vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri
vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++- NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver. Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega. Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri
La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet? L* W/P Ls0 a Ls1 b
On keelatud teenida tulu. Monopol tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurent, üks pakkuja kontrollib hinda. Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel. Netopalk töötasu, mille summast on maha arvastatud kõik määratud maksud, reaalne palk. Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma. Nulltolerants täielik mittesallivus.
5. Hinnad tõusevad pidevalt, kuid ostetavate esmatarbekaupade kogused praktiliselt ei muutu. Milline all toodud nõudluse graafikutest väljendab sellist olukorda? a. b. c. d. 6. Pakkumise seadus väljendab a. otsest seost hinna ja müügil oleva kauba koguse vahel; b. vastupidist seost hinna ja müüdud kauba koguse vahel; c. müüjate hulga ja ostjate hulga vahelist seost; d. kauba elastsuse taset. 7. Kui nominaalpalk tõuseb 10% aastas ja hinnatõus on 13% aastas, siis reaalpalk a. langeb 23% võrra; b. langeb 3% võrra; c. tõuseb 3% võrra; d. tõuseb 23% võrra; 8. Milline alltoodud väidetest eelisaktsia kohta on õige? a. Eelisaktsia annab aktsionärile eelisõiguse hääletamisel. b. Eelisaktsia omanik saab kergemini aktsia maha müüa. c. Eelisaktsia annab lihtaktsionäri suhtes eelisõiguse kasumist osa saamisel. d. Kõik eelnevad väited on õiged. 9
Tööjõuturgu võib jagada esmaseks ja teiseseks tööjõuturuks Esmane tööjõuturg hõlmab nn häid töökohti, mida iseloomustavad kõrged palgad, töökoha kindlustatus, märkimisväärne vastutus ja ettevõttesisene karjäärivõimaluste olemasolu. Teisese tööjõuturu töökohtade tunnuseks on: Madalad palgad Alaväärtuslik töö ja Ebakindlad suhted ettevõtte ja töötajate vahel Tööjõuturu oluline komponent on palk. Palk jaguneb: nominaalpalk reaalpalk Nominaalpalk tasu, mis makstakse töötajale näiteks ühe töötunni eest jooksval perioodil rahalises väärtuses Reaalpalk saadakse nominaalpalga jagamisel mingi hindade muutust väljendava näitajaga tarbijahinnaindeksiga. Tööjõu pakkumine sõltub paljudest erinevatest asjaoludest palgast, vaba aja suurusest, inimese jõukuse tasemest vms Olulisemad palk vaba aeg Tööjõuturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on võrdsed.
a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 0,1 b. 1,0 c. 10 d. 20 29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? a. ebareaalne palk jagatakse tegeliku töötusega b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga c. nominaalpalk jagatakse hinnahindeksiga d. nominaalpalk korrutatakse hinnaindeksiga 30. Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub: a. Eesti valitsusele b. Riigikogule c. Eesti Pangale d. Eesti presidendile 31. Kas paberraha on kaupraha? a. loomulikult on kõik rahad kauprahad b. ei ole c. eritingimustel, kui sinna on kantud ka mingit kiiret rikastumist võimaldavat informatsiooni d. ainult siis kui on rahale kantud turvaelemendid 32. Miks on raha unikaalne? a
l lk langeb l b tasemelt t lt (W/P)0 tasemele (W/P)1 palgatakse lisatööjõudu ning L0 nihkub L1. Reaalpalk väheneb kui b nominaalpalk p W langeb g või hinnad P tõusevad. (W/P)1 Ld L0 L1 L Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. Firmad ei vaja töötajaid iseenesest, nad vajavad töötajate produktiivsust. W-nominaalpalk; P-hinnaindeks; W/P reaalpalk; L tööjõud.
Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha eest rohkem kaupa osta. Inflatsiooni liigid: Nõudlusinflatsioon - Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. Pakkumisinflatsioon - Kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, kõrgtehnoloogia kasvab. Majandusbuumi ajal kinnisvara sektori hinnatõus Majandusootuste inflatsioon - Majandusootuste inflatsioon sunnib nõudma kõrgemaid palku, mis saavadki inflatsiooni mootoriks Reaalne intressimäär (r) võrdub nominaalse intressimäära (i) ja inflatsioonitempo (p) vahega: r=ip Nominaalse intressimäär (i) on eeldatav inflatsioon (p*) koos soovitud
Ekspansiivne Y e NX Y e NX majandyspoliitika Fiskaalpoliitika 0 0 0 Rahapoliitika 0 0 0 Y =Y´ + α ( P−EP ) , α >0 kogupakkumise võrrand p=P+ a ( Y −Y´ ) firma plaanitav/soovitud hind P=EP+ ( a−s ) a/ s ¿(Y −Y´ ) üldine hinnatase Nominaalpalk W =ωEP , w on soovitav reaalpalk ja EP on oodatav hinnatase W EP Reaalpalk P =ω( ) P D D W Tööjõu nõudlus : L =L ( ) P Ja pakkumine Ls=L s ( EPW ) Inflatsioon=oodatav inflatsioon- (β∙ tsükliline töötus ) + pakkumissokk
Vasta küsimustele allika ja põhiseaduse põhjal. 2 p · netopalk · eelarve · liising · intress President T. H. Ilvese kõne Riigikogu ees 09.10.2006 · nominaalpalk · kasum · investeering · raha / ... / Kas me saame tunda uhkust ja olla rahul, kui maapiirkondade areng
konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi; Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike
1. Nõudlusinflatsioon Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. tõusu 2. Pakkumisinflatsioon Kogupakkumise järsu vähenemise (nn.(nn pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. 3. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, g g kasvab. kõrgtehnoloogia 4. Majandusootuste inflatsioon Majandusootuste j inflatsioon sunnib nõudma kõrgemaid g p palku,, mis saavadki inflatsiooni mootoriks.
a. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet b. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet c. firma võlgade ja omakapitali suhet d. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet 31. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. 12.5 b. 1.25 c. 8 d. 5 32. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9’524 krooni b. 9’235 krooni c. 10’500 krooni d. 10’000 krooni 33. Mis on krediitraha? a. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta c. krediitraha on raha, mis on välja laenatud d
Kuna globaalse finantskriisi mõjud on 2008. aastalõpul alles reaalmajandusse jõudmas, siis ka tööturuolukord 2008. aastal ei peegelda veel tegelikult juhtumahakkavaid sündmusi. 6 2007. aasta lõpus alguse saanud majanduse jahtumine tõi kaasa teatud koondamiste laine 2008. Aasta teises pooles, mille ulatus pole aga veel selge. Rahandusministeeriumi andmetel kasvas reaalpalk 2007. aastal 13% (nominaalpalk 20%) ning tootlikkus ainult 5,6%. Ehkki see lõhe on 2008. aasta jooksul tõenäoliselt vähenenud, on majanduslik surve koondamisteks väga suur. Mitmed odavale tööjõule orienteeritud tööstused ongi oma töötajaid koondanud või ettevõtte isegi sulgenud (näiteks Narva Kreenholm). Kui 2006. aastal oli töötuskassast kollektiivse koondamise puhul toetust saanud isikute arv 1595, siis 2007 oli see arv 2567 ning 2008. aastal esimese kolme kvartaliga oli nimetatud hüvitist
ainult sularaha väljaspool panka b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid d. * sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitsekid 58. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. * firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused c. firma sissetulekud on suuremad kui kulud d. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu 59. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9'235 krooni b. *? 9'524 krooni (see tundub õigem) c. 10'000 krooni d. * 10'500 krooni 60. Mis on krediitraha? a. * krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib c. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud
Erahüvis – kaup või teenus, mida pakutakse konkreetse hinna eest, võib otsa lõppeda (nt sai). !!! Ühishüvis – kaup või teenus, mida pakutakse turu vahenduseta, see on tarbijale tasuta. Asjad mida kasutavad inimesed ühiselt. Näiteks raadio, haiglad, kooliharidus, maanteed, pargis jalutamine, tänavavalgustus. Netopalk – palk, mille saad kätte (maksud on maha võetud) Brutopalk – palk, millest pole veel makse maha võetud. Nominaalpalk – rahas väljendatud palgasumma. Aktsia – väärtpaber SKP – SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT – näitab kogu riigi rikkuse taset (kogu riigi rikkus jagatakse elanike arvuga) 1 € = 15,6466 krooni. Eestis hakkas euro kehtima 1.jaan 2011-st. Riik sekkub majandusse kahel põhjusel: 1) Majanduslikul põhjusel – suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudmist ja pakkumist 2) Sotsiaalsel põhjusel – leevendab tööpuudust, aitab nõrgematel toime
kütusemüüja, siis saaks panna ükskõik, mis hinna. Erahüvis kaup või teenus, mida pakutakse konkreetse hinna eest, võib otsa lõppeda (nt sai). !!! Ühishüvis kaup või teenus, mida pakutakse turu vahenduseta, see on tarbijale tasuta. Asjad mida kasutavad inimesed ühiselt. Näiteks raadio, haiglad, kooliharidus, maanteed, pargis jalutamine, tänavavalgustus. Netopalk palk, mille saad kätte (maksud on maha võetud) Brutopalk palk, millest pole veel makse maha võetud. Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma. Aktsia väärtpaber SKP SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT näitab kogu riigi rikkuse taset (kogu riigi rikkus jagatakse elanike arvuga) 1 = 15,6466 krooni. Eestis hakkas euro kehtima 1.jaan 2011-st. Riik sekkub majandusse kahel põhjusel: 1) Majanduslikul põhjusel suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudmist ja pakkumist 2) Sotsiaalsel põhjusel leevendab tööpuudust, aitab nõrgematel toime tulla, hoolitseb
EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu. ,,Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe", ütles majandusteadlane Erik Terk. "Kuna meie palgad on EL-i palkadest rohkem maas kui meie hinnad EL-i hindadest, siis kiirendab "ühendatud anumatesse" sattumine palgatõusu enam." Analüütikud prognoosivad, et Eesti keskmine nominaalpalk kasvab aastaks 2010 Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 12 500 kroonini, liidust välja jäädes 10 700 kroonini. Ühinemisel Euroopa Liiduga on aastatel 2005-2010 Eesti keskmine SKP reaalkasv 5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,9 protsenti aastas. Mitteliitumisel hinnatakse samal perioodil nii SKP kui reaalpalga keskmiseks aastaseks kasvuks 4,1 protsenti. Küsitlusele vastasid: Alari Purju (Tallinna Tehnikaülikool), Jaanus Raim
inflatsioonimääraga, siis võrdub tegelik töötusemäär loomuliku töötusemääraga. 10. Ratsionaalsete ootuste teooria kohaselt on võimalik inflatsiooni ära hoida, kui on täidetud kolm tingimust: tööturu tasakaal, orienteerumine tulevikuootustele, rahva usaldus poliitikute vastu. 11. Neli lühiperioodi kogupakkumise mudelit sisaldavad kõiki eeldusi, välja arvatud tööstuse illusiooni mudel 12. Jäikade palkade mudelis on jäigaks teguriks nominaalpalk 13. Kui SKP suureneb ja ei ole pakkumisšokke, siis jäikade palkade mudelis reaalpalgad langevad 14. Vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, kui hinnad ootamatult tõusevad, siis pakkujad järeldavad, et nende toodangu relatiivsed hinnad on kasvanud mis sunnib neid suurendama toodangut (väljalaset) 14. Jäikade hindade mudelis mõned firmad kohandavad koheselt hindasid vastavalt nõudluse muutustele, teised aga mitte 15
mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab info suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk töötasu , mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvatud Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma Nulltolerants täisleppimatus , sallimatus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas. Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu ) ja täitevvõimuga ( vallavalitsus ), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. Ombudsman (usaldusmees ) sõltumatu ametiisik , kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; eestis täidab usaldusmehe ülesandeid õiguskantsler.
La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet? L* W/P Ls0 a Ls1 b
.……….: kogupakkumiskõver nihkub ülespoole 282. Phillipsi kõver sõltub kõikidest järgnevatest teguritest, välja arvatud: jooksev vahetuskurss Harjutus 283. Neli lühiperioodi kogupakkumise mudelit (jäikade ja paindlike hindadega mudel ning jäikade ja paindlike palkadega mudel) sisaldavad kõiki eeldusi, välja arvatud: töötuse illusiooni mudel 284. Jäikade palkade mudelis on jäigaks teguriks: nominaalpalk 285. Kui SKP suureneb ja ei ole pakkumisšokke, siis jäikade palkade mudelis reaalpalgad: langevad 286. . Vastavalt mittetäieliku informatsiooni mudelile, kui hinnad ootamatult tõusevad, siis pakkujad järeldavad, et nende toodangu relatiivsed hinnad on …………………. mis sunnib neid ……………………… toodangut (väljalaset): kasvanud, suurendama 287. Jäikade hindade mudelis: mõned firmad kohandavad koheselt hindasid
30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust baasperioodi suhtes 32. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi (baasperioodi) hinnatasemega. Õige 33. Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. VALE, nominaalpalk jagatud hinnaindeksiga. 34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on tootmiskulude kasvust ....... 35. Varjatud ehk allasurutud inflatsiooni iseloomustab hinnataseme püsivuse juures
mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi; Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn 58
annaabi.ee 
