150-151) Realismi järgi eksisteerib maailm sõltumatult üksikindiviidist. On olemas struktuurid, protsessid ja nähtused reaalsuse erinevatel tasanditel, mis on sõltumatud vaatlejast ja teadmistest. Teadusliku uurimise ülesandeks on avalikustada varjatud ja nähtamatu reaalsus, et identifitseerida ühiskonna struktuure ja selgitada, kkuidas need avaldavad mõju linnade arengule. Eestis on uuritud linnageograafilisi aspekte strukturalismi ja realismi vaatenurgast lähtudes, nt. elamupoliitika valdkonnas. Üheks uurimisobjektiks on olnud elamuturu ja selle areng postsotsialistlikul perioodil. Lokaliteediuurimise poolt mõjutatud linnageograafe on süüdistatud lihti liiga empiirilises lähenemises. Viimaste aastate jooksul on kriitiline realism arenenud ka kui linnageograafia oluline teoreetiline lähtekoht. 2. Mis on asustussüsteem. Asustussüsteemide tüübid. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused. 2A
Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa
Ruumiline fikseeritus – oluline on eristada elamu omadusi ja asumi iseloomu, kus elamu asub. Põhiliselt peetakse oluliseks kaugust teistest tähtsamatest linnaosadest (infrastruktuur) ning asumi ümbritseva ala maakasutuse iseloomust; 4. Valitsuse sekkumise tase – enamikes eluasemepoliitika süsteemides on avaliku sektori sekkumine kõrge, kasutatakse nii otseseid kui kaudseid majanduspoliitilisi mõjutusvahendeid. Eluasemepoliitika (ehk elamupoliitika) on meetmete kompleks, mis mõjutab elamufondi kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli. Eluasemepoliitika keskseks küsimuseks peaks olema keskmise perekonna elamispinna vajaduse rahuldamine. Elamupoliitika mõju ühiskonna arengule on keerukam kui enamike sotsiaalpoliitika valdkondade mõju. Avalik sektor saab mõjutada eluasemeturgu pakkumise ja nõudluse reguleerimise kaudu: Pakkumine – suurendatakse läbi stabiilse
majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt: · Traditsioonilised riigi ülesanded, kuhu kuuluvad riigivalitsemine, õiguskaitse, turvalisus ja riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda
Teiseks on see inimeste igapäevane eluruum, kus nad töötavad ja tarbivad ja kus nende kohalikud poliitilised õigused määratletakse. Kolmandaks on lokaliteet sotsiaalse ja individuaalse liikumise baasiks. Proaktiivsed lokaliteedid koosnevad inimestest ja rühmadest, kes kasutavad ära kohalikke traditsioone ja olukorda mingi kindla koha sise- ja välistegurite suhtes. Eestis on uuritud linnageograafilisi aspekte struktualismi ja realismi vaatenurgast lähtudes, näiteks elamupoliitika valdkonnas. Lokaliteediuurimise poolt mõjutatud linnageograafe on süüdistatud tihti liiga empiirilses lähenemises. 2.Mis on asustussüsteem. Asustussüsteemide tüübid. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused. ASUSTUSSÜSTEEM Mingil territooriumil (riigis, regioonis, piirkonnas vms.) asuvad asulad, millede vahel on majanduslikud, kultuurilised, poliitilised vms. seosed ja sidemed; aine-, energia- ja infovood.
kujundamisele: Praegu pensionäre 24%, 2050 42%; oodatav eluiga 83 a DEPENDENCY RATIO !!! Sotsiaalpoliitika Kasvavad kulutused pensionidele Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid) Üksikvanurid hoolekandeteenuse kasv Süvavanurid (85+) hooldekodude kasv Hõivepoliitika paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika tootearendus eakale tarbijale Asumi- ja elamupoliitika Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info puudulikkus) nt eelarveprotsess Väärtuste konflikt nii indiviidis endas kui otsustajate vahel Organisatsioonilised piirangud (spetsialiseerumine, killustumine, info ebapiisavus) Kulukus kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur"
teenuste st nii avalike kui erateenuste süsteemi kujundav tegur. Siit lähtub, et eluase ühest küljest on baasvajadus, mis on iga inimese sotsiaalne õigus. Sotsiaalsed õigused moodustavad koos poliitiliste ja tsiviilõigustega osa inimõigustest. Mis puudutab EV põhiseaduses sätestatud inimesele ette nähtud õigust elamumajanduse ja elamistingimustega kindlustamise osas, siis õigust eluasemele põhiõiguste minimaalkontseptsioonis ei nimetata. Elamupoliitika probleemipõhisus tuleb välja ka järgmisest, - sotsiaalteenustega rahulolu uuringu kohaselt puudutab tõsine eluasemeprobleem 2% elanikkonnast. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA;) määratleb sotsiaalprobleemi kui ,,elukvaliteedi halvenemisest tekkivat toimetulematust või võõrandumist, mis haarab suurema osa ühiskonnast või kogu ühiskonna". Kohandades sotsiaalprobleemi määratluse Sotsiaalteenuste rahulolu uuringutele (2004),
Vastuvõtva riigi toetuse (HNS) arendamine, mis tähendab, et soovime tõsta vastuvõtva riigi toetuse võimet eelkõige Ämari lennubaasi osas. Ehk, konkreetselt tahame viia lõpule erinevad projekteerimishanked. Riigikaitsesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine, mis tähendab, et soovime tõhustada värbamissüsteemi; Tagada kaitseväelaste palga tõus; Arendada kaitseväelaste motivatsioonisüsteemi, mis sisuliselt tähendab elamupoliitika (kaitseväelaste elamispindadega varustamine) väljatöötamist ja kinnitamist; Muuta ajateenistust efektiivsemaks ehk vastata küsimusele, kas olemasolev ajateenistuse mudel täidab talle pandud ülesanded, või mitte; Reorganiseerida kaitseväe juhtimissüsteemi, s.h. esitada KVKS-i eelnõu Vabariigi Valitsusele selle aasta jooksul. 7. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 1. JULGEOLEKUPOLIITIKA EESMÄRK JA PÕHISUUNAD. JULGEOLEKUOHUD 1
Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete (pension, töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility). Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix E-A tüpoloogia kriitika: Kõik riigid (nt Austraalia, Jaapan) ei mahu 3-sesse tüpoloogiasse. Tüpoloogia jätab arvestamata olulised valdkonnad nagu elamupoliitika,hariduse ja tervishoiu: Massihariduse varane juurutamine USA-s vältis ulatusliku HR kujunemist, st tekkis kohe investeeriv, mitte ümberjaotav HR tüüp ehk teisisõnu hariduse roll heaolupoliitikates. HR tulemit mõõdetakse rahaliselt (decommodification), aga rahulolu ja elukvaliteet jäävad arvestamata. Ei arvesta ühelgi tasandil (sotsiaalprogrammid, nende tulemid, sots. stratifikatsioon) soolist aspekti. Lähtub stabiilsetes klassisuhetest ja kihistusest, mida tänapäeval enam pole
Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult
annaabi.ee 
