Teema 1
1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud
reaalne SKP
töötuse määr
asenduse piirmäär MRS
inflatsioonimäär
2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini
3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust
apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.
Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7
SKP = 4x1 + 6x0.5
4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis
reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2
SKP deflaator = 5-2
5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid,
välja arvatud: ‘
korporatsioonide aktsiate ostmine
ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele
kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele,
muutused ettevõtete kaubavarudes
6. Eeldame, et 2004 aastal maksis keskmise, tüüpilise leibkonna ostukorv 14000
rahaühikut selle aasta jooksvates hindades, seesama ostukorv maksis aga 2009.
aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal,
maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis
2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute
maailma intressimäära alanemise. Mis aga kõige tõenäosemalt juhtub seetõttu väikeses avatud majandusega riigis? kaubandusbilansi defitsiidi suurenemine (või ülejäägi vähenemine) 17. Kui arvuti maksab USAs 1000 dollarit kui palju maksab seesama arvuti Mikrolandia riigis, mille valuuta nominaalne vahetuskurss on 2 Mikrolandia rahaühikut ühe dollari kohta (vastuste arvud on Mikrolandia rahaühikutes) 2000 18. Kui arvuti maksab riigis Makro 5000 kohalikku rahaühikut ja riigis Mikro 20000 kohalikku rahaühikut ning nominaalne vahetuskurss on 2 Mikrolandia rahaühikut ühe Makrolandia rahaühiku kohta, siis Makrolandia reaalne vahetuskurss on 0,5 19. Kui USA dollari reaalne vahetuskurss tõuseb, siis muutuvad välismaised kaubad USA kodanike jaoks odavamaks, USA netoeksport langeb, USA väliskaubanduse ülejääk kahaneb 20
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – netoülekanded (siirdetul
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konverge
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõ
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe,
MAJANDUS Kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus? ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas piiramatuid vajadusi rahuldatakse piiratud ressurssidega. 2. Nimeta majandusteaduse eeldused. ● Ratsionaalne valik, eelistused on püsivad, ceteris baribus-kõik muud faktorid jäävad samaks 3. Mida tähendab alternatiivkulu? ● Loobumiskulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind valikut tehes. saamata jäänud kasu kui ressursse oleks kasutatud muul parimal viisil. (valimata valiku hind-valitud valiku hind) 4. Mis on nõudluse seadus? Kujuta joonisega. ● Mida väiksemad on hinnad, seda suurem on nõudlus ja vastupidi. a 5. Mis on pakkumise seadus? Kujuta joonisega. ● Tingimustes samaks jäädes, pakkumine kasvab, kui hind kasvab ja vastupidi. 6. Milline seadus räägib toote hinna ja nõutava koguse seosest? ● Nõudluse seadus 7.
Kõik kommentaarid