Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksamivalemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
SKP = C + I + G + (X – M) = E
(tarbimismeetod e. Kulutuste meetod)
SKP – sisemajanduse koguprodukt
C – tarbimiskulutused
I – investeeringud
G – avaliku sektori kulutused
(X – M) – netoeksport NX
E – kogukulutused
X – eksport
M – import
Yd = C + S = Y – (TX –TR)
Yd – Isiklik kasutatav tulu
C – tarbimiskulutused
S – säästud
(TX – TR) – isiklikud netomaksud
RKP = SKP Y
RKP – rahvamajanduse koguprodukt
SKP – sisemajanduse koguprodukt
Y – esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt
__________________________________________________
RPP = RKP – amortisatsioon
RPP – rahvamajanduse puhasprodukt
SKP deflaator =
(Paasche indeks – muutuva ostukorviga hinnaindeks )
SKP deflaator – üldine hinnaindeks
Nominaalne SKP – inflatsiooniga korrigeerimata
Reaalne SKP – inflatsiooniga korrigeeritud
Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades – tootmissisendite väärtus
THI =
(Laspeyre indeks – fikseeritud ostukorviga hinnaindeks)
THI – tarbijahinnaindeks
- inflatsioonimäär
töötuse määr =
tööjõus osalemise määr =
aktiivsuse määr
tööhõive määr =
Endogeensed muutujad – sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud, mudeli sisesed
Eksogeensed muutujad – autonoomsed (sõltumatud) e etteantud, fikseeritud, mudeli välised
MPL = F (K,L+1) – F(K,L) = W/P
MPL – tööjõu piirprodukt
K – kapital
L – tööjõud
W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind)
MPK = F (K+1, L) – F(K, L) = R/P
MPK – kapitali piirprodukt
K – kapital
L – tööjõud
R/P – reaalne rent (rent/ühikuhind)
C= C0 + c (Y – T) = C(Y – T)
C – tarbimine
C0 – sõltumatu tarbimine
c – tarbimise piirkalduvus MPC
(Y – T) – kogutulu miinus netomaksud e Yd
I = Y – C – G
I – investeeringud
Y – tootmisfunktsioon
C – tarbimiskulutused
G – avaliku sektori kulutused
S = Y – C - G = I = SKP - C
S – sääst
Y – tootmisfunktsioon
C – tarbimiskulutused
G – avaliku sektori kulutused
I – investeeringud
AKTIVA
PASSIVA
1. Pangareservid (R)
- sularaha kassas
- deposiit keskpangas
2. Väljaantud laenud
3. Investeeringud
4. Välisvaluuta
5. Põhivara
1. Erasektori nõudehoiused (D)
2. Säästu- ja tähtajalised hoiused
3. Välisvaluuta hoiused
4. Kohustused teiste pankade ees, võlg keskpangale
5. Omakapital (sh jaotamata kasum
rr = (R/D) 100
rr – kohustuslik reservimäär
R – pangareservid
D – nõudehoiused
mp = 1/rr 100
mp – raha lihtne, potentsiaalne multiplikaator e rahakordaja
rr – kohustuslik reservimäär
ma = M/B =
ma – raha tegelik multiplikaator e võimendi
M – rahapakkumine
B – rahabaas
cr – sularahamäär
rr – kohustuslik reservimäär
xr – lisareservimäär
(vahetusvõrrand)
M – rahapakkumine e ringluses olev raha hulk
V – raha tehinguringluskiirus
P – tehingu keskmine hind
T – tehingute hulk majanduses
Y – reaalne kogutoodang (SKP)
% muutus M + % muutus V = % muutus P + % muutus Y
r = i –
r – reaalne intressimäär
i – nominaalne intressimäär
– inflatsioonimäär
ex post – tagantjärele e reaalne intressimäär, mis tegelikult realiseerub
ex anteeeldatav /oodatav e reaalne intressimäär, mida laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel
MPK =
Kuldreegli tingimus
MPK – kapitali piirprodukt
– amortisatsioonimäär
MPK – > 0, siis kapitali kasv suurendab tarbimist ning kapitali püsiseisundi tase k* peab olema allpool kuldreegli taset
MPK = + n
Püsiseisundi kapitalivarustatuse korral
MPK – kapitali piirprodukt
– amortisatsioonimäär
n – rahvastiku kasvumäär
Muutuja
Sümbol
Püsiseisundi kasvumäär
Kapital efektiivse töötaja kohta
k = K/(E*L)
0
Toodang efektiivse töötaja kohta
y = Y/(E*L)
0
Toodang töötaja kohta
Y/L = y*E
g
Kogutoodang
Y = y * E * L
n+g
70/g
(70-ne reegel)
g – kasvumäär
% muutus reaalses SKPs = 3% - 2 muutus töötuse määras
(Okuni seadus)
IS mudel – toodang ja teenus
I – investeeringud
S – säästus
LM mudel – nõudlus ja pakkumine
L – likviidsus
M – raha
IS kõver
LM kõver
Positsioon sõltub Gst ja Tst
Positsioon sõltub M/P
Ekspansiivne fiskaalpoliitika nihutab IS kõvera paremale
Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremale
Kulutuste eksogeensed šokid nihutavad IS kõverat
Rahanõudluse eksogeensed šokid nihutavad LM kõverat
MPC =
MPC – tarbimise piirkalduvus
MPS =
MPS – säästmise piirkalduvus
MPC + MPS = 1
APC =
APC – keskmine tarbimiskalduvus
APS =
APS – säästmise piirkalduvus
APC + APS = 1
IS kõver Y = C(Y-T) + I(r) + G
LM kõver M/P = L(r,Y)
M – rahapakkumine
P – üldine hinnatase
C – tarbimine
Y – tootmisfunktsioon
T – netomaksud
(Y – T) – Yd
G – avaliku sektori kulutused
I - investeeringud
msp0 =
msp0 – avaliku sektori kulutuste multiplikaator
MPS – säästmise piirkalduvus
MPC – tarbimise piirkalduvus
MPM – impordi funktsioonist Y kordaja
e – nominaalne vahetuskurss
- reaalne vahetuskurss
P* - maailma hind
P – väikese majanduse hind
Ujuv vahetuskurss
Fikseeritud
Ekspansiivne
Y e NX
Y e NX
Fiskaalpoliitika
0
0 0
Rahapoliitika
0 0 0
L = E + U
L – labor force e tööjõud
E – employed workers e tööga hõivatud
U – unemployed e töötud
u = =
u – töötuse määr
U – töötud
L – tööjõud
s – töö kaotanute määr
f – töö leidnute määr
tööhõive määr = tööga hõivatud / tööealine rahvastik * 100
tööjõus osalemise määr = tööjõud / tööealine rahvastik * 100
C =
T – plaanib elada
W – jõukus, rikkus
R – jääb pensionile R aasta möödudes e kaua töötab
C1 – tarbimine esimesel perioodil
C2 – tarbimine teisel perioodil
Y1 – tulu esimesel perioodil
Y2 – tulu teisel perioodil
r – intressimäär
mp = 1 / rr
mp – lihtne, potentsiaalne multiplikaator
rr – kohustuslik reservimäär
(maksumultiplikaator)
MPC – tarbimise piirkalduvus
MPS – säästmise piirkalduvus
MPM – impordi funktsioonist Y kordaja
k* - kapital kuldreegli tasemel
f(k) – k funktsioonis
s – säästumäär
delta – amortisatsioonimäär
pi – inflatsioon praegu
pi(-1) – inflatsioon eelmisel perioodil
u – tegelik töötuse määr
0,04 – loomulik töötuse määr
tsükliline töötuse määr = tegelik – loomulik
Eksamivalemid #1 Eksamivalemid #2 Eksamivalemid #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TriinGretel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Makroökonoomika valemid
16
docx

Makroökonoomika valemid

1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse  Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes).  Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport  SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D  RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income)  GNDI = RKP + TRf TRf – netoülekanded (siirdetul

Makroökonoomia
Makro 2 KT- EKSAM
53
docx

Makro 2 KT- EKSAM

Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

Makroökonoomika
Makro testid
51
docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika
Makroökonoomise teoria küsimused-konspekt
22
docx

Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)

2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majandusk

Makroökonoomika
Makroökonoomika
3
doc

Makroökonoomika

Sisemajanduse koguproduktiks SKP ­ riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident ­ juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod ­ kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X ­ import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod ­ firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest ­ tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod ­ SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt ­ renditulu

Ökonoomika
Valemid MAKRO
3
doc

Valemid MAKRO

Valemid MAKRO Ringkäigu mudel: Üldised tasakaalutingimused kulutused = tarbimine + investeering + valitsuse kulud I ­ investeering Isiklikult kasutatav tulu = Y + TR + Td C ­ tarbimine S = ( Y + TR ­ Td) - C S ­ säästud Y = C + S ­ TR - Td Ti, Td ­ maksud Y = C + I + G - Ti TR ­ tulusiirded, raha abivajajatele C + S ­ TR + Td = Y = C + I + G - Ti Y ­ tulu S + Td + Ti = I + G + TR G ­ välislaen X ­ eksport Avatud majanduses: Z ­ import S + (Td + Ti - TR) + Z = I + G + X NX ­ netoeksport, puhaseksport NX = X ­ Z

Mikro ja makroökonoomika
Makroökonoomika I 2-teema konspekt
11
docx

Makroökonoomika I 2. teema konspekt

2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest mak

Makroökonoomika
Mikro-ja makroökonoomika põhikursuse õpiku valemid
2
docx

Mikro-ja makroökonoomika põhikursuse õpiku valemid

Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu

Micro_macro ökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun