Makro 2 KT- EKSAM (0)

Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud  reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS  inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal:   kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust  apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. 
Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis  reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid,  välja arvatud:  ‘   korporatsioonide aktsiate ostmine ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele,     muutused ettevõtete kaubavarudes 6. Eeldame, et 2004 aastal maksis keskmise, tüüpilise leibkonna ostukorv 14000  rahaühikut selle aasta jooksvates hindades, seesama ostukorv maksis aga 2009. 
aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, 
maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 
2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud 
Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150(1.5) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise  rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71.5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset  osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta on töö leidmisel valmis tööd alustama otsib aktiivselt tööd


10. Eksogeensed muutujad:on fikseeritud ja mudeli välised. 11. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul rahvusliku majanduse (residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda 
valmistatud lõpp toodete ja -teenuste vtitirtus turuhinnad. Õige 12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates  valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste 
hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13.  Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks 
töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14.  Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik  toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid 
ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15.  Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued  investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu.  16.  Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk  jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse 
koguprodukt. Õige 17.  Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel  tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse
maha lõpptoodang. VALE, kogutoodangust arvestatakse maha vahetoodang 18. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis  majandussektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui kõigi 
lõpptoodete ja -teenuste väärtus. VALE, summaarne lisandväärtus peab olema 
võrdne lõpptoodanguga (lõpptoodete ja –teenustega) 19. Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid, sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid. 
VALE, tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid SKP (RKP) ei arvesta 20. Rahvamajandusliku arvepidamise ja sisemajanduse koguprodukti arvestus susteemi rajajaks oli: Simon Kuznetz 21.  Mööbli remondiga tegelev ettev6tja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning  müüa mööblipatju, mille turuhinnaks on 120 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus
sisaldab ka 20 krooni eest porolooni ja 40 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe 
toote lisandväärtus (kui suur on väärtuskasv)  60 krooni 22.Kui riigi nominaalne sisemajanduse koguprodukt SKP väljendatuna 2000.aasta  jooksevhindades on 36 miljardit ja aastail 1995 - 2000 tõusis üldine hinnatase riigis 
20 protsenti, kas siis 2000. aasta reaalne SKP mõõdetuna1995. aasta püsivhindades
on 30 miljardid 23.  Sisemajanduse puhasprodukt võrdub: sisemajanduse kogutoodang, miinus  amortisatsioon  24. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks:  ettevõtete kulutusi  uute masinate ja seadmete muretsemiseks; muutusi kaubavarudes;  kulutusi 
uusehituseks  25. Rahvatulu RT:  on majandussubjektide poolt tootmisprotsessis teenitud  esmaste teguritulude summa;   võrdub RKP - (amortisatsioon + kaudsed 
netomaksud);   võrdub palgad + rendid + netointressid + korporatiivsed 
kasumid + mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 26.Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni,  paatide ja püügivahendite ostuks ning remondiks 200 000 krooni ja mootori kütuse 
ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui 


suur on rihistus loodud lisandväärtus?  800 000 krooni , lisandväärtus on  koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on 
paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse 
ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, 
seega ühistus loodud lisandväärtus = 
=1100000−(200000+100000)=800000 krooni  27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28.Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu  vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed 
Saksamaa ja Austria 29.Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub  majanduse aktiivne areng 30.Deflatsioon  on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi  kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust baasperioodi suhtes 32. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus  võrreldes teise perioodi (baasperioodi) hinnatasemega. Õige 33.  Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse  nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga.  VALE, nominaalpalk jagatud 
hinnaindeksiga.  34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või 
palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat 
miinimumpalka) tõttu.  VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on 
tootmiskulude kasvust ....... 35.  Varjatud ehk allasurutud inflatsiooni iseloomustab hinnataseme püsivuse juures  kaupade ja teenuste kvaliteedi halvenemine ja/või sortimendi ahenemine. Õige 36.  Nõdlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus,mille  tulemusena kogunõudlus suureneb veelgi. Õige 37. Huperinflatsiooni korral on üldine hindade tõus: suurem kui 50% kuus 38. Võtke arvutuse aluseks tarbimiskorv, mis koosneb ainult kahest kaubaruhmast,  kusjuures toidukaupade osakaal on 0,7 ja riiete osakaal 0,3. Kui suur on üldine 
tarbijahindade muutus, kui toidukaupade hinnad tõusid keskmiselt 5% ja riiete hinnad
alanesid 15%?   −1% (tarbimiskorvi kogumaksumus alanes 1% võrra). 39. Toojõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on  töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Õige 40.Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja  on võimeline töökoha leidmisel ka kohe tööle asuma, klassifitseeritakse 
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. VALE, 
klassifitseeritakse ILO reeglite kohaselt töötuks 41. Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida  tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. 
VALE,Vabatahtlik ehk mittesunnitud töötus ..... 42. Heidutatud ja ,,põrandaaluste" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka  töötusemäära näitajat. VALE, .....ei suurenda otseselt töötusemäära näitajat 43. Tööpuudus on kulukas nii individuaalsel kui ka ühiskonna tasandil ega too  absoluutselt mingit kasu. VALE, ...kuid võib tuua ka kasu 44. Tööjõus osalemise määr LFPR on arenenud turumajanduslikes riikides viimastel  aastatel järjest kahanenud, kuna naised valivad järjest sagedamini tööalase karjääri 
kodus olemise asemel. VALE, ....LFPR .... viimastel aastatel järjest 
kasvanud, ........... 45.Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse laset, kuna on 


olemas ka heitunud isikud 46. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub:  väljaspool  tööjõudu olevate inimeste hulka 47. Struktuurne töötus kasvab, kui : uute töötajate väljaõpetamise kulud on  suuremad kui nende palkamisest saadav tulu 48. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta; on töö leidmisel valmis tööd alustama; otsib aktiivselt tööd; vastab 
üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud tingimustele 49.Inflatsiooniga korrigeeritud SKP näitaja on reaalne SKP
50.Pikal perioodil reaalne SKP .................. ja reaalse SKP  kasvumäär .................. kasvab; kõigub 51. Milline järgnevatest majandusnäitajatest on voomuutuja?     sissetulek
52.Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest  ühikust apelsinidest ning õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide 
ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega 
on SKP väärtus: 7 rahaühikut           SKP = 4×1 + 6×0,5 = 7 53.  Kui firma müüb oma kaubavarusid(ladustatud tooteid),  siis  investeeringud .............................. ja tarbimine 
(tarbimiskulutused) ..................................  vähenevad; suureneb 54.Oletame, et autode komplekteerimistehas ostab erinevaid detaile, sõlmi, agregaate 10000 rahaühiku eest, maksab tehase töötajatele palka 10000
rahaühikut ning müüb auto 22000 rahaühiku eest (kõik näitajad per auto),
siis selle tehase poolt loodud lisandväärtus auto kohta on:  12 000 rü          VA = 22000 – vahetoodang ehk 10000 = 12 000 rü 55.Kasutatav isiklik tulu (DPI or Yd) võrdub: Y ‒ isiklikud netomaksud
56.Tarbijahinnaindeks   THI  (CPI)  arvutatakse:  fikseeritud   kaaludega   ostukorvi maksumuse   muutusena   võrreldes   mingi   baasperioodi   ostukorvi
maksumusega 57. Eksogeensed muutujad:   on fikseeritud ja mudeli välised
58.Pitsaturu lihtsas nõudluse ja pakkumise mudelis on endogeensed muutujad: pitsa hind ja pitsade müüdud kogus 59.Paindlike hindade eeldus on mudelis siis hea, kui hindade muutumist mudelis uuritakse:     pikal perioodil Teema 2 1. Suletud   majanduse   ringkäigu   mudel   näitab,   et   kodumajapidamised   (KMP)   saavad tulusid tootmistegurite turgudel ning säästavad kasutades finants turgusid. 2. Suletud majanduse ringkäigu mudel näitab, et kodumajapidamised (KMP) kasutavad saadavaid (tootmisteguri)tulusid: tarbimiseks, maksudeks ja säästmiseks 3. Kahaneva piirtootlikkuse (piirtootluse) seadus sätestab, et iga tootmisteguri ühik: mis lisandub   kapitali   ja   töö(jõu)le   kui   kapitali   kogus   on   fikseeritud,   vähendab   töö(jõu)
piirprodukti 4. Kaks kõige olulisemat tootmistegurit on: kapital ja töö(jõud) 5. Kapitali piirprodukt MPK on  täiendav toodang kapitali üheühikulisel lisandumisel.


6. Kapitali pakkumise kasv alandab kapitali reaalset renti R/P. 7. Kui   tarbimisfunktsioon   on   C=500+0,5Y   ja   tootmisfunktsioon   on   Cobb-Douglase Y=50×K×L astmetes α ja 1-α , kusjuures α=0,5, K=100 ja L=100, siis C võrdub:  3000 8. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+0,85Y ja Y kasvab 1-e ühiku võrra, siis tarbimine (tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut. Investorid eeldavad, et esimesel tegevusaastal on tulud 600 tuhat rahaühikut, mille
järel müüakse tehas alghinnaga 5 miljonit rahaühikut. Milline on taolise investeeringu
tulumäär (tasuvus). Kas: 12 protsenti 10. Investeerimisfunktsiooni   graafiku   tõus   on  negatiivne   (alla   paremale),   sest   kui intressimäär alaneb, siis on rohkem investeerimisprojekte mis on kasumlikud. 11. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida intressimäära tasakaalutase. 12. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub:   200 rü ‒ 200 rü 13. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästudega 14. Tarbimine   (tarbmiskulutused)   sõltuvad……..kasutatavast   tulust   ning   investeeringud sõltuvad…….reaalsest   intressimäärast.:samasuunaliselt   (positiivselt), vastassuunaliselt(negatiivselt)  15. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 16. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum + kapitali eest makstav summa ehk MPK*K 17. Vastavalt   Cobb-Douglase   tootmisfunktsioonile   tööjõule   minev   tulude   osakaal kogutuludes: ei sõltu tööjõu hulgas tootmises. 18. Cobb-Douglase   tootmisfunktsiooni   kohaselt   tööjõu   piirprodukt   MPL   suureneb   kui: kapitali kogus suureneb 19. Cobb-Douglase  tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb  kui: töötajate arv kasvab 20.Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: tööjõu piirprodukt MPL korrutatud tooteühiku hinnaga p võrdub töötajale makstava
palgaga w 21. Teiste   tingimuste   samaks   jäädes   (ceteris   paribus)   toob   interssimäära   tõus   kaasa: investeerimiskaupade nõutava koguse vähenemise 22.Kui   kasutatav   tulu   on   4000   rahaühikut,   tarbimine   on   3500   rahaühikut,   valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud on 800 rü, siis rahvamajanduse sääst võrdub -500 rü 23. Olgu investeerimisfunktsioon I=1000 - 30r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Lisaks eeldame, et nominaalne intressimäär on 6% ja inflatsioonimäär on 10%. Seega
investeeringute arvuline suurus on 1120 24. Fiskaalpoliitika   mõjude   analüüsil   peame   eeldama,   et  tarbimiskulutused, investeeringud ja intressimäärad on endogeensed muutujad 25.Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni:  töö(jõu)   piirprodukt   „korrutatud“   tooteühiku   hinnaga   võrdub
töötajale makstava palgaga 26.Kapitali pakkumise kasv: alandab kapitali reaalset renti R/P
27. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile   töö(jõu)le minev tulude osakaal   kogu(tootmistegurite)   tuludes:  ei   sõltu   töö(jõu) hulgast tootmises  28.Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5%


aastas, siis reaalne intressimäär on : 3%  r = i−π= 8 − 5 = 3 29.Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on :    0,8 lineaarne
tarbimisfunktsioon kujul C = C0  + c Yd kus c = MPC = ΔC / ΔYC / ΔC / ΔYYd Yd = (Y – T) 30.Kui majanduse reaalne kogutoodang kasvab, siis ühiku tootmiskulu väheneb ja kogupakkumine suureneb  31. Kui toodang (väljund) on kirjeldatud tootmisfunktsiooniga Y = A× K0,2 × L0,8 siis väljendab nimetatud tootmisfunktsioon: konstantset mastaabiefekti 32. Klassikalises, fikseeritud toodanguga mudelis on toodete ja teenuste nõudlus ning pakkumine tasakaalustatud: intressimääraga Teema 3 1. Raha   likviidsus   on   määratav   lihtsuse   ja   kergusega,   millega:  raha   saab   muundada hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on:  paberraha ja müntide summa 5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega:  M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär:  „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 10. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 11. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 12. Milline   järgnevatest   näidetest   vastab   kõige   tõenäolisemalt   hüperinflatsioonile? aastane üldise hinnataseme tõus on üle 300 protsendi 13. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 14. Kõik alljärgnevad kuuluvad oodatud inflatsiooni kulude alla, välja arvatud: inflatsioon toob kaasa madalamad reaalpalgad 15. Kui   valitsuse   võlakirjade   reaalne   tulumäär   on   3   protsenti   ning   oodatava inflatsioonimäär on 4 protsenti, siis raha hoidmise (alternatiiv)kulu on: 7 protsenti 16. Nominaalse muutuja näiteks on: rahapakkumine 17. Muutujaid,   mida   väljendatakse   füüsilistes   ühikutes   või   kogustena,   nimetatakse: reaalsed 18. Milline alljärgnevastest on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 19. Inflatsioon  suurendab  relatiivsete   hindade   muutlikkust   ning  vähendab  ressursside efektiivset paigutust (allokatsiooni). 20.Raha   neutraalsuse   kontseptsioon   klassikalises   mudelis   sätestab,   et   kui   raha pakkumine suureneb, siis suureneb: nominaalne intressimäär 21. Kui tegelik inflatsioon on madalam kui oodatav inflatsioon ja laenuleping sõlmitakse ex ante, siis on selline situatsioon kasulik laenuandjale ja kahjulik laenuvõtjale. TRUE 22.Mõiste dihhotoomia tähendab üldjuhul "mõiste mahu liigitamist kaheks vasturääkivaks


mõisteks" TRUE 23. Ex post reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär siis kui: tegelik inflatsioonimäär on suurem kui oodatav inflatsioonimäär 24. Ex post reaalne intressimäär on suurem kui ex ante reaalne intressimäär siis kui: tegelik inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär 25.Hüperinflatsiooni   peatamiseks   peaks   valitsus   lisaks   rahapakkumise   suurendamise lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi 26.Vastavalt üks-ühele seosele inflatsioonimäära ning nominaalse intressimäära vahel ehk Fisheri efektile, eeldatakse et:  reaalne intressimäär on konstantne 27. Nominaalne intressimäär väheneb kui rahanõudlus suureneb 28.Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et raha pakkumise suurenemine toob kaasa olukorra, kus suureneb: nominaalne intressimäär 29.Reaalne SKP on: kvantitatiivne muutuja, reaalne muutujа 30.Nominaalse   intressimäära   ühekordne   tõus   suurendab   ühekordselt ringluskiirust ning seega vähendab rahanõudlust: true 31. Läbi   Fisheri   efekti   suurendab   oodatava   inflatsiooni   kasv   nominaalset intressimäära.   See   (nominaalse   intressimäära   tõus)   aga   omakorda   kasvatab raha hoidmise kulusid ning selle läbi vähendab reaalraha nõutavat kogust: true 32. Kui   tegelik   inflatsioon   ületab   oodatavat   inflatsiooni,   siis   ex   post   reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär: true 33.   Hüperinflatsiooni   tingimustes   toovad   viivitused   maksude   kogumises   sageli kaasa: valitsuse maksutulude alanemise 34. Kui avaliku sektori kulutused suurenevad, siis reaalne koguprodukt suureneb ning tulemuseks on raha nõudluskõvera nihe (üles) paremale. true 35. Vastavalt üks-ühele seosele inflatsioonimäära ning nominaalse intressimäära vahel ehk Fisheri efektile, eeldatakse et: reaalne intressimäär on konstantne 36. Kuigi hüperinflatsioon on põhiliselt rahapakkumise liigse kasvu tulemus, osutub sagedasti keskseks motiiviks valitsuse:  soov tekitada täiendavaid maksutulusid kulutuste katteks 37. Kui   tegelik   inflatsioon   on   madalam   kui   oodatav   inflatsioon   ja   laenuleping sõlmitakse   ex ante, siis on selline situatsioon kasulik laenuvõtjale ja kahjulik laenuandjale: false 38. Uuringud näitavad, et majandusteadlased on inflatsiooni pärast mures võrreldes  tavainimestega vähem 39. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt  kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1 
protsent endaga kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1 protsent ja nominaalse intressimäära 
kasvu 1 protsent 40. Kui  ex post reaalne intressimäär on suurem kui ex ante reaalne intressimäär (ja  kui laenuleping sõlmitakse  ex ante), siis on see kahjulik laenuandjale. Väär 41. Ex post reaalne intressimäär on suurem kui ex ante reaalne intressimäär siis  kui: tegelik inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär 42. Hüperinflatsiooni tingimustes toovad viivitused maksude kogumises sageli  kaasa: valitsuse maksutulude alanemise 43. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“  oodatav inflatsioonimäär


44. Nominaalne intressimäär suureneb kui rahanõudlus väheneb
45.Ex post reaalne intressimäär on suurem kui ex ante reaalne intressimäär siis  kui:………………..: tegelik inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär 46.Kui tegelik inflatsioon on madalam kui oodatav inflatsioon, siis  ex post reaalne  intressimäär on väiksem kui  ex ante reaalne intressimäär. Väär 47. Ex post reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär siis  kui: tegelik inflatsioonimäär on suurem kui oodatav inflatsioonimäär  48. Raha likviidsus: on vastassuunalises seoses kauplemisel ilmnevate tehingukuludega
49.Ekvivalentkaup, mida kasutada rahana, peaks omama vähemalt järgmisis tunnuseid,  välja arvatud: kerge kättesaadavus 50.Rahaasendajateks (subsituutideks) on näiteks: krediitkardid
51. Rahaagregaat M2 sisaldab: sularaha, säästuhoiused, nõudehoiused
52.Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k*Y, kus k on konstantne, siis raha  tuluringlukiirus V võrdub: 1/k  53. Kui raha pakkumine kasvab 12 protsenti, ringlukiirus alaneb 4 protsenti ning hinnatase  kasvab 5 protsenti, siis reaalse SKP muutus peab olema: 3 % 54.Hüviste ja teenuste turu tasakaal on määratud ……………  inntressimääraga ning oodatav inflatsioonimäär määrab ära …………………… intressimäära: ex ante reaalse, ex ante 
nomonaalse  55.Emissioonitulu ehk nn müntimismaksu saab käsitleda ka kui:senjooriõigust,  inflatsioonimaksu, monopoolset õigust emiteerida raha  56.1980-ndate aastate Boliivia hüperinflatsioon suurendas kõiki näitajaid, välja arvatud:  kogutoodang 57. Mõõduka inflatsiooni üks võimalikest kasudest on: tööturgude parem  funktsioneerimine 58.Mida kõrgem on tulutase Y, seda suurem on reaalraha nõutav kogus, mida kõrgem on  intressimäär i, seda väiksem on reaalraha nõutav kogus. Tõene 59.Raha neutraalsuse all mõistame raha irrelevantsust ehk ebaolulisust nominaalsete  muutujate suhtes. Väär 60. Kui aga rahanõudlus sõltub nominaalsest intressimäärast, on inflatsiooni pidurdamine  raske. Hinna alanemine võib alandada raha hoidmise kulu ja seega suurendada 
reaalraha kogust. Kui KP lõpetab raha trükkimise, see tähendab rahapakkumine M on 
konstantne, siis reaalraha koguse M/P suurenemine viib paratamatult hindade 
alanemisele. Sellisel juhul ei ole KP hindade stabiliseerimise eesmärki täitnud. 61. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k … kui inimesed soovivad enda  käes … raha: kahaneb, vähem 62.Raha funktsioonideks on kõik alljärnevad, välja arvatud: vahetusvahend; rikkuse,  jõukuse näitaja; arvestusühik; akumulatsioonivahend 63. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank suurendab rahapakkumist 64.Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu
65.Kui raha tehinguringluskiirus on konstantne aga raha hulk suureneb kahekordseks,  siis: tehingu keskmine hind korrutatud tehingute hulk peab kahekordistuma


66.Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär
67. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus …  rahanõudlust ning (üldine)hinnatase … vähendab, tõuseb 68.Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post  reaalset intressimäära 69.Raha kui bartervahetuse alternatiivi tekkimine oli seotud ajendiga hoida kokku  bartermajandusele omaste tehingukulude arvelt ja tõsta üldist majanduslikku 
efektiivsust koos spetsialiseerumise silvenemisega. Õige 70. Kaup rahal on väärtus tema ostujõu tõttu, dekreedirahal on aga sisemine väärtus, mis  ei sõltu otseselt sellest, mida tema eest parajasti osta saab. Vale 71. Kvaasi- ehk naiivrahaks on pankadesse arvelduskontodele ja nõudehoiustele  paigutatud raha, mille vahendusel tehakse arenenud majandussüsteemides suur osa 
tehingutes. Vale 72. Baasrahaks MB ehk rahaagregaadiks M0 on keskpanga poolt emiteeritud ning  valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kommertspankade reservidena 
keskpangas, kommertspankade kassades või sularahana ringluses ning säästudena 
väljaspool pankasid. Õige 73.  Omakapital kujutab endast varade (aktivate) rahalist väärtust, millest tuleb maha  arvata kohustused (võlad). õige  74. Finantsvara on likviidne, kui selle ostu-müügiga kaasnevad suured tehingukulud, ja  vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75.  Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku  reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu 
pangasüsteemist ei toimu. Vale  76. Sularaha ja deposiitraha suhe ehk sularahamäär cr näitab raha omanike poolt  sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle 
näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on  väiksem kohustuslikust reservist.  Vale 78. Mõiste ,,raha likviidsus" käsitlemisel peame arvestama, et: kõik eelpool nimetatud on  õiged ( raha on võrreldes kõikide teiste kaupadega kõige likviidsem, likviidsus näitab, 
kui kiiresti ja ulatuslikult saab vara konverteerida sularahaks, rahaagregaatidest on 
sularaha kõige likviidsem, mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on 
kaubavahetuse tehingukulu)  79.  Raha funktsioonideks ei ole olla: kliiring ehk tasaarveldustehing
80.Tüüpilise kommertspanga bilansi aktiva (varade) poole kirjeteks on kõik järgnevad,  välja arvatud:  nõudehoiused 81. Uldtunnustatud kaupraha ei ole üldreeglina: heterogeenne ja mitteportatiivne
82.Sümbolraha saab täita kõiki raha funktsioone, kuna on: valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi ülesannet  83.  Raha pakkumine MS on: kõik eelnimetatud
84.  Kui kohustuslik reservimäär rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit  krooni, on panga nõudehoiuste DD suurus: 750 < DD < 1500 miljonit krooni


85.Raha on: üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha  on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt 86.Bartervahetus nõuab vajaduste kahepoolset kokkulangemist
87. Dekreetraha on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus
88. Rahapakkumine suureneb, kui: kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus  bonde 89. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud     säästuhoiused 90.Krediitkaardid: võivad mõjutada rahanõudlust
91. Raha potentsiaalne ehk lihtne multiplikaator m võrdub: (1 I rr) 100
92.Tegelik ehk laiendatud rahamultiplikaator ma võrdub: M I B
93.  Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui:  keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 94. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k·Y, kus k on konstant, siis raha  tuluringluskiirus V võrdub: 1 / k 95.Kui kordaja k on suur, siis raha tuluringluskiirus V on ……….. ja raha vahetab  omanikku………………  väike; harva  96.Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav  inflatsioonimäär 5 protsenti ning seejärel ilmneb, et tegelik inflatsioonimäär 
on 3 protsenti, siis ex ante reaalne intressimäär on 4 protsenti 97. Inflatsiooni valitsemise tingimustes võrdub raha hoidmise (alternatiiv)kulu a)        nominaalse intressimääraga, ex ante reaalse intressimäära ja oodatava 
inflatsioonimäära summaga  98.Reaalraha nõutav kogus sõltub         nominaalsest intressimäärast,  reaaltulust
99. Milline alljärgnevast on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär
100. Reaalse muutuja näiteks on: aastas toodetud hüviste kogus 101. Nominaalse muutuja näiteks on: rahapakkumine 102. Klassikaline dihhotoomia: kehtib, kui reaalsete muutujate väärtused on  määratud ilma, et neid mõjutaksid nominaalse muutujad või raha olemasolu 103. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui  rahapakkumine väheneb, siis ………….. alaneb/alanevad: hinnatase 104. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb:nominaalne intressimäär 105. Nominaalsed muutuja(d) on:  hinnatase, rahapalk, inflatsioonimäär 106. Reaalraha   nõudlus   sõltub   tuludest   (tulutasemest)   ning:  nominaalsest intressimäärast 107. Tüüpiliselt määratletakse hüperinflatsiooni kui üldist hinnatõusu, mis on rohkem kui 50 protsenti kvartalis. Väär 108. Muutujaid,   mida   väljendatakse   füüsilistes   ühikutes   või   kogustena,


nimetatakse: reaalsed 109. Ootamatu inflatsiooni kulu sisaldab kingatallakulu, menüükulu, suhteliste hindade muutlikkuse kulu ning maksumoonutuste kulu. Väär 110.   Oodatud   inflatsiooni   kulude   alla   kuuluvad   (1   kuni   5   õiget   vastust!): menüükulud, kingatallakulu 111. Kui avaliku sektori kulutused suurenevad, siis reaalne koguprodukt suureneb ning tulemuseks on raha nõudluskõvera nihe (üles) paremale. Tõene 112.Fisheri   võrrand   sätestab,   et   reaalne   intressimäär   ja   inflatsioonimäär   koos määravad nominaalse intressimäära. Tõene 113.Kui   tegelik   inflatsioon   on   madalam   kui   oodatav   inflatsioon   ja   laenuleping sõlmitakse   ex ante, siis on selline situatsioon kasulik laenuandjale ja kahjulik laenuvõtjale. Tõene  114.Ootamatu   inflatsiooni   kulude   alla   kuuluvad:    madalam     intressitulu,   tulude ümberjaotus, turusignaalide häired  115. Võrreldes   ajaperioodidega,   kus   on   inflatsioon   madalam,   ilmnevad hüperinflatsiooni   korral   kõik   nähtused   välja   arvatud   (menüükulud   suurenevad,
kingatallakulu   kasvab,  relatiivsed   hinnad   peegeldavad   paremini   ressursside
tegelikku piiratust, maksumoonutused kasvavad) Teema 4 1.   Kui väikeses, avatud majandusega riigis on netoeksport negatiivne, siis  kodumaine kulutus/tarbimine on suurem kui kogutoodang. 2. Kui   väikeses,   avatud   majandusega   riigis   on   rahvamajanduse   sääst   50   miljonit rahaühikut   ja   kodumaised   investeeringud   50   miljonit   rahaühikut,   siis
kaubandusbilanss on tasakaalus ning kapitali netoväljavoog võrdub 0-ga. 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.
Eeldades,Kui väikeses avatud majandusega riigis on sisemaine intressimäär madalam
kui maailma reaalne intressimäär, siis taolise riigi kaubandusbilanss on   ülejäägiga
ning kapitali netoväljavoog on positiivne. 4. Eeldame, et väike, avatud majandusega riik alustab tasemelt, kus kaubandusbilanss on   tasakaalus.   Kui   kodumaine   valitsus   suurendab   tulumaksu   määra,   siis   toob   see
ilmselt kaasa liikumise kaubandusbilansi  sufitsiidi  poole ning kapitali netoväljavoog
muutub positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks:  suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne   muutus   nominaalses   vahetuskursis   võrdub   protsentuaalne   muutus reaalses   vahetuskursis   „pluss“:  välismaine   inflatsioonimäär   „miinus“   kodumaine
inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar   hüvise   kohta   ning   Šveitsi   hinnatase   on   2   franki   hüvise   kohta,   siis   reaalne
vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on 2,5 Šveitsi hüvist USA hüvise kohta:


9. Kui nominaalne  vahetuskurss  langeb  10  protsenti,  kodumaine hinnatase  tõuseb 4 protsenti   ning   välismaine   hinnatase   tõuseb   6   protsenti,   siis   reaalne   vahetuskurss
langeb: 12 protsenti 10. Kui vahetuskurss on 10 Mehhiko peesot võrdub 1 USA dollar ning ostujõu pariteet kehtib, siis Big Mac, mis maksab USA-s 2 dollarit, tuleks Mehhikos müüa 20 peesoga 11. Kui rahvuslik kogutoodang Y=1000 ja kõik kodumaised kulutused kokku nii kodumaistele   kui   ka   välismaistele   toodetele   ja   teenustele   on   900,   siis
netoeksport NX võrdub: 100 NX = Y – (C + I + G) 12. Kui   kodumaised   investeeringud   ületavad   kodumaised   säästusid,   siis   võime täheldada  negatiivseid   netovälisinvesteeringuid  a)         kaubavahetusbilansi
defitsiiti 13.  Olukorras kus maailma intressimäär on konstantne, valitseb täistööhõive ning algne   väliskaubanduse   ülejääk   on   null,   toob   avatud   majanduse   maksude
alandamine   (maksukärped)   kaasa  a)         kaubavahetusbilansi   defitsiidi,
rahvuslike säästude kahanemise, negatiivsed netovälisinvesteeringud 14. Eeldame, et mõned suured avatud majandusega riigid vähendavad avaliku sektori kulutusi, mis toob kaasa maailma intressimäära alanemise. Mis aga
kõige   tõenäosemalt   juhtub   seetõttu   väikeses   avatud   majandusega   riigis?
kaubandusbilansi defitsiidi suurenemine  15. Kui väikeses, avatud majandusega riigis on eksport 5 miljonit rahaühikut ja import   7   miljonit   rahaühikut,   siis   kaubandusbilanss   on   ……….   ning   kapitali
netoväljavoog on …….……...: puudujäägiga; negatiivne 16. Kui   väikese   avatud   majandusega   riigi   valitsus   tõstab   üksikisiku   tulumaksu määra, siis netoeksport suureneb 17.   Kui investeeringute nõudlus väikeses avatud majandusega riigis alaneb, siis netoeksport suureneb 18. Kui Muppetlandia riigi valitsus seaks sisse kõrged tollid importkaupadele, siis pikal perioodil Muppetlandia reaalne valuutakurss tõuseb  19. Teema 5 1. Tootmisfunktsioon y = f(k) väljendab seisukohta, et: ühe töötaja kohta tulev toodang on funktsioon töö(jõu) kapitalivarustatusest 2. Kui   tootmisfunktsiooni   f(k)   graafik   on   kujutatud   teljestikus,   mille   horisontaaltelje


parameeter   k   (kapital   töötaja   kohta)   järjest   suureneb,   siis   taolise
tootmisfunktsiooni:graafikujoone tõus järjest väheneb 3. Tarbimisfunktsiooni   käsitlus   Solow   kasvumudelis   eeldab,   et   ühiskond   säästab: konstantse osa tuludest 4. Investeeringud töötaja kohta (i) kui funktsionaalne seos säästumäära (s) ning töötaja kohta tuleva toodangu (f(k)) vahel on kirjeldatav kui: sf(k) 5. Solow   mudeli   kohaselt   ilmneb   majanduse   tasakaaluline   ehk   püsiseisund   siis   kui: töötaja kohta tulev kapital ei muutu 6. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k*gold. olevas mudelis, kus ei arvestata rahvastiku kasvu ning tehnoloogilist progressi on: MPK=δ 7. Kui   investeeringud   on   väiksemad   kui   amortisatsioon,   siis   vastavalt   Solow kasvumudelile   kapitali   kogus   …………..   ning   toodang   …………..   kuni   saavutatakse
püsiseisundi tase: väheneb; väheneb 8. Kui tootmisfunktsioon töötaja kohta on antud avaldisega ning säästumäär on 0,3 ja amortisatsioonimäär 0,1, siis püsiseisundile vastav toodang töötaja kohta y on :3 9. Viimase 50 aasta jooksul on riigi A kogutoodangu keskmine kasvumäär olnud 5,2% aastas. Kui palju võtab aega, et antud keskmise kasvumäära korral riigi A reaalne
kogutoodang kahekordistuks? Ligikaudu 13,5 aastat 10. Solow   mudelis   koos   rahvastiku   kasvumääraga   n   (kuid   muutusteta   tehnoloogilises progressis)   on   püsiseisundis   olevas   majanduses   töötaja   kohta   tulev   toodangu
kasvumäär:0 11. Kapitali   piirprodukti   MPK   kohta   on   õiged   kõik   väited,   välja   arvatud  kui majanduses on kapitali vähe on ka MPK väga väike 12. Majanduse   püsiseisundis,   kus   rahvastiku   kasv   ning   tehnoloogiline   progress puuduvad on  a)     kapitali hulk töötaja  kohta konstantne b)     investeeringud töötaja   kohta   võrduvad   amortisatsiooniga   ühe   töötaja   kohta   c)     säästmine töötaja kohta võrdub amortisatsiooniga ühe töötaja kohta 13. Kapitali   akumulatsiooni   kuldreegli   tasemel   k*gold.  olevas   riigis saavutatakse majanduse püsiseisundis kõrgeim tarbimise tase töötaja kohta 14. Kontrolltöö nr 2 – Testid Teema 6  1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: maksimeeritud toodangut, mis  tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga
2. Kui töötajate tegelik arv (n)  kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja (g)  kasv  on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk (tööjõu efektiivsus) kasvab määraga: n+g= 5
3. Solow kasvumudelis kus arvestatakse tehnoloogia progressi ja rahvastiku kasvu, peab investeeringute tasuvuspunkt: korvama kapitali amortisatsiooni, tagama kapitali uutele, 
lisandunud töötajatele ning tagama uute efektiivsete töötajate kapitalivarustatuse
4. Solow kasvumudelis on püsiseisundi toodangu kasvumäär efektiivse töötaja kohta  võrdne “nulliga” ning püsiseisundi toodangu kasvumäär tegeliku töötaja kohta on võrdne 
“tehnoloogilise progressi määraga” 5. Solow kasvumudelis koos tehnoloogia progressiga võrdub püsiseisundi kapitali kasvumäär 


efektiivse töötaja kohta: 0 (null) 6. Kui Solow kasvumudelis koos tehnoloogia progressiga kasvab rahvastik 2 protsendilise 
kasvumääraga ning tööjõu efektiivsus 3 protsendilise kasvumääraga, siis püsiseisundis 
kasvab toodang efektiivse töötaja kohta 0 (null) protsendise määraga: 7. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on kuldreeglile vastav 
tarbimine efektiivse töötaja kohta avaldatav:  c*= f(k*) −(+n+g)k* 8. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundis riigi 
majandus    allpool     kuldreeglile vastavat taset    , siis kui: MPK - δ > n + g Kui aga majandus on kuldreegli tasemest    kõrgemal    , siis  MPK – δ < n + g. 9. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi 
kogutoodangu kasvumäär: n+g 10. Kui kapitali puhaspiirprodukt (net marginal product of capital) on 10 (protsenti) ning 
rahvastiku (juurde)kasvutempo on 2 protsenti, siis antud majandus saavutab püsiseisundi 
kuldreegli taseme, kui tehnoloogilise progressi kasvumäär on 8 (10-2) 11. Kui töötajate tegelik arv kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja kasv on 2 
protsenti, siis töötajate efektiivne hulk (tööjõu efektiivsus) kasvab määraga: 5% 12. Solow kasvumudelis on püsiseisundi toodangu kasvumäär efektiivse töötaja kohta võrdne 
…………… ning püsiseisundi toodangu kasvumäär tegeliku töötaja kohta on võrdne …………: 
„nulliga“; tehnoloogilise progressi määraga 13. Kui Solow kasvumudelis koos tehnoloogia progressiga kasvab rahvastik 2 protsendilise 
kasvumääraga ning tööjõu efektiivsus 3 protsendilise kasvumääraga, siis püsiseisundis 
kasvab toodang efektiivse töötaja kohta …….. protsendise määraga: 0 14. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on kuldreeglile vastav 
tarbimine efektiivse töötaja kohta avaldatav:  f (k*) - (δ + n + g) k* 15.  Solow mudelis käsitletakse muutujana „kapital“ esmajoones:  füüsilist, reaalkapitali  16. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi 
toodangu kasvumäär efektiivse töötaja kohta: 0 17. Solow kasvumudelis, kus arvestatakse ka tehnoloogia progressi, on püsiseisundi 
toodangu kasvumäär (tegeliku) töötaja kohta: g 18.  Kui   Solow   kasvumudelis   koos   tehnoloogia   progressiga   kasvab   rahvastik   2
protsendilise   kasvumääraga   ning   tööjõu   efektiivsuskordaja   3   protsendilise
kasvumääraga,   siis   püsiseisundis   kasvab   toodang   (tegeliku)   töötaja
kohta................................... protsendise määraga: 3
19.  Solowi   mudeli   kohaselt   konvergeeruvad   kahe   riigi   majandused,   kui   nad
stardivad: samasuguselt püsiseisundi tasemelt       
20.   Kui   riigi   majandus   on   allpool   kuldreegli   taset,   siis   milline   abinõu   kapitali   koguse
muutmiseks   toob   selle   majanduse   lähemale   püsiseisundile   ning   tarbimise   maksimeerimise
tasemele? Kas  säästumäära suurenemine 
21.  Teiste tingimuste samaks jäädes suurendavad kõik alljärgnevad olukorrad ilmselt
rahvamajanduse säästu, välja arvatud riigieelarve defitsiidi suurenemine


22.   Solow   kasvumudelis   eeldatakse  ………………..  kapitali   piirprodukti.  Endogeense
kasvuteooria   baasmudelis   eeldatakse   kapitali   laiendatud   käsitluse   korral   (kapitali)
piirprodukt olevat ………………… kahanevat; konstantne Teema 7 1. Kui SKP kasv kahaneb, siis investeerimiskulutused tüüpiliselt vähenevad ning  tarbimiskulutused tüüpiliselt vähenevad. 2. Statistilist seost reaalse SKP muutuste ning töötuse määra muutuste vahel  nimetatakse: Okuni seadus. 3. Enamiku majandusteadlaste arvates alandab rahapakkumise vähendamine 5 protsenti hindasid 5 protsenti:  pikal perioodil kuid toob kaasa töötuse kasvu lühiperioodil. 4. Liikudes piki kogunõudluskõverat, eeldame, et konstantseks jäävad: raha pakkumine  ja (raha) käibekiirus. 5. Kui vahetusvõrrandi kohaselt raha käibekiirus ning raha pakkumine on püsivad  (fikseeritud) ning hinnatase tõuseb, siis ostetavate hüviste ja teenuste kogus: väheneb. 6. Lühiperioodi kogupakkumiskõver näitab fikseeritud hinnataset ning pika perioodi  kogupakkumiskõver fikseeritud kogutoodangut. 7. Pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS on: vertikaalne. 8. Pikk periood on ajavahemik: mille korral hinnad on paindlikud. 9. Retsessiooni ajal alaneb reaalne SKP enamasti, kuigi mitte alati vähemalt kahe  järjestikuse kvartali jooksul. 10. Kogunõudlus: ● fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset  seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel ● AD kõvera tõus on negatiivne
● rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõverat 11. Retsessiooni ajal alaneb reaalne SKP enamasti, kuigi mitte alati vähemalt ……….  järjestikuse kvartali jooksul: a)    kahe 12. Okuni seaduse kohaselt toob töötuse määra aastane alanemine 1  protsendipunkti võrra kaasa reaalse SKP:   suurenemise 5 protsenti 13. Juhtindikaator on näiteks:  aktsiahinnaindeksid 14. Liikudes piki kogunõudluskõverat, eeldame, et konstantseks jäävad: a)    raha  pakkumine ja (raha) käibekiirus 15. Kogunõudluskõver AD näitab ära parameetrite: a)    P ja Y võimalikud  kombinatsioonid M etteantud väärtuse juures 16. Majandusteadlased eeldavad, et a)  palgad ja hinnad on pikal perioodil  paindlikud b)  palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c)  majandus liigub pikal  perioodil täishõive tasemele


17. Fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand  negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. õige 18. AD kõvera tõus on negatiivne. õige 19. Kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat,  reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. Vale 20. Rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki  kogunõudluskõverat. õige 21. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises:  hinnatase   tõuseb   ja   kogutoodang   jääb   samale
tasemele 22. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel  kogutoodangu nõutav kogus...................... ning AD kõver nihkub:    suureneb;  väljapoole 23. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS näitab fikseeritud ……………………. ning  pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ……………….:  hinnataset;  kogutoodangut 24. Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu  tasemel: mille korral töötus on oma loomulikul tasemel 25. Negatiivne pakkumisšokk ……….. lühiperioodi kogupakkumiskõverat ja  ………….kogutoodangu loomulikku taset: a)    tõstab; võib alandada Teema 8 1. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed  muutujad. Tõene  2. Reaalraha nõutav kogus: on vastassuunaliselt seotud (reaalse) intressimääraga, on  samasuunaliselt seotud kogutuluga 3. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM  kõver nihkub: ülespoole vasakule 4. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud:  plaanitud  investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 5. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud:  keskpanga poolt 6. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine  nihutab LM kõverat: allapoole paremale 7. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga
8. IS-LM mudeli kaks tüüpilist tõlgendust on, et taoline mudel selgitab: millega on tulud 


määratud lühiperioodil, mil hinnatase on püsiv ning seda, mis nihutab 
kogunõudluskõverat 9. Vastavalt klassikalisele teooriale sõltub rahvatulu …………, Keynes aga eeldas, et   rahvatulu tase on määratud ………….: kogupakkumisest; kogunõudlusega 10. Reaalraha pakkumine (1 kuni 4 õiget)  ei sõltu üldisest hinnatasemest ega kogutulust,  on eksogeenne muutuja ; on eksogeene muutuja 11. Say seadus esitati prantsuse majandusteadlase Jean-Baptiste Say poolt, esitati "pea- peale" pööratuna briti majandusteadlase John Maynard Keynesi poolt, tugineb 
(neo)klassikaliste majandusteadlaste arusaamadele majanduse toimimisest 1. Tarbimise  piirkalduvuse  ja  säästmise  piirkalduvuse  summaks  on  üks,   samuti  nagu keskmise tarbimiskalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse puhul. Tõene“. 2. Kui plaanitud kogukulutused PE kajastada graafikuna kui funktsioon (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on võrdne (kus MPS on säästmise piirkalduvus ning
MPC on tarbimise piirkalduvus): 1–MPS 3. Suletud   majanduse   tasakaalutingimust   Keynesi   risti   mudelis   väljendab   seos,   mille korral: tegelikud kogukulutused võrduvad plaanitud kogukulutused 4. LM kõver on üldjuhul: üles paremale tõusev
5. Kui Keynesi risti mudelis on plaanitud kogukulutused PE kogutulust Y väiksemad, siis: mitteplaneeritud varuinvesteeringud on positiivsed 6. Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob maksude alanemine ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ………… miljonit rahaühikut
ning suurendab tasakaalu kogutulu ……….. miljonit rahaühikut: ,75; rohkem kui 0,75 7. IS-LM   mudeli   kaks   tüüpilist   tõlgendust   on,   et   taoline   mudel   selgitab: millega on tulud määratud lühiperioodil, mil hinnatase on püsiv ning seda, mis nihutab
kogunõudluskõverat 8. Mida kõrgem on tulutase, seda väiksem on reaalraha nõutav kogus ja seda madalam on tasakaaluintressimäär: Väär 9. Kui   plaanitud   kogukulutused   PE   ületavad   kogutulu   Y   Keynesi   risti   mudelis,   siis: mitteplaneeritud varuinvesteeringud on negatiivsed 10.Teljestikus   kus   horisontaalteljel   on   kogutulud   (kogutoodang)   ja   vertikaalteljel intressimäärad, on tüüpiline IS kõver: alla paremale langev 11.Reaalraha   nõutav   kogus   on   vastassuunaliselt   (negatiivselt)   seotud   intressimääraga ning samasuunaliselt (positiivselt) kogutuluga. „Tõene“ 12.Avaliku sektori kulutuste vähenemine tekitab plaanitud (kogu)kulutuste joone nihke allapoole ja IS kõvera nihke alla vasakule. Tõene 13.Kui   säästmise   piirkalduvus   on   arvuliselt   0,25,   siis   tarbimise   piirkalduvus   on   0,75,   (autonoomsete   avaliku   sektori)   kulutuste   multiplikaator   on   4,
kasutatava tulu vähenemisel 100 ühiku võrra vähenevad tarbimiskulutused 75 ühikut,
0,25 + MPC = 1 14.Kui tegelikud (kogu)kulutused on suuremad kui plaanitud (kogu)kulutused, siis ollakse tasakaalutulust   kõrgemal   tasemel   ja   seda   näitab   mitteplaneeritud   kaubavarude
(varuinvesteeringute) kasv. Tõene 15.IS kõveraga määratakse tavaliselt ära:kas tulud või intressimäär 16.Kitsendav ehk range fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks (jahutamiseks) avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude
tõstmise abil.Tõene 17.Kui MPC on tarbimise piirkalduvus, siis Keynesi risti mudelile kohaselt maksude kasv ΔT võrra: T võrra: vähendab tasakaalutulu ΔT võrra: T [MPC / (1 MPC)] võrra ‒ 200 rü 18.Likviidsuseelistuse   teooria   kohaselt   reaalraha   pakkumise   suurenemine,   muude


tingimuste samaks jäädes: alandab intressimäära 19.IS   kõvera   nihke   kutsuvad   esile   kõikide   järgnevate   muutujate   muutumised,   välja arvatud:intressimäär  20.Vaadake joonist ning määrake kindlaks, millised on tasakaalutulu ning sellele vastavad kulutused. Need on:  Y2 ja PE2 21.Rahapoliitika muutused nihutavad: LM kõverat
22.Intressimäärade   alanemine   Keynesi   risti   mudelis   …………….   plaanitud investeerimiskulutusi ning tasakaalutulu ……………. : suurendab; suureneb 23.  Nn Say seadus sätestab, et  ................ (1 kuni 4 õiget vastust) vabadel turgudel loob pakkumine iseendale vastava nõudluse, tootmine tekitab turul pakkumise ja sellega
loob iseendale vastava nõudluse 24. John   Maynard   Keynesi   kohaselt   on   madalate   tulude   ja   kõrge   töötuse   põhjuseks surutise (depressiooni) aegses majanduses: madal kogunõudlus 25.Maksukärped   stimuleerivad   …………………..   täiustades   töötajate   stiimuleid   ja suurendavad   ……………….   mis   kasvatab   kodumajapidamiste   kasutatavat   tulu:
kogupakkumist; kogunõudlust 26.IS   kõver  väljendab   seost  intressimäära  ja  ……….  vahel,   mis  rahuldavad  ………..  turu võrrandit: kogutulu; hüviste (ja teenuste) 27. Keynesi   risti   mudelis   erinevad   tegelikud   kogukulutused   plaanitud   kogukulutustest ……… võrra: mitteplaanitud varuinvesteeringute 28.Kui plaanitud kogukulutusi PE kajastada graafikuna kui funktsiooni (kogu)tuludest, siis sellise   graafikujoone   tõus   on    0-i   ja   1-e   vahel Plaanitud   kogukulutused     (PE)     on   tarbimiskulutuste     (C),     plaanitud     investeerimiskulutuste    ( I )    ja avaliku sektori kulutuste      (G)    summa.    PE    =    C    +      I  +      G.  C =     C (Y − T ) 29.Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub …….………… vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: kogutulu 30.Kui   Keynesi   risti   mudelis   avaliku   sektori   kulutused   kasvavad   250   ühikut,   siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 31. Kui   tarbimisfunktsioon   on   C=100   +   0,8   (Y–T),   siis   avaliku   sektori   kulutuste multiplikaator on 5.0 avaliku sektori multiplikaator=1/1-MPC. Отсюда 1/1-0,8=5 32. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning maksud kasvavad   ühe rahaühiku võrra, siis tasakaalutulu  alaneb 4 rahaühiku võrra Maksumultiplikaator=-MPC/1-MPC. -
0.8/1-0.8= -4 33.  Keynesi risti mudelis, kus MPC on tarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste


(valitsussektori   kulutuste)   multiplikaatori   absoluutväärtus   ………….   kui
maksumultiplikaatoril:   suurem 34.  Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha pakkumine 35. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=150+0,75(Y–T), plaanitud investeeringud on 300 ühikut, valitsussektori kulutused on 500 ja maksud T on 100
ühikut,   siis   tasakaalutulu   võrdub:  3500 C=150+0.75(Y-T)         I=   300 G=500
T=100
Y=C+I+G
Y=150+0.75(Y-100)+300+500= 3500 36. Kui firmad kogevad mitteplaneeritud varuinvesteeringute kasvu, siis nad: vallandavad töötajaid ning vähendavad tootmist 37. IS-LM mudelis on kaks muutujat, mida  mõjutab  intressimäär:  reaalraha nõudlus ja investeerimiskulutused  38. IS-LM mudel käsitleb eksogeense(te)na: (üldist) hinnataset 39. Plaanitud kogukulutused on funktsioon: rahvatulust ja plaanitud investeeringutest ning valitsussektori kulutustest ja maksudest 40.Likviidsuseelistuse teooria kohaselt kui hoida reaalraha pakkumine konstantsena, siis kogutulude suurenemine suurendab reaalraha nõudlust ning tõstab intressimäära  41. Kui   Keynesi   risti   mudelis   vähenevad   100   ühikut,   siis   plaanitud   kogukulutused   PE kõikidel kogutulu tasemetel: suurenevad vähem kui 100 ühikut 42. Keynesi   risti   mudelis,   kus   tarbimise   piirkalduvus   MPC=0,75,   toob   valitsuskulutuste kasv ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ……………… miljonit
rahaühikut ning suurendab tasakaalu kogutulu ……………….. miljonit rahaühikut 1;4 43. Keynesi risti mudelis, kus MPC on tarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste multiplikaatori absoluutväärtus …………………. kui maksumultiplikaatoril: suurem 44. IS-LM mudeli mõlemaid pooli siduvaks muutujaks on säästumäär ning sellise mudeli esitas 1937. aastal John M. Keynes. Väär 45.Kui Keynesi risti mudelis maksud vähenevad 250 ühikut, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 46.  Maksude   vähendamine   nihutab:  plaanitud   kulutuste   kõvera   ülespoole   ja   IS kõvera paremale 47. Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena  IS kõver muutub laugemaks 48. IS kõver nihkub paremale, kui tulumaksumäär väheneb
49.Mis   alljärgnevast   põhjustab   LM   kõvera   nihke   paremale  rahapakkumise suurenemine 50.LM kõver muutub järsemaks, kui rahanõudluse intressitundlikkus väheneb
51. IS-LM   mudelis   põhjustab   rahapakkumise   vähendamine  intressimäära   tõusu   ja kogutulu vähenemist 52.LM kõver on vertikaalne, kui rahanõudluse intressielastsus on null
53. Kui   Keynesi   ristil   põhinevas   mudelis   on   tarbimisfunktsioon   C=100+0,6(Y–T), plaanitud investeeringud on 100 ühikut, valitsuskulutused on 100 ja maksud T on 100
ühikut,   siis   tasakaalutulu   võrdub   (näita   arvutusreeglid/valemid   ning   vastuse
saamiseks vajalikud arvutustehted): c) 600 ühikut


54.  Kui MPC on tarbimise piirkalduvus, siis Keynesi risti mudelile kohaselt maksude kasv ΔT võrra: T võrra: a) vähendab tasakaalutulu ΔC / ΔYT [MPC / (1‒MPC)] võrra 55.IS   kõvera   nihke   kutsuvad   esile   kõikide   järgnevate   muutujate   muutumised,   välja arvatud: b) intressimäär 56.Kui   valitsuskulutused   kasvavad   100   ühikut,   siis   vastavalt   Keynesi   risti   mudelile kõikidel kogutulu tasemetel plaanitud kulutused: ) suurenevad 100 ühikut  57. IS-LM mudelis on kaks muutujat, mida mõjutab intressimäär   reaalraha nõudlus ja investeerimiskulutused 58.Kui plaanitud kogukulutused PE kajastada graafikuna kui funktsioon (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on võrdne (kus MPS on säästmise piirkalduvus ning
MPC on tarbimise piirkalduvus):  1 ‒ MPS  59.Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha pakkumine 
60.Suletud majanduse LÜHIperioodi tasakaaluseisundi määramiseks kasutatakse IS-LM mudelit. IS kõvera võrrandiks on Y = C(Y-T) + I (r) + G. 61. IS-LM   mudelis   on   rahapakkumine   M   ja   üldine   hinnatase   P  EKSOGEENSED muutujad ning fiskaalpoliitilised vahendid on G ja T.  62.Vaata eelpool olevat joonist. Kui intressimäär on r3, siis inimesed ……………….. võlakirju ning intressimäär……………….: müüvad; tõuseb 63. IS  kõver näitab  kombinatsiooni  ……………………………………,  mis  on  määratud hüvisteturu poolt: intressimäärast ja tuludest 64.Kui   nominaalraha   pakkumine   on   konstantne,   siis   üldise   hinnataseme   alanemine nihutab LM kõverat:  allapoole paremale 65.IS-LM mudel käsitleb eksogeense(te)na: (üldist) hinnataset
66.Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob valitsuskulutuste kasv   ühe   miljoni   rahaühiku   võrra   kaasa   plaanitud   kulutuste   kasvu   ………………
miljonit   rahaühikut   ning   suurendab   tasakaalu   kogutulu   ………………..   miljonit
rahaühikut:   1, 4 67. Kui   plaanitud   kogukulutused   PE   ületavad   kogutulu   Y   Keynesi   risti   mudelis,   siis mitteplaneeritud varuinvesteeringud on negatiivsed 68.Keynesi risti mudelis eeldatakse, et plaanitud  investeeringud  on:  on fikseeritud, kuid IS analüüsis sõltuvad need intressimäärast 69.Vastavuses Keynesi risti mudeliga, kui tarbimise piirkalduvus MPC=0,6 ning avaliku sektori   kulutused   suurenevad   100   ning   maksud   vähenevad   100   ühikut,   siis
tasakaalutulu kasvab (näita arvutusreeglid/ valemid ning vastuse saamiseks tehtud


arvutused):  400 ühiku võrra 70. Kui investeeringud on intressitundlikud (elastsed), siis IS kõver on suhteliselt lauge ja kui investeeringud on mitteelastsed (vähetundlikud intressimäära muutuste suhtes),
siis on IS kõver suhteliselt järsk. 71.  Kui tegelikud kulutused on suuremad kui plaanitud kulutused PE  Y , siis tasakaalu saavutamiseks   peavad   tegelikud   kulutused  vähenema.   Selle   tulemusena   peavad
firmad peavad tootmist vähendama ning majanduse kogutulu väheneb. 72. Vaadake ülalpool esitatud joonist. Kui firmad toodavad tasemel Y3, siis tasakaalu saavutamiseks peaksid firmade varuinvesteeringud ……………..…….. ning toodang
………………..……..: suurenema; vähenema Teema 9.1 1. Kui reaalraha (reaalse rahamassi) nõudlus ei sõltu intressimäärast, siis LM kõver on:  vertikaalne 2. Mida suurem, kõrgem on investeeringute intressitundlikkus ja mida suurem on  multiplikaator, seda järsem on IS kõver.  Väär 3. Maksukoormuse vähendamine nihutab ……….…. kõvera üles paremale ning  kogunõudluskõver AD ………………..: IS; nihkub üles paremale 4. Suure Depressiooni põhjuseks peavad raha hüpoteesi pooldajad (1 kuni 4 õiget  vastust)     rahapakkumise vähenemist, LM kõvera nihet üles vasakule 5. Kui maksukoormus suureneb, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis üldjuhul tulemuseks  intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….……..:  alanemine; vähenemine 6. Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, siis juhul kui riigi keskpank soovib jätta  tulud muutumatuks, peaks keskpank vastavalt IS-LM mudelile raha pakkumist …………..:  suurendama 7. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tulemusena suureneb kogutulu IS-LM mudelis: vähem kui  Keynesi risti mudelis välja arvatud juhul, kui LM kõver on horisontaalne 8. Nn kulutuste hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: IS kõvera nihkega alla vasakule


9. Mida väiksem on investeeringute intressitundlikkus ja mida väiksem on multiplikaator,  seda lamedam on IS kõver “Väär“. 10. Keynesliku mudeli eelduseks on jäik, muutumatu hinnatase ning klassikalise mudeli  eeldus on hindade täielik paindlikkus. Tõene 11. Kui firmad on tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud, siis on ehitusinvesteeringud  kasvavad ning see nihutab IS kõvera üles paremale, mille tõttu kogutulu suureneb.  Tõene 12. Mida tundlikum on reaalraha nõutav kogus kogutulu suhtes ja mida tundlikum on  reaalraha nõutav kogus intressimäära suhtes, seda  järsem on LM kõver. Väär (järsem) 13. Mida vähem tundlikum on reaalraha nõutav kogus kogutulu suhtes ja mida tundlikum  on reaalraha nõutav kogus intressimäära suhtes, seda lamedam on LM kõver. Tõene 14. Suure Depressiooni põhjuseks peavad kulutuste hüpoteesi pooldajad (1 kuni 4 õiget  vastust) tarbijate kui ka firmade majandususalduse kahanemist, IS kõvera nihet alla  vasakule, börsikrahhe 15. Ootamatu deflatsioon teeb laenuandjad rikkamaks ja laenusaajad (suhteliselt)  vaesemaks. Tõene 16. Kui IS-LM mudelis M suureneb, kuid P jääb muutumatuks, siis üldjuhul lühiperioodil  intressimäär …………. ja kogutoodang ………….: alaneb; suureneb 17. Põhjus miks kogunõudluskõver AD ei nihku, on muutus: üldises hinnatasemes 18. Kui IS-LM mudelis M jääb muutumatuks, kuid P suureneb, siis üldjuhul lühiperioodil  intressimäär …………. ja kogutoodang ………….: tõuseb; väheneb 19. Kui valitsussektori kulutused suurenevad, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis üldjuhul  tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….……..: tõus;  suurenemine 20. Kitsendav rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule, mistõttu intressimäär kasvab, kogutulu väheneb ning kogunõudluskõver AD nihkub alla vasakule. Tõene“ 21. Lühiperioodil põhjustab nominaalraha  pakkumise kasv reaalraha pakkumise  suurenemise ning likviidsuseelistuse teooria kohaselt alandab reaalraha pakkumise  suurenemine kogutulu iga antud taseme korral intressimäära. Tõene“ 22. Kõik alljärgnevad faktid Suure Depressiooni kohta on õiged välja arvatud: üldine  hinnatase tõusis ajavahemikul 1929 kuni 1933 peaaegu 25 protsenti 23. Investeeringud sõltuvad ……….. intressimäärast, raha nõudlus sõltub …………..  intressimäärast: reaalsest; nominaalsest 24. IS-LM mudeli kohaselt on tulude kasv maksude alandamisest tavaliselt …………. kui  tulude kasv valitsussektori kulutuste  samasuurest kasvust absoluutväärtuses: väiksem


25. Kui suletud majanduses toimub valitsussektori kulutuste suurenemine, mis tõstab  intressimäära, siis IS-LM mudeli kohaselt toimub nn …………. väljatõrjumine :  investeeringute 26. Nn väljatõrjeefekti:  põhjuseks on ekspansiivne fiskaalpoliitika, tagajärjeks on erainvesteeringute vähenemine, tagajärjeks on erainvesteeringute väljatõrjumine 27. Vaadake joonist. Kui LM1 kõver nihkub asendisse LM2, põhjuseks üldise hinnataseme  langus P1-lt P2-le, siis teiste tegurite samaks jäädes:   toimub liikumine piki  kogunõudluskõverat allapoole 28. Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r1 ja  tasakaalutuluga Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning -
tulu, kui maksukoormus alaneb:   r2 ja Y3 29. Ajavahemikul 1929 kuni 1934 ehk Suure Depressiooni perioodil alanesid USAs  järgmiste majandusnäitajate arvväärtused
reaalne RKP,
kodumajapidamiste tarbimiskulutused,


(era)investeeringud,
nominaalne intressimäär 30. Nn Pigou efekt sätestab, et alanevad hinnad suurendavad ostujõudu, mõjutades nii  …………….. ja nihutades ………….. kõverat: tarbimiskulutusi; IS 31. Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r1 ja  tasakaalutuluga Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning -
tulu, kui valitsussektori kulutused vähenevad:  r3 ja Y2 32. Kui inimesed soovivad hoida rohkem raha kõikide intressimäärade juures, siis: raha  nõudluskõver nihkub paremale, LM kõver nihkub üles vasakule, reaaltulu alaneb 33. Üldise hinnataseme alanemine nihutab ……….…. kõvera alla paremale ning  kogunõudluskõver AD ………………..: LM; ei nihku 34. Kitsendav rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule, mistõttu intressimäär kasvab, kogutulu väheneb ning kogunõudluskõver AD nihkub üles paremale. Väär 73. Ajavahemikul 1929 kuni 1934 ehk Suure Depressiooni perioodil tõusid, suurenesid  USAs järgmiste majandusnäitajate arvväärtused (1 kuni 4 õiget):töötuse määr, säästud, 
säästmine, maksukoormus 74. Kui IS-LM mudelis alustada lähtepositsioonilt, kus puudub oodatav inflatsioon, siis kui  oodatav inflatsioon tuleb negatiivne:IS kõver nihkub alla vasakule 75. Mida väiksem on investeeringute intressitundlikkus ja mida väiksem on multiplikaator,  seda järsem on IS kõver: Tõene 76. Kui riigis tõstetakse maksukoormust ning keskpanga rahapoliitika on samaaegselt  suunatud rahapakkumise vähendamisele, siis uues IS ja LM kõverate lõikepunktis: 
tasakaalu intressimäär r on jäänud samaks või suurenenud või vähenenud, kuid 
tasakaalutulu Y on vähenenud 77. Kui avaliku sektori kulutused vähenevad ja samaaegselt raha pakkumine suureneb,  siis uues IS ja LM kõverate lõikepunktis: tasakaalu intressimäär r on alanenud, kuid 
tasakaalutulu Y on jäänud samaks või suurenenud või vähenenud 78. IS-LM mudelis on kogutoodangu (-tulude) vähenemine alljärgneva muutuse tulemus:  raha nõudluse suurenemine 79. Kui MPC=0,75 ja G kasvab 100 ühikut, siis IS kõver nihkub kõikide intressimäärade  juures üles paremale …………. ühiku võrra: 400- дельта Y/дельта G=1/1-MPC. Отсюда 
следует что G = 100, MPC=0.75. составляем уравнение. дельта Y/100 = 1/ 1-0.75.   
Y=400   80.Kui valitsussektori kulutused suurenevad, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis üldjuhul  tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….……..: tõus; 


suurenemine 81. Kui valitsussektori kulutuste suurenemise tulemusel on IS-LM mudelis hüviste turul  tagajärjeks kogutulu suurenemine, siis rahaturul ………………… raha …………………. : 
suureneb; nõudlus 82.Kui LM kõver on vertikaalne ja valitsussektori kulutused suurenevad G võrra, siis IS-LM mudeli kohaselt suureneb tasakaalutulu. 0 (null)
LM kõver kajastab raha nõudluse ja pakkumisega seonduvat 83. Kui MPC=0,75 ja autonoomsed maksud alanevad 100 ühiku võrra, siis IS kõver nihkub  kõikide intressimäärade juures üles paremale …………. ühiku võrra: 300 ??? Y=C+I+G. 
так как T=100, MPC=0.75, то C=0.75(Y-100). тогда Y=0.75Y-75+0+0. Y=300.  
Изначально формула С это C=MPC(Y-T) поэтому подставляем туда Т это максуд.   84. Kui IS-LM mudelis M/P suureneb, siis üldjuhul lühiperioodil intressimäär …………. ja  kogutoodang ………….: alaneb; suureneb 85.Tarbijate säästude suurenemine ükskõik millisel tulutasemel nihutab IS-LM mudelis:  IS kõverat alla vasakule 86. Kõik alljärgnevad faktid Suure Depressiooni kohta (USAs) on õiged välja arvatud:  üldine hinnatase tõusis ajavahemikul 1929 kuni 1933 peaaegu 25 protsenti 87. Nn raha hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni:  LM kõvera nihkega üles vasakule 88.Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, kuid samas riigi keskpank jätab raha  pakkumise samaks, siis need kaks poliitikat koos viivad ilmselt tulude ………….. ning 
intressimäära …………..: vähenemisele; alanemisele 89.Vaadake joonist. Kui LM3 kõver nihkub asendisse LM2, sest kitsendava  rahapoliitika tõttu raha pakkumine alaneb M3-lt M2-le, siis teiste tegurite  samaks jäädes:  kogunõudluskõver AD nihkub alla vasakule 90.Vaadake joonist. Eeldame, et alustatakse tasakaalutasemest, kus intressimäär 


on r3 ja tasakaalutulu Y2 ning IS-LM mudeli kõverad on vastavalt IS1 ja LM1. Kui  valitsussektori kulutuste suurendamine nihutab IS kõvera asendisse IS2, siis  selleks, et jätta kogutoodang (ja –tulu) muutumatuks, peab riigi keskpank raha  pakkumist ………………., mistõttu LM kõver nihkub asendisse ………..:  vähendama; LM3 91.  Ekspansiivne rahapoliitika  (1 kuni 4 õiget vastust) :  nihutab LM kõvera alla paremale  suurendab IS-LM mudelis kogutulu nihutab kogunõudluskõvera AD üles paremale 92.Hindade langus vähendab reaalset võlga ja seega teeb ootamatu deflatsioon  laenuandjad rikkamaks ja laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks. VÄÄR 93.  Hindade langus suurendab reaalset võlga ja seega teeb ootamatu deflatsioon  laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks ning laenuandjad rikkamaks. TÕENE 94. Valitsussektori kulutuste vähenemine toob IS-LM mudelkogukulutuste PE  ………., kogutulude ……, raha nõudluse ……… ning tasakaalu intressimäära ………..: vähenemise; vähenemise; vähenemise; alanemise 95.IS kõvera positsioon sõltub G-st ja T-st ning LM kõvera asend (positsioon) M/P-st:  “Tõene” 96.Iga LM kõver vastab konstantsele rahapakkumisele, kui rahapakkumine suureneb, siis  LM kõver nihkub alla paremale ning kogutulu suureneb ja reaalne intressimäär alaneb:
“Tõene” 97. Kui riigis suurendatakse avaliku sektori kulutusi ning keskpanga rahapoliitika on  samaaegselt suunatud rahapakkumise vähendamisele, siis uues IS ja LM kõverate 
lõikepunktis: tasakaalu intressimäär r on tõusnud, kuid tasakaalutulu Y on jäänud 
samaks või suurenenud või vähenenud  98.IS-LM mudelis on reaalse intressimäära alanemine alljärgneva muutuse tulemus: raha  pakkumise suurenemine


99.Lühiperioodil põhjustab nominaalraha  pakkumise kasv reaalraha pakkumise  suurenemise ning likviidsuseelistuse teooria kohaselt tõstab reaalraha pakkumise 
suurenemine kogutulu iga antud taseme korral intressimäära. Väär 100. Investeeringud sõltuvad ……….. intressimäärast, raha nõudlus sõltub …………..  intressimäärast: reaalsest; nominaalsest 101. Üldise hinnataseme alanemine nihutab ……….…. kõvera alla paremale ning  kogunõudluskõver AD ……………….: LM; ei nihku 102. Suure Depressiooni võimalikud selgitused, põhjendused ei sisalda väidet:  Pigou efekt 103. Kui rahapakkumine suureneb, siis IS-LM mudeli kohaselt …….… kõver nihkub  ……….: LM; alla paremale 104. Oodatav deflatsioon IS-LM mudelis (1 kuni 4 õiget vastust): tõstab reaalset  intressimäära r, alandab nominaalset intressimäära i, nihutab IS kõvera alla vasakule, 
vähendab kogutulu Y taset 105. IS-LM mudelis on intressimäära alanemine alljärgneva muutuse tulemus: raha  pakkumise suurenemine 106. Kui suletud majanduses toimub valitsussektori kulutuste suurenemine, mis  tõstab intressimäära, siis IS-LM mudeli kohaselt toimub nn        väljatõrjumine  investeeringute 107. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tulemusena suureneb kogutulu IS-LM mudelis: a) vähem kui Keynesi risti mudelis välja arvatud juhul, kui LM kõver on 
horisontaalne 108. Kui keskpank vähendab raha pakkumist samal ajal kui maksud tõusevad, siis  tasakaalutulu kindlasti alaneb 109. IS kõver nihkub paremale kui  tarbijate usaldus majanduse tuleviku osas  kasvab, firmad on tuleviku suhtes optimistlikud ning suurendavad investeeringuid 
kõikide intressimäärade juures, valitsus suurendab tulusiirdeid (transferte) 110. Kui inimesed soovivad hoida rohkem raha kõikide intressimäärade juures, siis a) raha nõudluskõver nihkub paremale, LM kõver nihkub ülespoole (vasakule),  reaaltulu alaneb 111. Kõik järgnevad nihutavad kogunõudluskõvera AD paremale välja arvatud tulusiirete  (transfertide) vähenemine 112. Kui algselt on kogutulu allpool täishõive taset (loomulikku taset), siis hinnatase a)     järk-järgult alaneb, nihutades LM kõvera allapoole (paremale) 113. Vaadake joonist. Kui firmad toodavad tasemel Y1, siis tasakaalu saavutamiseks  peaksid firmade varuinvesteeringud ………………..….. ning toodang ……………….
……..: (kahanema; kasvama)


114.Maksude alanemine nihutab IS kõvera üles paremale ning kui keskpank hoiab raha  pakkumise konstantsena, võib see viia retsessioonile (majanduslangusele). Väär 115. Kui hinnad langevad ning reaalraha kogus kasvab, siis tunnevad tarbijad end  rikkamatena ning kulutavad rohkem. Nimetatud käsitluse esitas 1930ndatel aastatel 
Artur Pigou 116. 117. Teema 9.2 1. Mundell-Flemingi mudel on ……………perioodi …………… avatud majanduse mudel:
lühi-; väikese 2. Mundell-Flemingi mudelis on sisemaine intressimäär määratud maailma  intressimääraga 3. Mundell-Flemingi mudelis on eksogeensed muutujad: hinnatase, maailma  intressimäär, rahapoliitika, fiskaalpoliitika 4. Ujuva vahetuskursi korral on väikeses avatud majanduses efektiivne poliitika  tasakaalutulu suurendamiseks:  rahapakkumise suurendamine 5. Ujuva vahetuskursiga väikses avatud majanduses vahetuskurss alaneb, kui:  maksukoormus tõusebmajandusega riigi  6. Kui vahetuskurss on allpool fikseeritud taset, peab fikseeritud vahetuskursiga  väikese avatud majandusega riigi keskpank: müüma reservidest välisvaluutat 7. Fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses on tasakaalutulu  suurendamise efektiivseks poliitikaks:  maksude alandamine 8. Kui fikseeritud vahetuskursiga väikeses avatud majanduses devalveeritakse  rahvuslik valuuta, siis lühiperioodi uues tasakaaluseisundis vahetuskurss on 
…………….. ning LM* kõver on nihkunud …………………: alanenud; paremale 9. Kaubanduspiirangute kehtestamine toob fikseeritud vahetuskursiga Mundell- Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi suurenemise, sest:  säästud 
suurenevad 10. Impordipiirangute kehtestamine toob ujuva vahetuskursiga Mundell-Flemingi  mudeli kohaselt kaasa netoekspordi ………….. ning fikseeritud vahetuskursi 
korral netoeksport ………….: samaks jäämise; suureneb


11. Teema 10.1 1. Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus suurendavad friktsionaalset töötust, sest:  pehmendavad töötuse põhjustatud majanduslikku kitsikust  2. Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2019/2 andmetel oli loomulik iive Eestis 2018. aastal  negatiivne Harju- ja Tartumaal ning keskmisest rohkem kasvas rahvastik Kirde- ja 
Kagu-Eestis. Väär 3. Sektoraalsed nihked: muudavad vältimatuks friktsionaalse töötuse  4. Tööturu passiivsete meetmete alla ei kuulu:  ettevõtluse stimuleerimine 5. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn moraaliriski mõju seetõttu, et:  see kindlustab nende töötajate kõrgema tööviljakuse kelle tööpanus ei ole otseselt 
kontrollitav 6. Töötuse loomuliku määra vähendamiseks võiks valitsus kasutada kõiki järgnevaid  aktiivseid tööturumeetmeid (poliitikaid), välja arvatud: töötuskindlustushüvitis ja töötu 
abiraha 7. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise  suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 8. Kui s on töö kaotanute määr ja f on töö leidnute määr ning mõlemad määrad on  konstantsed, siis töötuse määr on ligikaudu võrdne:  s / (s+f) 9. Heitunud (heidutatud) inimesi arvestatakse tööturu statistikas kui: tööjõu hulka  mittekuuluvaid 10. Töötuse loomulik määr USAs on alates 1952 aastast olnud ….. ja ….. protsendi vahel: 5; 6 11. Eestis on tööelu kvaliteedi (mis hõlmab endas nii töösuhteid kui töökeskkonda)  parandamisele suunatud poliitika elluviijaks Tööinspektsioon. tõene 12. Kõik poliitikad, mis püüavad alandada töötuse loomulikku määra peavad ………… töö  kaotanute määra või …………….. töö leidnute määra: vähendama;suurendama 13. Töötus mis on põhjustatud ajast mille kestel otsitakse tööd on:  hõõrdetöötus,  siirdetöötus, friktsionaalne töötus 14.  Vastavalt ILO määratlustele kuuluvad tööjõu hulka: otsese tasuta pereettevõttes  töötavad, haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, vabakutselised 15.Tööjõu uuringu ETU andmetel oli töötuse määr Eestis neljandas kvartalis aastal 2019:  4,4%  16. Tööjõu uuringu ETU andmetel oli töötute arv Eestis neljandas kvartalis 2019  hinnanguliselt: 31,3 tuhat inimest 17. Kui outsideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui intsideritel, siis  kollektiivlepinguga määratav palgatase on kujuneb ilmselt ……………… kui tööturu 
tasakaalupalk: praktiliselt samaks 18. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,56, siis  töö kaotanute määr ühes kuus on: 0,08 
U=U/L=S/(S+F)=1/1+(F/S)
U=0.125
F=0.56
S=?


S/S+0.56=0.125
S=0.125S+0.07
0.875S=0.07
S=0.08 19. Struktuurse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu tasakaalutaset
20.Kui insideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui outsideritel, siis  kollektiivlepinguga määratav palgatase on ilmselt ……………… kui tööturu tasakaalupalk: 
palju kõrgem 21. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn kahjuliku valiku mõju seetõttu, et: soodustab parimate töötajate firmasse töölejäämist 22.Tööturu passiivsete meetmete alla ei kuulu: ettevõtluse stimuleerimine
23. Kui töö kaotanute määr on 0,02 ja töö leidnute määr on 0,08 ning hetke töötuse määr  on 0,10, siis töötuse määr on …………………….. võrreldes tasakaalumääraga: allpool 24. Kui töö kaotanute määr on 0,01 ja töö leidnute määr on 0,09 ning hetke tegelik  töötuse määr on 10 protsenti, siis töötuse määr on võrdne võrreldes tasakaalulise 
(püsiseisundi) töötuse määraga 25.Töötuse määr mõõdab protsentuaalselt tööealiste mittetöötavate inimeste osa: (1 kuni  4 õiget) tööjõust, majanduslikult aktiivsest rahvastikust, töötavate ja töötute summast 26.Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu  tööealisest elanikkonnast 27.Majanduslikult aktiivse rahvastiku arvuline suurus võrdub: tööga hõivatute ja töötute  summaarse arvuga 28. Pikaajaliseks töötuks peetakse üldjuhul inimest, kes on olnud töötuna: kui 12 kuud
29.Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2019/2 andmetel oli loomulik iive Eestis 2018. aastal  positiivne Harju- ja Tartumaal ning keskmisest rohkem vähenes rahvastik Kirde- ja 
Kagu-Eestis. Tõene 30.Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2019/2 andmetel on tööjõu-uuringu üldkogumiks Eesti  residendid ehk püsielanikud, kes on riigis elanud või plaanivad siin elada vähemalt 12 
kuud ja veedavad enamiku oma vabast ajast Eestis. Tõene 31. Täitke lünk: Eurostat prognoosib, et 2060. aastaks väheneb Eesti elanikkond 2020.  aastaga võrreldes 8,8% ning 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab 
sarnaselt statistikaameti prognoosiga jõudes ....................................le protsendile (allikas 
Eesti Pank Tööturu ülevaade 2019/2). 30 32. Kui tööga hõivatuid on 200 tuhat ning töötuid 20 tuhat inimest, siis töötuse määr on  ligikaudu ……………….. protsenti: 9,1 (20/20+200)*100 33. Friktsionaalne töötus on töötus, mis on põhjustatud: ajast mis kulub uue töö otsimiseks
34. Noorukite (teismeliste) miinimumpalga alandamine toob suure tõenäosusega kaasa:  suurendab kvalifitseerimata täiskasvanute töötust 35. Üks efektiivse palga teooriatest väidab, et firmad maksavad kõrgemat palka  seepärast, et: töötajate tööpanuse keskmine kvaliteet tõuseb  36.  Reaalpalga jäikus:  takistab töö nõudlust ja pakkumist saavutama tasakaaluseisundit
37. Ettevõtte ajutine sulgemine omaniku poolt (ettevõtte administratsiooni tööseisak) on:  lokaut


38. Kaks riiki, kus kollektiivlepinguga haaratud töötajate arv on kõige suurem, on  Prantsusmaa, Austria 39. Kaks riiki, kus kollektiivlepinguga haaratud töötajate arv on kõige väiksem, on: Jaapan, USA 40.Sektoraalsete nihete selgitus võiks olla järgmine: Inimeste maitsete ja  eelistuste muutumine toob endaga kaasa  muutused hüviste nõudluses, mille 
tulemusena peab muutuma tootmine, mis omakorda põhjustab muutusi tööjõu 
nõudluses ning lõppkokkuvõttes tekitab friktsionaalset töötust. „Tõene“ 41. Vastavalt ILO määratlustele ei kuulu tööjõu hulka õppimas või täiendusõppel olevad isikud,
 heitunud, 
koduperenaised 42. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,56, siis  töö kaotanute määr ühes kuus on: 0.08 43. Tööharjutus kestab ühe päeva ning teenusel osalemine peab kindlasti olema enne töö toimumist töötukassaga kokku lepitud.  VÄÄR 44. Tööhõive ja tööpuuduse statistiline arvestus baseerub standardiseeritud  metoodikal ja defineeritud põhimõistete kasutamisel, mille on heaks kiitnud: 
ILO ja OECD 45.Täitke lünk: Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2019/2 kohaselt pöördus Eesti  püsielanikkond esimest korda kasvule ................................. aastal, olles enne 
seda kahanenud alates taasiseseisvumisest. 2015 46. Püsiseisundis:  on töö leidnud inimeste arv võrdne töö kaotanud inimeste arvuga
on töötuse tegelik määr võrdne loomuliku/naturaalse töötuse määraga 47. Tööga hõivatute hulka ei kuulu: HEITUNUD
48. Täitke lünk: Mujalt kui Euroopa Liidu liikmesriikidest tulnud inimestele Eestis  töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade arvu piirab kvoot, mille suurus 
on .................................protsenti elanikkonnast (allikas Eesti Pank Tööturu 
ülevaade 2019/2). 0.1 49.Erinevate demograafiliste gruppide erinev töötuse määr on ilmselt kõige  rohkem korreleeruv erinevustega: töö leidnute f ja töö kaotanute määras s 50.Ametiühengud suurendavad struktuurset töötust juhul kui kollektiivlepingutega määratud palgatase on: ülalpool tööturu tasakaalutaset 51. Kui 0,8 miljonit inimest on töötud, 14,2 miljonit aga tööga hõivatud ning  tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis töötuse määr on ligikaudu: 5,5% 52.Ujuva vahetuskursiga väikeses avatud majandusega riigis, kus teostatakse  kitsendavat (ranget) rahapoliitikat, on uus lühiperioodi tasakaal:  väiksema 
kogutuluga ning tõusnud vahetuskursiga 53. Kui majandus on kuldreegli tasemest kõrgemal, siis:  MPK – δ < n + g. , toob  säästumäära vähendamine kaasa tarbimise kasvu


54.Poliitikad mis oluliselt vähendaksid töötust, peavad olema suunatud:  pikaajalistele töötutele 55.Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise  suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 56.Sektoraalsete nihete selgitus võiks olla järgmine: Inimeste maitsete ja  eelistuste muutumine toob endaga kaasa  muutused hüviste nõudluses, mille 
tulemusena peab muutuma tootmine, mis omakorda põhjustab muutusi tööjõu 
nõudluses ning lõppkokkuvõttes tekitab struktuurset töötust. Väär 57. Aktiivsed tööturu meetmed on: toetused tööandjatele, tööturu organisatsiooni  täiustamine, uute töökohtade loomine 58. Teema 10.2 1. Kui riigi Phillipsi kõver on π=0,02 0,8(u 0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  määr ning kui töötuse määr on 4 protsenti (0,04), siis lühiperioodi inflatsioonimäär on 
…: suurem kui 2 protsenti (0,02) 2. Phillipsi kõver näitab ……………….. seost inflatsiooni ja töötuse määrade vahel,  lühiperioodi kogupakkumiskõver väljendab …………………… seost üldise hinnataseme ja 
kogutoodangu vahel: negatiivset; positiivset 3. Oletame et loobumismäär on 4. Kui keskpank soovib inflatsioonimäära alandada 10-lt  protsendilt 5-le protsendile, siis see tähendaks aastase SKP vähenemist …….. protsenti:
20 4. Loomuliku määra (naturaalmäära) hüpoteesi kohaselt on kogutoodang (-väljund)  loomulikul tasemel: pikal perioodil 5. Kogutoodangu erinevus loomulikust tasemest on vastavalt jäikade hindade mudelile  ………………. seotud erinevustega oodatava ja tegeliku hinnataseme vahel: 
samasuunaliselt 6. Lühiperioodi kogupakkumiskõver on konstrueeritud lähtuvalt: oodatavast  hinnatasemest 7. Kui oodatav inflatsioonimäär kahaneb, nihkub lühiperioodi Phillipsi kõver SRPC  ülespoole  ning kompromiss töötuse ja inflatsiooni vahel muutub ebasoodsamaks. 
Väär  8. Pikal perioodil ei eksisteeri töötuse ja inflatsiooni vastassuunalist seost seepärast, et  oodatav inflatsioon on: samasuur kui tegelik inflatsioon 9. Kui toimub negatiivne pakkumisšokk, on parameeter υ (üpsilon) negatiivne ja  põhjustab inflatsioonimäära langust. VÄÄR  10. Inflatsioon on Phillipsi kõvera kohaselt samasuunaliselt (positiivselt) seotud kõigi  järgnevate teguritega  (ceteris paribus) välja arvatud: töötuse määr 11. Negatiivne pakkumisšokk nagu näiteks naftahindade järsk tõus 1970-ndatel aastatel,  toob kaasa teguri υ (üpsilon) positiivse väärtuse ning põhjustab üldise hinnataseme 
tõusu. TÕENE 12.  Kui inimesed kujundavad oma hinnaootusi lähtuvalt möödunud perioodi inflatsioonist,


on tegemist ratsionaalsete ootustega.  VÄÄR 13. Ükskõik millise lühiperioodi kogupakkumiskõvera alusel saab väita, et on ainult üks:  oodatav hinnatase  14. Phillipsi kõvera avaldises pakkumise šokkisid kajastav tegur υ (üpsilon) on positiivse  pakkumisšoki korral negatiivse väärtusega ja ning põhjustab üldise hinnataseme 
languse. Tõene   15. Kui oodatav inflatsioonimäär kasvab, siis vastavalt lühiperioodi Phillipsi kõverale SRPC  (1 kuni 4 õiget vastusvarianti): nihkub SRPC ülespoole (väljapoole), muutub töötuse ja 
inflatsiooni vaheline kompromiss ebasoodsamaks ("halveneb"), on inflatsioon kõikide 
töötuse määrade korral kõrgem 16. Kui oodatav inflatsioonimäär kahaneb, nihkub lühiperioodi Phillipsi kõver SRPC  ülespoole  ning kompromiss töötuse ja inflatsiooni vahel muutub ebasoodsamaks. 
Väär 17. Phillipsi kõver sõltub kõikidest järgnevatest teguritest, välja arvatud: jooksev  vahetuskurss  18. Eksogeenseteks muutujateks, mis mõjutavad endogeenseid muutujaid, on näiteks  rahapakkumine M, avaliku sektori ostud (kulutused) G, maksud T, reaalne intressimäär 
r, maailma intressimäär r*. Väär 19. Endogeense kasvuteooria mudelites: viivad säästmine ja investeerimine püsivale  majanduskasvule, on kapitaliks nii füüsiline kui ka inimkapital, kasvab majandus ilma 
eksogeense tehnoloogia progressita, ei ole omane kahaneva piirprodukti eeldus 20. Kui lühiperioodi hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis pikal perioodil  ……………….………..……….: kogupakkumiskõver nihkub ülespoole 21. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π 1 0,5(u 0,06). Kui suur on loobumismäär, kui  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  inflatsioon väheneb 5 protsendipunkti: 4 22. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π 1 0,5(u 0,06). Kui suur peaks olema aastane  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  tsüklilise töötuse määr (mitu protsentpunkti peaks töötus olema loomulikust töötuse 
määrast suurem), et inflatsioon väheneks 5 protsentpunkti võrra: 10 23. B ja sealt edasi asendisse C ning seejärel asendisse D, siis oleme silmitsi olukorraga  kus: Vastus: inflatsiooni määr on kõikide töötuse määrade juures väiksem 24.
25. Kui üldine hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis vastavalt mittetäieliku  informatsiooni mudelile on tegelik kogutoodang ………………… kui loomulik (naturaalne) 
kogutoodang: suurem 26. Klassikalise mudeli kohaselt on nominaalpalgad täiesti paindlikud ja AS kõver on  vertikaalne. Keynesi mudeli kohaselt on AS kõver horisontaalne ning palgad ei muutu 
isegi juhul, kui eksisteerib töötus.Tõene  27.  Lühiperioodi Phillipsi kõvera kohaselt peaks töötuse vähendamiseks ……………  kogunõudlust ning arvestama, et seejuures inflatsioonimäär …………………. : suurendama;


kasvab 28.  Vastavalt jäikade hindade mudelile: osa firmasid määravad oma toodete hinnad  etteulatuvalt, teine osa aga sõltuvalt kogutoodangust ja üldisest hinnatasemest 29. Kui oodatav inflatsioonimäär tõuseb, nihkub Phillipsi kõver väljapoole ning inflatsioon  on kõrgem iga töötuse määra korral. Tõene 30. Ratsionaalsete ootuste tugeva versiooni korral eeldatakse, et palgad ja hinnad on  täiesti jäigad ning turud on täielikult isereguleeruvad. Väär 31. Vaata alljärgnevat joonist. Kui pika perioodi tasakaal on punktis A, siis  nõudlustõmbelist inflatsiooni esindab nihe: asendist AD1 asendisse AD2 32.  Klassikalise mudeli kohaselt on nominaalpalgad täiesti paindlikud ja AS kõver on  vertikaalne. Keynesi mudeli kohaselt on AS kõver horisontaalne ning palgad ei muutu 
isegi juhul, kui eksisteerib töötus. Tõene 33.  Kui inimesed kujundavad inflatsiooniootused selle järgi, milline on olnud (hiljutine)  tegelik inflatsioon, siis on tegemist (1 kuni 4 õiget vastust) adaptiivsete ootustega, 
staatilise ootusega 34. Kui tegelik kogutoodang on väiksem kui loomulik kogutoodang, siis  kogupakkumiskõvera alusel saab väita, et (tegelik) hinnatase on: madalam kui oodatav
hinnatase 35. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS on jäikade hindadega mudeli kohaselt seda  järsem (suurema tõusuga), mida suurem on: paindlike hindadega firmade osakaal 36. Kui üldine hinnatase tõuseb ja tootjad ootavad hinnataseme tõusu, siis vastavalt  mittetäieliku informatsiooni mudelile, tootjad: ei muuda toodangut 37. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme langus alandab reaalpalka ja tööjõud  muutub tööandjale, firmale (suhteliselt) odavamaks. Väär 38. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme tõus alandab reaalpalka ja tööjõud  muutub tööandjale, firmale(suhteliselt) odavamaks : “Tõene” 39. Ratsionaalsete ootuste teooria tugeva versiooni korral on õiged kõik järgmised väited, lühiperioodil ei eksisteeri seost inflatsiooni ja töötuse vahel,
 palgad ja hinnad on täiesti paindlikud,
 turud on täielikult isereguleeruvad,
 inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga 40. Ratsionaalsete ootuste tugeva versiooni korral eeldatakse, et majanduse  kogutoodang on alati oma potensiaalsel tasemel ning inflatsioonimäär on võrdne 
rahapakkumise kasvumääraga: “Tõene” 41. Loomuliku määra hüpoteesi esindajate seisukoht on, et kogunõudluse fluktuatsioonid  mõjutavad toodangut ning töötust ainult lühiperioodil. Tõene 42. Ootustega kohandatud Phillipsi kõvera alusel on olukorras, kus loomulik (naturaalne)  töötuse määr on väiksem kui tegelik töötuse määr (1 kuni 4 õiget vastust)  tegelik 


kogutoodang väiksem kui täishõivele vastav kogutoodang, tegelik inflatsioonimäär 
väiksem kui oodatav inflatsioonimäär  43. Kogutoodang on loomulikul (täishõive) tasemel vastavalt jäikade hindade  mudelile siis, kui tegelik hinnatase võrdub oodatava hinnatasemega 44. Lühiperioodi Phillipsi kõver nihkub ülespoole kui oodatav inflatsioon suureneb 45.  Tegelik kogutoodang on allpool loomuliku kogutoodangu taset vastavalt  kogupakkumise võrrandile siis, kui üldine hinnatase on: väiksem kui oodatav 
hinnatase 46.  Kui tegelik hinnatase on madalam kui oodatav hinnatase, siis nii jäikade kui ka  paindlike hindadega mudel sätestavad, et sellisel juhul on tegelik kogutoodang 
……………… kui loomulik (naturaalne) kogutoodang: väiksem 47. Phillipsi kõver väljendab lühiperioodi seost: nominaalsete ja reaalsete muutujate vahel
48.  Phillipsi kõver väljendab negatiivset (vastassuunalist) seost töötuse määra ja  inflatsiooni määra vahel: ainult lühiperioodil 49.  Oletame et keskpank soovib inflatsioonimäära alandada 10-lt protsendilt 8-le  protsendile, ning selle tulemusel aastane SKP väheneb 4 protsenti, siis loobumismäär 
on: 2 50.   Ratsionaalsete ootuste teooria nõrga versiooni korral on õiged kõik järgmised  väited, välja arvatud:
turud on täielikult isereguleeruvad
lühiperioodil ei eksisteeri seost inflatsiooni ja töötuse vahel
inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga 51. Mida kõrgem on inflatsioonimäär, seda sagedamini peavad firmad kohandama  oma toodangu hindu, mis tähendab et kõrge inflatsioon: muudab lühiperioodi  kogupakkumiskõvera järsemaks 52.   Kui lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS on järsk (tõusu suure  arvväärtusega), siis vastav Phillipsi kõver on: JÄRSK 53. Kui üldine hinnatase langebKui üldine hinnatase langeb, kuid tootjad ei oota  hinnataseme langust, siis vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, tootjad: 
vähendavad toodangut 54. Loobumismäär näitab, kui palju ja kui pika perioodi jooksul peab töötus kahanema, et  vähendada inflatsiooni: “Väär” 55. Ratsionaalsete ootuste teoreetikud arvavad, et töötus on alati oma loomuliku määra  tasemel ning seetõttu on olemas kompromiss töötuse ja inflatsiooni vahel: “Väär” 56. Jäikade hindadega mudel näitab, et kogutoodangu erinevus loomulikust tasemest on  samasuunaliselt seotud erinevustega oodatava ja tegeliku hinnataseme vahel. 
“Tõene” 57. Vaata alljärgnevast joonist. Kui pika perioodi tasakaal on punktis A, siis kulusurvelist  inflatsiooni esindab nihe: asendist AS1 asendisse AS2


58. Kui majanduses on inflatsiooni alandamiseks vajalik 12 protsendiline SKP alanemine,  siis milline allpoolloetletud disinflatsioon versioonidest võiks kanda nimetust  cold  turkey edition. Kas: koguprodukti alandamine 12-e protsendi võrra ühel aastal 59. Paindlike hindadega firmad kujundavad hinna lähtuvalt sellest, mida nad oletavad  kujunevat ehk millist hinnataset eeldavad nad ka teistel firmadel olevat. Väär 60. Lühiperioodi Phillipsi kõvera kohaselt peaks töötuse vähendamiseks ……………  kogunõudlust ning arvestama, et seejuures inflatsioonimäär …………………. : suurendama;
kasvab 61. Kui üldine hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis vastavalt mittetäieliku  informatsiooni mudelile on tegelik kogutoodang ………………… kui loomulik (naturaalne) 
kogutoodang: suurem 62. Kui töötuse määr on loomulikul (naturaalsel) tasemel, sõltub inflatsioon vastavalt  modifitseeritud Phillipsi kõverale (1 kuni 4 õiget vastusvarianti): oodatavast 
inflatsioonist, pakkumisšokkidest 63. Loobumismäär mõõdab: reaalse SKP vähenemist protsentpunktides, mis vähendaks  inflatsiooni ühe protsendipunkti võrra  64. Olgu antud järgmise kujuga Phillipsi kõver π = π  1  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  – 0,4(u – 0,06) – 5 Kui tsüklilise töötuse määr on seejuures  – 4 ("miinus neli"), siis võime väita, et  tegemist on positiivse pakkumisšokiga, Phillipsi kõvera tõusu on –0,4, tegelik töötuse määr 
on 2 protsenti, loomulik (naturaalne) töötuse määr on 6 protsenti KT Video 1. Juhtindikator on aktsiahinnaindikator
2. Kui Keynesi risti mudelis plaanitud kogokuulutused PE ületavad kogutulud, siis  mitteplaneeritud varuinvesteringud on negatiivsed 3. Kui tarbimise piirkalduvus MPC =0.6 ning nii valitussektori kulutused kui ka  autonoomsed maksud mõlemad suurenevad 200 ühikut, siis Keynesi risti 
kohaselt tasakaalutulu kasvab  m=1/(1-0,6)=2,5   m(tax)=-MPC/MPS=-0,6/0,4=-1,5
2,5*200=+500    -1,5*200=-300   +500-300=200 4. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,10 ja töö kaotanute määr 0,02 ühes kuus,  siis töö leidnute määr kuus on püsiseisundi töötuse määr=s/s+f   
0,1=0,02/0,02+f     f=0,18 5. Kasutades Phillipsi kõverat (ja teisi mudeleid), näidakr, kuidas keskpanga  poolne raha pakkumise suurendamine mõjutab inflatsiooni- ja töötuse määra, 
kogutoodangut ja üldist hinnataset situatsioonis, kus majandus on algselt pika 
perioodi tasakaalus ning kogotoodang on loomuliku määra tasemel. Mis juhtub
lühiperioodil ja pikal perioodil 
a) SR: kogutoodsang TÕUSEB üldine hinnatase TÕUSEB           
 LR: kogutoodsang y katusega  üldine hinnatase TÕUSEB
    SR: Töötuse määr ALANEB inflatsioonimäar TÕUSEB
   LR: Töötuse määr u katusega inflatsioonimäar TÕUSEB Phillipsi kõvera vastav joonis.




Ekspansiivne rahapolliitika nihutab LM kõvera alla paremale, intressimäär alaneb ning 
kogutulu kasvab. Tulude kasv tekitab kogunõudluskõvera AD nihke üles paremale. Õige Teema 11 1. LCH tarbimismudel eeldab, et lühiperioodil vastab kõrgemale sissetulekule madalam keskmine tarbimiskalduvus APC ning pikal perioodil on tegemist konstantse keskmise
tarbimiskalduvusega APC. TRUE 2. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul   C=C0+cYd, siis tarbimise piirkalduvus on:c 3. Kui   jõukus   ja   tulud   pikal   perioodil   mõlemad   suurenevad,   siis   elutsükli   hüpoteesi kohaselt keskmine tarbimiskalduvus: on konstantne 4. Modigliani elutsükli hüpotees lähtub eeldusest, et indiviidid kujundavad oma tarbimist lähtuvalt   eluea   jooksul   saadavast   sissetulekust,   kusjuures   tarbimise   kujundamisel
võivad indiviidid nii laenata kui ka säästa. TRUE 5. Elutsükli hüpoteesi (mudeli) kohaselt eeldatakse, et kühiperioodil vastab madalamale sissetulekule   väiksem,   madalam   keskmine   tabimiskalduvus   ja   pikal   perioodil   on
tegemist konstntse keskmise tarbimiskalduvusega. FALSE 6. Keskmine tarbimiskalduvus on: tarbimise ja (kasutatava) tulu suhe 7. Kui   keyneslik   tarbimisfunktsioon   on   C=2000+0,8Y   ja   Y=30000,   siis   keskmine tarbimiskalduvus on ligikaudu:0,87   APC = C / Y = (2000 + 0,8×30000) / 30000=26000 / 30000≈0,867 8. Keskmine   tarbimiskalduvus   ei   alane   pikal   perioodil   Modigliani   elutsükli   hüpoteesi kohaselt seepärast, et: jõukus ja tulud mõlemad suurenevad 9. John Maynard Keynes uskus et keskmine tarbimiskalduvus (valmidus) on: väheneb kui tulu suureneb 10. LCH tarbimismudel eeldab, et lühiperioodil vastab kõrgemale sissetulekule kõrgem keskmine tarbimiskalduvus APC, kuid pikal perioodil on tegemist konstantse keskmise
tarbimiskalduvusega APC. FALSE 11. Asenduse piirmäär on suhtarv, mis näitab kui suurest osast tarbimisest on tarbijad esimesel perioodil valmis loobuma, et suurendada teise perioodi tarbimist. Tõene 12. Franco Modigliani elutsükli hüpoteesi kohaselt nihkub tarbimisfunktsiooni graafikujoon ülespoole kui suureneb/suurenevad: jõukus 13. Franco Modigliani elutsükli hüpoteesi kohaselt on tarbimise peamised mõjurid : tulud ja jõukus, rikkus 14. Irvin Fisher töötas välja mudeli analüüsimaks, kuidas ratsionaalsed, tulevikku vaatavad tarbijad   teevad   intertemporaalset   valikut,   see   tähendab   valikut,   mille   aluseks   on
erinevad (aja)perioodid. Tõene 15. Kui inimesel on tööaastaid veel 40 enne pensionile siirdumist, eelseisvaid eluaastaid 60,   intressimäär   on   0   ning   ta   soovib   tarbida   võimalikult   ühtlaselt   igal   aastal,   siis
Modigliani   elutsükli   hüpoteesi   kohaselt   on   tema   tulude   tarbimise   piirkalduvus   β
(ligikaudu) võrdne: 0,667  β = R / T ehk 40 / 60 = 2⁄3≈0,667 


16. Halli mudeli eeldused, mille täitmisel saab järgmise perioodi tarbimist prognoosida tänase tarbimise järgi on (1 kuni 4 õiget vastust).  ootused on ratsionaalsed, reaalne
intressimäär on konstantne, puuduvad tarbimisšokid 17. Fisher   töötas   välja   tarbimismudeli   analüüsimaks,   kuidas   ratsionaalsete   ootustega, tulevikku  vaatavad  tarbijad   teevad  intertemporaalset   valikut,   see  tähendab   valikut,
mille aluseks on erinevad (aja)perioodid. Tõene 18. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul   C=C0+cYd, siis keskmine tarbimiskalduvus on: C0 / Yd + c 19. Sissetulekuefekt üldjuhul suurendab tarbimist ning selle tõttu liigub tarbija kõrgemale ükskõiksuskõverale. Tõene 20.Simon Kuznets avastas USA pika perioodi näitel, et kui tulu (sissetulek) suureneb, siis keskmine tarbimiskalduvus:jääb konstantseks 21. John Maynard Keynes uskus, et tarbimise piirkalduvuse (piirvalmiduse) arvväärtus on: 0 ja 1 vahel 22.Millised alljärgnevatest ei ole Halli mudeli eeldused, mille täitmisel saaks järgmise perioodi tarbimist prognoosida tänase tarbimise järgi (1 kuni 4   vastust)   kaubad on
kestvuskaubad, ootused on adaptiivsed, eksisteerivad laenupiirangud, eksisteerivad
kohanemiskulud 23. Nn PIH ja LCH tarbimismudelid (hüpoteesid) baseeruvad individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel ning eeldavad, et lühiperioodi keskmine tarbimiskalduvus on muutuv
ja pika perioodi keskmine tarbimiskalduvus on konstantne. true 24. Kui   tarbitakse   normaalhüviseid,   siis   tulude   suurenemine   ajaperioodil   kaks   Irving- Fisheri kahe ajaperioodilises mudelis:   suurendab tarbimist nii ajaperioodil üks kui ka
kaks 25.Irving-Fisheri   kahe   ajaperioodilises   tarbimismudelis   sõltub   jooksev   tarbimine: jooksvatest tuludest, tuleviku tuludest ja intressimäärast 26.Keyneslik   arusaam   on,   et   tarbimise   peamine   determinant   on   kasutatav   tulu   ning intressimääral ei ole tarbimise seisukohast olulist rolli. Klassikalises majandusteaduses
aga eeldati, et kõrgem intressimäär pärsib säästmist ning ergutab tarbimist. false 27. Vastavalt nn AIH mudelile lähtuvad tarbijad intertemporaalsest eelarvepiirangust ja kujundavad   oma   eluaegset   tarbimistaset   eesmärgiga   saavutada   maksimaalset
rahulolu, kasulikkust. False 28.Neoklassikalise mudeli kohaselt ei sõltu firmade püsiinvesteeringud: firmade kasumist
29.Kui kapitali kogus on fikseeritud ning mingil põhjusel kapitali piirprodukt MPK kasvab, siis kapitali reaalne rendihind: tõuseb 30.Neoklassikaline   investeeringute   mudel   sätestab,   et   teiste   tegurite   samaks   jäädes netoinvesteeringud suurenevad kui: uute kapitalikaupade hind tõuseb 31. Kui   Tobini   q   on   väiksem   kui   1,   siis   firmade   juhid   peaksid:  suurendama   firma kapitalikogust 32. Reaalse intressimäära tõus toob kinnisvaraturul kaasa:  nõudluse, hinnataseme ning elamuehitusinvesteeringute vähenemise 33. Varuinvesteeringud   on   kogukulutuste   ……………   komponent   ning   väga   ………………: väikseim; volatiilne


34. Kaubavarude hoidmise alternatiivkuluks on: reaalne intressimäär
35. Investeerimisfunktsiooni   graafik   nihkub   kõigil   juhtudel   välja   arvatud   juhul:kui valitsussektori kulutuste kasv tõstab reaalset intressimäära 36. Püsiinvesteeringud, elamuehitusinvesteeringud ja varuinvesteeringud ………………….. kui reaalne intressimäär suureneb ning ……………….. kui väljund (kogutoodang) suureneb:
vähenevad; suurenevad 37. Neoklassikalise investeeringute mudeli kohaselt on investeeringud vastassuunaliselt seotud   reaalse   intressimääraga,   sest   reaalse   intressimäära   tõus:suurendab
kapitalikulu 38. Robert   Hall   oli   esimene,   kes   püüdis   siduda   inimeste   tarbimiskäitumise adaptiivsete ootustega. Kui juhuslikkuse mudel peab paika, siis on raskendatud
ka valitsuse fiskaalpoliitika elluviimine. false 39. Asenduse   piirmäär   on   suhtarv,   mis   näitab   kui   suurest   osast   tarbimisest   on tarbijad   teisel   perioodil   valmis   loobuma,   et   suurendada   esimese   perioodi
tarbimist. false 40.Elutsükli   tarbimisfunktsiooni   graafikujoon   nihkub   jõukuse   vähenemisel:  alla paremale 41. Fisher töötas välja tarbimismudeli analüüsimaks, kuidas adaptiivsete ootustega, tulevikku   vaatavad   tarbijad   teevad   intertemporaalset   valikut,   see   tähendab
valikut, mille aluseks on erinevad (aja)perioodid. false 42. Teise   maailmasõja   ajal   ennustasid   majandusteadlased,   kes   kasutasid keyneslikku   tarbimismudelit,   et   pärast   sõda   säästumäär   on:  kõrge   kuid   nii
tegelikult ei juhtunud 43. Püsiva sissetuleku mudeli kohaselt võime eeldada, et kui jooksev sissetulek on ajutiselt   madalam   alalisest   sissetulekust,   siis   APC   ajutiselt   väheneb   ja
vastupidi.Väär 44. Püsiva   sissetuleku   hüpoteesi   kohaselt   on   APC   konstantne   pikal   perioodil,   samas Keynes eeldas lühiperioodi konstantsust. Tõene 45.Kahe   ajaperioodilise   tarbimismudeli   eelarvepiirang   (kitsendus)   konstantse intressi määra r korral on väljendatav:  C1+C2 /(1+r)=Y1+Y2 /(1+r) 46.  Kui Irving Fisheri kahe perioodilises mudelis on Y1=20000 ja Y2=15000 ning intressimäär r on 0,5 (50 protsenti), siis maksimaalne tarbimine perioodil kaks
on: 45000 C1+C2 / (1+r) = Y1+Y2 / (1+r) kui C1=0 C2=1,5×30000 47. Kui tarbija on valinud nii esimese kui ka teise ajaperioodi tarbimise optimumi, siis asenduse piirmäär võrdub: 1 „pluss“ intressimäär r 48. Tulude   suurenemine   ajaperioodil   üks   suurendab   Irving-Fisheri   kahe ajaperioodilises mudelis tarbimist (kui tarbitakse normaalhüviseid):   ajaperioodil
üks ning suurendab tarbimist ajaperioodil kaks 49.Kui   keyneslik   tarbimisfunktsioon   on   kujul       C=C0+cYd,   siis   füsioloogilist tarbimismiiniumi väljendab: C0 50.Vaadake joonist, kus Y1  ja Y2  näitavad vastavalt esimese ja teise ajaperioodi tulusid. Millises eelarvejoone punktis on tarbija esimesel ajaperioodil laenaja?


 D 51. Kui   püsiva   tulu   piirkalduvus   on   0,9   ning   jooksev   tulu   kokku   on   55000   rü, millest juhuslik tulu on 5000 rü, siis Friedmani püsiva tulu hüpoteesi kohaselt
on tarbimine: 45000 rü 52.Vaadake joonist, kus Y1 ja Y2 näitavad vastavalt esimese ja teise ajaperioodi tulusid.   Kui   tarbija   valib   tarbimiseks   eelarvejoonel   punkti   A,   siis   milline   on
ajaperioodil kaks tarbimine C2? Y1(1+r)+Y2 53. Teema 12 1. Neoklassikalise mudeli kohaselt ei sõltu firmade püsiinvesteeringud: firmade kasumist
2. Kui kapitali kogus on fikseeritud ning mingil põhjusel kapitali piirprodukt MPK kasvab, siis kapitali reaalne rendihind: tõuseb 3. Neoklassikaline   investeeringute   mudel   sätestab,   et   teiste   tegurite   samaks   jäädes netoinvesteeringud suurenevad kui: uute kapitalikaupade hind tõuseb 4. Kui   Tobini   q   on   väiksem   kui   1,   siis   firmade   juhid   peaksid:  suurendama   firma kapitalikogust 5. Reaalse intressimäära tõus toob kinnisvaraturul kaasa:  nõudluse, hinnataseme ning elamuehitusinvesteeringute vähenemise 6. Varuinvesteeringud   on   kogukulutuste   ……………   komponent   ning   väga   ………………: väikseim; volatiilne


7. Kaubavarude hoidmise alternatiivkuluks on: reaalne intressimäär
8. Investeerimisfunktsiooni   graafik   nihkub   kõigil   juhtudel   välja   arvatud   juhul: kui tootmistehnoloogia täiustamine suurendab kapitali piirprodukti, kui elanikkonna
arvukuse kasv suurendab nõudlust uue elamispinna osas, kui valitsussektori kulutuste
kasv   tõstab   reaalset   intressimäära  ,kui   taaskehtestatakse   investeeringute
maksuvähendus 9. Püsiinvesteeringud, elamuehitusinvesteeringud ja varuinvesteeringud ………………….. kui reaalne intressimäär suureneb ning ……………….. kui väljund (kogutoodang) suureneb:
vähenevad; suurenevad 10. Neoklassikalise investeeringute mudeli kohaselt on investeeringud vastassuunaliselt seotud   reaalse   intressimääraga,   sest   reaalse   intressimäära   tõus:  suurendab
kapitalikulu


KT2 1. Kui MPC=0,75 ja automoomsed maksud alanevad 100 ühiku võrra, siis IS kõver nihkub kõikide intressimäärade juures horisontaalselt paremale …………. ühiku võrra: 300 2. Jäikade hindade mudelis on seos kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel määratud: paindlike hindadega firmade osakaaluga 3. Nn Say seadus sätestab, et   ................ (1 kuni 4 õiget vastust)  vabadel turgudel loob   pakkumine   iseendale   vastava   nõudluse,   tootmine   tekitab   turul   pakkumise   ja
sellega loob iseendale vastava nõudluse 4. IS kõvera nihke kutsuvad esile kõikide järgnevate muutujate muutumised, välja arvatud:  intressimäär 5. Vaadake   joonist   ning   eeldusel,   et   alustatakse   tasakaalutasemest intressimääraga   r1  ja   tasakaalutuluga   Y1,   määrake   kindlaks,   millised   on   uus tasakaalu   intressimäär   ning   -tulu,   kui   maksukoormus   alaneb:    r2  ja   Y3 6. Kui töö kaotanute määr on 0,01 ja töö leidnute määr on 0,09 ning hetke tegelik töötuse määr on 10 protsenti, siis töötuse määr on ……………………….. võrreldes  tasakaalulise (püsiseisundi) töötuse määraga: võrdne, 7. Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS on jäikade hindadega mudeli kohaselt  seda järsem (suurema tõusuga), mida suurem on: paindlike hindadega firmade 
osakaal 8. IS kõvera konstrueerimiseks vajame andmeid (1 kuni 4 õiget)  investeerimisfunktsiooni kohta, Keynesi risti kohta 9. Kui heidutatud inimeste arv kasvab ning samal ajal töötavate inimeste arv ei  muutu, siis töötuse määr: ei muutu 10. Nn väljatõrjeefekti  (1 kuni 4 õiget vastust) põhjuseks on ekspansiivne  fiskaalpoliitika, tagajärjeks on erainvesteeringute vähenemine, tagajärjeks on 
erainvesteeringute väljatõrjumine 11. Kui säästmise piirkalduvus on arvuliselt 0,25, siis tarbimise piirkalduvus on 0,75,  (autonoomsete avaliku sektori) kulutuste multiplikaator on 4, kasutatava tulu 
vähenemisel 100 ühiku võrra vähenevad tarbimiskulutused 75 ühikut, 0,25 + MPC = 1 12. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π 1 ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  0,5(u 0,06). Kui suur peaks olema  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  aastane tsüklilise töötuse määr (mitu protsendipunkti peaks töötus olema  loomulikust töötuse määrast suurem), et inflatsioon väheneks 5 


protsendipunkti võrra: 10 13. Kui riigis tõstetakse maksukoormust ning keskpanga rahapoliitika on  samaaegselt suunatud rahapakkumise vähendamisele, siis uues IS ja LM  kõverate lõikepunktis tasakaalu intressimäär r on jäänud samaks või suurenenud või vähenenud, kuid tasakaalutulu Y on vähenenud 14. Kui oodatav inflatsioonimäär kasvab, siis vastavalt lühiperioodi Phillipsi  kõverale SRPC  (1 kuni 4 õiget vastusvarianti) nihkub SRPC ülespoole (väljapoole),  muutub töötuse ja inflatsiooni vaheline kompromiss ebasoodsamaks ("halveneb"), on 
inflatsioon kõikide töötuse määrade korral kõrgem 15. Kui oodatav inflatsioonimäär alaneb, siis vastavalt lühiperioodi Phillipsi kõverale SRPC (1 kuni 4 õiget vastusvarianti) nihkub SRPC allapoole (sissepoole), muutub  töötuse ja inflatsiooni vaheline kompromiss soodsamaks ("pareneb"), on inflatsioon 
kõikide töötuse määrade korral madalam 16. Inflatsioon on modifitseeritud Phillipsi kõvera kohaselt samasuunaliselt  (positiivselt) seotud milliste teguritega  (ceteris paribus): (1 kuni 4 õiget)  negatiivse pakkumisšoki tegur υ (üpsilon) , loomulik töötuse määr, oodatav 
inflatsioonimäär 17. Kui inimesed soovivad hoida rohkem raha kõikide intressimäärade juures, siis   (1 kuni 4 õiget vastust) raha nõudluskõver nihkub paremale, LM kõver nihkub üles  vasakule, reaaltulu alaneb 18. Väikese avatud majanduse IS*-LM* mudeli endogeensed muutujad on (1 kuni 4  õiget) kogutulu Y, nominaalne vahetuskurss e 19. Ajavahemikul 1929 kuni 1934 ehk Suure Depressiooni perioodil alanesid USAs  järgmiste majandusnäitajate arvväärtused (1 kuni 4 õiget): reaalne RKP,  kodumajapidamiste tarbimiskulutused, (era)investeeringud, nominaalne intressimäär 20.Mundell-Flemingi mudeli kasutamisel ujuva vahetuskursi korral tuleb  valuutavahetuskursi alandamiseks (1 kuni 4 õiget) rakendada kitsendavat  fiskaalpoliitikat, rakendada ekspansiivset rahapoliitikat, rakendada vabakaubandust 21. Vastavalt ILO määratlustele ei kuulu tööjõu hulka: (1 kuni 4 õiget) õppimas või  täiendusõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 22.Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, kuid samas riigi keskpank jätab raha pakkumise samaks, siis need kaks poliitikat koos viivad ilmselt tulude …………..  
ning intressimäära …………..: vähenemisele; alanemisele 23. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π 1 0,5(u 0,06). Milline on loobumismäära  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  arvuline väärtus, kui inflatsioon väheneb 2,5 protsendipunkti (Okuni 
seaduse/valemi kordaja 2,0): 2,8 24. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π 1 0,5(u 0,06). Kui suur peaks olema  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  ‒0,8(u‒0,05), kus π on inflatsioonimäär ja u töötuse  aastane töötuse määr, et inflatsioon väheneks 2,5 protsendipunkti võrra: 11 25.Vaadake joonist. Eeldame, et majandus alustab lühiperioodi tasakaalu  seisundist punktis D, siis pika perioodi tasakaal on punktis ….., kus hinnatase 
on …………..:


C; kõrgem 26.Vaata joonist. Oletame et majandus on algselt punktis A ning majandus kogeb  positiivset pakkumisšokki, mis ei kesta küll igavesti. Sellises olukorras 
iseloomustab punkt …….. tekkivat lühiperioodi tasakaalu ning punkt ….. pika 
perioodi tasakaalu: E; A 27. Kui nominaalne vahetuskurss tõuseb, siis selle tulemusena (1-4 õiget):  muutuvad välismaised kaubad võrreldes kodumaistega suhteliselt odavamaks, 
eksport väheneb, import suureneb 28.Vaata joonist. Oletame et majandus on algselt punktis A ning majandus kogeb  negatiivset pakkumisšokki ühe aasta vältel. Sellises olukorras kajastab punkt 
…….. tekkivat lühiperioodi tasakaalu mis vahetult järgneb pakkumisšokile ning 
punkt ….. pika perioodi tasakaalu:


B; A 29.Vaata joonist. Kui intressimäär on r3, siis inimesed ................... võlakirju ning  intressimäär ......................: müüvad; tõuseb 30.Idee, et majanduslik progress toimub läbi nn loova hävitustöö protsessi, esitas  Joseph Schumpeter 31. Vaata joonist. Oletame et majandus on algselt punktis A ning kogunõudlus on  AD2. Kui kogunõudlus nihkub asendisse AD0 on see põhjustatud kas raha 
pakkumise .................. või raha ringluskiiruse ..........................: suurenemisest; kasvust


32. Kui riigi fiskaalpoliitika ning rahapoliitika on samaaegselt ekspansiivsed ehk  laiendavad, siis uues IS ja LM kõverate lõikepunktis tasakaalu intressimäär r on 
jäänud samaks või suurenenud või vähenenud, kuid tasakaalutulu Y on 
suurenenud 33. Passiivsed tööturu meetmed on: töötutoetus, ümberõppe stipendiumid,  töötuskindlustushüvitis 34. Ratsionaalsete ootuste teooria tugeva versiooni korral on õiged järgmised  väited (1 kuni 4 õiget vastusvarianti): lühiperioodil ei eksisteeri seost inflatsiooni
ja töötuse vahel, palgad ja hinnad on täiesti paindlikud, turud on täielikult 
isereguleeruvad, inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga 35. Väikese avatud majanduse IS-LM mudelit nimetatakse lühendatult ka: BoP  mudeliks 36. Vaadake joonist. Eeldame, et alustatakse tasakaalutasemest, kus intressimäär  on r3 ja tasakaalutulu Y2 ning IS-LM mudeli kõverad on vastavalt IS1ja LM1. Kui 
valitsussektori kulutuste suurendamine nihutab IS kõverat ning riigi keskpank 
ei muuda raha pakkumist, siis uus tasakaalu intressimäär ja -tulu on vastavalt  
…… ja …..: r2; Y3 37. Ujuva vahetuskursiga väikeses avatud majandusega riigis, kus teostatakse  kitsendavat (ranget) rahapoliitikat, on uus lühiperioodi tasakaal: väiksema  kogutuluga ning tõusnud vahetuskursiga 38. Kitsendava, range fiskaalpoliitika rakendamine väikeses avatud majandusega  riigis fikseeritud vahetuskursi tingimustes (1 kuni 4 õiget): nihutab IS* kõvera alla  vasakule, nihutab LM* kõvera sissepoole (vasakule), vähendab kogutulu 39. Vaata alljärgnevat joonist. Kui pika perioodi tasakaal on punktis A, siis  nõudlustõmbelist inflatsiooni esindab nihe: asendist AD1 asendisse AD2


40.Vertikaalne pika perioodi AS kõver vastab klassikalise dihhotoomia  põhimõtetele, kuna väljundi ehk kogutoodangu loomulik (naturaalne) määr ei  sõltu: raha pakkumisest 41. J.M. Keynes lisas senituntud raha nõudluse motiividele juurde veel järgmised  aspektid (1 kuni 4 õiget): Ettevaatusmotiiv, Spekulatsioonimotiiv, Kompromissi 
leidmine likviidsuse ja raha pealt teenitavate tulude vahel 42. Fikseeritud vahetuskursiga Mundell-Flemingi mudelis on pikal perioodil:  nominaalne vahetuskurss fikseeritud kuid reaalne vahetuskurss võib kõikuda 43. Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera alla paremale. Intressimäär  alaneb ning kogutulu kasvab. Tulude kasv tekitab kogunõudluskõvera AD 
nihke üles paremale.  ÕIGE 44. Negatiivne pakkumisšokk toob kaasa lühiperioodi kogupakkumise  vähenemise, mis muutumatu AD korral tekitab hinnataseme tõusu ja 
kogutoodangu languse ning töötuse kasvu ja nähtuse, mis kannab nimetust 
stagnatsioon. VALE (stagflatsioon) 45.Ootustega kohandatud Phillipsi kõvera korral valitseb järgmine seoste jada:  kui loomulik töötuse määr on suurem kui tegelik töötuse määr, siis täishõivele 
vastav kogutoodang on väiksem kui tegelik kogutoodang ning tegelik 
inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär.  VALE (suurem) 46.BoP mudeli kohaselt on ujuva vahetuskursi korral kitsendava rahapoliitika  tulemuseks netoekspordi kahanemine, valuutavahetuskursi tõus ning 
kogutulude vähenemine; 47. Revalveerimine nihutab LM* kõvera vasakule (sissepoole), netoeksport  väheneb  ning kogutulu kahaneb; 48. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,08 ja töö kaotanute määr 0,025 ühes  kuus, siis töö leidnute määr kuus on  0,2875; 0,08f =0,023 f= 0,023 / 0,08 =  0,2875 ehk 28,8 protsenti 49.Kui majanduses on kapitalivarustatus väiksem kui püsiseisundi kuldreeglile  vastav tase, siis  MPK – δ on suurem kui n + g ning sellisel juhul toob  säästumäära  suurendamine kaasa kapitali akumulatsiooni kasvu ning  suurenenud majanduskasvu. 50.Kui riigi keskpank KP vähendab raha pakkumist samal ajal kui maksud  tõusevad, siis reaalne intressimäär r  ? (↓↑=) ja tasakaalutulu Y ↓ ; (NB! 


vastamiseks kasutage IS-LM mudelit, vastuses esitage kõik võimalikud variandid, 
võib kasutada sümboleid (↓ väheneb, ↑ suureneb, jääb muutumatuks = või ? ei saa  üheselt määratleda, kõik variandid ↓↑= on võimalikud!) 51. Kui Keynesi risti mudelis plaanitud kogukulutused PE ületavad kogutulu, siis  mitteplaneeritud varuinvesteeringud on negatiivsed (kaubavarud 
vähenevad);  52.Nn raha nõudluse motiivid on tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv ning  spekulatsioonimotiiv ; 53. Kui tootmisfunktsioon töötaja kohta on antud avaldisega  y = k 1 / 2 ning  säästumäär on 25 protsenti ja amortisatsioonimäär 12,5 protsenti, siis 
püsiseisundile vastavad säästud töötaja kohta on = 0,5 ning vastavad  investeeringud töötaja kohta võrduvad = 0,5 (sest k=4, seega y=2 ja  sy=i=0,25×2=0,5) 54.Ühtivad indikaatorid, mis muutuvad samaaegselt majandustsükli faasi  muutumisega, on näiteks mittepõllumajandustöötajate tööhõive, ( uued  tellimused toodangule), jae- ja hulgikaubanduse käive, (aktsiahinnaindeksid), 
tööstustoodangu tootmismahud  VALE (вычеркнуть, что в скобках)) 55.Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera alla paremale. Intressimäär  alaneb ning kogutulu kasvab. Tulude kasv tekitab kogunõudluskõvera AD 
nihke üles paremale ÕIGE 56.Ootustega kohandatud Phillipsi kõvera korral valitseb järgmine seoste jada:  kui loomulik töötuse määr on suurem kui tegelik töötuse määr, siis täishõivele 
vastav kogutoodang on väiksem kui tegelik kogutoodang ning tegelik 
inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär.  VALE suurem 57. Pikal perioodil tekkivad kogutulu muutused IS-LM mudelis, mis tulenevad  hinna muutustest, vastavad liikumistele piki AD kõverat. Lühiperioodil on 
hinnad  paindlikud ning seega põhjustavad kogutulu muutused IS-LM mudelis  kogunõudluskõvera AD nihkeid.  VALE jäigad 58.Retsessiooni ehk surutist iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike  kogutoodangu maht ja loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, 
üldise hinnataseme langus (deflatsioon) ja massiline pankrottide laine.  VALE  depressiooni 59.Kui investeeringud on intressitundlikud (elastsed), siis IS kõver on suhteliselt  lauge ja vastupidi, kui investeeringud on vähetundlikud intressimäära 
muutuste suhtes, siis on IS kõver suhteliselt järsk. Vastus: ÕIGE 60.Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis raha ringluskiiruse kasv  põhjustab nominaalsete kulutuste kasvu ja AD kõver nihkub  alla vasakule.  VALE väljapoole (üles paremale) 61. Ootustega kohandatud Phillipsi kõvera korral valitseb järgmine seoste jada:  kui loomulik töötuse määr on väiksem kui tegelik töötuse määr, siis täishõivele
vastav kogutoodang on väiksem kui tegelik kogutoodang ning tegelik 
inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär.  VALE suurem 62. Väikese, avatud majandusega riigi X kodumaine range fiskaalpoliitika toob  kaasa maailma säästu samaks jäämise , X riigi reaalse vahetuskursi  alanemise ning X riigi (kodumaiste) kaupade muutumise välismaiste kaupade 
suhtes  odavamaks; ; 63.  Fiskaalne ekspansioon fikseeritud vahetuskursi tingimustes suurendab 


kogutulu, sest IS* kõver nihkub üles paremale (väljapoole), tuues endaga 
automaatselt kaasa LM* kõvera  nihke paremale ; 64. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,08 ja töö leidnute määr on 2,5 protsenti  ühes kuus, siis töö kaotanute määr kuus on  ≈ 0,0021739 ; 0,92s = 0,002 65. Range rahapoliitika nihutab LM kõvera üles vasakule ning AD kõvera alla  vasakule, kitsendav fiskaalpoliitika nihutab IS kõvera alla vasakule ning AD 
kõvera  alla vasakule ; 66. Üldise hinnataseme alanemine nihutab ……….…. kõvera alla paremale ning  kogunõudluskõver AD ………………..:  LM; ei nihku 67. Vaata joonist. Kui lühiperioodi Phillipsi kõver nihkub asendist A asendisse B ja  sealt edasi asendisse C ning seejärel asendisse D, siis oleme silmitsi  olukorraga kus: oodatav inflatsiooni määr on kõikide töötuse määrade juures  madalam 68. Kõik alljärgnevad põhjustavad friktsionaalset (siirde-) töötust, välja arvatud: (1  kuni 4 õiget)  tööotsijad aktsepteerivad esimese tööpakkumise, reaalpalkade  jäikus 69.Kui säästmise piirkalduvus on arvuliselt 0,25, siis (1 kuni 4 õiget) tarbimise  piirkalduvus on 0,75, (autonoomsete avaliku sektori) kulutuste multiplikaator on 4, kasutatava tulu vähenemisel 100 ühiku võrra vähenevad tarbimiskulutused  75 ühikut, 0,25 + MPC = 1 70. Majanduspoliitikad, mille rakendamisel väikeses, avatud majanduses kogutulu  ei muutu on (1 kuni 4 õiget) ujuva vahetuskursi korral ekspansiivne  fiskaalpoliitika, fikseeritud vahetuskursi korral ekspansiivne rahapoliitika 71. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad tavapäraselt järgmised nähtused: (1 kuni 4  õiget) aktsiate hinnad langevad, toorainete hinnad alanevad 72. Potentsiaalset sissevoogu (inflow) töötute inimeste kategooriasse esindavad  need inimesed, kes on: ( 1 kuni 4 õiget) koondatud, lõpetanud  lapsehoolduspuhkuse, loobunud koduperenaise rollist, vallandatud 73. Püsiseisundis: (1 kuni 4 õiget) on töö leidnud inimeste arv võrdne töö kaotanud  inimeste arvuga, on töötuse tegelik määr võrdne loomuliku/naturaalse töötuse  määraga 74. Kui üldine hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis vastavalt  mittetäieliku informatsiooni mudelile on tegelik kogutoodang ………………… kui 


loomulik (naturaalne) kogutoodang: suurem 75. Kui MPC=0,75 ja automoomsed maksud alanevad 100 ühiku võrra, siis IS kõver  nihkub kõikide intressimäärade juures horisontaalselt paremale …………. ühiku  võrra: 300 76. Vaata joonist. Oletame et majandus on algselt punktis A ning kogunõudlus on  AD2. Kui kogunõudlus nihkub asendisse AD0 on see põhjustatud kas raha  pakkumise .................. või raha ringluskiiruse ..........................: suurenemisest; kasvust 77. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=100+0,6(Y–T),  plaanitud investeeringud on 100 ühikut, valitsuskulutused on 100 ja maksud T  on 100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 600 ühikut 78. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,5,  siis töö kaotanute määr ühes kuus on ligikaudu: 0,071 79. Mundell-Flemingi mudeli kasutamisel ujuva vahetuskursi korral tuleb  valuutavahetuskursi alandamiseks (1 kuni 4 õiget): rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat rakendada ekspansiivset rahapoliitikat rakendada vabakaubandust 80.Passiivsed tööturu meetmed on: ( 1 kuni 4 õiget) töötutoetus ümberõppe stipendiumid töötuskindlustushüvitis 81. Mida suurem on investeeringute intressitundlikkus ja mida suurem on  multiplikaator, seda (1 kuni 4) :lamedam on IS kõver 82.Täitke lünk: Eurostat prognoosib, et 2060. aastaks väheneb Eesti elanikkond  2020. aastaga võrreldes 8,8% ning 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab 
sarnaselt statistikaameti prognoosiga jõudes 30-le protsendile (allikas Eesti Pank 
Tööturu ülevaade 2019/2). 83. Solow mudelis käsitletakse muutujana „kapital“ esmajoones (1 kuni 4 õiget):  füüsilist, reaalkapitali 


84. Ratsionaalsete ootuste teooria nõrga versiooni korral on õiged kõik järgmised  väited, välja arvatud (1 kuni 4 õiget vastusvarianti): lühiperioodil ei eksisteeri seost inflatsiooni ja töötuse vahel turud on täielikult isereguleeruvad inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga 85.  Vaata joonist. Kui intressimäär on r3, siis inimesed müüvad võlakirju ning  intressimäär tõuseb: 86.Lühiperioodi Phillipsi kõvera kohaselt peaks töötuse vähendamiseks  suurendama kogunõudlust ning arvestama, et seejuures inflatsioonimäär  kasvab : 87. Inflatsioon on modifitseeritud Phillipsi kõvera kohaselt samasuunaliselt  (positiivselt) seotud milliste teguritega  (ceteris paribus): (1 kuni 4 õiget): negatiivse pakkumisšoki tegur υ (üpsilon)
loomulik töötuse määr
oodatav inflatsioonimäär 88.Nn raha hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni:  LM kõvera nihkega üles  vasakule 89.Nn väljatõrjeefekti  (1 kuni 4 õiget vastust): põhjuseks on ekspansiivne fiskaalpoliitika
tagajärjeks on erainvesteeringute vähenemine
tagajärjeks on erainvesteeringute väljatõrjumine 90.Vaadake joonist. Kui firmad toodavad tasemel Y3, siis tasakaalu saavutamiseks  peaksid firmade varuinvesteeringud suurenema ning toodang vähenema:


91. Ujuva vahetuskursi korral on väikeses avatud majanduses efektiivne poliitika  tasakaalutulu suurendamiseks: rahapakkumisse suurendamine 92.Reaalraha pakkumine (1 kuni 4 õiget) ei sõltu üldisest hinnatasemest ega kogutulust on eksogeenne muutuja 93. Ajavahemikul 1929 kuni 1934 ehk Suure Depressiooni perioodil alanesid USAs  järgmiste majandusnäitajate arvväärtused (1 kuni 4 õiget): reaalne RKP kodumajapidamiste tarbimiskulutused (era)investeeringud nominaalne intressimäär 94.Idee, et majanduslik progress toimub läbi nn loova hävitustöö protsessi, esitas  Joseph Schumpeter 95.Potentsiaalset väljavoogu  (outflow) töötute inimeste kategooriast esindavad  need inimesed, kes on:muutunud heidutatud (heitunud) töötajaks