Luulekogud • "Ohoh!" (1995) • "Tahaksin olla autobuss" (2008) • "Urvaplaaster" (2012) • "Contrarünnak" (2004) • "Okseoksjon" (2011) • "Kõik on Kõige targamad“ Luulekogu „Tuul kägistab ust“ • Kõik luuletused on täiesti erinevad ja jutustavad erinevatest teemadest. Minu arvates nendes luuletustes sügavat sisu pole ja luule räägib enamasti sotsiaalsetel teemadel. Loetavaks teevad selle luulekogu väga tabavad riimid. Sõnakasutus • Kõnekujundid: Contra kasutab nii personifikatsioone, epiteete, metafoore ja hüperboole. Neid kõiki kasutab ta aga mõõdukalt või isegi vähe. Mees paneb lihtsad sõnad riimi ja see on kõik. Lugedes luulekogu „ Tuul kägistab ust“, ei ole aru saada, et autor mõnda kõnekujundit eriti palavalt armastaks. Kõnekujundid • Epiteete kasutab autor oma luules palju: • -vana tibla • -väike klõps • -noor nudist • Natuke kasutab autor ka hüperboole: • -Igalt poolt
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega
Kordamine eesti keele tasemetööks 1.Veaohtlikud sõnad Nt: telkkond, erakordsed, kitlid , kristalne, usjas, muutsin, leidsin, kaupu, postiviija, käia, kodukäija, seltskondlikke, hallikassinine. 2.Kirjavahemärgid Koondlause nt: See linn, kus ma tahaksin elada, asub Ameerikas. Täna võime õpetöö tulemust hinnata: kõik teevad homme tasemetööd. Neljapäev 17. mai. 12. mai. Olen käinud Soomes, Rootsis ja Norras. Jutumärgid. 3.Loetelu kirjanduslikest vormidest 4.Kõnekujundid 5.Riimid Aabb, abab, abba. Draama mõisted: tragöödia-kurb looline näidend, mis on kurva sisuga. Nt: Libahunt Komöödia- naljaka sisuga näidend. Kapsapea, või Lydia Koidula ,,Säärane mulk``. Monoloog-ühekõne Dialoog- kahekõne Rekvisiit laval olevad esemed Remark autori ääremärkus Tee vahet romaanil(pikk) ja novellil(lühike). Novell- lühike, tavaliselt 1 keskne sündmus, üheplaaniline, 1 keskne teema, lä...
· Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku · Ballaad · Pastoraal Loe lähemalt õpik lk 45 Kõnekujundid Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke
· Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku · Ballaad · Pastoraal Loe lähemalt õpik lk 45 Kõnekujundid Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke
............................................4 2 Luulekogu analüüs............................................................................................................................5 2.1. Kogumiku üldiseloomustus...............................................................................................5 2.2. Luule poeetika...................................................................................................................5 2.2.1. Kõnekujundid...........................................................................................................5 2.2.2. Lausekujundid..........................................................................................................6 2.3. Luule vorm........................................................................................................................7 2.3.1. Riim........................................................................
Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja vihma ja külma kätte laulurästik jääb vihma imetlema tõmbab paar õllet naha vahele ja laulud kõlavad veel valjemini nõnda laulab ta end uksest sisse kamina ette kerra ja sisiseb ja sosiseb ja sõnub ja manab ja ütleb ümber mitut moodi mida ta tunneb rahvas ja riigis õlus ja elus unes ja luules olnus ja olevas
ühiskond, Tallinn, armastusluule, alkohol, naised ja ilu, aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus. Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. ROOSTE KEELEKASUTUS JA VORMIKASUTUS Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujundid on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis (v.a Luulekogus “Sonetid”) ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suure algustähte, komade punktide kasutamist jne. Rooste vabavärss on kohati rütmiliselt keerukas. JÜRGENIL ON KA FACEBOOK : HTTPS:// WWW.FACEBOOK.COM/JURGEN.ROOSTE TUNNUSTUSED Betti Alveri debüüdiauhind 2000 (esikkogu "Sonetid", Huma, 1999)
(mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb mõnes jalas kasutada teist värsimõõtu rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord)
esineb ka riime. · Läbivad teemad: isamaa, loodus · Meeleolu: kurvameelne Luuletuse analüüs Ja õues on kevade See luuletus rääkis Ma seisan kasepuu varjul- kevadest. Ja autor vihjas üks üksik leheke siin ka üksikutele ta ladvalt närtsides langeb- inimestele. Ja õues on kevade. Lause-, kõla- ja Miks, süda, nii valjult tuksud? kõnekujundid: Vait, vait, ära värise! metafoor-''ta ladvalt Nad leinalaulu sul laulavad- närtsides langeb'' ja `'Nad Ja õues on kevade! leinalaulu sul laulavad'' Aitäh!
• Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
3. Problemaatistik. Ma arvan, et autor ei püüagi meile kui lugejatele seletada, mis on me elu mõte või mis me peaksime oma eluga ette võtma, vaid pigem ta õpetussõnad põhinevad inimeste omavaheliste suhetest ükskõiksusest, vihast. Me ei tohiks endasse tõmbuda, vaid peaks avaldama oma arvamust, elama oma elu nii nagu me tegelikult tahame või seda väärt oleme, muidu lõpuks jõuab kätte hetk, kus me anname alla. 4. Kõnekujundid. Luules ei ole eriti palju kõnekujundeid, kuid esineb : a) epiteete. Nt kõva tool, õõnsaks söödud, kuiva säsi. b) allegooriat (mõistupilt, moraal). Nt Näo teeme, et leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma küval toolil, sa tead, ei päästa miski selle eest. 5. Adressaat. Doris Kareva kirjutab põhiliselt luulet naistele põhilised käsitlevad armastust, valu, viha, õpetussõnu
A.Vallar, M.Traat, M.Hunt, E. Vetemaa 2) Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin. 3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ - Peategelasteks on
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
kes erinesid üksteisest mitmeti: soo vanuse ja huvide poolest. Võib-olla ühendabki antud raamatut lugevaid inimesi uudishimu meediakõmu vastu, kuna raamatust on palju räägitud-kirjutatud ning kriitikud on seda kiitnud. Tegelaskond on väga lai ja värvikas, teosest käis läbi vähemalt 20 erinevat inimest. Neid on kirjeldatud selles mõttes väga valimatult, et midagi pole ilustatud ega mainimata jäetud, isikutest luuakse selge pilt. Raamatu sõnavara ja kõnekujundid on samuti värvikad ning jutud selles raamatus pole just kõige süütumad. Esitatakse palju kontsertide kirjeldusi, nende eel- ja järellugusid ning muljeid nendest; festivalidel käimisi; kuulumist erinevate bändide koosseisu ning arengut koos nendega; joominguid, pidusid ja muuhulgas ka vaimuhaiglas viibimist. Sealt siis pärinebki palju erinevaid karaktereid. Kuigi oli huvitav, oli ka mingis mõttes liiast kõigest toimunust lugeda, sest sõnavara oli kohati häiriv.
ajal. Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist sügava mõtteline räägib sõjast ja leinast meeleolu on kurb see on nii mõtte- kui ka tundeluule mõte: On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Kujundid luuletuses ● Kõlakujundid: - alliteratsioon: Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, ● Kõnekujundid: - epiteet: kuu valge lind - isikustamine: silm unest end lahti kaevas. ● Lausekujundid: - retooriline küsimus: kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? Kasutatud materjaalid http://miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://krzwlive.kirmus.ee/scans/B-84-4.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_19692067.jpg http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420523.2.55.4 Marie Under: “Mureliku suuga” Tänan
Sa oled kui salanaine, Sain nii aru, et autor rääkis mu kallis kodumaa; kodumaast ehk Eestist kui salanaisest, sest tol ajal kui ta ja seda küll avalikult seda kirjutas, ei tohtinud vist ei tohi nimeta. eriti Eesti riiki mainida ja kui seda tegid, pani kogu ilm seda Kui vahest nagu vargsi pahaks. mõte su poole käis; siis panevad seda nad Lause-, kõla- ja kõnekujundid: "närbuv lill e. surev inimene", pahaks, "sapist ülekallatud" kõik ilm sest siis kisa täis. AITÄH! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
"Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad
1. Kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus 2. Kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See avaldub alateadlikus ja teadlikus võrdluses 3. Kujundlikkus esineb keele kõikidel tasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, leksikaalsel ja süntaktilisel tasandil. Eri sagedusega ning omapäraselt rakendavad kujundlikkust kõik keele stiilid. 4. Kujundlikkus on üks arvukaid mehhanisme, mis tagab keele toimivuse ja tõhususe. I Kõnekujundid kujunevad sõnade väljendite kunstikavatsusliku suhestatuse tulemusena, nende kasutamisel ülekantud tähenduses. Epiteet on kaunistav, kirjeldav täiend, väljendab põhisõna omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist. Nt Põlismetsa järv on sügav, ohurikas; / mustav on ta põhi, saladuslik ta süle (K. E. Sööt). Pealtnäha Reformierakonna suure esimehe ja nüüdse euroametniku Siim Kallase maavillane variant, pisut küborglik, liikumatu pilgu ja lõputu, ent selge jutuga
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline ...
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
pärast. · "Väga väike värsiraamat" (1973) · "Mul on vaid sõnad" (1977) · "Veel üks võimalus" (1982) · "Hiiumaa" Neis luulekogudes tõuseb esile temperamentne ja väljakutsuv tundelüürika, mille keskmeks on inimolemise kahetisuse taju, loodusliku ja naiseliku poetiseerimine. Ilmunud proosateosed · "Autopatoloogiline romaan kirjades" · "Kes meist on Napoleon?" Luulekogu "Laulud vanaemaga" Kõnekujundid 1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu veel." 2. Võrdlus: "Kuulata, muusika": "...ta on nagu ta on nagu loom elab nagu lill õitseb nagu leht langeb..." 3. Metafoor: Luuletus "Kuulsusest": "...Helged ajud lahkuvad ja hallid jäävad maha..." 4
kassettidena (väikeste raamatutena). Autorid : Rummo, Traat, Kaplinski, Runnel, Luik, Tungal jt. Riim Riim Vabavärss abab salmideta abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4. Graafiline luuletus WTF? Autorid : Suuman, Ojamaa, Kareva, Runnel, Ehin. 5. Kõnekujundid ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules. EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna. PERSONIFIKATSIOON ehk ISIKSUSTAMINE annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne) METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad) VÕRDLUSes kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää,
Kompositsioon – teose ülesehitus Komöödia – lõbus näitemäng, mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“ Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud
Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (Kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalised kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks ( joosta: soost ta). Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse
Retsensioon e. Arvustus on kirjandusteaduse, lavastuse, filmi, näituse, raamatu, heliplaadi või muu kunstinähtuse kriitiline hinnang. Rahvaluule e folkloor on pärimuskulturi see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest.tavaliselt kordas eeslaulja laulud värsse koor. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult skeemi 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid, lausekujundid ja kõlakujundid. Släng on ühiskeelest kirjakeelelähedasest üldrahvalikust kõnekeelest e Stroof luuletuse salm. Teadusliku teksti eesmärk on teadmiste pakkumine mõnelt teadusalalt, andmete ning faktide esitamine. Telelavastus on teleekraani kaudu näidatav draamateos. Ulmekirjanduse väljamõeldud maailmas toimuvad sündmused on tegeliku eluga enamasti vähe seotud Usutlus e. Intervjuu on vastastikune kõneluse vorm, kus
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud...
Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. 1. Välk õmb-leb kok-ku kõu-e rä-ba-laid ja tõm-bab vih-ma-sär-ki ü-le puu. Surm-alas-ti on jää-nud ris-tid vaid ja kau-gel vilk-sa-ta-des ka-se luu. Õhk kä-ri-seb. Sel koh-tu-päe-va hääl. Taob mü-di-na-ga tae-va vi-ha härg. Ei puh-ke te-ma jä-rel val-gus-nääl!
v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? a. Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. a. Kõlakujundid i. Eufoonia / kakofoonia ii. Alguskordus iii. Lõpukordus iv. Anagramm v. Palindroom 8. Graafilised kujundid. a. Piltkujundid i. Silmariim ii. Piltluule 9
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka ...
On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 11 silbist, teine ja neljas värss alati 10 silbist. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. Epiteet - kullast kootu, tumma põlgust, võõrast ülbet karja, õrn ja vapper süda, ootus põhjatu ja pikk Võrdlus - nii abitu ja habisev kui lind, Nagu taeva valgust kesk võõrast ülbet karja ootan Sind Metafoor – kullast kootu - päikest, Su silme ookeani taas voolata - nutma Isikustamine - Öö kisub üles, süda sulgub 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad
koolonid, semikoolonid). Algustähed on lausete alguses suured. Võõrtähti ja sümboleid luuletustes ei ole kasutatud. Piltluulet ei ole. Anagramme ei ole kasutatud üheski luules. Kasutusel on lõppriim. Rütm on kõigil kiire. Häälikukordusi pole. Helijäljendusi pole kasutatud. Kõnekujundid 1. „Külm puhang“ Epiteet: päev õheneb hapraks, kõik palavad sõnad Võrdlus: ja nagu oleks pühitset vett mulle piserdat lauba kurdu Isikustamine: päev õheneb Metonüümia: vaevalt veel talle söendab toetuda varvas Hüperbool: ja siis – ja siis, kivistund roosid Oksüümoron: palavad sõnad jäätusid suus Riim: lõppriim (varvas-arvas) 2
Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13) Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks
Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13) Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
… vaid põllukivid … tuulikute rivid … ei tolma jahu“ 5. „Legendaarne“ Luuletus koosneb kuuest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) Näide: Vahupärleid ritta lükib meri, Hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. Lainte rütmi kajastab mu veri; Igas libles tuikav päiksekiir. 6. Kõnekujundid, lause kujundid, muud poeetilised võtted Epiteet Sümbol Isikustamine Võrdlus Kordus 1. „Tõde“ Su liha on kui surnud hein, mis kuivab piibli kaante vahel. Su märtripalet kroonib lein ja jalus kõmiseb sul ahel. ja madu, laskuv tarkuspuust, su näkku sülgab kahtlushapet … Oo, lõõskav tõde Looja suust, mis koltub meis kui vana tapet! 2. „Järel revolutsiooni“ 1 On kõrtsikoopad pärani kõik lahti,
Ülekanne ( ebatüüpilisele toetumine, võrreldamatu võrdlemine) Mingi institutsiooni või kangelase prestiizi ülekandmine nähtusele, mida soovitakse propageerida. Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus. Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad Keeleline mõjutamine Stiilikujundid: lausekujundid (retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants, riim) Kõlavad sõnad ja loosunglikkus. Nimemaagia Võõrsõnad kasutamine. Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse? · Ja nüüd nagu üks mees hääletama! · Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus. · Kes vait ei jää, läheb klassist välja. · Ta on tunnustatud teadlane, järelikult on tal õigus
sellepärast taandabki ta värsimõõdu ebaühtlasemaks. Värsimõõdu ebaühtlus võiks tähendada 1 Helen Kahur seda, et autor püüab luuletuse rütmi muutmisega tekitada lugejas tunnet, et nüüd on midagi teistmoodi. Vaatamata eelöeldule, ei pruugi tavaline lugeja, kes põgusalt luuletuse läbi loeb, aru saadagi, et selline värsimõõdu muutus on toimunud. 3. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. kullast kootu epiteet Sõnal kullast ei ole antud lauses sõnasõnaline tähendus. Seda sõna on hoopiski kasutatud et ilustada midagi, mida öö on teinud päise päevaga. tumma põlgust epiteet See epiteet on justkui vastupidine eelnevale, st antud väljend pigem halvustab kui ilustab. Sellegipoolest on siin kasutatud sõna tumma, iseloomustades põlgust
ning ei tahaks näha olevikus ja tulevikus midagi head. Tõenäoliselt julgustab ta meid elama just nüüd ja praegu ning rõõmu tundma sellest, mis meil on! · Meeleolu - mõtlema panev 12 · Stroofid - 3 stroofi · Värsid - kahes esimeses stroofis on 4 värssi ning viimases 3 värssi · Meesriim - olla-olla · Naisriim - aegu-praegu · Riimiskeem - kaks esimest stroofi on paarisriimis ja viimane on ristriim · Kõnekujundid: epiteet - pole võrdlus - pole metafoor - pole isikustamine - pole · Ebatavaline sõnajärg Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu · Zanr poeem · Hinnang Kuna Hando Runnelil on väga mõtlema panevad ja sügava sisuga luuletused, siis oli mul seda väga raske leida. Just see oli üks vähestest luuletustest, mis mulle silma jäi ja mis põhiline, see oli üks vähestest luuletustest, mille sisust ma aru sain
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
Salm e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid, nimetused värsside arvu järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima); 3) nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb; 4) viisik ehk viisikvärss (kvint); 5) kuuik ehk kuuikvärss (sekstett); 6) seitsmikvärss; 7) Ottava rima (8 värsirida, abababcc). Kõnekujundid: 1) Epiteet — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor - ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. 4)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistva...
Graafilised kujundid. Tekivad tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega. 1. Akrostihhonid värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. 2. Palindroom seda võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks 3. Piltluule on mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele ( kõrval võib olla pilt ) 9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? 1. Epiteet kirjeldav või kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend ( peamiselt nimisõna ilmestamiseks ) 2. Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel ( iseloomustavad sidesõnad: kui, nagu, otsekui, justkui jne ) 3. Metafoor ühendab erinevad nähtusi sarnasuse alusel. Nt sinise taeva silm ( Kujundlikku
Salm 11 Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kaudsõnaliseks ehk kujundlikuks. Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused. Lihtsaim kõnekujund on EPITEET — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks: maa on maksakarvaline; meie kubjas kullakene; Tee sa niidist piitsukene, / õlekõrrest varrekene (rahvalaul); Epiteet on sageli teiste stiilivõtete osaks: hallil ajal; elu kuldne allikas. VÕRDLUS — kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu,
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800 oli kirjandus kõik kirjapandud teadmised. Kirjandus kui fiktsioon al 18 saj lõpust. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)? Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust o Konstrueeritud kunstireeglite põhjal o Ei ole alati kujundlik Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja v...
migrandid; sisserännanud -> räägitakse maskeeritult teisest asjast Iroonia eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks Lausekujundid (mängitakse ennekõike sõnastuse ja lausestusega) Lausekujundid ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega.Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega.Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja t2hendusmängud. Kordus rõhutab tekstis mingisugust olulist sõna(u) või tugevdavad meeleolu.s6nu v6i s6natyvesid korratakse kõrvuti värsside algul, keskel ja lõpul. Refrään - salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvad v2rsid v6i salmid. Parallelism e. mõttekordus mingisugust olulist mõtet öeldakse tekstis mitu korda erineval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
