Vastus leiad õppematerjalist: Mikro ja makroökonoomika - turg, töötus jpm

Mikro ja makroökonoomika - turg, töötus jpm (1)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Majandus - Mikro- ja makroökonoomika

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt- küsimus?
Mis on makroökonoomika?
Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid?
Mis on turg majandusteoorias?
Mis on nõudlus?
Millised on nõudlusmõjurid?
Mis on pakkumine?
Millised on pakkumismõjurid?
Mis on elastne mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus?
Mis on lühiperiood majanduses?
Mis on pikk periood majanduses?
Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad?
Mis on rahvamajanduse koguprodukt?
Mis on vahet nominaalsel ja reaalsel SKP-l?
Kes oli J M Keynes ja mis on Tema rolltähtsus?
Kes oli M Friedman Tema roll ja tähtsus?
Mis on fiskaalpoliitika?
Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi?
Mis on bartertehing?
Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid?
Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid?
Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad?
Mis on maksebilanss?
Mis on jooksevkonto?
Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid?

Mis on mikro - ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt /- küsimus?
Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse , et rahuldada oma piiramatuid vajadusi.

Mis on makroökonoomika?
Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude.

Mis on makroökonoomika?
Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut .

Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused .
Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik , mis näitab
toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt vähendama kauba Bhulka. Sama kehtib ka inimeste jõukuse kohta ehk saame hinnata, missugune on inimese võimalik kasulikuse tase.
A O
B
Joonis: Tootmisvõimaluste kõver

Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid?
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu : naturaalmajandus, vabaturumajandus , plaanimajandus, segamajandus .

Mis on turg majandusteoorias ?
Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraldust. Turg jaguneb järgmiselt: a) kauba ja teenuste turg
b) tootmistegurite turg
1) tööturg
2) maaturg
3) kapitaliturg
Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad ( pakkujad ) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad.

Joonista nõudluskõver + mis on nõudlus?
NÕUDLUSTABEL
HIND
NÕUTAV KOGUS
A
10
6
B
8
8
C
6
10
D
4
12
E
2
14
F
0
16
NÕUDLUS – on seoshüvise hinnaja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavadosta ( ceteris paribus )

Millised on nõudlusmõjurid?
Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek
2) teiste hüviste hinnad
3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes.
4) tarbijate arv
5) tarbijate maitse ja eelistused

Joonista pakkumiskõver + mis on pakkumine?
PAKKUMISTABEL
HIND
PAKUTAV KOGUS
A
10
18
B
8
16
C
6
14
D
4
12
E
2
10
F
0
8
PAKKUMINE – on seos hüvise hinna ja sellekoguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus)

Millised on pakkumismõjurid?
Pakkumise mõjurid on: 1) tehnoloogia tase
2) vajalike ressursside hinnad
3) alternatiivsete kaupade hinnad
4) tootjate ootused
5) tootjate arv
6) maksud ja subsiidiumid

Mis on elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus?

ELASTNE – kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent on suure kui üks.
MITTEELASTNE – kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent on väiksem kui üks.
ÜHIKUELASTNE – kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent võrdub ühega.

Mis on lühiperiood majanduses?
LÜHIPERIOOD – on ajavahemikmille jooksul vähemalt üks ressurss jääb fikseerituks. Lühiperioodi jooksul firma poolt kasutatav kapitali kogus ehk tootmisvõimsus ei muutu (tehnoloogia ei uuene lühiajaliselt, masinaid ei osteta jms.)

Mis on pikk periood majanduses?
PIKK PERIOOD – on ajavahemik, mille jooksul saabmuuta kõiki ressursse.

Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist?

TÄIELIK KONKURENTS – on palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kauppa. On palju ostjaid . Puuduvad turule sisenemise barjäärid. Harus olemasolevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle. On täielik info hindade kohta.
MONOPOL – üks müüa, teenus või resurss , millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid (litsensid, patendid). Loomulik monopol – kujuneb turul, kus ilma kahjumit saamata suudab toota vaid üks ettevõte. Tegevuse alustamine nendes harudes nõuab väga suuri alginvesteeringuid.
MONOPOLISTLIK KONKURENTS – monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada , aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad .
OLIGOBOL – oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel.
MONOPSON – on ühe ostjaga turg.

Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad?

MAA – hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada.
TÖÖ – inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste loomiseks.
KAPITAL – hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali.
ETTEVÕTLIKKUS – inimressurss , mis ühendabteisi ressursse hüviste valmistamiseks.

Selle aja eest mille jooksul ettevõtjad kasutavad mingeid konkreetseid ressursse, saavad nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt. Ettevõtja saab oma pingutuste eest kasumit, see on vahe müügitulu ja kasutatud ressursside kulu vahel.

Mis on vaesus ?

ABSOLUUTNE VAESUS – rahast jätkub vaid endal hinge sees hoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks.
SUHTELINE VAESUS – inimest võrreldakse teistega ; tavaline võrdlusalus on pool riigi keskmisest palgast.
SUBJEKTIIVNE VAESUS – igaüks hindab ise oma sissetulekut, kas see on elamiseks küllaldane või mitte.
OTSENE VAESUS – sissetuleku tase, mille puhul on ohustatud põhivajadused (toidu ja eluasemevajadus) rahuldamine.
TOIMETULEKUT OHUSTAV VAESUS – minimaalsete füsioloogiliste vajaduste rahuldamine on tagatud, kuid majanduslik toimetulek on ohus ning ühiskondlikust elust osavõtt oluliselt pärsitud.
VAESUSE RISKIPIIRKOND – inimese toimetulekut mõjutab mistahes negatiivne elusündmus. See võib põhjustada ka asotsiaali seisundisse langemist.

Joonista Lorenzi kõver ja too selgitused
Lorenzi kõvera abil on võimalik „mõõta“ õiglust ühiskonnas. Reaalset tulude jaotust (nt. nõgus joon joonisel) kirjeldavat joont võrreldakse teoreetilise 100% õiglase ühiskonna tulude jaotusega (positiivse tõusuga st diagonaal joonisel) 100% ebaõiglases ühiskonnas oleks tulud jaotunud ainult rikastele, seega kõveraks oleksid kasti alumine ja parem külg.
100%
Tulude % Õiglus? Tulude jaotus ühiskonnas – Lorenzi kõver
0% Tulusaajate % 100%

Joonista tulude ja kulude ringkäik (suletud süsteemi korral)
T
Tasu hüviste eest
Majapidamised
Ettevõtted
Teguri tulud
Y

Mis on sisemajanduse koguprodukt + valem
SKP mõõdab mingil kindlal ajaperioodil (tavaliselt 1 aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades.
SKP arvutamine
Kulutuste ehk tarbimise meetod – selle meetodi puhul on aluseks asjaolu kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest:

Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus).
Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid.
Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt)
Netoeksport X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutusi ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Liites kokku eelpooltoodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil ehk kogukulutused .

Mis on rahvamajanduse koguprodukt?
Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdabantud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus. Oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega).

Mis on vahet nominaalsel ja reaalsel SKP-l?

Nominaalne SKP on selline, milleväärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades ( jooksevhindades ).
Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab hindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga.
SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab, et on ellimineeritud hinnatõusumõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhas produkt (NDP) , kus D on amortisatsioon .

Kes oli J. M. Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus?
Peetakse tänapäevase makroökonoomika rajajaks. John Maynard Keynes (5 juuni 1883 - 21 aprill 1946) oli silmapaistev inglise majandusteadlane , ajakirjanik, inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. 20 sajandi 30-ndate aastate Suure Depressiooni ajal leidis ta Suurbritannias väljapääsu majanduskriisist. Osales aktiivselt Rahvusvahelise Valuutafondi (International Monetary Fund – IMF) loomises ning Teise maailmasõja järgse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastamisel. Oli fiskaalpoliitika alustaja ja töötuse uurimustiku edendaja.

Kes oli M. Friedman – Tema roll ja tähtsus?
Milton Friedman (31 juuli 1912 – 16 november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas. Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldasrahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi).
Alates 2002 aastast annab Cato instituut USA-s välja Milton Friedmaniauhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea.

Mis on fiskaalpoliitika?
Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline .

Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi?
Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.).

Mis on raha?
Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend .

Mis on bartertehing?
Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamatta.

Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid?
Rahapoliitika ehk MONETAARPOLIITIKA all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas.

Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid?
Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, kes soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd.
Töötuse eriliigid:

Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne – ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega. Ta on lühiajaline ja vabatahtlik, et kokku viia vabad töökohad ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme .
Struktuurne töötus – tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest.
Tsükliline töötus – esineb majanduse langusperioodil.
Hooajaline töötus – esineb seetõttu, et mõningates majandusharudes on tootmine võimalik näiteks ainult teatud aastaaegadel ja ülejäänud ajal tööjõudu ei vajata.

Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad?
Inflatsiooniks nimetatakse üldist hinnataseme pidevat tõusu. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta.
Klassikaline inflatsiooniteooria:

varasemalt pidasid majandusteadlased inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse laskmist.
Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti.
Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks.

Mis on maksebilanss ?
Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood.
Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto ; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik reservkonto.

Mis on jooksevkonto?
Jooksevkonto ( current account) on maksebilansi konto, milles registreeritakse riigi kaupade ekspordi- ja impordi- ning teenusekaubanduse ja välisarvelduste käivet. Jooksevkonto jaguneb: kaupade konto, teenuste konto, tulude konto ja ülekannete konto.

Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid?
Vahetuskurss (Exchange rate ) on ühe riigi valuuta hind teise riigi valuutas.
Vahetuskursi eriliigid on: ujuv vahetuskurss ja fikseeritud vahetuskurss.

Fikseeritud vahetuskurss tähendab, et keskpank on kohustatud kodumaist raha välismaise vastu vahetama just nii palju, nagu majapidamised ja ettevõtted soovivad, ja just niisuguse kursiga nagu on kehtestatud.
Ujuva kursiga on intressimäär määratud rahvusvahelise turu poolt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 217 allalaadimist

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #1

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #2

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #3

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #4

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #5

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #6

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #7

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #8

Mikro ja makroökonoomika - turg-töötus jpm #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

217 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aleksandros Õppematerjali autor

referaat

makroökonoomika mikroökonoomika inflatsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Mikro- ja makroökonoomika kodused ülesanded ja vastused

Eksamiküsimused kaugõppele: Mikro ja makroökonomika 2010 sügis: 1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Mikro-makro kordamisküsimused/vastuse d

näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on sissetulek, tarbijate hulk, ostja ootused. 9. Pakkumine on kaupade ja teenuste hulk, mida tootjad on valmis ja võimelised kindla hinnaga müüma. 10. Pakkumise mõjurid on tehnoloogia tase, tehnoloogia tase, vajalike ressursside hinnad,

Mikro-makroökonoomika

docx

Küsimused c

1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne

Mikro-makroökonoomika

pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse

Astronoomia

doc

Majanduse mõisted

Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4 Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu

Majandus

doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja

Mikro- ja makroökonoomika

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta

Majandus

Rohkem sarnaseid