM mudeli kohaselt toimub nn …………. väljatõrjumine : 
investeeringute 150. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tulemusena suureneb kogutulu IS-LM mudelis:   vähem kui Keynesi risti mudelis välja arvatud juhul, kui LM kõver on 
horisontaalne 151. Kui keskpank vähendab raha pakkumist samal ajal kui maksud tõusevad, siis:  tasakaalutulu kindlasti alaneb sest LM kõver nihkub üles vasakule ja IS kõver alla 
vasakule. NB! kindlalt saame väita, et Y väheneb, kuid r võib samaks jääda, 
suureneda või väheneda ehk r? NB! ole valmis tõestama graafiliselt! 152. . IS kõver nihkub paremale kui: tarbijate usaldus majanduse tuleviku osas  kasvab b) firmad on tuleviku suhtes optimistlikud ning suurendavad 
investeeringuid kõikide intressimäärade juures c) valitsus suurendab tulusiirdeid 
(transferte) d) kõik eelpoolnimetatud on õiged IS kõvera nihe üles paremale’ 153. . Kõik järgnevad nihutavad kogunõudluskõvera AD paremale välja arvatud:  tulusiirete (transfertide) vähenemine range, kitsendav fiskaalpoliitika 154. Kui algselt on kogutulu allpool täishõive taset (loomulikku taset), siis hinnatase:  järk-järgult alaneb, nihutades LM kõvera allapoole (paremale) 155. 9Vaadake alljärgnevat joonist. Eeldame, et alustatakse tasakaalutasemest, kus  intressimäär on r3 ja tasakaalutulu Y2 ning IS-LM mudeli kõverad on vastavalt IS1 ja 
LM1. Kui valitsussektori kulutuste suurendamine nihutab IS kõvera asendisse IS2, siis 
selleks, et jätta kogutoodang (ja –tulu) muutumatuks, peab riigi keskpank raha pakkumist
………………., mistõttu LM kõver nihkub asendisse ………..: vähendama; LM3


156. Suure Depressiooni põhjuseks peavad kulutuste hüpoteesi (spending hypothesis)  pooldajad: nii tarbijate kui ka firmade majandususalduse kahanemist b) IS kõvera 
nihet alla vasakule c) börsikrahhe d) kõik eelpoolnimetatud on õiged 157. Vaadake alljärgnevat joonist. Eeldame, et majandus alustab lühiperioodi tasakaalu seisundist punktis D, siis pika perioodi tasakaal on punktis ….., kus hinnatase on 
…………..: ) C; kõrgem 158. . Kui investeeringud on väga tundlikud intressimäära suhtes, siis: IS kõver on  lamedam 159. Väiksem tarbimise piirkalduvus MPC näitab, et: avaliku sektori kulutuste  multiplikaator on väiksem= 1 / (MPS+MPC×t+MPM 160. Kogunõudluskõver AD on suhteliselt lame (tõusu absoluutväärtus on väike) kui:  MPC arvväärtus on suur


Teema 9. 2 osa Mittehindeline harjutustest 161. Fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses toob valitsussektori  kulutuste kasv kaasa uue lühiperioodi tasakaalu, kus: vahetuskurss on tõusnud aga 
kogutulu on jäänud samaks 162. Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera paremale,  väljapoole, mistõttu netoeksport kasvab ning kogutulu suureneb. TÕENE 163. Vastavalt Mundell-Flemingi mudelile ……VÕIB……. ekspansiivne rahapoliitika ujuva vahetuskursi korral suurendada kogutulu. Fikseeritud vahetuskursi korral 
ekspansiivne rahapoliitika ………EI…. suurendada kogutulu: 164. Mundell-Flemingi mudelis: a. peab vahetuskurss olema ujuv b. peab vahetuskurss olema fikseeritud 165. Mundell-Flemingi mudelis nihutab revalveerimine LM* kõvera paremale,  väljapoole, mistõttu netoeksport kasvab ning kogutulu suureneb. VÄÄR  166. Vaadake alljärgnevat joonist ujuva vahetuskursiga väikese, avatud majanduse  kohta. Eeldame, et esialgne tasakaal on punktis A, kus vahetuskurss on e2 ning 
tasakaalutulu on Y1. Ekspansiivse rahapoliitika tulemusel (teiste tegurite samaks jäädes) 
on uus tasakaal punktis: B või C 167. Ujuva vahetuskursi korral on väikeses avatud majanduses efektiivne poliitika  tasakaalutulu suurendamiseks: valitsussektori kulutuste suurendamine 168. Mundell-Flemingi mudel eeldab, et:  hinnad on fikseeritud, samas kui IS-LM  mudel eeldab paindlikke hindasid 169. Vastavalt Mundell-Flemingi mudeli käsitlustele suurendab kitsendav  fiskaalpoliitika ujuva vahetuskursi tingimustes netoeksporti, kuid fikseeritud vahetuskursi
korral netoeksport ei muutu. VÄÄR


Enesekontrolli test Teema 9, osa 2 170. Mundell-Flemingi mudel on ……………perioodi …………… avatud majanduse  mudel: lühi-; väikese 171. Mundell-Flemingi mudelis on sisemaine intressimäär määratud: maailma  intressimääraga 172. Mundell-Flemingi mudelis on eksogeensed muutujad: hinnatase, maailma  intressimäär, rahapoliitika, fiskaalpoliitika 173. Ujuva vahetuskursi korral on väikeses avatud majanduses efektiivne poliitika  tasakaalutulu suurendamiseks: rahapakkumise suurendamine 174. Ujuva vahetuskursiga väikses avatud majanduses vahetuskurss alaneb, kui:  maksukoormus tõuseb 175. Kui vahetuskurss on allpool fikseeritud taset, peab fikseeritud vahetuskursiga  väikese avatud majandusega riigi keskpank: müüma reservidest välisvaluutat 176. Fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses on tasakaalutulu  suurendamise efektiivseks poliitikaks: maksude alandamine 177. Kui fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses devalveeritakse  rahvuslik valuuta, siis lühiperioodi uues tasakaaluseisundis vahetuskurss on 
…………….. ning LM* kõver on nihkunud …………………:  alanenud; paremale   178. Kaubanduspiirangute kehtestamine toob fikseeritud vahetuskursiga Mundell- Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi suurenemise, sest: säästud suurenevad 179. Impordipiirangute kehtestamine toob ujuva vahetuskursiga Mundell-Flemingi  mudeli kohaselt kaasa netoekspordi ………….. ning fikseeritud vahetuskursi korral 
netoeksport ………….:  samaks jäämise; suureneb Harjutus 180. Kõik järgnevad väited on Mundell-Flemingi mudeli kohaselt õiged, välja arvatud:  IS* kõver on alla paremale langev kuna madalam vahetuskurss stimuleerib 
investeeringuid 181.  Ujuva vahetuskursiga väikeses avatud majanduses toob monetaarne ekspansioon  (rahapakkumise kasv) kaasa kõik järgnevad, välja arvatud: madalamad intressimäärad 182. Kui kullastandardi tingimustes müüb USA keskpank Fed untsi kulda 100 dollariga ning Inglise Pank müüb kullauntsi 50 naelaga, siis valuutade vahetuskurss fikseerub 
tasemel:  0,5 naela dollar


183. Ekspansiivne fiskaalpoliitika fikseeritud vahetuskursi korral: sunnib riigi  keskpanka suurendama raha pakkumist et takistada vahetuskursi tõusu b) 
suurendab reaaltulu c) viib lõppkokkuvõttes IS* ja LM* kõverate nihkele paremale 184. Kui riigi keskpank proovib suurendada raha pakkumist fikseeritud vahetuskursi  korral, siis a) kogutulu tase ei muutu b) algne raha pakkumise kasv korvatakse kui 
keskpank säilitab algse fikseeritud vahetuskursi c) LM* kõver nihkub küll alguses 
paremale, kuid seejärel uuesti tagasi vasakule oma algasendisse 185. Kui riigi keskpank devalveerib valuuta, siis a) LM* kõver nihkub paremale  ning netoeksport ja kogutulu kasvavad 186. Kitsendav kaubanduspoliitika fikseeritud vahetuskursside korral: tõstab kogutulu taset 187. Põhiline põhjendus ujuvate vahetuskursside eelistamiseks oleks see, et ujuva  vahetuskursi korral: võimaldab rahapoliitikat kasutada ka teistel eesmärkidel kui 
fikseeritud vahetuskursi kindlustamine 188. . Kui eeldada, et vahetuskurss on fikseeritud ja kapital on mobiilne, siis vastavalt  IS*-LM* mudelile põhjustab valitsussektori kulutuste vähendamine:  nii IS* kõvera kui 
LM* kõvera nihke vasakule, kuna keskpank on sunnitud rahapakkumist 
vähendama 189. Kui nominaalne vahetuskurss tõuseb, siis:  väheneb netoeksport 190. Fiskaalpoliitikal on lühiperioodil suurim mõju kogutulu tasakaalutasemele:  fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses Hindeline test 2019 191. Fikseeritud vahetuskursi korral on fiskaalpoliitika mõjus vahend reguleerimaks  majanduse kogutulu, samas on aga rahapoliitika ebaefektiivne. ÕIGE  192. Kui fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduse kahtestatakse  impordikvoodid, viies ellu suureneb ning rahapakkumine kasvab ja kogutulu 
suureneb  193. Vastavalt Mundell-Flemingi mudelile ..... ekspansiivne rahapoliitika ujuva  vahetuskursi korral suurendada kogutulu. Fikseeritud vahetuskursi korral ekspansiivne 
rahapoliitika ...... suurendada kogutulu. Võib, ei või 194. Mundell-Flemingi mudel eeldab, et: hinnad on fikseeritud nagu ka IS-IL  mudelis  195. Kui vahetuskurss on allpool fikseeritud taset, peab fikseeritud vahetuskursiga  väikse avatud majandusega riigi keskpank: müüma reservidest välisvaluutat


Teema 10, 1 osa Enesekontrolli test 196. Kui tööga hõivatuid on 200 tuhat ning töötuid 20 tuhat inimest, siis töötuse määr  on ligikaudu ……………….. protsenti:  9,1 197. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,56,  siis töö kaotanute määr ühes kuus on: 0,08 198. Töötus mis on põhjustatud ajast mille kestel otsitakse tööd on: hõõrdetöötus,  siirdetöötus, friktsionaalne töötus 199. Struktuurse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu  tasakaalutaset 200. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise  suurenemine ………………… töötute arvu:  suurendab 201. Kui insideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui outsideritel, siis  kollektiivlepinguga määratav palgatase on ilmselt ……………… kui tööturu 
tasakaalupalk: palju kõrgem 202. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn kahjuliku valiku mõju  seetõttu, et:  soodustab parimate töötajate firmasse töölejäämist 203. Tööturu passiivsete meetmete alla ei kuulu: ettevõtluse stimuleerimine 204. Ettevõtte ajutine sulgemine omaniku poolt (ettevõtte administratsiooni tööseisak)  on:  lokaut 205. Kui töö kaotanute määr on 0,02 ja töö leidnute määr on 0,08 ning hetke töötuse  määr on 0,10, siis töötuse määr on …………………….. võrreldes tasakaalumääraga: 
allpool Hindeline test Arina 206. Aktiivsed tööturu meetmed on: toetused tööandjatele, tööturu organisatsiooni  täiustamine, uute töökohtade loomine 207. Potentsiaalset sissevoogu (inflow) töötute inimeste kategooriasse esindavad need  inimesed, kes on: koondatud, lõpetanud lapsehoolduspuhkuse, loobunud 
koduperenaise rollist, vallandatud 208. Püsiseisundis: on töö leidnud inimeste arv võrdne töö kaotanud inimeste  arvuga, on töötuse tegelik määr võrdne loomuliku/naturaalse töötuse määraga


209. Täitke lünk: Eurostat prognoosib, et 2060. aastaks väheneb Eesti elanikkond 2020. aastaga võrreldes 8,8% ning 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab sarnaselt 
statistikaameti prognoosiga jõudes ....................................le protsendile (allikas Eesti 
Pank Tööturu ülevaade 2019/2). 30 210. Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset  osakaalu tööealisest elanikkonnast 211. Lühiajaline töötus on tõenäoliselt enamasti ………………….. töötus ning  pikaajaline töötus on …………… töötus: friktsionaalne; struktuurne 212. Kui outsideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui intsideritel, siis  kollektiivlepinguga määratav palgatase on kujuneb ilmselt ……………… kui tööturu 
tasakaalupalk: praktiliselt samaks 213. Üks efektiivse palga teooriatest väidab, et firmad maksavad kõrgemat palka  seepärast, et: töötajate tööpanuse keskmine kvaliteet tõuseb  214. Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2019/2 andmetel oli loomulik iive Eestis 2018.  aastal positiivne Harju- ja Tartumaal ning keskmisest rohkem vähenes rahvastik Kirde- ja
Kagu-Eestis. True 215. Tööjõu uuringu ETU andmetel oli töötute arv Eestis neljandas kvartalis 2019  hinnanguliselt: 31,3 tuhat inimest  Hindeline Test Nastja teema 10 osa 1 216. Vastavalt ILO määratlustele kuuluvad tööjõu hulka: otsese tasuta pereettevõttes  töötavad, haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, vabakutselised 217. Passiivsed tööturu meetmed on: töötutoetus, ümberõppe stipendiumid,  töötuskindlustushüviti 218. Kõik poliitikad, mis püüavad alandada töötuse loomulikku määra peavad  ………… töö kaotanute määra või …………….. töö leidnute määra: vähendama; 
suurendama 219. Kui töö kaotanute määr on 0,01 ja töö leidnute määr on 0,09 ning hetke tegelik  töötuse määr on 10 protsenti, siis töötuse määr on ……………………….. võrreldes 
tasakaalulise (püsiseisundi) töötuse määraga: –  võrdne 220. Kui s on töö kaotanute määr ja f on töö leidnute määr ning mõlemad määrad on  konstantsed, siis töötuse määr on ligikaudu võrdne:   s / (s+f) Hindeline Test Daniil 221. Efektiivse palga maksmine on firmadele kasulik seepärast, et suureneb töötajate: :  tööviljakus


222. Töötuse määr mõõdab protsentuaalselt tööealiste mittetöötavate inimeste osa: (1  kuni 4 õiget): tööjõust, majanduslikult aktiivsest rahvastikust, töötavate ja töötute 
summast 223. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn moraaliriski mõju seetõttu,  et: see kindlustab nende töötajate kõrgema tööviljakuse kelle tööpanus ei ole otseselt
kontrollitav 224. Friktsionaalne töötus on töötus, mis on põhjustatud: ajast mis kulub uue töö  otsimiseks 225. Täitke lünk: Eurostat prognoosib, et 2060. aastaks väheneb Eesti elanikkond 2020. aastaga võrreldes 8,8% ning 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab sarnaselt 
statistikaameti prognoosiga jõudes ....................................le protsendile (allikas Eesti 
Pank Tööturu ülevaade 2019/2). : 30 226. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn kahjuliku valiku mõju  seetõttu, et: soodustab parimate töötajate firmasse töölejäämist 227. Erinevate demograafiliste gruppide erinev töötuse määr on ilmselt kõige rohkem  korreleeruv erinevustega: töö leidnute f ja töö kaotanute määras s 228. Aktiivsed tööturu meetmed on: ( 1 kuni 4 õiget): toetused tööandjatele, tööturu  organisatsiooni täiustamine, uute töökohtade loomine 229. Kui outsideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui intsideritel, siis  kollektiivlepinguga määratav palgatase on kujuneb ilmselt ……………… kui tööturu 
tasakaalupalk: : praktiliselt samaks 230. Täitke lünk: Mujalt kui Euroopa Liidu liikmesriikidest tulnud inimestele Eestis  töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade arvu piirab kvoot, mille suurus 
on .................................protsenti elanikkonnast (allikas Eesti Pank Tööturu ülevaade 
2019/2). 0,1 Himdeline Test 2018 teema 10 osa 1 231. Kui töö kaotanute määr kuus on 0,01 ja töö leidunute määr kuus on 0,09, siis  töötuse loomulik määr on: 10% 232. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,56,  siis töö kaotanute määr ühes kuus on: 0,08 233. Nn naturaalmäära teooria kohaselt on olemas töötuse loomulik määr, mis on  tingitud üksnes tööjõu pakkumist mõjustavaist asjaoludest. ÕIGE 234. Töötus mille põhjuseks on reaalpalkade jäikus on ...... töötus: struktuurne 235. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülevalpool tasakaalutaset, siis töö nõudluse  suurenemise ....... töötute arvu: VÄHENDAB 236. Lühiajaline töötus on tõenäoliselt enamasti ...... töötus ning pikaajaline töötus  on ..... töötus: friktsionaalne, struktuurnee 237. Kui töö kaotanute määr on 0,02 ja töö leidnute määr on 0,08 ning hetke töötuse  määr on 0,10, siis töötuse määr on ....... tasakaalumääraga: allpool


238. Kui reaalpalk on kõrgemal tööturu tasakaalutasemest, siis tööjõu pakutavkogus  ületab nõutava koguse. Reaalpalkade jõukus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd 
leidnud inimeste määra 239. Potentsiaalset väljavoogu (outflow) töötute inimeste kategooriast esindavad need  inimesed, kes on: muutunud heidutatud (heitunud) töötajaks 240. Heitunud (heidutatud) inimesi arvestatakse tööturu statistikas kui: tööjõu hulka  mittekuuluvaid 241. Kui tööga hõivatud on 200 tuhat ning töötuid 20 tuhat inimest, siis töötuse määr  on: 9,1 242. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,10 ja töö kaotanute määr ühes kuus on 0,02,  siis töö leidnute määr kuus on: 0,18 243. Sektoraalsed nihked: muutuvad vältimatuks friktsionaalse töötuse 244. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest: a)enamikes  riikides on kehtestatud miinimumpalk, b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud, c) 
firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikusega töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat 
palka 245. Töötuse loomulik (naturaalne) määr on tööjõuturu tasakaaluseisundi ehk  püsiseisundi töötuse määr, mis sõltub töö kaotanute ja tööd leidnute määradest. Mida 
kõrgem on töö kaotanute määr, seda kõrgem on töötuse määr ning mida kõrgem on tööd
leidnute määr, seda madalam on töötuse määr. 246. Struktuursuse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu  tasakaalutaset 247. Maksetes efektiivset palka vähendavad firmad inimeste valiku vajadust ja  edenevad oma tööjõu kaskmist kvaliteedi ning koos sellega suurendavad ka tööjõu 
tootlust. ÕIGE Teema 10 osa 2 Enesekontrolli test 248. Tegelik kogutoodang on allpool loomuliku kogutoodangu taset vastavalt  kogupakkumise võrrandile siis, kui üldine hinnatase on:  väiksem kui oodatav 
hinnatase 249. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS on jäikade hindadega mudeli kohaselt  seda järsem (suurema tõusuga), mida suurem on: paindlike hindadega firmade osakaal


250. Kui üldine hinnatase tõuseb ja tootjad ootavad hinnataseme tõusu, siis vastavalt  mittetäieliku informatsiooni mudelile, tootjad: ei muuda toodangut 251. Lühiperioodi kogupakkumiskõver on konstrueeritud lähtuvalt:  oodatavast  hinnatasemest 252. Kui tegelik hinnatase on madalam kui oodatav hinnatase, siis nii jäikade kui ka  paindlike hindadega mudel sätestavad, et sellisel juhul on tegelik kogutoodang 
……………… kui loomulik (naturaalne) kogutoodang: väiksem 253. Kui lühiperioodi hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis pikal perioodil  ……………….………..……….: kogupakkumiskõver nihkub ülespoole 254. Phillipsi kõver väljendab lühiperioodi seost:  nominaalsete ja reaalsete  muutujate vahel 255. Phillipsi kõver väljendab negatiivset (vastassuunalist) seost töötuse määra ja  inflatsiooni määra vahel:  ainult lühiperioodil 256. Oletame et keskpank soovib inflatsioonimäära alandada 10-lt protsendilt 8-le  protsendile, ning selle tulemusel aastane SKP väheneb 4 protsenti, siis loobumismäär on: 
2 257. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π‒1‒0,5(u‒0,06). Kui suur peaks olema aastane  tsüklilise töötuse määr (mitu protsentpunkti peaks töötus olema loomulikust töötuse 
määrast suurem), et inflatsioon väheneks 5 protsentpunkti võrra: 10 Hindeline test Teema 10 osa 2 Arina 258. Eksogeenseteks muutujateks, mis mõjutavad endogeenseid muutujaid, on näiteks  rahapakkumine M, avaliku sektori ostud (kulutused) G, maksud T, reaalne intressimäär r,
maailma intressimäär r*. VÄÄR 259. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme tõus alandab reaalpalka ja tööjõud muutub tööandjale, firmale (suhteliselt) odavamaks. ÕIGE 260. Mida kõrgem on inflatsioonimäär, seda sagedamini peavad firmad kohandama  oma toodangu hindu, mis tähendab et kõrge inflatsioon: muudab lühiperioodi 
kogupakkumiskõvera järsemaks 261. Inflatsioon on Phillipsi kõvera kohaselt samasuunaliselt (positiivselt) seotud kõigi  järgnevate teguritega (ceteris paribus) välja arvatud: töötuse määr 262. Ratsionaalsete ootuste teooria tugeva versiooni korral on õiged järgmised väited  (1 kuni 4 õiget vastusvarianti): ühiperioodil ei eksisteeri seost inflatsiooni ja töötuse 
vahel, palgad ja hinnad on täiesti paindlikud, turud on täielikult isereguleeruvad, 
inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga


263. Kogutoodangu erinevus loomulikust tasemest on vastavalt jäikade hindade  mudelile ………………. seotud erinevustega oodatava ja tegeliku hinnataseme vahel: 
samasuunaliselt 264. Paindlike hindadega firmad kujundavad hinna lähtuvalt sellest, mida nad oletavad  kujunevat ehk millist hinnataset eeldavad nad ka teistel firmadel olevat. VÄÄR 265. Kui oodatav inflatsioonimäär tõuseb, nihkub Phillipsi kõver väljapoole ning  inflatsioon on kõrgem iga töötuse määra korral. TÕENE 266. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π‒1‒0,5(u‒0,06). Kui suur peaks olema aastane  töötuse määr, et inflatsioon väheneks 5 protsendipunkti võrra:16 267. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π‒1‒0,5(u‒0,06). Kui suur peaks olema aastane  töötuse määr, et inflatsioon väheneks 5 protsendipunkti võrra: mittetäieliku 
informatsiooni Hindeline test Teema 10 osa 2 Nastja 268. Loobumismäär näitab, kui palju ja kui pika perioodi jooksul peab töötus kasvama, et vähendada inflatsiooni.  tõene 269. Negatiivse pakkumisšoki ceteris paribus korral    kogupakkumine väheneb,  Phillipsi kõver nihkub väljapoole, inflatsiooni ning töötuse kompromiss „halveneb“ 270. Ratsionaalsete ootuste tugeva versiooni korral eeldatakse, et majanduse  kogutoodang on alati oma potentsiaalsel tasemel ning inflatsioonimäär on võrdne 
rahapakkumise kasvumääraga.    tõene 271. Kui jäikade hindadega mudelis ei ole üldse paindlike hindadega firmasid, siis  lühiperioodi kogupakkumiskõver on:  horisontaalne 272. Loomuliku määra hüpoteesi esindajate seisukoht on, et kogunõudluse  fluktuatsioonid mõjutavad toodangut ning töötust ainult lühiperioodil.  tõene   Hindeline test Daniil 273. Vaata joonist. Kui lühiperioodi Phillipsi kõver nihkub asendist A asendisse B ja  sealt edasi asendisse C ning seejärel asendisse D, siis oleme silmitsi olukorraga kus: 
oodatav inflatsiooni määr on kõikide töötuse määrade juures madalam


274. Phillipsi kõver näitab ……………….. seost inflatsiooni ja töötuse määrade vahel,  lühiperioodi kogupakkumiskõver väljendab …………………… seost üldise hinnataseme
ja kogutoodangu vahel: negatiivset; positiivset 275. Kui oodatav inflatsioonimäär alaneb, siis vastavalt lühiperioodi Phillipsi kõverale  SRPC (1 kuni 4 õiget vastusvarianti): nihkub SRPC allapoole (sissepoole), muutub 
töötuse ja inflatsiooni vaheline kompromiss soodsamaks ("pareneb"), on inflatsioon 
kõikide töötuse määrade korral madalam 276. Kui toimub positiivne pakkumisšokk, on parameeter υ (üpsilon) negatiivne ja  põhjustab inflatsioonimäära langust. TÕENE 277. Ratsionaalsete ootuste teooria tugeva versiooni korral on õiged järgmised väited  (1 kuni 4 õiget vastusvarianti): lühiperioodil ei eksisteeri seost inflatsiooni ja töötuse 
vahel, palgad ja hinnad on täiesti paindlikud, turud on täielikult isereguleeruvad, 
inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga 278. Ootustega kohandatud Phillipsi kõvera alusel on olukorras, kus loomulik  (naturaalne) töötuse määr on väiksem kui tegelik töötuse määr (1 kuni 4 õiget vastust): 
tegelik kogutoodang väiksem kui täishõivele vastav kogutoodang, tegelik 
inflatsioonimäär väiksem kui oodatav inflatsioonimäär  279. Phillipsi kõvera avaldises pakkumise šokkisid kajastav tegur υ (üpsilon) on  positiivse pakkumisšoki korral negatiivse väärtusega ja ning põhjustab üldise 
hinnataseme languse. TÕENE  280. Kui inimesed kujundavad inflatsiooniootused selle järgi, milline on olnud  (hiljutine) tegelik inflatsioon, siis on tegemist (1 kuni 4 õiget vastust): adaptiivsete 
ootustega, staatilise ootusega 281. Kui lühiperioodi hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis pikal perioodil  ……………….………..……….: kogupakkumiskõver nihkub ülespoole 282. Phillipsi kõver sõltub kõikidest järgnevatest teguritest, välja arvatud: jooksev  vahetuskurss Harjutus  283. Neli lühiperioodi kogupakkumise mudelit (jäikade ja paindlike hindadega mudel  ning jäikade ja paindlike palkadega mudel) sisaldavad kõiki eeldusi, välja arvatud: 
töötuse illusiooni mudel 284. Jäikade palkade mudelis on jäigaks teguriks:  nominaalpalk


285. Kui SKP suureneb ja ei ole pakkumisšokke, siis jäikade palkade mudelis  reaalpalgad: langevad 286. . Vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, kui hinnad ootamatult tõusevad,  siis pakkujad järeldavad, et nende toodangu relatiivsed hinnad on …………………. mis 
sunnib neid ……………………… toodangut (väljalaset): kasvanud, suurendama 287. Jäikade hindade mudelis: mõned firmad kohandavad koheselt hindasid  vastavalt nõudluse muutustele, teised aga mitte 288. Vastavalt paindlike palkade eeldusele põhjustab ootamatu hinnatõus: tööjõu  pakkumiskõvera nihke paremale 289. Kui kõik hinnad on jäigad, siis:  lühiperioodi kogupakkumiskõver on  horisontaalne  290. Jäikade hindade mudeliga saab selgitada, miks muutuva kogunõudlusega riikides  on lühiperioodi kogupakkumiskõver: järsk (suure tõusuga) 291. Kõik neli kogupakkumise mudelit (jäikade ja paindlike hindadega mudel ning  jäikade ja paindlike palkadega mudel) eeldavad: a)ülespoole tõusvat SRAS kõverat b) 
vertikaalset LRAS kõverat c) et pikal perioodil on tegelik kogutoodang loomulikul 
tasemel 292. Vastavalt Phillipsi kõverale sõltub inflatsioonimäär: a) oodatavast  inflatsioonimäärast b) tegeliku ja loomuliku töötusemäära erinevusest c) 
pakkumisšokkidest 293. Phillipsi kõver nihkub koheselt ülespoole kui: ilmneb negatiivne pakkumisšokk Teema 11  Enesekontrolli test  1. Vaadake alljärgnevat joonist, kus Y1 ja Y2 näitavad vastavalt esimese ja teise ajaperioodi tulusid ning r reaalset intressimäära. Kui tarbija valib tarbimiseks eelarvejoonel punkti A,
siis milline on ajaperioodil kaks tarbimine C2?  Y1(1+r)+Y2 


2. . Kui tarbija on valinud nii esimese kui ka teise ajaperioodi tarbimise optimumi, siis  asenduse piirmäär võrdub: ) 1 „pluss“ intressimäär r 3. John Maynard Keynes uskus et keskmine tarbimiskalduvus (valmidus) on: väheneb kui  tulu suureneb 4. Keskmine tarbimiskalduvus ei alane pikal perioodil Modigliani elutsükli hüpoteesi  kohaselt seepärast, et: jõukus ja tulud mõlemad suurenevad 5. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul d C  C  cY siis keskmine tarbimiskalduvus  on: C / Y  c 6. Kui Irving Fisheri kahe ajaperioodilises mudelis on Y1=15000 ja Y2=20000 ja  intressimäär r on 0,5 (50 protsenti) ning kui laenupiirang (likviidsuspiirang) on siduv, siis
C2 võrdub (NB! Näidake arvutusreeglid, valemid ning konkreetsed arvutused, mis viivad
valitud vastuseni): 20000  7. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on C=2000+0,8Y ja Y=30000, siis keskmine  tarbimiskalduvus on ligikaudu (NB! Näidake arvutusreeglid, valemid ning konkreetsed 
arvutused, mis viivad valitud vastuseni): 0,87 8. Simon Kuznetsi uuring näitas, et lühiperioodil on APC ……………. ja pikal perioodil  ……………….: alanev; konstantne 9. Kahe ajaperioodilise tarbimismudeli eelarvepiirang (kitsendus) konstantse intressi määra  r korral on väljendatav: C1+C2 /(1+r)=Y1+Y2 /(1+r) 10. Irving-Fisheri kahe ajaperioodilises tarbimismudelis sõltub jooksev tarbimine:  jooksvatest tuludest, tuleviku tuludest ja intressimäärast KONTROLLTÖÖ 2


1. Keyneslik (varajane) lineaarne tarbimisfunktsioon sisaldab järgmisi eeldusi (1  kuni 4 õiget vastust). tarbimise piirkalduvuse arvuline väärtus on 0-i ja 1-e 
vahel, keskmine tarbimiskalduvus alaneb, kui tulud suurenevad, tarbimise 
põhiliseks determinandiks (mõjuriks) on jooksev sissetulek 2. Keyneslik arusaam on, et tarbimise peamine determinant on kasutatav tulu  ning intressimääral ei ole tarbimise seisukohast olulist rolli. Klassikalises 
majandusteaduses aga eeldati, et kõrgem intressimäär ergutab säästmist 
ning pärsib tarbimist. True 3. Kui Irving Fisheri kahe perioodilises mudelis on Y 1 =20000 ja Y2=15000 ning  intressimäär r on 0,5 (50 protsenti), siis maksimaalne tarbimine 
perioodil kaks on: 45000 4. Franco Modigliani elutsükli hüpoteesi kohaselt nihkub tarbimisfunktsiooni  graafikujoon ülespoole kui suureneb/suurenevad:  jõukus 5. Asenduse piirmäär on suhtarv, mis näitab kui suurest osast tarbimisest on  tarbijad esimesel perioodil valmis loobuma, et suurendada teise perioodi 
tarbimist. True 6. John Maynard Keynes uskus, et tarbimise piirkalduvuse (piirvalmiduse)  arvväärtus on:  0 ja 1 vahel 7. Fisher töötas välja tarbimismudeli analüüsimaks, kuidas ratsionaalsete  ootustega, tulevikku vaatavad tarbijad teevad intertemporaalset valikut, see 
tähendab valikut, mille aluseks on erinevad (aja)perioodid. True 8. John Maynard Keynes uskus et keskmine tarbimiskalduvus (valmidus) on:  väheneb kui tulu suureneb 9. Kui jõukus on lühiperioodil muutumatu, siis elutsükli hüpoteesi kohaselt  keskmine tarbimiskalduvus ……………. kui tulud suurenevad: väheneb Kontrolltöö 2 1. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad tavapäraselt järgmised nähtused: (1  kuni 4 õiget) aktsiate hinnad langevad, toorainete hinnad alanevad 2. Kui riigi fiskaalpoliitika ning rahapoliitika on samaaegselt ekspansiivsed ehk  laiendavad, siis uues IS ja LM kõverate lõikepunktis tasakaalu intressimäär r 
on jäänud samaks või suurenenud või vähenenud, kuid tasakaalutulu Y on 
suurenenud


3. Suure Depressiooni seletused kulutuste hüpoteesiga sisaldavad järgmisi  õigeid väiteid (1 kuni 4 õiget) immigratsioon USAsse vähenes oluliselt, 
avaliku sektori kulutuste vähendamine 4. Püsiseisundis: (1 kuni 4 õiget) on töö leidnud inimeste arv võrdne töö  kaotanud inimeste arvuga, on töötuse tegelik määr võrdne 
loomuliku/naturaalse töötuse määraga 5. Olgu antud järgmise kujuga Phillipsi kõver         π = π ‒1 – 0,4(u – 0,06) – 5) – 5
Kui tsüklilise töötuse määr on seejuures  – 4 ("miinus neli"), siis võime väita, 
et (1 kuni 4 õiget vastust) tegemist on positiivse pakkumisšokiga, Phillipsi 
kõvera tõus on –0,4, tegelik töötuse määr on +2 protsenti, loomulik 
(naturaalne) töötuse määr on 6) – 5 protsent 6. Lühiperioodi Phillipsi kõvera kohaselt peaks töötuse vähendamiseks  …………… kogunõudlust ning arvestama, et seejuures inflatsioonimäär 
…………………. : suurendama; kasvab 7. Kui riigis tõstetakse maksukoormust ning keskpanga rahapoliitika on  samaaegselt suunatud rahapakkumise vähendamisele, siis uues IS ja LM 
kõverate lõikepunktis tasakaalu intressimäär r on jäänud samaks või 
suurenenud või vähenenud, kuid tasakaalutulu Y on vähenenud 8. Tarbijate säästude suurenemine ükskõik millisel tulutasemel nihutab IS-LM  mudelis: IS kõverat alla vasakule 9. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tulemusena suureneb kogutulu IS-LM mudelis:  vähem kui Keynesi risti mudelis välja arvatud juhul, kui LM kõver on 
horisontaalne  10. Kuldreeglile vastava kapitalivarustatuse määrab kapitali puhaspiirprodukt,  mis (1 kuni 4 õiget) võrdub kogutoodangu kasvumääraga, on arvutatav 
kapitali piirprodukt miinus amortisatsioonimäär, mis = n + g 11. Nn väljatõrjeefekti  (1 kuni 4 õiget vastust)  põhjuseks on ekspansiivne  fiskaalpoliitika, tagajärjeks on erainvesteeringute vähenemine, tagajärjeks on
erainvesteeringute väljatõrjumine 12. Vaata joonist. Oletame et majandus on algselt punktis A ning  majandus kogeb positiivset pakkumisšokki, mis ei kesta küll igavesti. 
Sellises olukorras iseloomustab punkt …….. tekkivat lühiperioodi 
tasakaalu ning punkt ….. pika perioodi tasakaalu: E; A


13. Passiivsed tööturu meetmed on: ( 1 kuni 4 õiget) töötutoetus, ümberõppe  stipendiumid, töötuskindlustushüvitis 14. Kui nominaalne vahetuskurss tõuseb, siis selle tulemusena (1-4 õiget)  muutuvad välismaised kaubad võrreldes kodumaistega suhteliselt 
odavamaks, eksport väheneb, import suureneb 15. Ratsionaalsete ootuste teooria nõrga versiooni korral on õiged kõik järgmised väited, välja arvatud (1 kuni 4 õiget vastusvarianti)  lühiperioodil ei eksisteeri 
seost inflatsiooni ja töötuse vahel, turud on täielikult isereguleeruvad, 
inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga 16. Töötuks loetakse inimene, kes vastab järgmistele tunnustele:  (1 kuni 4 õiget) on ilma tööta, on töö leidmisel valmis tööd alustama, otsib aktiivselt tööd


17. Vaadake joonist. Kui firmad toodavad tasemel Y 3 , siis tasakaalu  saavutamiseks peaksid firmade varuinvesteeringud ………………..….. ning 
toodang ……………….……..: suurenema; vähenema 18. Vastavalt ILO määratlustele ei kuulu tööjõu hulka: (1 kuni 4 õiget) õppimas  või täiendusõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 19. IS kõver nihkub alla vasakule kui  ( 1 kuni 4 õiget vastust) valitsus vähendab  tulusiirdeid (transferte), maksumäärad tõusevad, avaliku sektori kulutused 
vähenevad, rakendatakse kitsendavat ehk ranget fiskaalpoliitikat 20. .M. Keynes lisas senituntud raha nõudluse motiividele juurde veel järgmised  aspektid (1 kuni 4 õiget) The correct answers are: Ettevaatusmotiiv, 
Spekulatsioonimotiiv, Kompromissi leidmine likviidsuse ja raha pealt 
teenitavate tulude vahel


KONTROLLTÖÖ 2 2018 294. Mida VÄIKSEM on investeeringute intressitundlikkus ja mida suurem on  multiplikaator, seda järsem on IS kõver. ÕIGE 295. Kitsendav rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule, mistõttu intressimäär  kasvab, kogutulu väheneb ning kogunõudluskõver AD nihkub üles VASAKULE. ÕIGE 296. Mundell-Flemingi mudeli kohaselt on fikseeritud vahetuskursi korral  protektsionistliku kaubanduspoliitika tulemuseks see, et nominaal raha 0, kogutoodang  , 
netoeksport  297. Vastavalt Solow kasvumudelile koos tehnoloogia progressiga ja rahvastiku  kasvumääraga on kapitali akumulatsioonivõrrand: sf(k)-(d+n+g)k 298. Lühiperioodil: kogutoodang tõuseb, üldine hinnatase tõuseb 299. Pikal perioodil:  kogutoodang Y , üldine hinnatase tõuseb 300. Lühiperioodil: töötuse määr alaneb, inflatsioonimäär kasvab 301. Pikal perioodil: töötuse määr u, inflatsioonimäär tõuseb 302. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse nii rahvastiku kasvu kui ka tehnoloogia  progressi, on tasakaalulise (püsiseisundi) kasvumäärad järgmised: a) toodang efektiifse 
töötaja kohta 0, toodang (väljund) töötaja kohta g   303. Ekspansiivne rahapoliitika nihutab IS kõvera üles paremale ning  kogunõudluskõver AD kõver nihkub üles paremale 304. Kui Keynesi risti mudelis plaanitud kogukulutused PE ületavad kogutulu, siis:  mitteplaneeritud varuinvesteeringud on negatiivsed 305. Paindlike palkade mudelis eeldatakse, et: töötajad teavad oma nominaalpalka (W), kuid nad ei tea üldist hinnataset (P) 306. Kui majanduses on kapitalivarustatus kuldreegli tasemest kõrgemal, siis MPK- d  on väiksem kui n+g ning sellisel juhul toob säästumäära langus koheselt kaasa tarbimise
kasvu milline tase säilib ka pikal perioodil. 307. Mida tundlikum on reaalraha nõutav kogus kogutulu suhtes ja mida vähem tundlik on reaalraha nõutav kogus intressimäära suhtes, seda lamedam on LM kõver. VALE 308. Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera paremale,  väljapoole, mistõttu netoeksport ning kogutulu KAHANEVAD. VALE 309. Nn kulutuste hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: IS kõvera nihkega alla  vasakule 310. Mundell-Flemingi mudeli kohaselt on ujuva vahetuskursi korral kitsendava, range rahapoliitika tulemuseks see,et nominaalne vahetuskurss  ,kogutoodang  , netoeksport 


311. Negatiivne pakkumisšokk nagu näiteks naftahindade järsk tõus 1970-ndatel  aastatel, toob kaasa parameetri v positiivse väärtuse ning põhjustab üldise hinnataseme 
tõusu ning sellist olukorda nimetatakse ka kulu inflatsioon 312. Juhtindikaator on: aktsiahinnaindeksid KONTROLLTÖÖ 1 2019 313. Eristada tuleb nominaalset ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul  kehtinud hindase“ ning reaalset ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti 
bäitajat; Nominaalne SKP on inflatsiooniga korrigeerimata ehk jooksevhindades 
koguprodukt, Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud ehk püsivhindades SKP.  314. Maailma intressimäära tõus põhjustab investeeringute  vähenemise meie väikeses  riigis. Investeeringute I vähenemine põhjustab ekspordi suurenemise. Seega säästude 
vähenemine välismaal viib jooksevkonto ülejäägi kodumaal.  315. Sularaha ja deposiitraha suhte ehk sularahamäära cr suurenemine suurendab raha  tegeliku multiplikaatori arvväärtust. VALE (vähenemine) 316. Reaalse muutuja näiteks on: aastas toodetud hüviste kogus  317. Riik X on väike, avatud majandusega maa. Vastake küsimustele ning kujutage  joonisel välismaise ekspansiivse fiskaalpoliitika mõjusid riigile X. A. Vastake küsimustele, täitke lüngad  a) Maailma sääst vähened
b) Maailma intressimäär tõuseb B. Seega välismaine ekspansiivne fiskaalpoliitika toob väikeses, avatud  majandusega riigis X kaasa selle, et 
c) Reaalne vahetuskurss alaneb
d) X riigi ehk kodumaised kaubad muutuvad välismaiste kaupade suhtes  odavamaks 318. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine  hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 319. Isiklike tarbimiskulutuste (eratarbimiskulutuste) ja säästude summa annab kokku  netoinvesteeringud. VALE (kasutatav kulu ) 320. Rahvamajanduse koguprodukt RKP (GNP) on mingi ajaprioodi, tavaliselt ühe  aasta jooksul riigi majanduse residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja väljaspool 
majandusterritooriumi toodetud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. ÕIGE


321. Kui majandus tegutseb olukorras, kus kapitalivarustatus on väiksem kui  püsiseisundi kuldreeglile vastavv tase, siis MPK-G on suurem kui n. Sellisel juhul toob 
kaasa säästumäära suurenemisega kaasa kapitali akumulatsiooni kasvu ning suurenenud 
majanduskasvu 322. Kui tegelik inflatsioon ületab oodatavat inflatsiooni, siis ex post reaalne  intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär. Seega reaalsed laenukulud on 
väiksemad kui algsed laenu sõlmimisel sai eeldatud. Selline ootamatu inflatsioon on 
kasulik laenuvõtjale ning kahjulik laenuandjale.  323. Kui väikeses avatud majandusega riigis on sisemaine intresiimäär madalam kui  maailma reaalne intressimäär, siis taolise riigi kaubandusbilanss on ülejäägiga ning 
kapitali netoväljavoog on positiivne. 324. Solow Swan kasvumudel on neoklassikaline  eksogeenne kasvumudel, mis  näitab kuidas säästmine, rahvastiku juurdekasv ja tehnoloogiline progress mõjutavad 
majanduse kogutoodangut ning selle muutumist ajas. 325.