Päikse kiired on mind ümber piiranud, üks paistab silma. On kevad ümber ringi on lilled, päike, inimesed, tema. Sõbralik ja hea tundus kõik, siis kui oli kõik hea. Sume on õhtu nad kõnnivad metsas, pime ja külm on. ainult pimedus ümbritseb teda, ta on üksi ja kardab.
Haikud 5+7+5 Lilled õitsevad Kohe läheb soojemaks Õues on kevad Lõoke lõõritab Vesi sillerdab kaua Suvi on käes Lehesadu nüüd Tähed vaikivad kurvalt Punased lehed Vanaema hea Lumel tahan viibida Kaua tuba soe Kaua õues sa Pimedus vaatab otsa Tahan kevadet Õunapuu väljas Lehed langevad kaua Sügis on majas Lapsi tuuakse Rannas ollakse kaua Suvi on mõnus
Haikud Taevas roosatab Koidukuma valguses Algamas uus päev Maapind on märg kui Kõndimas paljajalu Olen kesksuvel murul Suvetuuled on Ära puhutud viimaks nüüd Sügis tulemas Sirelipungad Kirsiõied roosatamas Mahe tuuleke Lumehelbed maas Käre pakane paugub Näkku lendab lund Varblane säutsub Pungad puhkemas puudel Ning põõsastel ka Tähed siravad Öö tumedas kaisus me Unemaal rändame
Talv Ärkan ülesse Toas on viisteist kraadi Õues sajab lund Kevad Vesi suliseb Kirsiõied õitsevad Süda rõõmustab Suvi Kõrbekuumus soe Suvepäike sillerdab Suvi on mõnus Sügis Lehed langevad Krüsanteemid õitsevad Linnud lahkuvad Tundehaiku Roosad prillid ees Kõik pole nii nagu näib Mis ootab mind ees?
mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib elust enesest ning kui kevadel õitsevad toomingad, siis need lõhnavad nii hästi, kuid alati on midagi, mis rikub kõik ära. Luule analüüs Jaan Kaplinski luuleraamatus on ainult haikud Haikudel puuduvad pealkirjad "Teiselpool järve" on tema kõige hilisem luuleteos Väga täpne sõnastus Luuletustes oli kasutatud kõiki aastaaegu iseloomustavaid sõnu Ilmus 2008. aastal Haiku Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist Silpide arv värssides vastavalt 5+7+5 Põhilised teemad on armastus ja loodus Sünniajaks peetakse 16. sajandit Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat sõna Eesti esimesed haikud kirjutas Barbarus
Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise
............................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 3. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID, MITTEVÕITLUSKUNSTID, KUNST, HAIKUD, MUUSIKA JA KEEL................................................................................................10 3.1. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID........................................................................10 3.2. JAAPANI MITTEVÕITLUSKUNSTID...........................................................11 3.3. JAAPANI KUNST.............................................................................................12 3.3.1. JAAPANI MAALIKUNST.................
Seosed autori ja lugeja eluga Seost luuletuste ja oma isikliku eluga pole. Üldine meeleolu Luuletused on sügavamõttelised ning peegeldavad tollase ajaperioodi kannatusi ja raskusi, seega on üldine meeleolu kurb ja masendav. Vorm, riim, rütm Stroofid on nelja- ja kaherealised. Vabavärssi ei kasutata. Haikud puuduvad. Kirjavahemärke on kasutatud (komad, lauselõpumärgid, mõttekriipsud, koolonid, semikoolonid). Algustähed on lausete alguses suured. Võõrtähti ja sümboleid luuletustes ei ole kasutatud. Piltluulet ei ole. Anagramme ei ole kasutatud üheski luules. Kasutusel on lõppriim. Rütm on kõigil kiire. Häälikukordusi pole.
selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Lüürika on sõnakunsti üks põhiliike eepika ja drammatika kõrval. Lüürika liigid e vormid on luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine. Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev
Lüürika on pea kõigi rahvaste luules. Luule/poeesia on värss-, ehk seotud kõne. Selle alla kuulub ka vabavärss ja proosaluuletus, olgugi et need on sidumata kõne. Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalne), eepiliseks (jutustav, nt eepos) ja lüroeepiline (emotsionaalne, tunnete ja meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisse, nt ballaad ja värssromaan.) Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks. Põhizanrid: ood, haikud, sonetid, Rütm-korrapärane vaheldumine Stroof-vormiliselt tihedalt seotud värsiread luuletuses värss-luulerida riim-sarnased ehk riimuvad sõnad luuletuses (kana-vana, koll-loll-toll-moll) epiteet-nimisõna iseloomustav sõna (nt ilus päike) võrdlus-konkreetne võrdlus, sa oled ilus kui päike, sa laulad kui siidisaba metafoor-kõnekujund, ühe nähtuse omaduste edasikandmine teisele sarnasuse näol personifikatsioon-elutule objektile elusolend tunnuste edasikandmine (pada sõimab katelt)
a. väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid (s.o lüürilist/lürismi). Lüürika on subjektiivne (isiklik ja intiimne): sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunnete/mõtete meenutamine ja kehtestamine, mina avamine ja pihtimine. Luuletused kõnelevad lüürilise mina vaatepunktist, mis ei tarvitse autoriga täielikult kattuda (siiras ja rolliluule) b. sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad, luuletused 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? a. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
millega liituvad lühemad. Rohkem toimib vältelis-rõhuline, vältelis-silbilis-rõhuline värss. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendati nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Rõhulibistus e skandeerimine, tekib kui loomulik sõnarõhk satub vastuollu värsirõhuga Paus e tekstuur Silbiline värsisüsteem Harvem kohtab eesti luules silbilist e süllaabilistn värsisüsteemi, mille tunnuseks värsside kindel silbiarv, nt haikud ja tankad. 10. Metafoor ja selle eriliigid Epiteet kaunistav/kirjeldav lisandsõna, nt külm tuul, pikk inimene, kunstilises tekstis tav originaalne Võrdlus kõrvutamine teatus sarnasuse alusel, kasut võrdlussõnu nagu, justkui, kui, otsekui, nt inimene kui masin, lind nagu lennuk Metafoor väljendus, kus öeldu ja mõeldu ei kattu omavahel, nt meelekibeduse märk (pisarad), metafooril ei ole mitte sõnasõnaline, vaid ülekantud tähendus Eriliigid:
lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja katkiste riietega inimene). haiku jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (18901946) 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Paul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu ränga talla alt võrsub julge värihein. (Ellen Niit.) heksameeter antiikkirjanduse värsimõõt, kuuejalaline värss, mis koosneb daktülitest, spondeustest ja trohheustest. Seejuures on viies värsijalg alati daktülis ja kuues trohheuses. Kolmandas värsijalas esineb tsesuur ehk lõige, mis jagab värsi
Pearõhuline lühike silp täidab värsilangust ega esine üldjuhul tõusus iv. Järgsilbid ja ühesilbisõnad paiknevad vabalt nii tõusus kui languses v. 1 värsijalg täidetakse vabalt vi. Värsi lõpus ei ole ühesilbisõna vii. Neljasilbisõna on värsi alguses või lõpus, mitte keskel · Silbiline värsisüsteem a) Kindel silbiarv b) Kuna värsirõhkude korrapära ei taotleta, siis värsijalgu ei arvestata c) Haikud ja tankad 9. Metafoor ja selle eriliigid · Epiteet kirjeldav või kaunistav lisasõna · Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel · Metonüümia tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. · Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel o Nt sinise taeva silm kantakse üle päikesele nende mõlema tähendusliku ühisosa alusel
Võikad ja sünged ja pahaendelised toonid mängus. See ilmus kahes aines Enne 1ms, siis oli ta rohkem kunstinähtus. Pärast 1ms sõjavapustusi muutus ta sotsiaalseks kirjandusvooluks. Imazism Kujundiluule Inglismaalt. Hakati mässama vana romantilise luule vastu mis oli riimitud rütmis. Nemad leidsid et peab kirjutama vabavärsis, lühike ja keskendub ühele kujundile. Selle voolu loojaks oli Ezra Pound (metroo peatuses). Neid huvitas idamaade luule, haikud jne. Samuti vana testamendi piibliluule. Vortitsism Püüdis edasi arendada, et luules oleks rohkem dünaamikat. Ultraism, suprematism ja avangardism ja imazinism. Modernism ei seostata väga Venemaaga. Teoreetilises plaanis sai see just sealt alguse. Peterburis tegutsesid kirjanikud, kes nimetasid end strukturalistideks. See oli uuendus, sest enne räägiti kirjaniku osa kirjandusest ja nende eluloo tähtsus
-1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 -1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890 -1946) 1930.aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Palul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu Ränga talla alt võrsub Julge värihein. (Ellen Niit) 17
-1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 -1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890 -1946) 1930.aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Palul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu Ränga talla alt võrsub Julge värihein. (Ellen Niit) 17
üldise trendiga, ja ma olen ka üsna hõivatud, aga hetkel ma tunnen, et võin vallalehte teha küll. See jama läks õnneks üle, tänu paljudele toetavatele sõnadele ja muule. Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib 7 suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis teile tänapäeva maailmas kõige rohkem nalja teeb? Mul saab väga palju nalja, kui mängitakse keelega (kõdi on siis), ehk täpsemalt kogemata mängitakse sellega, öeldakse lauseid, mis on nihkes loogilisest, mis on kaksipidimõistetavad...
Kinnisvormid Luuletused jagunevad zanriteks kas sisu ja temaatika või värsimõõdu ja salmide järgi. Poeem lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad dramaatiline lüroeepiline luuletus Valm allegooriline ja õpetuslik luuletus Ood ülistuslaul Pastoraal karjaselaul Epigramm - pilkelaul --- eristus käib sisu järgi. Samas võib neid luua mis tahes värsimõõdu järgi Kinnisvormideks on kujunenud romanssid, gaseelid, tankad, haikud, sonetid Dramaatika Näidend teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst Draama võib tähistada zanri (tragöödia, draama, komöödia), põhiliiki (lüürika, eepika, dramaatika). Täpne tähendus selgub kontekstis. Aristotelese järgi on näitekunst saanud nimeks draama, kuna see jäljendab tegutsevaid inimesi tegelikkus on näitekunsti oluline tunnus. Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist mõlema aluseks on tegus, sooritus.
jalas) Õeh... jah... ma ei viitsi näidet tuua... See on ikka päris pikk tekst... Heksameetri edasiarenduseks on kaeblik kaksikvärss ELEEGILINE DISTIHHON, kus heksameetris värsile järgneb kahest poolvärsist koosnev värss, mida lahutab kohustuslik paus. ///// // //// SILBILINE VÄRSISÜSTEEM Harvem kohtab eesti luules SILBILIST e SÜLLAABILIST värsisüsteemi, mille tunnuseks on värsside kindel silbiarv. Heaks näiteks Jaapanist laenatud Haikud: 17 silpi- 5-7- 5. ! ! ,,A Haiku about finals'' !! ! ! I am real-ly fucked ! ! where did the se-mes-ter go ! ! fuck fuck fuck fuck fuck Teine hea näide on TANKA ! ! "Kas võin?" ! ! Ees-rii-de tak-ka ! ! va-len-dab Su val-ge säng... ! ! Su pad-jas-se, mis ! ! täis Su juus-te lõh-na, kas ! ! võin hei-ta kuu-ma pal-ge? RIIM JA KÕLAKUJUNDID Rütmi kõrval on RIIM luule teine silmapaistev tunnus. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse e EUFOONIA kujundaja.
2. Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem Sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside üldist silbiarvu ei teki. 3. Silbiline värsisüsteem Värsside kindel silbiarv Nt haikud, hispaania romanss 4. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. 5. Vältelised värsisüsteemid- vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijajad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid.
Näiteks Jüri Üdi (19481995) 1970. aastate luule. H haiku jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (16441694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (18901946) 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Paul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu ränga talla alt võrsub julge värihein. (Ellen Niit.) heksameeter antiikkirjanduse värsimõõt, kuuejalaline värss, mis koosneb daktülitest, spondeustest ja trohheustest. Seejuures on viies värsijalg alati daktülis ja kuues trohheuses. Kolmandas värsijalas esineb tsesuur ehk lõige,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
