1. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele
6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on
c. Devalvatsioonist d. Revalvatsioonist e. valuutainterventsioonist Küsimus 7 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui üks Jaapani jeen on 0,005 $, kas siis jeeni otsene kurss USA $ suhtes on: Vali üks: a. 2 jeeni b. 20 jeeni c. 200 jeeni d. 20000 jeeni e. 50000 jeeni Küsimus 8 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui eksport ületab importi, siis kullastandardi rakendamisel: Vali üks: a. Toimub kulla sissevool, rahapakkumise kasv ja üldine hinnataseme tõus b. Toimub kulla väljavool, rahapakkumise vähenemine ja üldise hinnataseme tõus c. Toimub kulla sissevool, rahapakkumise vähenemine ja üldise hinnataseme tõus d. Toimub kulla väljavool, rahapakkumise kasv ja üldise hinnataseme langus e. Toimub kulla sissevool, rahapakkumise kasv ja üldise hinnataseme langus Küsimus 9 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
b. kindla rahasummana impordi tavakauba ühikult c. kindla kogusena aastas d. kindla protsendina impordi tavakauba hinnast e. mitte ühegi eeltoodud reegli järgi Tagasiside Õige vastus on: kindla rahasummana impordi tavakauba ühikult. Küsimus 19 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Kui eksport ületab importi, siis kullastandardi rakendamisel Vali üks: a. toimub kulla väljavool, rahapakkumise vähenemine ja üldise hinnataseme tõus b. toimub kulla väljavool, rahapakkumise kasv ja üldise hinnataseme langus c. toimub kulla sissevool, rahapakkumise kasv ja üldis ehinnataseme langus d. toimub kulla sissevool, rahapakkumise kasv ja üldise hinnataseme tõus e. toimub kulla sissevool, rahapakkumise vähenemine ja üldise hinnataseme tõus Tagasiside Õige vastus on: toimub kulla sissevool, rahapakkumise kasv ja üldise hinnataseme tõus. Küsimus 20
erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. o Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid, mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad sokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas: o madal töötuse tase o stabiilne hinnatase o tasakaalustatud maksebilanss o majanduse pidev reaalkasv 17. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid: o Riigi kulutused o maksud(mõjutavad ka erakulutusi) o laenude tase. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded: o Rahapakkumise kujundamine o Nominaalse rahapakkumise kasv o Rahasüsteemi eest vastutamine
Esmalt takistavad kohest adaptsiooni tehingukulud (infokulu, tehingu sõlmimise kulu). Kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid (korduvad valimised), mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad šokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 18. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas madal töötuse tase; stabiilne hinnatase; tasakaalustatud maksebilanss; majanduse pidev reaalkasv. 19. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid Riigi kulutused, maksud(mõjutavad ka erakulutusi), laenude tase. Tutupoliitika instrumente: miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine. Informatsioonipoliitika, otsene hinnaregulatsioon,
samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE
samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE
Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik. Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450. M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule,
muutusest Raha kolm definitsiooni · Raha kui maksevahend Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust · Raha kui väärtuse mõõt Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu · Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS)
Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%. / = e/e- Pw/Pw+P/P / = 1 2/100 + 4/100= 2/100 ehk eesti krooni reaalne vahetuskurss kallines 2% võrra. 2. Riigis on sularaha ringluses 10 miljardit krooni, nõ udmiseni hoiuseid on 5 miljardit krooni, tähtajalisi hoiuseid 2 miljardit krooni, SKP on 20 miljardit krooni. Määrake selle riigi rahapakkumise maht M0, M1 ja M2. Milline on selle riigi suhteline monetariseeritus (laiendatud rahapakkumise suhe reaalmajanduse mahtu)? Mitu korda peab rahaühik keskmiselt käibima aasta jooksul (lähtuge sularaha mahust)? Inflatsioon on 0%. M0=10, M1=10+5=15 M2=15+2=17 Majanduse monetariseeritus: M2/SKT=17/20=0,85 ehk 85%; Raha käibekiirus kui M2 järgi, siis 17/20=0,85, aga sularaha järgi SKT/M0=20:10=2. 3
samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega
samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega
Question 8 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Question 9 Range rahapoliitika rakendamise tagajärgedeks on Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 rahapakkumise suurenemine
20. Kui väikese avatud majandusega riigi valitsus tõstab üksikisiku tulumaksu määra, siis netoeksport suureneb 21. Kui mitmed avatud majandusega suurriigid sealhulgas USA tõstavad maksukoormust, siis USA netoeksport kasvab 22. Kui investeeringute nõudlus väikeses avatud majandusega riigis alaneb, siis netovälisinvesteeringud vähenevad 23. Kui Muppetlandia riigi valitsus seaks sisse kõrged tollid importkaupadele, siis pikal perioodil Muppetlandia reaalne valuutakurss tõuseb 24. Rahapakkumise kasvu aeglustumine Jaapanis toob kaasa USA dollari odavnemise võrreldes Jaapani jeeniga 25. Suure avatud majandusega riigis toob avaliku sektori kulutuste kasv ja/või maksukoormuse alandamine kaasa reaalse intressimäära tõusu, netovälisinvesteeringute alanemise, reaalse vahetuskursi tõusu 5. Töötus 1. Töötuse määra arvutatakse töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust ehk majanduslikult aktiivses rahvastikust. 2
4. 5. 6.Kui intressid on kõrged hoitakse raha rohkem pangas ja seetõttu ta ringleb rohkem. Kui intressid on väikesed siis raha ringleb vähem. 7.Raha nõudluse määrab ära raha tasakaal. Raha nõudlus on kui palju inimesed tahavad raha enda käes hoida. Kas sularahas, kaardil või hoiustel. 8. Selleks, et tagada stabiilse majandus kasv, peab majanduses toimuma pidev, stabiilne raha pakkumise kasv, kuid see ei pea olla liiga kiire (see toob hinna kasvu). Liigne rahapakkumise kasv toob inflatsioon. 9. Raha hoidmise kolm peamist motiivi: · Tehingu motiiv · Ettevaatus motiiv · Spekulatiivne motiiv
omistatud idee, et tegelikke ja nominaalseid muutujaid saab eraldi analüüsida. Täpsemalt öeldes on majanduses klassikaline dikotoomia, kui tegelikke muutujaid, nagu väljund ja reaalintressimäärad, saab täielikult analüüsida, arvestamata seda, mis toimub nende nominaalsete vastaspooltega, toodangu raha väärtusega ja intressimääraga. Eelkõige tähendab see seda, et reaalset SKP-d ja muid tegelikke muutujaid saab kindlaks määrata, ilma et oleks teada nominaalse rahapakkumise taset või inflatsiooni määra. Majanduses on klassikaline dikotoomia, kui raha on neutraalne, mõjutades üksnes hinnataset, mitte tegelikke muutujaid. 77. Raha neutraalsus- Tähendab seda, et hinnad kohanduvad ükskõik millise rahapakkumise juures. Kui rahapakumist suurendada, siis ei juhtu midagi muud kui inflatsioon. Kui rahapakkumist vähendada, siis see viib deflatsioonini. 78. Millal AD(agregeeritud nõudlus) nihkub? Muutus tarbimises
koostoimel, ,,nähtamatu käe" toimel 6 E.insism 5. Rikkuse allikaks on tootmine, peaasjalikult põllumajanduslik 2 20 F.Monetarism 6. Liberaalse turumehhanismi ühendamine 8.Reastage majandusmudeli koostamise loogilises järjekorras järgmised tegevused: 1) Prognoositakse järgmise aasta inflatsioonimäär 2) Tehakse hüpotees mudeli järeldustest rahapakkumise ja inflatsioonimäära seoste kohta 3) Kogutakse andmed viimaste aastakümnete rahapakkumise ja inflatsioonimäärade kohta 4) Kontrollimisel valeks osutunud hüpoteeside puhul muudetakse mudeli definitsioone ja sõnastatakse ümber eeldused ning probleem 5) Valitakse vahendid uuritavate nähtuste peamiste iseärasuste edasiandmiseks ja muutujate seoste kogumi loomiseks 6) Formuleeritakse teooria ning jätkatakse andmete kogumist
.......................................................................... 3. Pangareserv.................................................................................................................................... 4. Kohustusliku reservi määr (Eestis 10%)........................................................................................ 5. Panga likviidsus (Eesti 30%)......................................................................................................... 10.4.3 Rahapakkumise muutumine Pankadel on omadus luua juurde või vähendada mittesularahalisi maksevahendeid. Selle mõistmiseks vaatame lihtsustatud näidet. 1. Hoiustamine Pangas hoiustatakse 1 000 kr. Pangal tekib (võõr)vara 1 000 kr ja kohustus hoius tagasi maksta. Varad Kohustused aktiva passiva 2. Sularaha laenamine Pank laenab hoiustatud raha välja
deflatsioon? Deflatsioon võib tunduda palju parema majandusprotsessina, kui seda on inflatsioon. Tegelikkuses toovad need mõlemad endaga kaasa palju probleeme riigi majanduses. Kõige parem on disinflatsioon, sest siis püsib majandus tasakaalus. Deflatsioon tekib lihtsalt öeldes siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Deflatsioon muudab majanduse passiivseks, tarbimine muutub väiksemaks ning see omakorda võimendab deflatsiooni, see tuleneb sellest, et inimesed saavad aru, et kaup jääbki odavnema ning lükkavad ostu edasi. Deflatsioon ei soodusta ka investeeringuid, sest ei tasu riskida sellega, et tuleviku kasud negatiivseks muutuvad. Deflatsioon on kahjulik ka laenu omanikele, sest raha pidav kallinemine muudab
· Vähendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulu. Automaatne fiskaalpoliitika · Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid automaatsed stabilisaatorid sisse planeeritud majandus- süsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutused automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus. · Levinuim automaatne stabilisaator on tulumaks. Rahapoliitika · Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. · Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane (otsuseid teeb kekspank). Rahapoliitika vahendid · Dikontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitalihind · Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik seposiiy keskpangas.
Osaliselt õige Selle esituse hinded 1/2. Question 15 Punktid: 2 Range rahapoliitika rakendamise tagajärgedeks on Vali üks või enam vastust. kogunõudluse kahanemine ettevõtete investeeringute vähenemine inflatsiooni kiirenemine intressimäärade tõus rahapakkumise suurenemine Kitsendava ehk range rahapoliitika eesmärgiks on vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 16 Punktid: 1 Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase Vali üks või enam vastust. tõuseb langeb ei muutu
Osaliselt õige Selle esituse hinded 1/2. Question 15 Punktid: 2 Range rahapoliitika rakendamise tagajärgedeks on Vali üks või enam vastust. kogunõudluse kahanemine ettevõtete investeeringute vähenemine inflatsiooni kiirenemine intressimäärade tõus rahapakkumise suurenemine Kitsendava ehk range rahapoliitika eesmärgiks on vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 16 Punktid: 1 Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase Vali üks või enam vastust. tõuseb langeb ei muutu
Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Monetary Policy, Money, and Inflation“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Rahapoliitika, raha ja inflatsioon. Rahanduse õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008.aasta finants- ja majanduskriisi on inimesed ning ka pangad hakanud kulutamise
Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen, mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha väärtust, väljendatuna teise riigi rahas. Iga kauba, s.h. ka raha väärtus on nõdluse ja pakkumise funktsioon. Kui rahapakkumine ületab nõudlust, tema väärtus langeb. Raha väärtuse ehk ostujõu langust nimetatakse inflatsiooniks. Rahvusvaheliselt, erinevused rahapakkumise kasvumääras põhjustavad erinevusi suhtelistes hindades. I.Giddy (1994) järgi inflatsioonimäära protsentuaalne muutus (%P) on funktsioon rahapakkumise muutuse (%M) ja tootmise kasvu (%Y) protsentuaalsete muutuste vahest. % P = f ( %M - %Y ) Kui rahapakkumine ületab tootmise kasvumäära, muutub hindade üldtase riigis. Muutub ka reaalne rahavajadus, sest muutub kaubatootmine. Mida rohkem kaupu toodetakse
22. Mõiste dihhotoomia tähendab üldjuhul "mõiste mahu liigitamist kaheks vasturääkivaks mõisteks" TRUE 23. Ex post reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär siis kui: tegelik inflatsioonimäär on suurem kui oodatav inflatsioonimäär 24. Ex post reaalne intressimäär on suurem kui ex ante reaalne intressimäär siis kui: tegelik inflatsioonimäär on väiksem kui oodatav inflatsioonimäär 25. Hüperinflatsiooni peatamiseks peaks valitsus lisaks rahapakkumise suurendamise lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi 26. Vastavalt üks-ühele seosele inflatsioonimäära ning nominaalse intressimäära vahel ehk Fisheri efektile, eeldatakse et: reaalne intressimäär on konstantne 27. Nominaalne intressimäär väheneb kui rahanõudlus suureneb 28. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et raha pakkumise suurenemine toob kaasa olukorra, kus suureneb: nominaalne intressimäär 29
Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsigilisi otsuseid ja tegevusi. Ekspansiivne fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööjõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika vahendeid: diskontomäär, kohustisliku reserve nõue, avaturu operatsioonid. Kitsendav rahapoliitika. Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reserve nõude suurendamine. Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud
realiseerida, siis tavaliselt tuuakse välja mingi perioodi põhieesmärk ning tegutsetakse selle nimel. Valikud sõltuvad sellest, milline on antud perioodil majanduslik, rahanduslik ja poliitiline situatsioon. Rahapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank rahapakkumist, mis omakorda mõjutab intressimäärasid ja valuutakursse. Viimased aga mõjutavad otseselt majanduskeskkonda ja majandustegevust. Vahet tehakse kahe erineva rahapoliitika vahel : leebe rahapoliitka – rahapakkumise kasv ja karm rahapoliitika – raha pakkumise piiramine. Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka eelarve poliitikal e. fiskaalpoliitikal, kuid eesmärkideni jõudmiseks kasutab fiskaalpoliitika riigieelarvet ning maksusüsteemi. Fiskaapoliitika on valitsuse kompetents. Rahateooriate eesmärk on selgitada raha ja tootmisetegevuse omavaheliseid seoseid. Seose iseloomu alusel eristatakse eksgeenset ja endogeenset rahateooriat. Eksogeenne rahateooria
5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k ...... kui inmesed soovivad enda käes hoida ..... raha. Kahaneb; vähem 7. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1% endaga kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1% ja nominaalse intressimäära kasvu 1% 8. Raha funktsioonideks on kõik välja arvatud: rikkuse, jõukuse näitaja (raha funktsioonideks on vahetusvahend, arvestusühik, akumulatsioonivahend) 9. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank: suurendab rahapakkumist 10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 11. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 12
Lühiajaline hinnataseme muutuse mõju varahindadele ei ole üheselt määratav, sest varade hinnad sõltuvad paljudest teguritest peale hinnataseme. Pikaajalise ning kõrge inflatsiooni korral on mõju varahindadele negatiivne. Kuigi lühiajaliselt võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, on pikas perspektiivis kõige olulisem hinnataseme determinant rahapakkumine. Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess
muutuste kohta. Lühiajaline hinnataseme muutuse mõju varahindadele ei ole üheselt määratav, sest varade hinnad sõltuvad paljudest teguritest peale hinnataseme. Pikaajalise ning kõrge inflatsiooni korral on mõju varahindadele negatiivne. Kuigi lühiajaliselt võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, on pikas perspektiivis kõige olulisem hinnataseme determinantrahapakkumine. Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära.
A B _G__1. Barterkaubandus A. Turistidel on nad sageli raha asemel. __J_2. Käiberaha B. Kõik, mida tavaliselt võetakse vastu maksetena kaupade ja teenuste eest. __E_3. Nõudehoius C. Raha väärtus. _I__4. Varutegur D. Hindade tõusu periood. __B_5. Raha E. Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida pank peab alal hoidma. __F_10. Elastne raha J. Riiklikult kehtestatud paberraha ja mündid.
Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4. Milton Friedman ja Tema roll Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse
2003 1,3 2004 3,0 2005 4,1 2006 4,4 b. Inflatsiooni üheks klassikaliseks põhjuseks on üleliigne rahahulk ehk rahapakkumise mittevastavus selle nõudlusele. Enne rahareformi oli liigne rahahulk põhjustatud rublade liigsest emiteerimisest, mis ei vastanud majanduse reaalsetele vajadustele. Hindade liberaliseerimisel toimus hüpe hindades tasakaalustamaks kogunõudlust ja kogupakkumist. Seejärel toimus hindade tõus vastavalt rahahulga suurenemisele ringluses. Hindade tõusu enne rahareformi võib lugeda tingituks üleliigsest rahahulgast ringluses. Järsk hindade tõus
a. Nende summa on 1 b. Nende vaheline suhe väljendab keskmist tarbimiskalduvust c. Nende summa on võrdne käsutatava tuluga, kuna jaguneb tarbimise ja säästmise vahel d. Punkt kõveral, kus nad on võrdsed, tähistab tulu lävepunkti e. Nende summa on 0 14. Keynes väidab, et eratarbimise kulutused riigis sõltuvad eelkõige: a. Tarbja elukohast b. Pereliikmete vanusest c. Rahapakkumise tempo juurdekasvust d. Rahvatulu tasemest e. Käsutatava tulu (DI) tasemest 15. Antud käsutatava tulu taseme juures piirtarbimise- ja piirsäästmise kalduvuse summa on võrdne: a. 0 b. 1 c. 100 d. 1000 e. 10000
Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Deflatsioon tekib siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Alguses tundub deflatsioon väga meeldiv , kui hinnad on väga soodsad. See toob kaasa vähese nõudluse ning suur tarbimine avaldub hiljem tarbimise kokkuvarisemisega. Mida rohkem tarbimine väheneb, sest rohkem muutuvad hinnad madalamaks. Inimestel ei ole enam põhjust osta korraga , kui on teada , et hinnad lähevad veel odavamaks. Tekib olukord , kus pole enam mõtet investeerida , kui kasumid muutuvad
Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine. Kitsendav rahapoliitika rahapakkumise vähendamine ja selle kaudu kogunõudluse pidurdamine. Situatsioonikohane rahapoliitika rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank. Automaatne rahapoliitika rahapoliitika kujutab endast ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma igapäevaste toimingutega muuta. Keskpank juhib finantssüsteemi, viib ellu rahapoliitikat, erineb kommertspangast. 15. Töötus ja inflatsioon
Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. * 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ Question 16 (1 point) Automaatne fiskaalpoliitika on: a. automaatne erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi c. * avaliku sektori kulutuste automaatne muutmine vastavalt kogutulu või töötuse muutusele d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile Question 17 (1 point) Milles seisneb raha ajadimensioon? a. raha on valmistatud väga tugevast materjalist ja peab ajahambale vastu b. ajaloolased saavad vanade müntide uurimise teel palju informatsiooni c. * raha on seoseks majandustegevuse erinevate ajahetkede vahel d. vananenud ja käibelt kõrvaldatud raha ei saa enam hiljem pankades vahetada Question 18 (1 point) Avalik sektor a
raha pakkumine kasvab. 10. Mis on raha hoidmise alternatiivkulu? Sularaha hoidmise alternatiivkulu on intressitulu 3. Oletame, et Kartulivabariigis, kus kasutatakse fikseeritud vahetuskurssi ja mille majandus toimib täishõive tootmismahu juures, on inflatsioonimäär olnud juba mitmeid aastaid 10 protsenti aastas. Nüüd on tehtud otsus, et inflatsiooni peab vähendama, kasutades selleks rahapakkumise kasvu täielikku piiramist. Selgita IS-LM kõveratega sellise poliitika lühiajalist mõju. 1) Esialgu rahaturu, kaubaturu tasakaal. Tegemist on fikseeritud vahetuskursiga ning tahetakse rakendada rahapoliitikat. 2) LM-kõver nihkub vasakule, kuna rahapakkumist vähendatakse. Raha väheneb ning raha muutub kallimaks. Intressimäärad lähevad ülesse. Varsti nihkub aga tagasi paremale keskpanga tegevuse tõttu, et kurssi säilitada.
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e
töötajate ja aktsionäride vahel. Ümberjaotusprotsessis jaotatakse tulud veelkord ümber, näiteks tarbimismaksude kaudu. Nii moodustuvad rahandussuhete toimel valitsuse käsutuses olevad rahalised fondid, mida kasutatakse avaliku sektori kulude finantseerimiseks. 26. Raha on valuuta, mida kasutatakse kaupade ja teenuste ostmisel. 27. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. 28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30. Inflatsioon on hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooniteooriad: · Nõudlusinflatsioon · Kuluinflatsioon · Puhas inflatsioon 31
iseloomustada kui rahanõudluse kohanemist vähenenud välisfinantseerimisega. Kapitalivoogude struktuuris tähendas see olulist nihet võlainstrumentidelt otseinvesteeringutele, v.a pan-kade lühiajaliste kohustuste refinantseerimine. Rahaagregaadid - varasemast tagasihoidlikum välisraha sissevool, reaalmajanduse kasvutempo pidurdumine ja finantslõhenemine aeglustasid 1998. aastal rahaagregaatide kasvu. Alates suvest aeglustus rahapakkumise kasv järsult ning lisaks väliskeskkonnast ja reaalsektori arengust tingitud tegureile langesid juunis rahapakkumisest välja pankrotistunud Eesti Maapanga ja oktoobris moratooriumi all oleva ERA Panga ja pankrotistunud EVEA Panga klientide hoiused. 1998. aasta II kvartalis alanud järsk rahaagregaatide kasvutempo langus stabiliseerus IV kvartalis. Olulised muutused toimusid 1998. aastal laiema rahapakkumise struktuuris. (vt. joonis1.). 23
teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine). 1.3 Inflatsiooni reguleerimine Inflatsiooni reguleerimiseks on peamiselt kaks võimalust: raha- ja fiskaalpoliitika. Nende poliitikate koosmõjul saab reguleerida majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine tähendab seda, et inimesed kalduvad rohkem kulutama, seega kasvab nõudlus kaupade ja teenuste järele. Suurem nõudlus aga kergitab inflatsioonitaset, kui pakkumine nõudlusega sammu pidada ei suuda. Rahapakkumise vähendamine annab vastupidise efekti. 1.4 Inflatsioon Euroopas 2. INFLATSIOONI TEKKEPÕHJUSED Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis majanduskasvuga paratamatult kaasneb, kuid mida püütakse hoida teatud piirides kõikides riikides. Inflatsiooni ohjeldamiseks kasutatakse enamasti intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb;
kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 11. Rahapoliitika, rahapoliitika vahendid (kitsendav, ekspansiivne rahapoliitika) Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada Rahapoliitikat võib kasutada majanduskasvu stimuleerimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja maksebilansi juhtimiseks.
6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on
g makse,, Tuleks tõsta makse, vähendada suurendada valitsuse kulutuse valitsuse kulutuse (eelarvet) (eelarvet) 23 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eestis viib ellu Monetaarpoliitika p riigipank. Realiseeritakse rahapakkumise kasvumäära muutmise teel. Kui raha pakkumine Monetaarpoliitika puudutab ka suureneb, kiireneb üldiselt intressimäärasid, kuid siin on SKP kasv ja inflatsioon. seosed märksa keerulisemad. Rahapakkumist vähendatakse tavaliselt siis, kui inflatsioon Juhul kui rahapakkumise on liiga kõrge. suurenemine inflatsioonile
II- konkurentsi säilitamine. III- tulu ja heaolu ümberjagamine. IV -ressursside ümberpaigutamine viisil, mis muudaks SKT struktuuri. V- majanduse stabiliseerimine- töötuse ja inflatsiooni kontrollimine, majanduskasvu tagamine. POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED: · Fiskaalpoliitika- maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmine. Ehk eelarvepoliitika, valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine. · Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll. · Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine. · Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused) *Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste nihete tõttu võib loodetud sekkumine muuta olukorra hullemaks või väikese sekkumise korral on tulemus null.
eurot rohkem ja kuhu see raha võib minna, näiteks toidule või hoopis sisustusele. Eesti SKP suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%. Tänase prognoosi kohaselt kasvab Eesti SKP 2018. aastal 3,3%, ja 2019. aastal 2,8%. 2017.aasta inflatsioon oli 3,7% võrreldes eelmise aastaga. Eesti inflatsiooniks prognoositakse 2018. aastal 3,1% ja 2019. aastal 2,6%. Ettevõtedele on negatiivne see, et tööjõukulud kasvavad kiiresti. Keskpankade rahapoliitika soosib rahapakkumise kasvu. See viib kõrgemate toorainete hindadeni maailmas. Inimesed võtavad rohkem eluaseme laene ehk on suur võimalus, et inimesed kes äsja on ostnud korteri hakkavad remoti tegema ja ostavad meie vanni. 4 Alamsektor mööblitööstus Olles osa mööblitööstusest, mõjutab meid: 1. Kinnisvaraturu kasv
tihti tulupoliitika instrumente - miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine jne. Eesmärgiks on saavutada erasektori stabilisatsioonile orienteeritud nominaalne sissetulek, k.a. töötasud, intressimäärad ja kasumid. Informatsioonipoliitika (infovahetus huvigruppidega), otsene hinnaregulatsioon ( min ja max hinnad, töötasud, intressimäärad) ning pol sekkumised, mis reguleerivad erasissetulekuid kaudselt. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapol peamiseks ülesandeks on rahapakkumise kujundamine, sest kasvav majandus vajab suuremat reaalset rahapakkumist. Riigi parlament vastutab rahasüsteemi eest ning keskpank koordineerib kodumaist rahapakkumist ning rahvusvah valuutasuhteid. Rahapakkumise optimeerimisele kui peaeesmärgile on lähedane raha väärtuse stabiilsuse eesmärk. 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine
intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika: Vahendid : avaturu ostud, diskontomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank on avaliku sektori institutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. Majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, on pankade pank. Funktsioonid: kommertspankade deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele, kommertspankade juhtimine, rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Eelarve on kavandatavate tegevuste ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljanduse, tulude jakulude arvestus. Määrab teatava ajaperioodi plaanitavad tulud, kulud, varad, kohustused ja rahavood.
annaabi.ee 
