Makroökonoomika valemid (1)

1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse

• Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti
  

W- töötasu koos sots.maksuga ( wages )
Rt- on renditulud (rental income ),
r-on netointressitulud (net interest income),
Π- on kasum ( profit ),
D -on amortisatsioon (põhivara kulum , depreciation),
Ti-on kaudsed netomaksud ( indirect taxes).

• Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M
  

C( consumption )-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused
I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad , seadmed ,ehitised ja kaubavarudesse)
G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused
X-M (exports-imports)- netoeksport

• SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D
  
• RKP(rahvuslik koguprodukt )= SKP + Yf
  

Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad )
GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income)

• GNDI = RKP + TRf
  

TRf – netoülekanded (siirdetulud) välismaalt (net transfers from abroad)

• Majapidamissektori isiklik tulu (PI – personal income)
  
• PI = RT – sotsiaalkindlustusmaksud - korporatsioonide jaotamata kasum - kasumimaksud
  

Majapidamissektori kasutatav tulu (Yd - disposable income)

• Yd = isiklik tulu – isiklikud netomaksud
  
• Isiklikud netomaksud = tulumaks - riigi ning erasektori toetused majapidamistele.
  
• Yd = C + S C- tarbimiskulutused ,tarbimine
  

• SKPdeflaator=
  

Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga.
SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta.

• Tarbijahinnaindeks THI=
  

• Inflatsioonimäär π=
  
• Töötusemäär =
  

2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil

• z Y = F (z K, z L) – tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv
  
• = F (,) = Y – kogutoodang
  
• Π(profit) kasum =P Y-W
  
• Töö(jõu) piirprodukt MPL
  
• Kasumi muut
  
• W = MPL P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus
  

• - reaalpalk
  

• Kapitali piirprodukt MPK=
  
• R-kulu juurdekasv e kapitaliühiku rent , kus on reaalne rent
  

• 
  
• 
  

• Cobb -Douglase funktsioon
  
• Kapitalitulu ning Töine tulu=
  
• 
  
• 
  

• Y=C+I+G
  
• tarbimine
  

C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum,
c – tarbimise piirkalduvus (MPC),
T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid,
Y – kogutulu .

• avaliku sektori sääst
  

(Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst ( publik saving)
3.Raha ja inflatsioon

• vahetusvõrrand
  

M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk,
V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku),
P on tehingu keskmine hind,
T tehingute hulk majanduses mingil ajaperioodil (näiteks aastasel ajavahemikul).

• rahanõudluse funktsioon
  

k on konstant, mis näitab, kui palju raha soovivad inimesed hoida enda käes iga tuluna saadud rahaühiku kohta

• %muutus M-s+%muutus V-s=%muutus P-s + %muutus Y-s raha kvantitatiivne võrrand
  
• r =i-π i=r+ π Fisheri võrrand
  

r on reaalne intressimäär (eesti keeles kasutatakse ka mõistet kasvikumäär)
i on nominaalne intressimäär ning
π inflatsioonimäär
Ex ante reaalne intressimäär on i-E π (oodatav)
Ex post reaalne intressimäär on i- π (reaalne)
raha nõudlusfunktsioon
L tähistab rahanõudlust, kuna raha on kõikidest aktivatest kõige likviidsem ja tehingute vahendamiseks on seda kõige lihtsam kasutada ( likviidsus ja tehingukulud on pöördseoses)
4.Avatud majandus
Selliselt võib avatud majanduse kogutoodangu Y jagada neljaks allosaks:
1. Cd kodumaiste hüviste (toodete ja teenuste) tarbimine
2. Id kodumaiste kaupade investeerimine
3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt
4. X kodumaiste hüviste eksport ( väljavedu )

• 
  
• 
  

kodumaised tarbimiskulutused kokku koosnevad kulutustest kodumaistele Cd ja välismaistele Cf hüvistele. Täpselt sama kehtib ka investeerimiskulutuste I ja avaliku sektori kulutuste G kohta.

• 
  

IM-kulutused impordile
Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I
S=Y-C-G

• 
  

Ε-Reaalne vahetuskurss
e- nominaalne vahetuskurss
P- kodumaine kauba hind
välismaine kauba hind
%-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi hinnatasemes P* – %-ne muutus kodumaises hinnatasemes P
% muutus e-s =%-ne muutus ε-s + (π* – π)
5. Töötus

• L=E+U
  

L – tööjõud
E – hõivatud tööga
U – töötud

• 
  

u on töötuse määr ehk töötute inimeste osakaal tääjõust (majanduslikult aktiivsest rahvastikust)

• sE =fU
  

s-töö kaotanute määr
f-töö leidnute määr
Korraldades antud võrrandi ümber saame leida tasakaaluseisundi/püsiseisundi töötuse määra (steady-state unemployment rate ).
Hõivatute arv E võrdub tööjõud L miinus töötute arv U ehk E=(L-U) ning seega võime kirjutada järgmise võrrandi:
fU=s
6.Kasvuteooriad: Majandus väga pikal perioodil
Tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefekti
zY= F(zK,zL)
kus z tähistab positiivset arvu.
Nimetatud võrrand kajastab võrdust, kus tööjõu ja kapitali üheaegne suurenemine z protsenti toob kaasa kogutoodangu kasvu z protsenti.
Toodang tööjõu ühiku kohta γ jaguneb tarbimiseks (c) ühe töötaja kohta ja investeerimiseks (i) ühe töötaja kohta: γ=c+i

• 
  

Tööjõu kapitalivarustatuse muut (
-kapitali hulk, mis igal aastal amortiseerub
- kapitalivarustatuse muut antud aastal järgmise aasta suhtes
MPK=f(k+1)-f(k)
Rahvastiku kasv ja selle mõjud
k=
γ=
n tähistab tööjõu juurdekasvutempot ehk rahvastiku kasvumäära (rate of population growth )
δ on amortisatsioonimäär.
- investeeringute tasuvuspunkt
i = sf(k)
7.Majanduskasv ja tehnoloogia
Y=F(K,L*E) tootmisfunktsioon ; E-tööjõu efektiivsuskordaja
Tehnoloogiline progress ∆k=sf(k)-(δ+n+g)*k
(δ+n+g)*k –investeeringute tasuvuspunkt ; k=
Püsiseisundi kasvumäärad Solow mudelis
Muutuja
Sümbol
Püsiseisundi kasvumäär
Kapital effektiivse töötaja kohta
k=K/(E*L)
0
Väljund/toodang efektiivse töötaja kohta
γ=Y/(E*L)=f(k)
0
Väljund/toodang töötaja kohta
Y/L=γ*E
g
Kogutoodang(koguväljund)
Y=γ*(E*L)
n+g
c*=f(k*)-δ+n+g)∙k* püsiseisundile vastav efektiivse töötaja kohta c*
MPK=δ+n+g majanduskasvu kuldreeglile vastava tööjõu kapitalivarustatuse korral
MPK-δ=n+g kapitali puhaspiirprodukt
Y=AK endogeense kasvuteooria
Firmade tootmisfunktsioon Y=F(K,1-u)EL)
Ülikoolide tootmisfunktsioon ∆E=g(u)E
Kapitali akumulatsioon ∆K=sY-δK
Tööjõus osalemise määr LFRP=(LF/(tööealine rahvastik )100; LE-tööjõud
Tööjõu kapitalivarustatus k=K/L
Tööviljakus = Y/L(toodangu hulk Y töötaja kohta
9. Majandustsükli teooria(d):Majandus lühiperioodil
Plaanitud kogukulutused PE=C+I+G
C=C(Y-T)
Tarbimise piirkalduvus MPC=∆C/∆Y
Säästmise piirkalduvus MPS=∆S/∆Y
MPS+MPC=1
Tasakaalu tingimused Y=PE
kulutuste multiplikaator
maksumultiplikaator
Rahvamajanduse sääst S=
Kodumajapidamiste sääst
Avaliku sektori sääst
IS kõver : Y=C(Y-T)+I(r)+G
LM kõver :M/P=L(r,Y)
10,11.Majandustsükli teooria(d):majandus lühiperioodil
IS kõver
LM kõver
IS kõvera positsioon sõltub G-st ja T-st
LM kõvera positsioon sõltuv M/P-stEkspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremale
Ekspansiivne fiskaalpoliitika nihutab IS kõvera paremala
Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremale
Kulutuste eksogeensed s~okid nihutavad IS kõverat
Rahanõudluse eksogeensed sokid nihutavad LM kõverat
Ekspansiivne fiskaalpoliitika suurendab kulutusi , kuid omab lühiperioodil väljatõrje efekri
Ekspansiivne rahapoliitika alandab intressimäära ja stimuleerib investeeringuid
Mida väiksem on investeeringute intressitundlikkus ja mida väiksem on multiplikaator , seda järsem on IS kõver
Mida tundlikum on reaalraha nõutav kogus kogutulu suhtes ja mida vähem tundlik on reaalraha nõutav kogus intressimäära suhtes , seda järsem on LM kõver
Kui i on nominaalne intressimäär ja Eπ oodatav inflatsioon, siis ex ante reaalne intressimäär on i-Eπ
IS:
LM: M/P=L(i,Y) M/P=L(r*,Y)
Fiskaal -ja rahapoliitika
Ujuv vahetuskurss
Fikseeritud vahetuskurss
Ekspansiivne majandyspoliitika
Y e NX
Y e NX
Fiskaalpoliitika
0
0 0
Rahapoliitika
0 0 0
kogupakkumise võrrand
firma plaanitav/soovitud hind
üldine hinnatase
Nominaalpalk
, w on soovitav reaalpalk ja EP on oodatav hinnatase
Reaalpalk
Tööjõu nõudlus :
Ja pakkumine
Inflatsioon=oodatav inflatsioon- (β∙ tsükliline töötus ) + pakkumissokk
Β > 0 , näitab kuidas inflatsioon reageerib tsüklilisele töötusele. Tsüklilise töötuse ees on miinusmärk , kuna kõrge töötus kipub inflatsiooni vähendama.
Kõikide (makro)mudelite alus
Y=C(Y-T)+I(r)+G+NX(ε) IS:hüviste turu tasakaal
M/P=L(i,Y) LM: rahaturu tasakaal
NX(ε)=CF(r-r*) Valuutakursi tasakaal
I=r+Eπ Reaalse ja nominaalse intressimäära seos
ε=eP/P* reaalse ja nominaalse vahetuskursi seos
Kogupakkumine
Toodangu loomulik tase
Makropoliitikad
Rahapakkumise kasv=3%+(töötuse määr-6%)
Riigivõlg ja eelarve puudujääk
D-defitsiit;esimesel perioodil
(1+r)∆T võrra teisel perioodil valitsus tõstab makse , et maksta tagasi laenu ja intressi

In the long run, a country `s capacity to produce goods and services determines the standard of living of its citizens. (pikas perspektiivis riigi `s võime toota kaupu ja teenuseid määrab elatustasemekodanikele)

In the short run, aggregate demand influences the amount of goods and services that a country produce. (lühiajalises perspektiivis kogunõudlust mõjutavad kogus kaupu ja teenuseid, mida riiktoota)

In the long run, the rate of money growth determines the rate of inflation, but it does not affect the rate of unemployment. (pikemas perspektiivis, määra raha kasvu määrab inflatsiooni, kuid see ei mõjuta töötuse määr)

In the short run, policy makers who control monetary and fiscal policy face a tradeoff between inflation and unemployment. (lühiajalises perspektiivis, poliitikud, kes kontrollivad raha-ja fiskaalpoliitika nägu kompromiss vahel inflatsioon ja  tööpuudus )