+ palgad + kasumid + maksud + amortisatsioon Töötus Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide osakaal kogu tööealistest elanikkonnast. Töötuse liigid - vabatahtlik töötus - sunnitud töötus - siirdetöötus - struktuurne töötus - tsükliline töötus Siirdetöötus Siirdetöötuteks nimetatakse ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad, koolilõpetajad, kes pole veel tööle asunud. Struktuurne töötus Struktuurne töötus tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede
Aktiivne püüab ennetada töötuse tekkimist. Uute töökohtade loomine. Täiend- ja ümberõpe. Passiivne tööpoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Tööpuudus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Tööpuuduse liigid: Struktuurne töötus tekib majanduse struktuuri muutumisega. (Tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.) Siirdetöötus tekib töökoha vahetamisel. Aktiivne rahvastik(suudavad, tahavad) 1) hõivatud(töötavad), 2) töötud(otsivad tööd). Passiivne (ei suuda, ei taha, ei saa) pensionärid, õppimas, sõjaväelased, koduperenaised, invaliidid, heitunud. Muutused Eesti tööturul: Muutus Eesti majanduse struktuur. Vähenes põllumajandus ja tööstus, suurenes teenindus. Järsult suurenes tööpuudus(struktuurne tööpuudus, on töötuid ja on töökohti, kuid need töötud ei sobi sinna.)
ka seda, kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on tööturul vajalikud. Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul on võimeline kohe tööle asuma. Tööpuuduse klassifitseerimine Friktsionaalne ehk siirdetöötus 1. Ümberõppest tingitud siirdetöötus 2. Töötajate voolavusest tingitud töötus Sesoonne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Struktuurne töötus 1. Demograafiline töötus 2. Hariduspoliitikast põhjustatud töötus Vastata küs. Õppida (eksamiks) 3.Kapitali puudumisest tingitud töötus 4. Regionaalne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine
mis näitab mitu protsenti kasutatavast tulust säästetakse. Keskmine säästmiskalduvus on valemina väljendatav järgmiselt: Yd S APS = Sarnaselt tarbimise piirkalduvusele saab leida ka säästmise piirkalduvuse (marginal propensity to save - MPS), mis näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse 9.Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus. Heidutatud töötajad on isikud, kes on lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd.
sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega. 21. Mis on devalveerimine ja mis revalveerimine? a. Devalveerimine – alandatakse oma valuuta väärtust välisvaluutades. b. Revalveerimine – fiks. vahetuskursi muutmine, mille tulemusel riigi valuuta väärtus tõuseb. 22. Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus. Heidutatud töötus - lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd. sesoone ehk hooajaline töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust, kas
Makromajanduse ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki 1. Täistööhõive (majanduskasv ja majandustsükkel) 2. Stabiilsed hinnad (inflatsioon ja rahapoliitika) 3. Tasakaalustatud makse bilanss (vahetuskursi poliitika) Kaasajal on lisandunud 4.Valitsuse ohjeldamine (eelarvedistsipliin, võlakoormused) 5.Arengustrateegiate valik (kolmanda maailma mahajäämine) 6.Globaalprobleemid (keskkond ressursid) Töötuse liigid · Siirdetöötus- Ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad. · Struktuurne töötus- Tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede majandusharude tootmismahust tulenevalt ümber asumine uude valdkonda tootvatest majandusharudest teenindavatesse harudesse. · Tsükliline töötus- Majandustsüklite vaheldumine- buumi ajal kõik töötavad, majanduskriisi ajal on töötus suur.
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver – Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. 57. Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille põhjuseks on liikumine tööturul, kus töötud leiavad küll töökoha, kuid võivad kulutada teatud aja parema töökoha otsimiseks 58. SKP deflaator – – SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 59
selleks vajalikku tööjõudu. Võõrtööjõu küsimusse on meie suhtumine valulik. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 TÖÖPUUDUS Tööpuudus on inflatsiooni kõrval üks olulisemaid majanduslikke probleeme. Kui inimene ei leia tööd, siis jääb ta tihti ilma oma peamisest sissetulekuallikast. Lisaks muudab tööpuudus inimest psüühiliselt. Tööpuuduse 2 liiki: Siirdetöötus – tekib töökoha vahetusel. Struktuurne töötus – tekib, kui tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse. See on väga tundlik valdkond ja raskesti juhitav. Tööpuuduse-vastased meetmed: - uute töökohtade loomine; soodustada ettevõtlust, madalad maksud, seadused, ärikoolitus. - haridussüsteemi vastavus tööturule - täiend- ja ümberõpe - hädaabitööd
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c
Question 11 Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: töötuse loomulikku määra tsüklilist töötust struktuurset töötust siirdetöötust vabatahtlikku töötust Question 12 Siirdetöötus: Complete Select one or more: Mark 2.0 out of 2.0 on tavaliselt suhteliselt lühiajaline on töötus, mida on võimalik ellimineerida, kasutades sobivaid töötusevastaseid programme on tavaliselt põhjustatud majanduses toimunud põhjalikest struktuuri-muutustest on üldreeglina vabatahtlik
kirjutame E= L-U Poliitika järeldused ● Poliitikad alandavad loomulikku töötust siis kui vähendatakse s-i või suurendatakse f- i. Miks töötust ei saa kunagi päris nulli viia? ● kui kõik töötud leiaksid kohe töö, siis f= 1,ja loomuliku töötuse määr oleks väga madal ● On palju põhjusi , miks f< 1: ○ 1. Töö otsimine ○ 2.Palkade jäikus OTSIMISTEOORIA Töö otsimine ja siirdetöötus- on vabatahtlik ● Siirde töötus: töötus, mis tekib sellest, et inimesed liiguvad pidevalt erinevate tööturuseisundit evahel. Põhjustatud ajast, mis kulub töö otsimisele. ● Ilmneb ka siis, kui palgad on paindlikud ja on piisavalt vabu töökohti. ● Miks esineb? ○ Geograafiline mobiilsus võtab aega ○ Informatsioon vakantside olemasolu ja tööotsijate kohta ei ole perfektne
indiviidide osakaal tööjõust. 15-74- aastaste töötuse määr % 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 14 13 10 10 10 8 6 5 Töötuse liigid Vabatahtlik töötus Sunnitud töötus Siirdetöötus Siirdetöötuseks nimetatakse ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Tsükliline töötus Toimub majandusliku languse ja kriisiperioodidel, kui kaupade ja teenuste nõudlus väheneb. Struktuurne töötus On selline tööpuudus, kui tööjõu kvaliteet (oskused, teadmised, kogemused) ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Tööjõu turg 25000 20000 15000
taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. Inflatsiooni kiirus Pika perioodi Phillipsi kõver 7 C 2 B A Lühiperioodi Phillipsi kõver Töötuse tase 0 2 6 Joonis Phillipsi kõver 57. Siirdetöötus Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille põhjuseks on liikumine tööturul, kus töötud leiavad küll töökoha, kuid võivad kulutada teatud aja parema töökoha otsimiseks. Samuti võib tööpuudus esineda mõnes sektoris, isegi kui samal ajal on majanduses tervikuna täistööhõive. Pealegi on mõned tööturul
ressursside vale jaotus Paberraha väärtuse taastamise võtted: deflatsiooni puhul alaneb hindade üldine tase, devalvatsioon väljendab kehtiva rahakursi vähenemist välisvaluutade suhtes, indekseerimine kui mehhanism hindade ja maksete korrigeerimiseks, arvestades inflatsiooni mõju, annulleerimine, endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem. Töötuse liigid: friktsionaalne e siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, hooakaline töötus, varjatud töötus Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev seos, inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Tööturupoliitikad- aktiivne ja passiivne Negatiivne e laienemise RKT lõhe- kui potentsiaalne RKT on tegelikust väiksem
sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. 53. Hooajaline töötus on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumise muutustest kalendriaasta jooksul 54. Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus 55. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldiste hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teiste perioodi hinnatasemega 56. Phillipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost 57. Siirdetöötus 58. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind 59. Struktuurne töötus on töötus mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisel 60. Tarbijahinnaindeks (THI) on ,,keskmise tarbija" tarbmiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeriutd kaalusid tarbijakorvis 61
Eriti keeruliseks muutub probleem, kui lisaks füüsilise kapitali nappusele (vähesed investeeringud) esineb ka inimkapitali (human capital) so. Erialaste oskuste ja teadmistega spetsialistide ning oluliste tooraineressursside (nafta, metallid) puudus. Arengumaade puhul võime nimetada ka alaarengu tööpuuduseks; · regionaalne töötus, kus teatava piirkonna tööjõu pakkumine ja nõudlus ei olevastavuses; VI.Loomulik (naturaalne) töötus, mille puhul võib eristada: · friktsionaalne e siirdetöötus, mida iseloomustab olukord, kus majanduses toimuvate struktuurimuutuste tõttu ebapiisava kohanemisvõimega töötajad asuvad ümberõppele või vajavad täiendõpet seoses töökohtade vahetusega; · fluktuaalne e voolav töötus, mis otseselt on seotud töösuhte lõppedes uue töökoha otsimisega (paremate palgatingimuste jm sellise otsimine); · sesoonne töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust looduslikest ning hooajalistest
Inimesi, kes ei tööta ja ka ei otsi tööd, ei loeta tööjõu hulka. Tööjõud ja töötusemäär Töötusemäära väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. U = (töötud / tööjõud) * 100 Tööjõud hõlmab 16-aastasi ja vanemaid inimesi, kes töötavad või on registreeritud töötutena. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka. Töötuse liigid Siirdetöötus - parema töökoha otsingutest tingitud liikumine tööturul (vabatahtlik). Hooajaline töötus - töö leidmise võimalused kõiguvad hooajaliselt. Struktuurne töötus – kitsas spetsialiseerumine ja seotus elukohaga. Tsükliline töötus
töötaja. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. 9) Tööpuuduse põhjused (2 tk) Võime eristada kahte peamist põhjust tööpuuduse tekkeks: (1) tööotsingud (2) palkade jäikus: a) miinimumpalgad b) AÜ- d ja kollektiivläbirääkimised c) efektiivsuspalgad 10) Tööpuuduse liigid (4 tk) (lisaks lühiajaline ja pikaajaline tööpuudus) 1) siirdetöötus (frictional unemployment) Vaheaega töötamises, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel nimetatakse siirdetöötuseks. Ajavahemik endiselt töökohalt lahkumise ja uue töö leidmise vahel on paratamatu, sest alati kulub teatud aeg informatsiooni kogumisele või pakutavate töökohtadega tutvumisele. Siirdetöötus on üldiselt vabatahtlik tööpuudus
Tööpuudus- tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus Tööjõu puudus- tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine Ametiühingute sekkumise viisid- streik- töötajad keelduvad töötamisest Lokaut- töö katkestamine, kuid töötamisest keeldub ettevõte administratsioon Sekkumise mõju: kollektiivne tööleping- kollektiivleping- sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused siirdetöötus - tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel struktuurne töötus -selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega aktiivne tööpoliitika - valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne tööpoliitika - valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega,
pakkumi ne, tööjõu puudus võib olla valdkonnati. · Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatuse osa kogu tööealisest rahavastikust · tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja)- näitab milline on kogu rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust www.nip.eewww.nip.ee; www.stat.ee Töötuse määr väljendub protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötu pluss hõivatud · Siirdetöötus tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel · Struktuurne töötus selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet(oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadusega, nt struktuurne töötus. Tööandja on huvitatud võimalilkult väikestest tööjõu kuludest ja võimalikult suurest kasumist. Töötaja huvitatud võimalikult suurest palga numbrist ja headest töötingimutest.
Tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja) näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust Töötuse määr väljendab protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötud pluss hõivatud) Definitsiooni on välja töötanud: Rahvusvaheline Tööorganistasioon (inglise keeles International Labour Organisation, lühendatult ILO) Siirdetöötus tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel Struktuurne töötus selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tabel 5.2. ILO ja registreeritud töötuse näitaja võrdlus,
Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Vali üks või enam: tsüklilist töötust töötuse loomulikku määra vabatahtlikku töötust struktuurset töötust siirdetöötust Tagasiside Valitsuse põhiülesanne majanduses oli stabilisatsioonipoliitika ehk majandustsükli mõjude vähendamine, sh ka tööturul. Küsimus 12 6 Siirdetöötus: Vali üks või enam: on töötus, mida on võimalik ellimineerida, kasutades sobivaid töötusevastaseid programme on tavaliselt suhteliselt lühiajaline on tavaliselt põhjustatud majanduses toimunud põhjalikest struktuuri-muutustest on üldreeglina vabatahtlik on majandustegevuse normaalne tulemus Tagasiside Siirdetöötuseks loetakse vaheaega, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel.
..............................................fikseeritud kulud 198. Flagship .........................................................lipulaev 199. Foreclosure ....................................................laenu tagatise äravõtmine laenu katteks 200. Free trade .......................................................vabakaubandus 201. Freeware ........................................................vabavara 202. Frictional unemployment ...............................siirdetöötus 203. Full-employment output ................................täishõive kogutoodang 204. Future value ...................................................üksiksumma tulevane väärtus 205. Game theory ..................................................mänguteooria 206. GDP (gross domestic product) ......................SKT, SKP 207. Generic term ..................................................üldnimetus 208. Good labour relations ....................................
põhi... Majanduse tsüklilisus on paratamatu, tsüklid oma ulatuselt ja iseloomult on erinevad. Tsüklite muutusega muutuvad ka majanduskav, inflatsioon, tööpuudus. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade kiire suurenemine. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Töötus on olukord, kus inimesed,kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Töötusemäär = (töötud/tööjõud)*100 Töötuse liigid: siirdetöötus, hooajaline töötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus. Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik: me toodame odavaid kaupu, töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu, inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks. Väljapääsuks on tootmise ja majanduse kardinaalne ümberkorraldamine, teise mõtteviisi juurutamine, eksportiva sektori areng. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike
+ palgad + kasumid + maksud + amortisatsioon Töötus Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide osakaal kogu tööealistest elanikkonnast. Töötuse liigid - vabatahtlik töötus - sunnitud töötus - siirdetöötus - struktuurne töötus - tsükliline töötus Siirdetöötuteks nimetatakse ajutist, möödapääsmatut ilma Siirdetöötus tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad, koolilõpetajad, kes pole veel tööle asunud. Struktuurne töötus Struktuurne töötus tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede
Majanduslikult mitteaktiivsed on inimesed, kes pole võimelised töötama või kes ei soovi töötada ja nn. heidutatud isikud, st sellised inimesed, kes on loobunud töö otsimisest, sest peavad seda lootusetuks. Tööjõus osalemise määr on tööjõu ja tööealiste inimeste arvu suhe (%-des). Tööhõive määr on hõivatute ja tööealise inimeste arvu suhe (%-des). Töötusemäär on töötute ja tööjõu arvu suhe (%-des). TÖÖTUSE LIIGID: 1) Hõõrde- e. siirdetöötus on ajutine töötaolek, mis on seotud töökoha vahetusega (inimesed otsivad paremat tööd, vahetavad elukohta, lähevad ühest eluperioodist teise, neid vallandatakse). Kuulub vabatahtliku töötuse alla, on teatud määral ühiskonnas alati olemas. 2) Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas geograafiliselt, ameti(töö)kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti.
Diskonto määr Discount rate Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio Diskreetne rahapoliitika Discretionary monetary policy „Odava” raha poliitika Easy money policy „kalli raha” poliitika Tight money policy Monetaarne seadus Monetary rule Eesmärgistatud raha Targeting money supply pakkumine Töötus ja inflatsioon. Unemployment and inflatio töötus unemployment siirdetöötus Frictional U. Struktuurne töötus Structural U. Tsükliline töötus Cyclical U. Vabatahtlik töötus Voluntary U. Mittevabatahtlik töötus Involuntary U. Loomulik töötuse määr Natural rate of unemployment Okun’I seadus Okun’s law Avatud I´. Open inflation Surutud I. Repressed I. Oodatud I. Expected I. Ootamatu I
e) kõik valed 5. Milline küsimuse 4 vasatustest on õige kui vabatahtlikult töölt lahkunu, satub tööjõu hulka, kuid momendil ei ole leidnud tööd? Keynesi järgi: a) valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust; b) turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme; c) majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel, d) tuleb likvideerida eraomandus; e) kõik valed. 6. Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: a) olema 0; b) olema väiksem kui 1%; c) olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest; d) kõik vastused õiged; e) kõik vasused valed. Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a) siirdetöötuse; b) struktuurse töötuse suurenemise; c) tsüklilise töötuse kasvu; d) varjatud töötuse kasvu; e) kõik vastused valed. 8
Hõive määr hõivatud / tööealine rahvastik = E / E+U+I Töötuse määr töötud / aktiivne rahvastik = U / E+U Aktiivsuse määr aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik = E+U / E+U+I Tööpuuduse põhjused ja liigid · Tööpuudus ja majandustsüklid (Keynes) · Loomulik tööpuudus Pikaajaline keskmine töötuse trend. Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest (kasvu ajal vastupidi) · Siirdetöötus · Palkade jäikusest tingitud töötus Miinimumpalga mõjud Ametiühingute mõju Efektiivsuspalgad · Struktuurne töötus · Varjatud töötus 17 Töötuskindlustushüvitis (UI - Unemployment insurance) · UI tagab töötule mingi kindla aja jooksul teatud osa tema endisest palgast · UI suurendab tööotsimisele kuluvat aega: töötuks olemise alternatiivkulu väheneb
Tööturu statistika näitajad: Hõive määr: Töötuse määr: Aktiivsuse määr: Active = Employed + Unemployed The rest = Inactive Hõive = E / (E + U + I) Töötus = U / (E + U) Aktiivsus = (E+ U) / (E + U + I) Tööpuuduse liigid a) ,,Klassikaline" töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga kehtestamisel. b) Tsükliline ehk Keynesi töötus tekib majanduslanguse korral, mil töötajad ei nõudstu nominaalpalga alandamisega, kuid lepivad üldise hinnatõusuga. c) Siirdetöötus ümberõppest tingitud jms d) Struktuurne töötus demograafiline; hariduspoliitikast tingitud; kapitalipuudusest tingitud; regionaalne e) varjatud töötus f) (tööpuuduse loomulik määr) Tööpuuduse põhjused Makroteooriad (enne 1980-daid) · Otsimisteooria · Lepingute teooria Mikroteooriad (1980ndatel) · Sees- ja väljasolijate teooria · Efektiivpalga teooria
10.3 3 töötuse liiki Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid antud palgataseme juures töötada, ei suuda tööd leida, kuid nad otsivad tööd aktiivselt. Töötusemäär väljendab protsentides töötute arvu suhet kogu tööjõudu. Tööjõud hõlmavad 16a. ja vanemaid, kes töötavad või on registreeritud töötutena (need kes ei otsi tööd, ei kuulu tööjõu hulka). töötud U = ----------------- * 100 tööjõud Majanduses eksisteerib alati nn. siirdetöötus, mille põhjustab liikumine tööturul ühest töökohast teise. Töötuse minimaalset taset, mis esineb majanduses siirde- ja struktuurse töötuse tõttu, nimetatakse loomulikuks töötuseks (see võib ulatuda isegi 5-6%-ni). TÖÖTUSE LIIGID: hooajaline töötus tekib töö hooajalise iseloomu tõttu; struktuurne töötus a) töötajad on saanud väga kitsa erialase koolituse, mida on raske mujal rakendada; b) töötajad on oma elukohaga seotud ja ei koli mujale töökoha saamiseks;
rahvastikust. 2. Tööturg saavutab nn tasakaaluseisundis kui töötuse määr ei suurene ega ei vähene ning inimeste arv, kes leidsid töö (fU) peab võrdub inimeste arvuga, kes kaotasid töö (sE) , Keskmine töötuse tase, mis kujuneb majanduses pikas perspektiivis automaatselt ja millest väiksemaks on töötuse taset mis tahes poliitikaga väga raske muuta kannab nimetust töötuse loomulik määr 3. Friktsionaalne ehk siirdetöötus on reeglina lühiajaline töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega, kuna töötajad otsivad sobivamaid töökohti ja tööandjad paremaid töötajaid. Kui inimeste eelistuste muutumine toob endaga kaasa ka muutused hüviste nõudluses, mis omakorda põhjustab muutused tootmises ning kokkuvõttes ka tööjõu nõudluses, siis taolisi muutusi nimetatakse sektoraalseteks niheteks 4. Kui reaalpalk on kõrgemal tasakaalutasemest, siis tööjõu pakkumine ületab tööjõu nõudluse
tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? 12 2
tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu – isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist? 12 2
· segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid · sihtkoht (ka: saabumiskoht) isiku uus elukoht. Emigrandi sihtkoht on riik, kuhu isik suundus, immigrandi sihtkoht on elukoht Eestis. · sihtrühm klientide hulk, keda saab pidada ettevõtte tarbijateks lähtudes nende tarbimisvajaduse ja selle rahuldamise sarnasusest. · siirdetöötus tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel · siseinfo vaid piiratud osaliste ringile teadaolev informatsioon mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta · sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses · siseränne elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldusüksuste vahelised elukohavahetused on maakonnasisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna
Tööjõud hõlmab 15-aastasu ja vanemaid inimesi, kes töötavad või on registreeritud töötutena. U=töötud/tööjõud * 100 Tööjõus osalemise määr on tööjõu hulka kuulujate protsent tööealiste rahvastikust. Protsentides väljendatud suhtarvu, mis näitab hõivatuse osatähtsust tööealises rahvastikus, nimetatakse tööhõivemääraks. · Majanduses on alati olemas teatav töötus. Selle põhjuseks on nn siirdetöötus ehk friktsionaalne tööstus, mida põhjustab liikumine tööjõuturul. · Hooajalist töötust esineb leidmise võimaluste hooajaliste kõikumiste tõttu. · Pikaajalist ja kroonilist töötust, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust, nimetatakse struktuurseks tööstuseks. · Äritsükkel põhjustab tsüklilist töötust. Selle määr mõõdab erinevust tegeliku töötuse määra ja loomuliku töötuse määra vahel.
segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid sihtkoht (ka: saabumiskoht) - isiku uus elukoht. Emigrandi sihtkoht on riik, kuhu isik suundus, immigrandi sihtkoht on elukoht Eestis. sihtrühm - klientide hulk, keda saab pidada ettevõtte tarbijateks lähtudes nende tarbimisvajaduse ja selle rahuldamise sarnasusest. siirdetöötus - tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel siseinfo - vaid piiratud osaliste ringile teadaolev informatsioon mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses siseränne - elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldus-üksuste vahelised elukohavahetused on maakonna-sisene ränne.
isikud, st sellised inimesed, kes on loobunud töö otsimisest, sest peavad seda lootusetuks. Majandusliku aktiivsuse näitajad Tööjõus osalemise määr on tööjõu ja tööealiste inimeste arvu suhe (%des). Tööhõive määr on hõivatute ja tööealiste inimeste arvu suhe (%des). Töötusemäär on töötute ja tööjõu arvu suhe (%des). Töötuse liigid 1) Hõõrde ehk siirdetöötus on ajutine töötaolek, mis on seotud töökoha vahetusega (inimesed otsivad paremat tööd, vahetavad elukohta, lähevad ühest eluperioodist teise, neid vallandatakse). Kuulub vabatahtlikku töötuse alla , on teatud määral ühiskonnas alati olemas. 2) Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas geograafiliselt, ameti(töö)kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti. On tavaliselt pikaajaline.
leida, kuid nad otsivad tööd aktiivselt. Töötusemäär väljendab protsentides töötute arvu suhet kogu tööjõudu. Tööjõud hõlmavad 16a. ja vanemaid, kes töötavad või on registreeritud töötutena (need kes ei otsi tööd, ei kuulu tööjõu hulka). töötud U = ----------------- * 100 tööjõud Majanduses eksisteerib alati nn. siirdetöötus, mille põhjustab liikumine tööturul ühest töökohast teise. Töötuse minimaalset taset, mis esineb majanduses siirdetöötuse tõttu, nimetatakse loomulikuks töötuseks (see võib ulatuda isegi 5-6%-ni). TÖÖTUSE LIIGID: 1. hooajaline töötus tekib töö hooajalise iseloomu tõttu; 2. struktuurne töötus töötajad on saanud väga kitsa erialase koolituse, mida on raske
Enesekontrolli test 196. Kui tööga hõivatuid on 200 tuhat ning töötuid 20 tuhat inimest, siis töötuse määr on ligikaudu ……………….. protsenti: 9,1 197. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,56, siis töö kaotanute määr ühes kuus on: 0,08 198. Töötus mis on põhjustatud ajast mille kestel otsitakse tööd on: hõõrdetöötus, siirdetöötus, friktsionaalne töötus 199. Struktuurse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu tasakaalutaset 200. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 201. Kui insideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui outsideritel, siis kollektiivlepinguga määratav palgatase on ilmselt ……………… kui tööturu tasakaalupalk: palju kõrgem
Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Uued töövõimalused võivad tekkida mõnel tegevusalal teatud regioonis või tööstusharus, potentsiaalsed töövõtjad ja tööandjad vajavad aega turu-uuringuteks. Siirdetööpuudust peetakse vabatahtlikuks töötuseks.Vaba tööjõuturg ei saa eksiteerida ilma siirdetöötuseta. Siirdetöötuse all võib eristada järgmisi alaliike: Ümberõppest tingitud siirdetöötus - kui inimene otsib tööd koolituse ajal, peetakse teda töötuse definitsiooni kohaselt töötuks. Tal võib asuda peale koolitust uuele töökohale, samas võib tal olla võimalus ka vanasse töökohta tagasi minna Töötajate voolavusest tingitud töötus töösuhe on lõppenud seoses uue töökoha otsimisega või uuele töökohale siirdumisega. Sesoonne töötus tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes.
. ja ….. protsendi vahel: 5; 6 11. Eestis on tööelu kvaliteedi (mis hõlmab endas nii töösuhteid kui töökeskkonda) parandamisele suunatud poliitika elluviijaks Tööinspektsioon. tõene 12. Kõik poliitikad, mis püüavad alandada töötuse loomulikku määra peavad ………… töö kaotanute määra või …………….. töö leidnute määra: vähendama;suurendama 13. Töötus mis on põhjustatud ajast mille kestel otsitakse tööd on: hõõrdetöötus, siirdetöötus, friktsionaalne töötus 14. Vastavalt ILO määratlustele kuuluvad tööjõu hulka: otsese tasuta pereettevõttes töötavad, haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, vabakutselised 15. Tööjõu uuringu ETU andmetel oli töötuse määr Eestis neljandas kvartalis aastal 2019: 4,4% 16. Tööjõu uuringu ETU andmetel oli töötute arv Eestis neljandas kvartalis 2019 hinnanguliselt: 31,3 tuhat inimest 17
Tagajärjeks võib põhjustada töötust. Hüstereesiteooria süsteemi tasakaal sõltub selle minevikuseisundist. Tööpuuduse puhul sõltub tööpuuduse tasakaalutase töötusest minevikus. Kestev kõrge töötus tõstab loomulikku töötuse määra, sest ametiühing sõlmib pikaajalisi palgalepinguid. (kui töötus on suht kõrge, jäävad paljud ametiühingu liikmed töötuks ja ametiühinust välja, järgmine ring sama lugu). Teiseks põhjuseks inimkapitali amortiseerumine. Siirdetöötus vaheaeg töötamises, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel. Üldiselt vabatahtlik tööpuudus. Struktuurne töötus tekib siis, kui tööjõu kvaliteet või geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõulusele. Hõlmab neid töötuid, kes töötasid n-ö vanades majandusharudes, kus vähendati tootmist või mis likvideeriti. Töötajad ei saa enam oma endiste teadmistega tööd.
annaabi.ee 
