Makroökonoomika konspekt konvergentsist, IS-LM mudelist ning DAD-DAS mudelist (0)

I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub:  ● säästmismäärast
● rahvastiku kasvutempost
● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et:  ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist
● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali  akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv
● Konvergents
● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad  kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne
● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on  konstantne Kasvu empiirika: konvergents ● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal  on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega-
riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul  vähenema ● Tegelikkuses paljud vaesed riigid ei kasva kiiremini kui rikkad Konvergentsi toimumise tingimused
Y-tulutase
g- kasvutempo II loeng- Majandustsüklid


Majandusarengu tsüklilisus ● Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne
● Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber  nimetatakse majandustsükliks Tsüklite põhjused:
Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: ● Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine)
● Poliitilised šokid (muutused maksudes) sõjalised konfliktid mis mõjutavad toodangut
● Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike tulevikuootuste või intresside alanemise  tõttu) Kogunõudlus koosneb: majapidamised (eratarbimine), investeeringud ja ettevõtte kulutused, 
netoeksport ehk teiste riikide tarbijate kulutused Äritsüklite tuvastamine aegridades ● Võrreldakse kvartaalseid andmeid eelmise aasta sama kvartaliga (kõrvaldab  sesoonsuse) ● Reeglina võrreldakse reaalseid, mitte nominaalseid näitajaid 
● Tsükkel on kõikumine ümber trendi--->alternatiivsed viisid trendi tuvastamiseks Ajahorisondid makroökonoomikas
Pikk periood- Hinnad on paindlikud ja reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele, 
tasakaalustamaks turgu
Lühiperiood- paljud hinnad (eriti tööjõu hind ehk reaalpalk) on jäigad, takistades turu 
kohandumist Jäikade hinande korral on majanduse kohandumismehhanism erinev!  III loeng Kogunõudlus I: IS-LM tuletamine IS kõver ja selle seosed:
Keynesi ristiga-mudel, kus majanduse tasakaalu leidmiseks võrdsustati tegelikud ja 


planeeritud kulutused. Suletud majanduse mudel, kus tulutase on määratud kulutustega.
Tähistused:
I=planeeritud investeeringud
PE=C+I+G= planeeritud kulutused
Y=reaalne SKP=tegelikud kulutused (eeldusel, et kõik mis on SKP all toodetake, ostetakse 
ära selle riigi majanduskettide poolt samal perioodil) Tasakaal tekib, kui planeeritud planeeritud ja tegelikud kulutused on vordsed. Mudel 
voimaldab naidata, et juhul kui tegelikud ja planeeritud kulutused erinevad, kuidas 
tasakaaluni jouda(millised muutuseid ellu viia)
Tasakaalutingumus Y=PE ehk tegelikud kulutused = planeeritud kulutused Tegelike ja planeeritud kulutuste erinevus-planeerimatud investeeringud kaubavarudesse Kynesi risti elemendid:
Tarbimisfunktsioon C=C(Y/T)
Valitsussektor> G=G(katusega g), T= T  *katusega)
 M]lamte puhul eeldatakse et nad on eksogeensed ehk nende v’’rtus on konstantne
Planeeritud investeeringud on eksogeensed> I=I katusega
Planeeritud kulutused> PE=c(Y/ Tkatusega( +I (katusega)+ G(katusega)
Tasakaalutingimus Y+PE Tegelikud kulutused=planeeritud kulutused Laenuressursi (loanable funds) mudeliga-mudel, kus investeeringute ja säästude tasakaal 
on aluseks majanduse laiemale tasakaalule  
IS-LM mudel näitab, kuidas kujunevad tulutaseme ja intressimäära väärtused lühiperioodil, 
mil P väärtus on fikseeritud Maksuvõimendi:
On negatiivne- maksude tõustes C ja Y vähenevad
On ühest suurem- maksude muutus avaldab tuludele võimendatud mõju
On väiksem kui valitsuse kulutuste võimendi-tarbijad säästavad (1-MPC) osa 
maksulanguses, seega esialgu saavutatav erakulutuste kasv on väiksem kui valitsuse 
kulutuste kasvu korral IS kõver:
Definitsioon: intressimäära (r) ja tulutaseme (Y) kombinatsioone ühendav joon, mille korral 
hüviste turg on tasakaalus,
st tegelikud kulutused (kogutoodang) =planeeritud kulutused (PE)
 
IS kõvera võrrand: Y=C(Y-T katusega) + I(r) + G(katusega)


IS kõver tuletatakse keynesi risti alusel VAATA 8 SEPTEMBER LOENG KUS RÄÄGIB GRAAFIKUTEST Likviidsuseelistuste teooria
Keinsistlik lähenemine, mille kohaselt kujuneb tasakaaluintress rahanõudluse ja 
rahapakkumise koosmõjul LM kõver ja selle seosed:
Likviidsuseelistuste mudeliga (rahanõudlus L) LM kõver näitab graafiliselt rahaturu tasakaalu erinevatel sissetulekute tasemetel
LM kõver valem: M katusega/P katusega=L(2,Y) IV loeng: IS-LM mudeli rakendamine RAhapoliitika ja fiskaalpoliitika interaktsioon: 
Mudel: rahapoliitika ja EA-poliitika muutujad (M, G ja T) on eksogeensed Tegelikkus: rahapoliitika kujundajad võivad muuta rahapakkumist ; reaktsioonina muutustele 
fiskaalpoliitikas (ja vastupidi) Selline koostoime võib muuta esialgse poliitilise muudatuse mõju Šokid IS-LM mudelis
IS šokk: eksogeenne hüviste nõudluse muutus
Nt börsi buum või kokku kukkumine- muutus majapidamise rikkuses ---> delta C
Nt muutus ettevõtete või majapidamiste tulevikuootustes ---> delta I ja/või delta C LM šokk: rahanõudluse eksogeenne muutus
Nt krediitkaardipettuste laine suurendab nõudlust (sula-)raha järele
Rohkem sulrahaautomaate või interneti/mobillimaksete levik vähendavad (sula-)raha 
nõudlust IS-LM kogunõudlus
Siiani oleme kasutanud I LM mudelit selleks, et analüüsida lühiperioodi (hinnad on 
fikseeritud)
P muutus nihutab LM-i ja seega mõjutab ka Y väärtust
Kogunõudluse kõver kajastab neid muutusi hinnas ja kogutoodangus V loeng IS-LM mudel avatud majanduses: Mundell-Flemingi mudel Ujuv ja fikseeritud vahetuskurss ● Ujuva vahetuskursi korral määrab vahetuskursi valuuta nõudluse ja pakkumise  vahekord, kurss sõltub üldistest majandustingimustest


● Fikseeritud vahetuskursi puhul kaupleb keskpank valuutadega kindlaks määratud  hinna alusel Kui kodumaised intressid muutuvad erinevaks rahvusvahelisest intressist, hakkab kapital 
vastavalt kas riigist välja või riiki sisse voolama. KEskpanga käitumine sõltub vahetuskursi 
režiimist Eelarvepoliitika õppetunnid
Ujuva kursiga väikese avatud majanduse tingimustes ei anna eelarvepoliitika efekti
“Väljatõrjumise efekt”:
-suletud majanduses:valitsuse kulutuste kasv ehk ekspansiivne poliitika ehk eelarvepoliitika 
tõrjub välja erainvesteeringud, sest intressid tõusevad
-Väike avatud majandus:-eelarvepoliitika tõrjub välja puhasekspordi, sest vahetuskurss 
kallineb Rahapoliitika õppetunnid 
Rahapoliitika mõjutab kogutoodangut Y kogunõudluse komponentide kaudu: 
Suletud majanduses:
Avatud väikeses majanduses: 
Rahapakkumise kasv ei suurenda maailma kogunõudlus, lihtsalt nõudlus nihkub 
välismaistelt kaupadelt rohkem kodumaistele. SEega kodumaise SKP kasv (ja ka hõive 
kasv) saavutatakse impordi vähenemise ja ekspordi suurenemise arvelt Kaubanduspoliitika õppetunnid: 
Impordi piirangud ei vähenda kaubavahetuse defitsiiti
Kokkuvõttes NX (puhaseksport ehk ekspordi impordi saldo ei muutu, kuid kaubavahetuse 
maht väheneb:
Tollid vähendavad importi
Vahetuskursi kallinemine vähendab eksporti  EHK MAJANDUSE KOGUMAHT ON LÄINUD ALLA Impordi piirangud säästavad töökohti nendes valdkondades, mis konkureerivad impordiga, 
ekspordile orienteeritud sektorites töökohti vähendatakse, seega kokkuvõttes hõive ei muutu Pigem võivad sektoriaalsed muutused tuua kaasa struktuurse töötuse kasvu Fikseeritud vahetuskurss
Fikseeritud kursi tingimustes peab keskpank sekkuma tugiostudega, kui kodumaine kurss 
satub surve alla- kui on surve kursi tõusule ehk nõudlus koduvaluuta järgi on suurem kui 
pakkumine siis keskpank saab reageerida pakkumise suurendamisel Mundell-Flemingu mudelis: keskpank nihutab LM kõverat selleks, et hoida e fikseeritud 
tasemel
KESKPANK SAAB KONTROLLIDA AINULT NOMINAALKURSSI


Keskpank tegeleb nominaalse vahetuskursi fikseerimisega. Pika perioodi jooksul, kui hinnad 
on paindlikud, võib reaalne vahetuskurss muutuda, isegi kui on tegemist fikseeritud kursi-
režiimiga Eelarvepoliitika fikseeritud kursi tingimustes
Ujuva kursi tingimustes eelarvepoliitika suurendab e
Et hoida ära devalveerimine, peab keskpank hakkama müüma kodumaist raha, see 
omakorda suurendab M ja nihutab LM paremale Ujuva ja fikseeritud kursi võrdlus
Ujuva kursi puhul eelarvepoliitika efekti ei omanud. Fikseeritud kursi tingimustes on 
eelarvepoliitika väga efektiivne
Fikseeritud vahetuskursi tingimustest ei oma rahapoliitika mingit efekti majanduse 
kogutoodangule
Ujuva kursi tingimustes kaubanduspiirangud mõju ei omanud. Fikseeritud vahetuskursi 
tingimustest toovad kaubanduspiirangud kaasa Y ja NX kasvu. Samas see toimub mõne 
teise riigi arvelt, sest kodumaine nõudlus nihkub imporditud kaupadelt kodumaistele 
kaupadele Ujuva vs fikseeritud vahetuskursi eelised
Argumendid ujuva kursi kasuks:
Annab võimaluse rakendada efektiivselt rahapoliitikas (Et saavutada stabiilset 
majanduskasvi või ohjata inflatsiooni)
Näitab raha tegelikku turuväärtust Argumendid fikseeritud kursi kasuks:
Aitab vältida ootamatuid kõikumisi, annab stabiilsuse
Loob usaldusväärsuse väikeinverstorite silmis
Takistab vastututtundetud rahapoliitikas(katteta raha juurdetrükkimist) ja hüperinflatsiooni 
teket Kogupakkumine ning lühiajaline kompromiss inflatsiooni ja töötuse vahel
 
Seni eeldasime, et hinnatase P on lühiajaliselt fikseeritud, sellisel juhul on SRAS kõver 
horisontaalne Edasi vaatame kahte kogupakkumise mudelit lühiperioodil:
Jäikade hindade mudel
Mittetäieliku info mudel


Mõlema mudeli korral kehtib 
Y=Y katusega+alfa(P-EP)
Y katusega- tasakaalu seisundi skp steady state seisundi skp, mis saavutatakse kui kõik 
etteantud ressursid on ära kasutatud etteantud tehnoloogia korral
Edasi peale Y katusega on valemis hinnast sõltuv teine tegur
Väike a on konstantne parameeter (näitab kui tundlik kogutoodang võrrandi vasakul poolel 
tegeliku ja prognoositava hinnataesme erinevuse suhtes) (mida suurem a väärtus, seda 
rohkem rohkem tegelik kogutoodang reageerib sellele hinnataseme lõhele ja mida väiksem 
see parameeter on mida lähemal nullile, seda väiksem selle vale hinnaprognoosi mõju 
kogutoodangule) ja sulgudes on tegeliku hinnataseme P ja oodatava/prognoositava 
hinnataseme EP erinevus
EP kokku on oodatav hinnatase, mida prognoositakse Y ja P (muude tingimuste samaks jäädes) positiivselt seotud, seega on SRAS kõver 
positiivse tõusuga Graafikul visualiseerimisel kasutatakse graafiliselt tavalist kogunõudluse kogupakkumise 
raamistikku graafiliselt, kus vertikaalteljel on tegelik hinnatase (P) ja horisontaalteljel tegelik 
kogutoodang (Y)
Need 2 näitajat on samasuunalised 
Võrrand näitab et kui P väärtus kasvab, siis tehniliselt ja muud tegurid ei muutu 
hinnaprognoos on endine, parameeter a on paigas siis ka järelikult Y väärtus vasakul poolel 
peaks kasvama ehk need 2 näitajat on samasuunaliselt seotud ehk meil on positiivse 
tõusuga kogupakkumise kõver Jäikade hindadega mudel
Hindade jäikuse põhjused: 
Ettevõtete ja klientide vahelised pikaajalised lepingud
Menüükulud
Ettevõtted ei soovi kliente sagedaste hinnamuutustega häirida
Eeldused: Ettevõtetel on hindade määramisel teatav vabadus (monopolistlik konkurents 
vms)
Kui varasemalt oleme rääkinud ettevõtetest rääkinud oleme eeldanud täiskonkurenti ehk 
turul kujunevad tasakaaluhinnad ja ükski üksiktootja ei saa omatoodengu hinda vabalt 
kujundada see on nö turutasakaalu poolt ette antud


 
Siin eeldame aga mitte täiskonkurentsi vaid mingit turgu, kus evl on mingil määral turuvõim 
olemas ja nad saavad mingil määral hinda teatud piirides ise kujundada Üksiku ettevõtte soovitatav hind on :
P=P+alfa (Y-Ykatusega) kui alfa on suurem kui 0
P-majanduse üldine hinnatase makrotasandil
Küsitav hind sõltub ka sellest milline on kogutoodangu lõhe
Kui Y on tegelik tootmismaht ja Y katusega on potentsiaalne tootmismaht siis nende 
erinevust nim kogutoodangu lõheks Oletame et meil on 2 tüüpi ev:
Paindlike hindadega (vt valem ülal)
Jäikade hindadega, mis määratakse enne, kui sama perioodi P ja Y on teada
p=EP+alfa(EY-EY katusega) Jäikade hindadega mudel (3)
p=EP+alfa(EY-EY katusega)
Eeldame, et jäikade hindadega evd eeldavad, et majandus toodab potentsiaalsel tasemel y 
võrdub y katusega
Seega kehtib p võrdub EP Kogupakkumise ja kõver tuletamiseks leiame üldise hinnataseme avaldise
s võrdub jäikade hindadega ettevõtete osakaal 
Sel juhul avaldub üldine hinnatase järgnevalt: Jäikade hindadega mudel


Kõrge oodatav hinnatase EP---> kõrge tegelik P
Kui eeldatakse, et hinnad kujunevad kõrgeks, fikseeritud hindadega ettev]tted kehtestavadki 
k]rged hinnad. Paindlike hindadega evd reageerivad sellele samuti kõrgete hindade 
kehtestamisega Kõrge Y///>kõrged P
Kõrge tulutaseme korral on ka hüviste nõudlus suur. Seega paindlike hindadega ettevõtted 
kehtestavad kõrged hinnad
Mida väiksem on s, seda suurem on paindlike hindadega ettevõtete osakaal ja seda suurem 
on delta Y(tegelik kogutoodang) mõju Ple(üldine hinnatase) Jäikade hindadega mudel Mittetäieliku infoga mudel
Eeldused: 
Kõik palgad ja hinnad on täiesti paindlikud ning kõik turud on tasakaalus. Hinnad kujunevad 
erinevate turgude tasakaalupunktis.
Iga tootja valmistab vaid ühte toodet, aga tarbib paljusid tooteid


Iga tootja teab oma toote nominaalset hinda, kuid ei tea üldist hinnataset Mittetäieliku infoga mudel
Iga toote pakkumine sõltub selle suhtelisest hinnast (toote hind jagatud üldise 
hinnatasemega)
Kuna tootja ei tea tootmisotsuse tegemise hetkel tegelikku hinnataset, sisi lähtub ta 
oodatavast hinnatasemest EP
Oletame et P tõuseb, aga EP ei muutu- kuidas võib valesti tõlgendada tootja vaates:pakkuja 
näeb et tema toote suhteline hind on kasvanud, tõlgendav seda nõudluse kasvuna ja 
suurendab tootmist Kui tegelikud hinnad ja hindade prognoos langevad kokku, see on siis esimese mudelis 
jäikade hindadega mudelis jäikade hindade ettevõtete prognoos et sellisel juhul majandus 
jõuabki ühisele tootmismahu tasemele mis võrdub potent tootmismahuga ja pole 
toodangulõhet et y ja y katusega on võrdsed
Juhul kui tegelik hinnatase on kõrgem kui prognoositav, siis kogupakkumise joone 
parempoolses osas kus majandus on ülekuumenenud, seal pakkumise joone igas punktis on
tegelik tootmismaht suurem kui potentsiaalne Mudelite kokkuvõte Kasulik meelde jätta:
kui alguses selle stabiilses tasakaaluseisundis hinnatasemel P1 olid sama perioodi 
hinnataseme ootused ka võrdsed tegeliku hinnatasemega siis šokk viib tasakaalu paigast 
ära niiet hinnatasemel P2 funktsiooni ootused jäävad endisele madalamale tasemele aga kui
kõik näevad et prognoosisid teisel perioodil hindu valesti prognoosisid madalalt, tegelik 
hinnatase kujunes kõrgemaks, hakatakse hinnaootusi parandama prognoosi vea suunas ehk
kõrgemale ja selleks ajaks kui majandus jõuab lõpuks uude tasakaalupunkti tähisega 
indeksiga 3 siis siin on tegelik hinnatase ja hinnataseme oodatav väärtused võrdsed ehk 
vahepeal jääb tasakaal paigast ära Inflatsioon, töötus ja Phillipsi kõver
Phillipsi kõver: Phillipsi kõver näitab, et inflatsioon PI sõltub


-Oodatavast inflatsioonist Epi
-Tsüklilisest töötusest: tegeliku töötuse erinevus loomulikust töötusest (u-un) vaata ülee
Loomuliku töötuse määr on nt eestis 5%
-Pakkumisšokist, v (nüü) vt tähist Inflatsioonimäära prognoosimine:
Milliseid prognoose mudelites kasutatakse?
-Adaptiivsed ootused
-Ratsionaalsed ootused-tähistava täieliku info ootusi, ja ootused on täpsed ennustused, mis 
pole väga realistlik aga mudeli lihtsustamiseks kasutame seda
-Kahe eelnenu kaalutud keskmine
-Nn keskpanga sihiinflatsioon (2-2,5%)




Positiivne kogunõudluse šokk nihutab nõudluskõvera paremale, toob kaasa kogutoodangu ja
hinna kasvu ja tänu sellele et on kogutoodangu kasv, et rohkem toota selle nõudluse 
rahuldamiseks on vaja rohkem tööjõudu ja töötus väheneb. Kui väheneb alla loomulikku 
taset, avaldab survet palkadele ja sealtkaudu üldisele hinnatasemele ja inflatsioonile Neg pakkumisšoki näiteks võib olla ka palkade tõus aga siis eksogeenne palkade tõus. SEal
on positiivse nõudlusšoki tagajärjel, et juba enne on midagi toimunud


ENNE KT VAATA ÜLE KA VALUTU DISINFLATSIOON LOENGU LÕPUS KUI ON JÄÄNUD 
ALA 5 MIN LÕPUNI!!!




Kogunõudluse ja kogupakkumise dünaamiline mudel (DAD-DAS) Kogunõudluse ja kogupakkumise dünaamiline mudel annab meile põhjalikuma ülevaate 
majanduse toimimisest lühiperioodil Tegemist on lihtsustatud versiooniga DSGE mudelist (viimast kasutatakse laialdaselt 
kõrgetasemelistest makromajandusuuringutes) DSGE=Dynamic, Stochastic, General Equilibrium Dünaamiline AD-AS mudel tuletatakse juba tuttavatest komponentidest:
Is kõver, mis näitab negatiivset seost reaalintressi ja hüviste nõudluse vahel
Phillipsi kõver, mis seob omavahel kogutoodangu lõhe (output gap), oodatava inflatsiooni ja 
pakkumisšokid
Adaptiivsed ootused (lihtsustatud inflatsiooniootuste mudel) Mille poolest erineb dünaamiline AD-AS mudel standardsest mudelist?
Fikseeritud rahapakkumise asemel järgib keskpank rahapoliitika reeglit, mis kohandab 
intressimäärasid kui kogutoodang või inflatsioon muutuvad
DAD-DAS graafikul näitab vertikaaltelg inflatsiooni, mitte hinnataset
Järjestikused ajaperioodid on omavahel seotud: inflatsiooni muutused ühel perioodil 
muudavad tulevase inflatsiooniootusi, mis muudab tulevaste perioodide kogupakkumist, mis 
muudav inflatsiooni ja inflatsiooniootusi veelgi


Mudeli elemendid
Mudel sisaldab 5 võrrandit ja 5 endogeenset muutujat:
Kogutoodang
Inflatsioon
Reaalne intress
Nominaalne intress
Oodatav inflatsioonimäär














Dünaamiline kogunõudluse kõver
DAD kõvera tuletamiseks kombineerime 4 võrrandit ja elimineerime seejärel kõik 
endogeensed muutujad peale kogutoodangu ja inflatsiooni






Šokkide mõju tasakaalule
Pakkumisšokk v>0 
NB! Šokiparameetri positiivne väärtus tähistab siin negatiivset pakkumisšokki


Nõudlusšokk e.0
positiivne šokk, kogunõudluse eksogeenne kasv
Rahapoliitika: keskpank muudab sihiinflatsiooni
Dilemma inflatsiooni ja töötuse vahel (lühiperioodil)




Mudeli rakendamine:
Kogutoodangu vs inflatsiooni kõikumine


Negatiivne pakkumisšokk vähendab kogutoodangut (halb!) ja suurendab inflatsiooni (samuti 
halb) Keskpangal on nende kahe halva tulemuse vahel dilemma-püüdes negatiivset mõju 
kogutoodangule vähendada, on tagajärjeks inflatsiooni edasine kasv (ja vastupidi)


Mudeli rakendamine:
Taylori printsiip -> ei ole kohustuslik Taylori printsiip- soovitus, mille kohaselt keskpank peaks vastama inflatsiooni kasvule veelgi 
suurema nominaalintressi kasvuga (nii, et kokkuvõttes reaalintress kasvaks) St keskpank peab kehtestama  Vastasel juhul on DAD positiivse tõusuga, majandus on ebastabiilne ja inflatsioon võib 
spiraalselt suurenedes kontrolli alt väljuda


SEMINAR


pi on siin hinnataseme muutus e inflatsioon pikaajaline kogupakkumise joon vertikaalsena 




Esimesena nihkub lühiajaline kogupakkumise joon, sest potentsioaalse tootmismahu kasv 
tähendab et meil on rohkem ressursse, võimalik ka lühiajaliselt rohkem toota. Pikaajaliselt 
ressursside kogus või nende kasutamise efektiivsus tänu tehnoloogia arengule kasvab, on 
vertikaaljoone nihe aga sisuliselt see tähendab et potentsiaali kasv, seda on võimalik katta 
saavutama või ära kasutama juba praegu lühiajaliselt niiet meie nihkub lühiajaline 
pakkumisjoon ja see nihe  peaks olema  selles ulatuses et jõuame samale inflatsiooni 
tasemele uue potentsiaalse tootmismahuni punktis B 


Ja nüüd kui pakkumine on kasvanud, siis see tähendab, et läbi majandusliku ringkäigu see 
suurem kogutoodang teiseneb majapidamistele suuremaks tuluks. Toodang müüakse maha 
ja tulu läheb ettevõtetele, läbi selle ringkäigu tootmistegurite omanikele ehk majapidamistele 
kes saavad rohkem kulutada ja slp järgmisena ka nõudlusjoon nihkub. Nõudlus kasvab, 
kuna sissetulekud on kasvanud tänu tootmismahu kasvule.


Lõpuks on tasakaal punktis B, kus inflatsioon püsib stabiilsena tänu sellele et nõudlus ja 
pakkumine kasvasid võrdväärses proportsioonis aga kogu tootmismaht on kasvanud uuele 
kõrgemale potentsiaalsele tasemele. Selline ideaalne majanduskasvu vorm, skp on suurem, 
inflatsioon ei ole tõusnud, reaalne majanduskasv ’


Negatiivsed pakkumisšokid on majanduses tüüpilisemad ja teevad kahju, positiivne on 
positiivse mõjuga. Peamised negatiivset pakkumisšokki esile kutsuvad sündmused v näited 
selle kohta: mistahes olulise tootmissisendi märkimisväärne hinnatõus, nt palgatõus 
ametiühingute näitel. Kui üldine palgatõus ilma tootlikkuse kasvuta siis see ka negatiivne 
pakkumisšokk.  NÄIDE: Kõigepealt oleme mingis varasemas tasakaaluseisundis perioodil t-1 ehk praegusest šoki 
toimumise perioodist 1 aste tagasi ja siis majandus tasakaalus. Nõudluse ja pakkumise 
jooned lõikuvad potentsiaalse tootmismahu joone juures, inflatsioon on lihtsalt pi t-1. 
Perioodil t tabab majandust pakkumisšokk. 


Pakkumisšokk tähendab et kui meil negatiivne pakkumisšokk siis pakkumisjoon nihkub üles. 
vt ka vihikus. Nihke ulatus sisuliselt on määratud šoki parameetri väärtusega. Tekib hetkeks 
positiivne väärtus ja täpselt nii palju joon nihkub ülespoole.


Nüüd mis juhtub teisel perioodil
Šokk tabas majandus perioodil t. See šokk on modelleeritud nii et kestab ainult 1 perioodi (nt
1 periood on naftahinnad kõrgemad, seejärel turg stabiliseerub ja hinnad tulevad esialgsele 
vanale tasemel tagasi). Ometi dünaamilises mudelis ajutisel šokil on pikajaalised 
järkjärgulised mõjud, majandus ei suuda kohe peale šoki kadumist esialgsesse olukorda 
naasta teatud põhjustel, mis on sellesse mudelisse programmeeritud ja siin on selleks 
põhjuseks inflatsiooniootused. Kui oleme punktis b perioodil t kui šokk majandust tabas, 
inflatsioon on määratud siin ja meil on adaptiivsed inflatsiooni ootused. VT oodatav 
inflatsioonimäär valem ja edasi et ehk pakkumise poolele ettevõtted kohandavad oma 
käitumist nii, nagu oleks järgmisel perioodil t+1  tegelik inflatsioon võrdne pit-ga ja sisuliselt 
uus pakkumisjoon perioodil t pluss 1 kui šoki mõju hakkab tasapisi taanduma, peaks lõikama
potsentsiaalse kogutoodangu joont pit juures, ehk kui pikendan infl joont rohelise jooneni, 
uus punane joon peaks lõikama natuke allpool (slaidil liiga üleval). Lühiajaline tasakaal 
punktis c on kaugel potentsiaalsest tootmismahust, kuigi on liikunud sammukese lähemale 
võrreldes punktiga b. Inflatsioon on ka natuke alanenud. Oleme uues tasakaalupunktis c, 
tegelik inflatsioon on madalam kui eelmisel perioodil ja nüüd jällegi ettevõtted vastavalt 
adaptiivsetele inflatsioon ootustele, kohandavad oma tegevust järgmiseks perioodiks t pluss 
2. Uus kogupakkumise joon peaks lõikama rohelist vertikaaljoont cga samal kõrgusel. Ja 
nüüd kogu aeg kordub, jällegi oleme perioodil t pluss 2 jne. Võtab hulk aega aega aga 
lõpuks jõuab esialgsele šoki eelsele tasemele tagasi, võrdseks sinise joonega aga asja mõte
on et see ei toimu kohe ja süüdi on adaptiivsed inflatsiooni ootused. Nõudluskõver on 
pakkumisšoki korral kogu aeg paigal, ei nihku. Nõudlus lihtsalt võrdsustub pakkumisega igal 
perioodil.  Punkti b jõuame perioodil t šoki perioodil, näeme et positiivne nõudlusšokk nagu ka mitte 
dünaamilises mudelis, suurendab skp taset ja kiirendab inflatsiooni. Siin tekib dilemma 
töötuse ja töötuse vahel, kui skp kasvab, töötus väheneb, aga see toimub hinnatõusu 
hinnaga. 


Mis juhtub edasi? kuidas maj kohandub? Kohandumine toimub pakkumispoolselt selles mudelis. Inflatsiooni ootused mõjutavad 
ettevõtjate käitumist, siis hakkab nüüd kohandusmprotsessi käigus pakkumisjoon nihkuma 
nii et majandus jõuaks uude tasakaalupunkti ja praegu tekkis meil olukord, kus tegelik 
inflatsioon tõusis ja nüüd eeldatakse perioodiga t-1 kõrgemat inflatsiooni ka tulevikuks ja see
tõstab omakorda tegelikku inflatsiooni. See DAS t pluss 1 peaks lõikama rohelist 
vertikaaljoont eelmise perioodi tegeliku inflatsiooni punktis.


Igakord eelmise perioodi inflatsioon kõrge, tõstab inflatsiooniootusi ja kõrgemad 
inflatsiooniootused tõstavad uueks perioodiks tegeliku inflatsiooni. Tähendab lühiajaline 
kogupakkumisjoone sammsammulist nihkumist ülespoole, protsessi käigus uutesse 
punktidesse b,c,d mis kõik on lühiajalise tasakaalu punktid,  liikumisel kogu aeg 
kogutoodang skp  väheneb, koos sellega töötus kasvab aga ka infl kasvab edasi. Esialgne 
šokk kasvatas inflatsiooni ja kohandusmisperioodi käigus inflatsioon kasvab veelgi hek 
tegelikult tuleb välja see tagajärg, millest rääkimise philipsi kõvera puhul et mingil perioodil, 
kus andmetel 70. aastatel ta justkui kehtis, et oli meil inflatsiooni ja töötuse seos umbes 
sellise joonega kirjeldatava ja siis läks kõik järsku vussi. 


See joon seal mitu korda tõmmatult philipsi kõverast iseloomustab siinne protsess, skp 
kahanemisega töötus kasvab ja samal ajal ka inflatsioon kasvab ehk mille kohta meil oli 
philipsi kõvera loenguslaid aga millesse ei süvenenud kuna aega polnud, ongi kommentaar 
pärast seda joonist 1 slaidil, üsna kohe peale joonist. Phillipsi kõver kehtib teatud tüüpi 
inflatsiooni põhjuste korral aga ei kehti teiste põhjuste korral. Kui on pakkumisšokk siis ei 
kehti aga nõudlusšoki puhul kehtib. Tegemist siin nõudlusšoki järgne kohandumine mis 
kajastub pakkumise muutustes ja selle protsessi käigus philipsi teooria loogika EI KEHTI. 
Jällegi liikumine sammsammuline järjepidev ühes ja samas suunas. Lõpuks majandus jõuab 
potentsiaalse tootmismahu joonel kuskile üles punkti. Pakkumisšokk oli 1 perioodiline ja 
negatiivne. Et 4 järjestikusel perioodil on kogunõudlus oma tavatasemest kõrgem ja siis 
kukub alla tagasi. See mis juhtub peale 4. perioodi- nõudlusšokk taandub (pakkumisšokk 
taandus juba 1 perioodi pärast, kehtis 1 perioodi aga pakkumisjoon ei hüpanud tagasi 
esialgsesse asendisse tänu inflatsiooniootuste mõjule) aga nõudluse võrrandis meil 
inflatsioon ootusi mängus ei ole, reageerib koheselt. Kui nõudlusšokk taandub, nõudlusjoon 
nihkub 5 perioodil t pluss 5 tagasi esialgsesse asendisse. 


Hakkab pihta kohandumine, mis alati kui tegelik tootmismaht on alla potentsiaalset. hakkab 
kogupakkumine kohanduma, nõudlusjoon jääb paigale ja pakkumisjoon hakkab astmeliselt 
allapoole tagasi nihkuma kuni jõuab lõpuks siia alla ja majandus jõuab esialgsesse punkti 
tagasi, nagu ka pakkumisšoki puhul aga ainult pikemat ringi pidi ja vahepealsete 
negatiivsete mõjudega. 


Nõudlusšokk kestab 4 perioodi, 5ndal taandus ja iga järgnev slaid näitab kuidas vastavalt 
šoki parameetri muutusele muutuvad mudeli endogeensed muutujad. Kõigepealt 
kogutoodang, kui šokk algas, kogutoodang hüppas üles ja kui palju ta arvuliselt kasvab 
võrreldes algtasemega on parameetrite alusel välja arvutatav ja kts pole ka vaja, vaatame 
üldpõhimõtet. Tänu edasise pakkumise kahanemisele, hakkab ka tasakaalu skp kahanema, 
kahanemise toimub kuni viimase šoki perioodi lõpuni, 4 perioodi, aga siin tegelik skp jääb 
kõrgemale kui alguses oli, et on langus aga mitte allapoole kui enne oli. Kui nõudlussokk 
taandub aga pakkumine kahaneb, kuna kogu aeg tegeliku inflatsiooni prognoositakse 
eelmise perioodi tegeliku infl alusel, siis tegelik skp kukub allapoole esialgset potentsiaalset 
taset ja hakkab samm sammult lähenema esialgsele tasemele.  Põhjus, miks valitsused reageerivad mingite meetmete või poliitikatega selliste väljaspoolt 
tulevate šokkide tagajärgedele, ongi selles et neg sokid viivad skp allapoole potentsiaalset 
taset ja tekitavad töötuse ja nüüd kuigi on teada, et tegelikult vabaturumajandus lõpuks ise 
kohandub esialgsele tasemele, võtab see liiga kaua aega ja kui poliitikud tahavad olla tagasi 
valitud, ei saa nad kümneid aastaid oodata. sunnitud sekkuma, et taastumine kiiremini 
toimuks. miks tahetakse vähendada töötust, selleks on vaja kiirendada skp kasvu. 


Inflatsiooni osas on dünaamika selline, et nõudlusšokk tekitab alguses inflatsiooni kasvu, 
edasine kogupakkumise vähenemine tõstab inflatsiooni veelgi kõigil järgmistel perioodidel 
kuni nõudlusšoki taandumiseni, kui nõudlussokk taandub, hakkab inflatsioon langema ja 
järgmised langused on seotud pakkumisjoone paremale tagasi nihkumisega. 


Reaalintressi dünaamika on sarnane kogutoodangu dümaanikale, selle vahega kui 
esialgsele järsule kasvule järgneb astmeline aeglasem kasv, siis šoki taandudes ei kuku 
reaalintress allapoole normaalset taset vaid jääb ikkagi kõrgemaks ja sealt alates kohandub 
astmeliselt allapoole tänu sellele et proportsioonis sellele kuidas inflatsioon kahaneb


Nominaalintressi dümaanika on sarnane, aga esialgsed kasvumuutused on järsemad, 
kahanemine on proportsionaalne reaalintressi kahanemisega. jällegi tuleviku võtab palju 
perioode aega enne kui esialgsesse punkti jõutakse. 


Muutus, mis on vaatluse alla võetud on keskpanga sihiiinflatsiooni kahanemine siin. Alguses 
sihiinflatsioon 2% nagu ta tavaliselt arenenud maades on, tasakaalu korral tegelik inflatsioon
ja sihiinflatsioon siin võrrandis(vt lehel laineline joon) on võrdsed (Tasakaalu tingimus) ja 
majandus on perioodil t-1 pikaajalises tasakaalus potentsiaalse tootmismahu juures. Uueks 
inflatsiooniks saagu 1 % ja madalama inflatsiooni saavutamine toimub keskpanga 
rahapoliitika reegli kaudu, mis kujundab nominaalintressi ja kui meil siin… tegeles edasi 
võrrandiga nominaalintressi omaga
Graafikul tähendab kogunõudluse joone vasaknihet, mis on järgmisel joonisel punasega. 


 


Nüüd kui mingi soki tagajärjel tegelik skp erineb potentsiaalsest toomismahus, hakkab 
toimuma kohandumine e liikumine endise potentsiaalne taseme suunas, pakkumise kaudu. 
nüüd on punktis b tegelik inflatsioon madalam kui punktis a ja läbi inflatsiooni ootuste nüüd 
pakkumise poolele ettevõte progn et järgmisel perioodil infl peaks olema madalam ja need 
allapoole kohanduvad inflatsiooni ootused suurendavad kogupakkumist ja viivad tegeliku 
inflatsiooni allapoole. Neid järgneb nüüd senikaua kuni majandus jõuab lõpuks potentsiaalse
tootmismahu tasemele tagasi, punkti kus uus nõudluskõver lõikub piisavalt alla nihkunud 
uue pakkumiskõveraga. tasub tähele panna et esialgne inflatsiooni kukkumine punktis a 
punkti b ei saavutanud veel inflatsiooni sihti, mille keskpank seadis, vaid keskpank kohandab
intressimäära nii et uus madalam inflatsiooni siht saavutatakse kui majandus on taas 
tasakaalustunud. Sellel hetkel on tegelik inflatsioon veel 1-2% vahel, toimub alles liikumine 
uue sihi suunas. 


Neg pakkumisšokil on 2 tõeliselt halba tagajärge- kogutoodang väheneb ja töötus kasvab, 
inflatsioon kasvab  Kui meil on inflatsioonisihi saavutamisel omastatud suurem kaal ehk deeta pi on suhteliselt 
suurem ja deeta y väiksem ,saame suht lameda väikse tõusunurgaga kogunõudluse joone 


ja kui nüüd vaadata nt negativiset pakkumisšokki mis tekitab inflatsiooni ja vähendab 
kogutoodangut, näeme et inflatsiooni kasv on suhteliselt väiksem võrreldes kogutoodangu 
kahanemisega. see tulemus on saavutatud nende parameetrite proportsioonidega




Nõudlusjoon järsem ja negatiivsel pakkumisšokil on endiselt 2 negatiivset tagajärge, aga 
nüüd see kogutoodangu kohanemine ja sellega kaasnev töötuse kasv on tagasihoidlikumad 
kui inflatsiooni kasv.