I loeng Tulukonvergents
Majanduskasv Solow mudelis
Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub:
● säästmismäärast
● rahvastiku kasvutempost
● tehnoloogilise progressi kiirusest
Empiirilised uuringud näitavad et:
● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist
● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali
akumulatsioonis ja tootlikkuses
Kasvu teooria ja kasvu empiirika
● Tasakaalustatud kasv
● Konvergents
● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus
Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv
● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad
kasvavad sama määraga
● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne
● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on
konstantne
Kasvu empiirika: konvergents
● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal
on Y/L ja K/L väärtused madalamad
Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega-
riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 56 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaanamairus
Õppematerjali autor
isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute võimalikud alarühmad on: ettevõtete püsiinvesteeringud, ehitusinvesteeringud ning varu investeeringud ehk investeeringuid varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Need muutujad võetakse mudelis ettenatuna, fikseerituna. Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli siseste muutujatena. 10
SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate ostmine ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele, muutused ettevõtete kaubavarudes 6. Eeldame, et 2004 aastal maksis keskmise, tüüpilise leibkonna ostukorv 14000 rahaühikut selle aasta jooksvates hindades, seesama ostukorv maksis aga 2009. aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004
7. Kvaasi- ehk näivraha täidab raha kui akumulatsioonivahend funktsiooni kuid seda ei saa kasutada maksevahendiks 8. Raha pakkumised on raha hulk majanduses, mida saab mõõta nn rahaagregaatidega. 9. Kui riigi KP ostab või müüb vabaturul väärtpabereid, nimetatakse seda lühendatult OMO ehk Avaturuoperatsioonid 10. Rahaagregaat M1 sisaldab lisaks sularahale väljaspool pankasid veel nõudehoiused ehk arvelduskontod ning tsekiarved ja reisitsekid 11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul. 12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu) 14
● Ülejääk 12. Millisel juhul võistlevad ostjad omavahel, kuni jõutakse turu tasakaaluni? Puudujääk 13. Kuidas turu "nähtamatu käsi" on seotud turu tasakaalu ja valitsuse sekkumisega turgu ● ? https://www.youtube.com/watch?v=ulyVXa-u4wE . Turg ise liigub tasakaalu poole, valitsus ei pea reguleerima seda. 14. Mis on turu tasakaal? ● Seisund,mille puhul nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. 15. Kuidas kajastub hinna muutuse mõju nõudluse ja pakkumise mudelis? ● Mööda nõudluse kõverat D või pakkumise kõverat S 16. Kuidas kajastuvad muude faktorite (v.a. hinna) mõju nõudluse ja pakkumise mudelis? ● Nihutab kõverat vastavalt vasakule või paremale 17. Kuidas tarbijate sissetuleku langus mõjutaks toote Nutella turuhinda? ● Kasuta nõudluse ja pakkumise joonist. Nõudluskõver vasakule, tasakaalu punkt muutub 18. Kuidas puidu hinna kallinemine mõjutaks puitmööbli turuhinda? Kasuta nõudluse ja pakkumise joonist.
.......................................................................11 2.2 Mudel graafiliselt............................................................................................14 2.3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................
1. MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGILISED ALUSED MAJANDUSTEOORIA MÕISTE UURIMISOBJEKT JA KÄSITLUSVIIS Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandil. Makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandil. Põhieesmärgiks majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Vajatakse teoreetilist analüüsi ja empiirilisi uuringuid. Majandusteoorias peamine eeldus: Majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mittemõjutatavad inimesed e homo oeconomicus’ed. ERINEVAD MAJANDUSTEOORIAD Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat! 1
1. MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGILISED ALUSED MAJANDUSTEOORIA MÕISTE UURIMISOBJEKT JA KÄSITLUSVIIS Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandil. Makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandil. Põhieesmärgiks majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Vajatakse teoreetilist analüüsi ja empiirilisi uuringuid. Majandusteoorias peamine eeldus: Majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mittemõjutatavad inimesed e homo oeconomicus’ed. ERINEVAD MAJANDUSTEOORIAD Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat! 1
3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid