igasuguse lootuse tööd leida. Küsimus 3 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kirjeldatu vastab pigem vabatahtliku töötuse tunnustele. Küsimus 4 Heitunud ja ,,mustalt" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Heitunud kuuluvad aga majanduslikult mitteaktiivsesse rahvastiku gruppi. "Mustalt" töötajate arv võiks olemuslikult töötusemäära hoopis kahandada (isik ju töötab), samas riikliku statistika kohaselt on ta ilmselt töötu edasi, mistõttu töötusemäära ei muuda. Küsimus 5
False Question 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka Complete leiavad. Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
a) kui nominaalne SKP suureneb b) intressimäär tõuseb c) intressimäär alaneb d) nominaalne SKP väheneb 27. Mis alljärgnevast ei ole rahapoliitika vahend : a) riigi võlakirjade ost või müük avaturul b) diskontomäära muutumine c) maksumäära muutumine d) kohustusliku reservinõude muutmine 28. Lühiperioodi Phillipsi kõver : a) näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b) näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c) näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d) näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud 29. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on : a) struktuurselt töötu b) tsükliliselt töötu c) arvestatud tööjõu hulka d) välja arvatud tööjõu koosseisust 30. Ujuva vahetuskursi korral elimineeritakse maksebilansi defitsiit :
Finantssektori tähtsus on jätkuvalt Eesti jaoks väga kõrge ning pankade tõenäoline laenumahu vähenemine pidurdab majanduskeskkonda. 2) Konkurentsivõime kesine Eesti liigub küll konkurentsivõime paranemise suunas, kuid kriisiga tekkinud konkurentsivõime nõrgenemine oli sedavõrd ulatuslik, et see protsess peab kestma veel ka 2010. ja 2011. aastal. 3) Tööturu probleemid Töötusemäära kasv ning jätkuv surve palkadele on 2010. aastal paraku jätkuvalt tarbijat rõhumas, see survestab eratarbimist ja tarbijausaldust. 4) Võimalikud erasektori probleemid laenude teenindamisel Seotud eelmise punktiga, tõenäoliselt suureneb ettevõtete ja eraisikute arv, kellel on probleeme laenude teenindamisega ning sellel on majanduskeskkonnale negatiivne mõju. http://www.e24.ee/?id=208764 http://www.e24
a. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid b. Nihkub vasakule, kui elanike sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks c. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet d. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks Lühiperioodi Phillipsi kõver : a. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud c. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet - b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse: a. kõik valed b. pidevaks töötuseks c. struktuurseks töötuseks d. siirdetöötuseks e. tsükliliseks töötuseks
b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus;
c. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet d. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks Lühiperioodi Phillipsi kõver : a. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud c. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d . näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet vale b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust vale Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse: a. kõik valed b
Varjatud tööpuudus on töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata. Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. 5. Tööhõivemäära arvutamise oskus Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab kui palju on töötajaid tööjõu hulgas. See saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga ja korrutatakse 100 %. 6. Töötusemäära arvutamise oskus Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga ja korrutatakse 100 %. 7. Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika Aktiivne tööturupoliitika kaudu püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada.
pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : Vali üks: a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali b
Inflatsiooni ja 7 töötuse vahel valitseb kahanev võrdeline seos. Inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. B A 2 Lühiperioodi Phillipsi kõver 0 Joonisel 9 on eelduseks, et majandus asub 2 6 lühiperioodi Töötusemäär Phillipsi kõveral punktis A.
maksete korrigeerimiseks, arvestades inflatsiooni mõju, annulleerimine, endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem. Töötuse liigid: friktsionaalne e siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, hooakaline töötus, varjatud töötus Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev seos, inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Tööturupoliitikad- aktiivne ja passiivne Negatiivne e laienemise RKT lõhe- kui potentsiaalne RKT on tegelikust väiksem Positiivne e kokkutõmbumise RKT lõhe- kui potentsiaalne tootmismaht on suurem tegelikust, võib tekkida 2 viisil: *kui mingil põhjusel väheneb kogunõudlus, *kui väheneb kogupakkumine Pakkumise sokk e stagflatsioon- kogutoodangu vähenemine koos hinnatõusuga
Võib öelda, et Euroopa liit on euroopa integreerumise tulem, mis sai alguse Teise maailmasõja lõpust. See teekond ei ole alati sujunud libedalt ning raskusteta. Oma algusest saati on EL seisnud silmitsi probleemidega. Ka tänapäeval ei saa me rääkida EL-ist kui paradiisist, kus poleks väljakutseid. Kahjuks peame tõdema, et neid väljakutseid ei ole vähe. Alustades rändekriisist, populistlike parteide populaarsuse tõusust ning lõpetades suure töötusemäära ja poliitiliste suhtetega Venemaaga, peame tunnistama, et suuremal või vähemal määral on need probleemid kogu ühise euroopa kanda ja lahendada, mille tingib antud probleemide mastaapsus. Viimaste aastate venemaa käitumine nii välis- kui sisepoliitilises spektris on andnud naaberriikidele küllaltki palju põhjust muretsemiseks. On ju EL-gi Venemaa naabruses ning Eestis kui piiririigis adume ehk probleemi tõsidust teravamalt kui mujal. Euroopa ja Venemaa
aastal kõrgharidusega tööjõu töötuse määr 6,3%, keskharidusega 12% ja algharidusega 30%. Eestlaste töötuse määr oli 2012. aastal 7,3% ja mitte-eestlaste oma 15,8%. Mitte-eestlaste hulgas oli töötus suurem määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas. Oma rolli mängib siin vähene eesti keele oskus, kuid ka elamine Ida-Virumaal, kus töökohti luuakse vähem kui Eestis keskmiselt ( need mõjurid ei selgita kogu töötusmäära erinevust). Minu arvates mõjutab siin ka töötusemäära elukoht. Näiteks , Vene piiri äärsetel aladel ja Tallinnas on elanike seas väga palju venelasi. Kui nad saavad hakkama suheldes vene keeles ja ei vaja siin juures Eesti keelt , siis ei soovigi nad Eesti keelt õppida. See , aga raskendabki vene noorte võimalusi saada tööd Eestis. Edaspidi sõltub tööpuuduse areng peamiselt väliskeskkonna ja eriti Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse taastumisest.
geograafiliselt, ameti(töö)kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti. 3) Tsükliline töötus esineb siis, kui majanduse langusfaasis tööjõu kogunõudlus on madal. Kuulub sunnitud töötuse alla, tema pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Sellist töötust ei esine majanduse stabiilse arengu perioodil. Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. Okuni seadus kajastab töötusemäära ja SKP kasvu vahelist seost. Okuni arvates toob töötusemäära kasv ühe protsendi võrra kaasa reaalse SKP vähenemise 2,5 protsendi võrra. Tööturupoliitika eesmärk- on eelkõige vähendada pikaajalist töötust. Aktiivne tööturupoliitika võimaldab luua uusi töökohti, korraldada töötute ümberõpet, suurendada töötute geograafilist ja ametialast mobiilsust. Passiivne tööturupoliitika võimaldab anda töötutele sotsiaalseid garantiisid ja kindlustada
Õppida (eksamiks) 3.Kapitali puudumisest tingitud töötus 4. Regionaalne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Loomulik töötus eksisteerib täistööhõive korral ja sisaldab endas friktsionaalset ja struktuurset töötust, määraks on 5-6%, jaguneb: 1. Hooajaline e sesoonne töötus 2. Varjatud töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Tsükliline tööpuudus on põhjustatud majandus- e äritsüklitest ja mõõdab erinevust tegeliku ja loomuliku töötusemäära vahel.Eristatakse vabatahtlikku ja mitte vabatahtlikku töötust, kus töötus on vabatahtlik, kui inimesed võiksid leida tööd, aga nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd .Töötus on mittevabatahtlik, kui inimesed, kes on kaotanud töö ja tahavad ning on võimelised tegema tööd pakutava palga eest, kuid sellegi poolest ei leia tööd. Töötuse kulud :Otsene kulu-SKP vähenemine. Kaudsed kulud: 1.Alahõive e koolituse kaotsiminek 2
0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Aasta Joonis 1. Korteromandi tehingute arv ja SKP. Allikas: (Maa-amet 2016; RAA0050 2016) 3. KORTEROMANDI TEHINGUD JA TÖÖTUSE MÄÄR Aastast 2003 – 2005 oli töötuse määr kõige kõrgemal tasemel, kuid 2006 – 2012 on see olnud kõikuv mõne protsendi vahel. Seosena töötusemäära ja korteromandi tehingute vahel on asjaolu, et töötusemäär on olnud languses, kuid korteromandi tehingute arv on tõusnud, kuna inimeste ostujõud oli kasvamas. Töötuse peamiseks tõusu põhjuseks oli majanduslangus, mille käigus läksid Viljandis väiksemad ettevõtted pankrotti ja oli suuremaid koondamisi erinevates 2 ettevõtetes, nagu Aken ja Uks ning Dold. Peale kriisiaegset perioodi oli kinnisvaraturg ühtlasel
Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Madal inflatsioon on riigi üheks eesmärgiks. Töötus Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Töötus vaatleb täiskasvanud töötajaid, kes ei tööta kuid otsivad aktiivselt tööd. Inimesi, kes ei tööta ja ka ei otsi tööd, ei loeta tööjõu hulka. Tööjõud ja töötusemäär Töötusemäära väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. U = (töötud / tööjõud) * 100 Tööjõud hõlmab 16-aastasi ja vanemaid inimesi, kes töötavad või on registreeritud töötutena. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka. Töötuse liigid Siirdetöötus - parema töökoha otsingutest tingitud liikumine tööturul (vabatahtlik). Hooajaline töötus - töö leidmise võimalused kõiguvad hooajaliselt.
Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 4. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a
4,5%. Samas Eestis oli töötuse määr aastal 2000 peaaegu 15%. Joonis 3. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2000-2007. Allikas: Unemployment rate...2014 Küprose majandus oli peaaegu terve dekaadi heal järel ja nende panku ja rahandust võis pidada mõne näitaja kohaselt suhteliselt konservatiivseteks. Pangad ei laenanud välja märkimisväärselt rohkem raha välja kui neil oli hoiuseid. Küpros suutis kasvatada SKP- d, hoida madala inflatsiooni- ja töötusemäära ning arendada oma majandust. 7 2.2. Kriisiaastad (2008-2010) Kriisiaastateks loetakse majanduses aastaid 2008-2010. Majanduskriisi all mõistame seda, et majandussituatsioon ja majanduslikud väljavaated langevad järsult. Antud kriis mõjutas kogu maailma majandust. Keskmine SKT kasv riigis oli 3,8%, kuid siis tabas maailma majandust kriis, mis jõudis ka Küproseni. Esimest korda 35 aasta jooksul majanduse aktiivsus langes 1,9%-ni. Selline tagasilöök tekitas suuri probleeme
55. Inflatsioonimäär – Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver – Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. 57. Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille põhjuseks on liikumine tööturul, kus töötud leiavad küll töökoha, kuid võivad kulutada teatud aja parema töökoha otsimiseks 58
töötajad otsivad sobivamaid töökohti ja tööandjad paremaid töötajaid. Kui inimeste eelistuste muutumine toob endaga kaasa ka muutused hüviste nõudluses, mis omakorda põhjustab muutused tootmises ning kokkuvõttes ka tööjõu nõudluses, siis taolisi muutusi nimetatakse sektoraalseteks niheteks 4. Kui reaalpalk on kõrgemal tasakaalutasemest, siis tööjõu pakkumine ületab tööjõu nõudluse. Reaalpalkade jäikus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd leidnud inimeste määra. 5. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest a) enamikes riikides on kehtestatud miinimumpalk b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud ning c) firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikkusega töötajatele efektiivse palka. 6. Ametiühingutesse kuulujad ehk nn insiders on huvitatud võimalikult kõrgest palgatasemest, samal ajal aga
VARIANT B 1.Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. * arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a
Ti k jah · klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas; ei 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Viletsuse e. diskomfordi indeks on Vastus: a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga; c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana; d)) suurus,, mis näitab üldise hinnataseme tõusu. 5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti. Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse nn. baashindades, milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid ii id arvestatakse k tervikuna ik k kogu rahvamajandusele.
b) Täiend ja ümberõpe c) Hädaabi tööd d) Tööturu programmid 2) Passiivne tööturu poliitika suunatud tööpuuduse tagajärgede likviteerimisele a) Stipendium ümberõppeks b) töötuabiraha 23. Phillipsi kõvera olemus. Philips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäära vahel ja umbes5,5%-line tööpuudus hoiab palgataseme paigas. Töötusemäära suurenedes palga tõusu protsent väheneb Inflatsiooni määr 2% töötusemäär 5,5% 24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks) Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase
töötajate arvel. 3. Uuendus seisneks selles, et see lubaks keskmisest kõrgema produktiivsuse kasvuga firmadele suuremat palgatõusu ilma neid karistamata. 44. Ükski tulupoliitika ei saa inflatsiooni vastu üksi üksi. TIP edukuse tagaks samaaegne kitsendav monetaar- ja fiskaalpoliitika. Kui nende eesmärgid on õigesti püstitatud, võib TIP aidata inflatsiooni nulli lähedale alandada. See lubaks töötusemäära vähendada. 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Alternatiivid Probleem, kas TIP võiks olla edukas ja vastu panna vajalikuks osutuvale institutsionaalsele muutusele? Parem lahendus oleks Saksamaal ja Jaapanis kasutatud lähenemine lähenemine, kuna nende tulemused inflatsiooni-töötuse regulatsiooni alal on paremad kui mujal.
keskmine hinnatase - nimetatakse inflatsiooniks. 55. Inflatsioonimäär Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. Inflatsiooni kiirus Pika perioodi Phillipsi kõver 7 C 2 B A Lühiperioodi Phillipsi kõver Töötuse tase 0 2 6 Joonis Phillipsi kõver 57. Siirdetöötus Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus.
paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Demograafiline, hariduspoliitikast põhjustatud , kapitali puudumisest tingitud ja regionaalne töötus. Loomulik töötus eksisteerib täistööhõive korral ja sisaldab endas nii siirde kui struktuurset töötust ja jaguneb omakorda sesoonne töötus ja varjatud töötuseks. Tsükliline tööpuudus on põhjustatud maj.tsüklitest ja mõõdab erinevust tegeliku ja loomuliku töötusemäära vahel. Industreeritud töötus valitsus tekitab töötuid (miiinimumpalga tõstmine, toetuste tõstmine) 25.Reservatsiooni palk ja selle mõjurid Reservatsioonipalk madalaim palk mille eest ollakse nõus töötama. Mõjurid- info töökohtade palgatasemest. Info vabade töökohtade kohta. Tööhõivepoliitika- töötuabiraha 26.Tööjõunõudluse ja palgamäära kujunemise vaheline seos Kõrge töötus ei soosi palgamäärade tõusu
Kuidas leitakse SKP deflaator SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? kulutuste meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse. Mis on tarbimiskulud? tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKPs. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana. Kulumultiplkaator arvutatakse välja seosest. 1 / (1 c) Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral. Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga Tasakaalu korral on: ettekavatsemata varud võrdsed nulliga. Q/E mudel on on täielikult orienteeritud majanduse: nõudluspoolsele küljele Selleks et sissetulekute kulutuste (Q/E) mudel kehtiks, on vaja teha alljärgnevaid
236. Lühiajaline töötus on tõenäoliselt enamasti ...... töötus ning pikaajaline töötus on ..... töötus: friktsionaalne, struktuurnee 237. Kui töö kaotanute määr on 0,02 ja töö leidnute määr on 0,08 ning hetke töötuse määr on 0,10, siis töötuse määr on ....... tasakaalumääraga: allpool 238. Kui reaalpalk on kõrgemal tööturu tasakaalutasemest, siis tööjõu pakutavkogus ületab nõutava koguse. Reaalpalkade jõukus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd leidnud inimeste määra 239. Potentsiaalset väljavoogu (outflow) töötute inimeste kategooriast esindavad need inimesed, kes on: muutunud heidutatud (heitunud) töötajaks 240. Heitunud (heidutatud) inimesi arvestatakse tööturu statistikas kui: tööjõu hulka mittekuuluvaid 241. Kui tööga hõivatud on 200 tuhat ning töötuid 20 tuhat inimest, siis töötuse määr on: 9,1 242
a. viimase kui ühe aasta jooksul toodetud toote turuväärtuste summa b. saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) c. elanike tarbimise alusel d. liidetakse kõik tehtud investeeringud kok Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? a. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik hinnaindeksit eiarvestata. b. see on hüpoteetiline suurus, millega iseloomustatakse kõikide maailma riikide summaarset SKP c. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud d
maavanema Lembitu autogrammiga piibli; ei · klient ostis kinnisvaraarendajatelt uue maja Tiskres; jah · klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas; ei 4. Viletsuse e. diskomfordi indeks on Vastus: a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga; c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana; d) suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu. 5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti. Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse baasilistes hindades, milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. Eestis koosnevad netomaksud maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes
Inflatsioon aeglustub Reaalne SKP suureneb Sisemine viitaeg- ajaperiood hetkest, mil poliitilised tegevused muutuvad vajalikuks, hetkeni mil nad aset leiava. Väline viitaeg- periood momendist, mil tegevused teostati, momendini, mil nad mõju avaldaad. Töötus ja inflatsioon TÖÖTUS Töötus on olukord, kus inimese, kes tahaksid olemasoleva palgataseme korral töötada, ei suuda tööd leida. Töötusemäära (U) väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. Tööjõud hõlmab 15-aastasu ja vanemaid inimesi, kes töötavad või on registreeritud töötutena. U=töötud/tööjõud * 100 Tööjõus osalemise määr on tööjõu hulka kuulujate protsent tööealiste rahvastikust. Protsentides väljendatud suhtarvu, mis näitab hõivatuse osatähtsust tööealises rahvastikus, nimetatakse tööhõivemääraks.
3) Tsükliline töötus esineb siis, kui majanduse langusfaasis tööjõu kogunõudlus on madal. Kuulub sunnitud töötuse alla, tema pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Sellist töötust ei esine majanduse stabiilse arengu perioodil. Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde ja struktuurse töötuse määra summaga. Okuni seadus kajastab töötuse määra ja SKP kasvu vahelist seost. Okuni arvates toob töötusemäära kasv ühe protsendi võrra kaasa reaalse SKP vähenemise 2,5 % võrra. Tööturupoliitika Tööturupoliitika eesmärk on eelkõige vähendada pikaajalist töötust. Aktiivne tööturupoliitika võimaldab luua uusi töökohti, korraldada töötute ümberõpet, suurendada töötute geograafilist ja ametialast mobiilsust. Passiivne tööturupoliitika võimaldab anda töötutele sotsiaalseid garantiisid ja kindlustada nende minimaalne materiaalne toimetulek.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. VALE, klassifitseeritakse ILO reeglite kohaselt töötuks 41. Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. VALE,Vabatahtlik ehk mittesunnitud töötus ..... 42. Heidutatud ja ,,põrandaaluste" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. VALE, .....ei suurenda otseselt töötusemäära näitajat 43. Tööpuudus on kulukas nii individuaalsel kui ka ühiskonna tasandil ega too absoluutselt mingit kasu. VALE, ...kuid võib tuua ka kasu 44. Tööjõus osalemise määr LFPR on arenenud turumajanduslikes riikides viimastel aastatel järjest kahanenud, kuna naised valivad järjest sagedamini tööalase karjääri kodus olemise asemel. VALE, ....LFPR .... viimastel aastatel järjest kasvanud, ........... 45
järele väheneb, siis kui langeb tööjõudu asendavate tegurite hind, tööjõu tootlikkus langeb. 3. Philipsi kõver ja loomuliku töötuse määr Inflatsiooni ja töötuse vahelise seose selgitamiseks kasutatakse Philipsi kõverat, mis näitab millised inflatsiooni ja töötuse kombinatsioonid on võimalikud. Inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev võrdeline seos. Inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Pika perioodi Philipsi kõver olekski seega vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. 4. Palga sissetuleku ja asendusefekt Asendusefekt on, kui inimene loobub teatud osast tööajast vaba aja kasuks. Üldreegline põhjustab kõrgem palgatase asendusefekti suurenemise, ning tööjõu pakkumine suureneb. Vastupidiselt mõjub aga tööjõu pakkumisele palga sissetuleku efekt, mis väljendub
1.50 Phillipsi kõver lühi- ja pikaajalises käsitluses. Phillipsi kõver näitab töötuse ja inflatsiooni (tarbijahindade % muutus) vahelisi seoseid. Phillips uuris inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Inglismaal ajavahemikul 1861 1957. Analüüsi tulemusel jõudis Phillips järeldusele, et inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev võrdeline seos. Inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal 1) palgad tõusevad seda kiiremini, mida madalam on tööpuudus 2)kui tööpuudus on madal, siis on tootmismaht suur 3)toodete hinnad tõusevad koos palkadega 4)seega kitsas tööturg põhjustab palga-ja hinnainflatsiooni Lühiperioodi Phillipsi kõver väljendab vastupidist (negatiivset) seost töötuse ja inflatsiooni vahel. Phillipsi kõver kujutab poliitikute jaoks kompromissi leidmise vajadust töötuse ja inflatsiooni vahel. Lühiperioodi Phillipsi kõver
annaabi.ee 
