"Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus
silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muutub (loodus/soodus) irdriim - sarnaste häälikute kõrval ka erinevad häälikud (Hiina/piima) liitriim - kaks viimast sõna omavahel riimid (too mind/roo lind) Lüürika jaotus: · Luuletus: - Tunnused: rütm, värss, vorm, sõnum, kõlakujundid - Juhan Liiv "Muusika · Haiku: - Haiku on väike Jaapani loodus- või mõtteluuletus, mille sõnum on faktirikas ja detailne - Koosneb kolmest reast ehk värsist - Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa
onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet
Pastoraal-maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid. Kõlakujundid: Alliteratsioon-kaashäälikute kordumine sõna alguses Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires Onomatopöa-loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel Lausekujundid: Allegooria-mõistukõne, milles teksti mõtet tuleb aimata ridade vahelt Iroonia-jaatuse abil väljendatakse tegelikult eitust Retrooriline küsimus-emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise
Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epiteet, metafoor), lausekujundid(kordus) ning kõlakujundid(riim). Stroof on luuletuse salm. Võrdlus on kõnekujund, milles kõrvutatakse kedagi või midagi ühistunnuse alusel. Värss on luuletuse rida. Algriim on sõnade algushäälikute kordamine värsi piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti püändi ja vabastava naeruga. Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest.
ust“, ei ole aru saada, et autor mõnda kõnekujundit eriti palavalt armastaks. Kõnekujundid • Epiteete kasutab autor oma luules palju: • -vana tibla • -väike klõps • -noor nudist • Natuke kasutab autor ka hüperboole: • -Igalt poolt • -Armusuhe igavene Kõnekujundid • Võrdlusi on vähe: • -“tuul puhub nagu väike põrsas“ • -“jälgib nagu väike küür“ • Personifikatsioone on väga vähe: • -“tuul puhub“ Kõlakujundid • Contra kasutab oma luuletustes väga palju riime, mis on ka väga puhtad. Luulekogus „ Tuul kägistab ust“ oli väga vähe luuletusi, mis ei olnud riimis. • Näiteks:Ah kus oli narr aktiivne • Kõikjalt leidma narratiive • Avastas ta vana tibla • Igaltpoolt ka paradigma Kokkuvõte • Lugedes Contra luuletusi läheb tuju heaks, sest selliseid puhtaid riime nagu ta loob on lausa lust lugeda. Lihtsalt üks väga naljakas teos, mis
surm võimsam on praegusel ajal. Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist sügava mõtteline räägib sõjast ja leinast meeleolu on kurb see on nii mõtte- kui ka tundeluule mõte: On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Kujundid luuletuses ● Kõlakujundid: - alliteratsioon: Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, ● Kõnekujundid: - epiteet: kuu valge lind - isikustamine: silm unest end lahti kaevas. ● Lausekujundid: - retooriline küsimus: kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? Kasutatud materjaalid http://miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://krzwlive.kirmus.ee/scans/B-84-4.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_19692067.jpg http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea
(,,Kullerkupud") Näide sõjaluuletusest (esimene salm)- Näe seda tühja, rohtunud areeni... Kuis tuld siin lõi metalli kokkupõrk! Suus vere maik, mis virgutavalt mõrk, siin võitsid barbarit ja lõid helleeni. (,,Gladiaator") Erinevad kõlakujundid: Võrdlused - ,,Muda, must kui pigi. "; ,,Surnud puud on valgeks pleekinud kui koolnuluud. " Epiteedid - ,,Jääb kõledaks ja tühjaks põld ja paim. "; ,,Rong huikab kusagil. Ta hääl on kime. " Isikustamine - ,,Torm! Maru! Kuula hädakelli taob! "; ,,Taas sündis päev ja vanaks sai ja suri. " Autorit ma mõistsin hästi kogu aeg, aga mu lemmikluuletus oli ,,Võllanali", sest see oli parajalt humoorikas ja jäi hästi meelde
Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda. Tuleb teistest hoolida ja aidata kui vaja, sest "teist hoides hoiad ka end." (Silm läheb sõlme) Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on hõbe),"Maailm on maagiline."(Mao mantra) Võrdlus- "langeb su sõna kui kivi"(Sinna süüdida püüdvasse sügavikku), " mis ümbritseb meid nagu hirm, nagu nahk, nagu kae"(Sinu sõnade veini avan vast aastate pärast), " tasa kui templikell."(Su nimi mus heliseb tasa)
“Maailm pooldub” (“Maailm pooldub”) “Raha kaotab ostujõu” (“Raha”) Hüperboolid Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks pasunapuhuja”) Runnel kasutab antud kogumikus palju kordusi. Luuletuses “Silplaul” kordub mitmed korrad sõna ei ja või. Luuletuses “Jälle” kordub sõna jälle. Luuletuses “Ei saa” kordub sõna ütlemine erinevates vormides. Kõlakujundid Anafoori esineb suhteliselt palju. Näiteks luuletuse “Mõtisklus aegumatute argumentidega” algab esimeses salmis iga sõna K- tähega. Luuletuses “Ei saa” esineb ridade alguses täht E. Esineb ka epifoori ehk häälikute kordust luuleridade lõpus. Näiteks luuletuses “Ei saa” lõppeb iga rida A-tähega. Luuletuses “Pimedusest tulevad” esineb iga rea lõpus täht D. Riimi kasutab autor antud kogumikus pisteliselt. Mõned luuletused on riimis, mõned mitte
siis seda, kuidas üks inimene ja tume mets armastab oma kodu, kuid ei seal taamal see ongi minu oska erilisust välja tuua. kodu muid märke ei oska ma anda muid märke ei olegi temal siin on mu saatus ja sugu mu aja ja elu lugu Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 10 värsirida Tegu on segariimiga Riimiskeemiks on abcdcdbcdd Ühes reas on umbes 8 silpi Kõlakujundid - alliteratsioon ja assonants ANNA ANDEKS, ARMAS Anna andeks, armas, Luuletust räägib mehest, kes et mu kael on karvas, teab väga hästi kui inetu ta lagipaik on lage, välja näeb ja et keegi sellist meest ei armasta, kuid musu maik on mage, vaatamata sellele, ta ikkagi
"Mina saan eneseks sina saad eneseks tema saab eneseks." b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk": "...viimset kui nurmenukku viimset kui allikapilku viimset kui jalajälje..." c) Tüvekordus: Luuletus "See hetk": "...armuhetkel armuvõlu hirmuhetkel hirmuvõlu iluhetkel iluvõlu..." Kõlakujundid 1. Alliteratsioon: Luuletus "See hetk": "...kutsugem koju ka armuvalu.." 2. Riim: Luuletus "Teistsugunegi": "Vanaema eal ei väsi Armastamast ligimest: "Ma pole mitteiial näinud Kaht ühtemoodi inimest!" Teemad · Küüditamine: Luuletus "Murtud rukkilillest" "Ma vanaemalt selgust nõudma pean: Miks tema pere Siberis ei käinud?"
Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust o Uuskriitika Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest ja ühiskondlikust tingitusest, ei paigutata mingisugusesse konteksti. Tähtsam tunnus on tekstianalüüs süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted, kõlakujundid jne). Uuskriitika pöörab tähelepanu teksti vormile ning käsitleb seda väga rõhutatult kui kunstiteost. o Strukturalism Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole). Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. Kõige levinumaid binaarseid
Nii ka teistega, et mööda üksteisest ei saa, isegi kui nad väga ka proovivad. 6. I Ta tahab, et ma elus midagi saavutaksin, mis kaduks edasi põlvest põlve. II Mida väiksem oled, seda väiksemad mõtted, mida suuremaks saad, seda suuremaks kasvavad ka sinu mõtted. III Ütleb, et koos täiustatakse teineteist. IV Tihti ei saavuta üksi midagi, aga kui kogud kaaslasi on suurem võimalus edukas olla. 7. I Rohkem on stiili. Palju kõlakujundeid II Rohkem on stiili. Sõnu muudetud ja kõlakujundid. III Rohkem on sisu. IV Rohkem on sisu. Vähe stiilikujundeid, sõnu ega järjekorda pole muudetud. 8. Kasutab: *Alliteratsiooni: „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „koorem kanda“ või „soovide siniranda“ *Epitseuksis: „Tuisk“- „Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää“ *Personifikatsioon: „Tuisk“- „tuisk jookseb“ ja „lumelained“ „Helin“- „helin helises“ja „helingi läks kangemaks“
Arvustus on kirjandusteaduse, lavastuse, filmi, näituse, raamatu, heliplaadi või muu kunstinähtuse kriitiline hinnang. Rahvaluule e folkloor on pärimuskulturi see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest.tavaliselt kordas eeslaulja laulud värsse koor. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult skeemi 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid, lausekujundid ja kõlakujundid. Släng on ühiskeelest kirjakeelelähedasest üldrahvalikust kõnekeelest e Stroof luuletuse salm. Teadusliku teksti eesmärk on teadmiste pakkumine mõnelt teadusalalt, andmete ning faktide esitamine. Telelavastus on teleekraani kaudu näidatav draamateos. Ulmekirjanduse väljamõeldud maailmas toimuvad sündmused on tegeliku eluga enamasti vähe seotud Usutlus e. Intervjuu on vastastikune kõneluse vorm, kus intervjuintervjueeria küsib kas info saamiseks või intervjueeritava
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud...
1. Kordus- Sinuraamat, Sõnaraamat, Riimiraamat, Rõõmuraamat. 2. Refrään- Korratakse lauset ,,Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud" Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud, ... Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud. ..... 3. Parallelism- me elu on me elu ainus mõte. 4. Antitees - 5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee! 6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma 7. Paradoks- kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe. Kõlakujundid: 1. Algriim- keerleb, keelitab ja kisub, sünge sügisudu üle ilma 2. Lõppriim- mu juuksed kasvavad läbi lae/mina seda ei näe, me uhted said selgeks/ veel enne kui toas läks valgeks. 3. Hääliku sümboolika- sünge sügisudu, õõtsuv õud. 4. Helimaalingud- uks kääksatas tasa - kääks. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva
Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused
väljendeid. Antikliimaks- astmeline langus Parallelism- mõtteriim, rööpväljend, milles ühte ja sama mõtet väljendatakse veidi teises sõnastuses. Antitees- kahe vastandliku mõiste vastandamine. Noor või vana, kukk või kana, Olla või mitte olla? Ellips- kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus lauses. Pööratakse tähelepanu sõnadele, mida tahetakse rõhutada. Kõlakujundid- Eufoonia- ilukõla Kakofoonia- kõrvale ebameeldiv kõla. Alliteratsioon- sama kaashääliku kordus kahe või enama sõna algul. Assonants- sama täishääliku kordus kahe või enama sõna pearõhulises silbis. Alliteratsioon ja assonants algriim Riim- sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme väljendi kokkukõla või ühtesattuvus. Eelkõige lõppriim.
pasunapuhuja) Kordused: Runnel kasutab hulgaliselt kordusi. Näited: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen..." Peaaegu igas teises luuletuses võib leida mingit tüüpi kordusi. Kõlakujundid: Alliteratsioon ja assonants: Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks, mingil viisil kasutanud häälikute kordusi. Näited: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas,"(Teadlase elu) ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus"(Mälukaotus) Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist luulerea alguses. Näiteks luuletuses ,,Sisendus" algab
Mingi institutsiooni või kangelase prestiizi ülekandmine nähtusele, mida soovitakse propageerida. Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus. Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad Keeleline mõjutamine Stiilikujundid: lausekujundid (retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants, riim) Kõlavad sõnad ja loosunglikkus. Nimemaagia Võõrsõnad kasutamine. Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse? · Ja nüüd nagu üks mees hääletama! · Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus. · Kes vait ei jää, läheb klassist välja. · Ta on tunnustatud teadlane, järelikult on tal õigus. · Teen seda kõike oma valijate huvides.
lyra) Lüüriline mina vaatepunkt, millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud Luule kolm olemuslikku joont: 1) luulel on eriline sisu, 2) luulel on vähem või rohkem eripärane vorm ja 3) sellel on eriline mõju või efekt. Luule vorm: · Keskne erinevus on rütmi olemasolu, mis varieerub ja kordub. Luulele omane välistunnus on ka see, et teksti osa (segment) on teisest samasugusest eristatud pausiga. · Riimid ja teised kõlakujundid iseloomustavad samuti luuleteksti vormiplaani. · Keel, mis luule vormistuslikku külge iseloomustab, kõrgstiilne või madal keel jne. Millised on sõnad, mis kannavad seda heli või värvingut või tegevust, mis selle sisuga kõige enam kokku klapib. · Ja muidugi keele rikkust näitab ka kujundliku kõne võtete kasutamine metonüüma, metafoorid, sünekdohh jt. stroof -- (kr. k
o Oksüümoron e. vastandväljendus Pingeline kõnekujund Seostab väga vastandlikke mõisteid, kuni mõttetuseni · Nt Kuum lumi, särav pimedus, elav laip jmt o Sünteneesia Kõnekujund, mis ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu Nt valgete seinte sihisev hääl (B. Kangro) 10. Lausekujundite liigid a) Lausekujundid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja sõnakujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. i. Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud ii. Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul 1
asja; puudutab suuremaid kirjanduslikke üksuseid (narratiive, lugu) Nt: kährikud kui migrandid; sisserännanud -> räägitakse maskeeritult teisest asjast Iroonia eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks Lausekujundid (mängitakse ennekõike sõnastuse ja lausestusega) Lausekujundid ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega.Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega.Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja t2hendusmängud. Kordus rõhutab tekstis mingisugust olulist sõna(u) või tugevdavad meeleolu.s6nu v6i s6natyvesid korratakse kõrvuti värsside algul, keskel ja lõpul. Refrään - salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvad v2rsid v6i salmid. Parallelism e
hällilaulud "Uni tuleb", "Äiu, lahke lapsuke"; hüpituslaulud "Oad sulle, kaerad mulle", "Sõidulaul"; mängulaulud "Piitsavarrel ratsutamas", "Ratas tahab rautada"; töö- ja tööd jäljendavad laulud "Palju tööd"; loodusluuletused "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud "Pimesikk" sõnamängulised luuletused "1, 2, 3, 4, 5, 6", "Pöörane ilm"; luuletused kõlbelistel motiividel "Pahad lapsed", mõttekordus alliteratsioon assonants kõlakujundid Kasutatud kirjandus: "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons (30.03.2011, 11:00) Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis- igatsuslikke luuletusi
iv. kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? a. Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. a. Kõlakujundid i. Eufoonia / kakofoonia ii. Alguskordus iii. Lõpukordus iv. Anagramm v. Palindroom 8. Graafilised kujundid. a. Piltkujundid
aina otsin, kus asub see õu. 11. Väljajätt- helkiv tuul tõusis, ähvardav, mägede taga; allikas kivikõrbes, kõigeväeline sõna naisekehas- ses templis mõnigi põlvitand; 12. Siire- siin sadamas mu süda ähvardas Ta on tulnud. Ma ei tunne veel kord lõhkeda- kuid kõigest lõhenes tema kehakuju, silmakulmu alt su lahkumisest- kõikjal laius kõrb. Välgatavat valgust. Kõlakujundid 1. Algriim - alliteratsioon: võimisvisand, vise vastu viimset. Läbi lootusetuse lumma. Assonants: ülemmustri ühtsusesse 2. Lõppriim- Need on ristriimid. Su kahvatul käevarrel tuksub Mark langes, kirjale kleepus, peen sõnatusinine veen, jah, paraku, nõnda on lood: mis sinusse süüvima kutsub. mis ühes elus on eepos, Ma tõotan, et seda ma teen
18. Leidke lasteluule hulgast kaks teost, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. * Contra “Minu jonn” (2006)- suunatud väikesele lapsele, lihtne keel ning rütm, samuti lapsele tuttavad teemad (riidepanemise jonn ja poejonn) ja nende väga mõistev käsitlemine. Väikese lapse jaoks on rütmilisus ja lihtsad riimid paeluvad ja kergemini kuulatavad kui proosatekst. * Ellen Niit “Suur maalritöö” - kenad kõlakujundid, teemaks kuidas maailm värviliseks sai. Lisaks on sellest loodud meeletult kena muusikaline film, mis võib tekitada huvi luule kui sellise vastu. 19. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"? F.Kotta “Tublid loomad” käsitleb julgust, sõprust, abivalmidust, ennastsalgavust ning hea ja kurja võitlust. https://arhiiv.err.ee/vaata/audioraamat-lapsepolve-lemmiklood-tublid-loomad 20. Nimetage vähemalt viis teemat mida on oma lasteluules käsitlenud
Teksti saab läbivalt mõjutada stiilivõtetega ning nende abil saab teksti näidata kas heast või halvast küljest. (Aava 2003: 84) Peab märkima, et keelelisi vahendeid kasutatakse mõjutusvõttena eelkõige igasuguste reklaamide puhul. Stiilikujundid liigitatakse: Lausekujundid: retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordumine jt; Kõnekujundid: metafoor, võrdlus, epiteet, isikustamine jt; Kõlakujundid: riim, alliteratsioon, assonants (Aava 2003: 84) Lausekujundid on keelelised väljendusvahendid ja võtted, mille abil saavutatakse eripärane lauseehitus või –tähendus (Aava 2003: 84). Retooriline küsimus on selline kõnevormi kasutus, mida kasutatakse siis, kui on vaja teha enda arusaam kuuldavaks või arutlusele punkt panna. Sellele ei ole kindlat vastust olemas ja on mõeldud rohkem mõtlemisaine pakkumiseks ning inimese tunnete rõhumisele. Hästi
Harjumuslik ,,rebitakse" lahti tavapärasest kontekstist, vaadeldakse teistel tasanditel. Eesmärgiks on tekitada eripärane taju, mitte et asju lihtsalt ära tunda (see on määrdunud sulalumi kohevad hanged on müdaseks tõmbunud). Kummastuse olemuseks on võõritusefekt. 8.Luule värsisüsteemid ja mõõdud lk.60 Poeetika õpik gümn-le 9.Metafoor ja selle eriliigid lk 41 Poeetika õpik GÜMNAASIUMILE 10.Lausekujundite liigid lk.47 11.Riim ja kõlakujundid lk. 73 12. Mis on narratiiv?(narratiiv ja aeg) -----narrare (lad)- jutustamine, lugu. Narratiivi uurimine---narratoloogia. --korrapärastatud sündmuste jada või seeria. Mõistet kas-kse ka kultuuriuurimuslikes töödes ja ka kirjndusvälistes valdkondades. Eksisteerivad faktoloogilised ja ilukirjanduslikud narratiivid. Näiteks ajalool on kronoloogiline stiil.(jutustamine allub teatud narratiivsetele reeglitele) Ajalugu võiks aga
epohhi- või voolustiiliks (nt romantiline, sentimentaalne stiil); keelekasutuse valdkonna järgi ajakirjandus-, teadus-, administratiiv- e kantselei-, ilukirjandusstiiliks. Stiilikujundid on ilukirjanduskeele loomise vahendid, mis saavutavad kunstilise mõju kontekstis sõnade erilise tähendusliku seostamise, erilise lausestuse või häälikulise instrumentatsiooni kaudu. Vastavalt sellele jagunevad stiilikujundid kolme põhirühma: kõne-, lause- ja kõlakujundid. TÜÜPILISUS JA ISELOOM Ilukirjanduslike teoste üheks oluliseks üldiseks omaduseks on tüüpilisus. Tüüpilisuse all mõtleme iseloomuliku, olulise ja seaduspärase esiletõstmist kujutatavas nähtuses või olukorras. Et kirjandusteose huviobjektiks on inimene, avatakse tüüpilist kõigepealt inimese iseloomu ja tema saatuse kujutamise kaudu. Iseloomu ehk karakteri all mõtleme inimese kõiki põhiomadusi, mis kujundavad niihästi
Sõit-sõit-sõit Soorule, üle oja onule, läbi lepiku lillele, teed mööda tädile. Körb obu läheb körtsu ja lauk obu läheb linna, toob lapsel saia ja pika pudeliga piima. (Emmaste) 1.3.1 Onnimanni-laulud Onnimanni-laulud on ahellaulud, mis on üles ehitatud jätkuvärsiprintsiibil. Sageli pole sõnad loogiliselt järjestatud ega moodusta lauseid. Sõnade asemel võivad olla ka hoopis silpide järgnevused, millel puudub tähendus, kuid millest tekivad harmoonilised kõlakujundid. Onnimanni-laulud ongi tegelikult mäng kõlakujunditega, mille järjestamisel kehtivad oma väikesed reeglid. Kuna nii lauljad kui ka kuulajad on erinevad, on üsna tavaline, et igaüks võib onnimanni-lauludest kuulda erinevaid tähenduslikke mustreid. Nii näiteks on mõned Haljalast pärit laulu ,,Sõmeralt Sõrmikulle" esmakordsel kuulamisel arvanud, et laul on reisimisest, teised aga hoopis pidanud seda kudumiselauluks. Näide: Liiri-lõõri lõuke Liiri-lõõri lõuke
8. Paradoks vastuoluline, ebaloogiline ja isegi absurdne väide. Tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. (Tasa sõuad, kaugele jõuad) 9. Oksüümoron mõttekas mõttetus. Ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuse paradoksaalne iseloom. (Vanapoiss; magus valu). 10. Eufemism pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebameeldiva asemel. (Vana = auväärses eas) Kõlakujundid: 1. Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine (nt maja-kaja, tuba-luba) 2. Onomatopöa loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel (nt sulinal, vulinal, sädinal, põrinal); 3. Alliteratsioon konsonantide kordus sõnades (nt kägu kukkus kuusikus) 4. Assonants vokaalide kordus sõnades (nt anna aega atra seada) Lausekujundid: Ebatavaline sõnajärg lauses, tahtlikud sõnakordused/sõna väljajätud, retoorilised küsimused jm.
Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R. Tolkien); esmasest teise maailma avanev kahe maailma põiming (J. K. Rowling; tüüpiline lastekirjandusele, ka eesti omale); esmase maailma fantaasia ehk „madal“ fantaasia (A. Pervik). 10. Eesti fantastika (kunstmuinasjutu) arengujooni ? 11. Lasteluule iseloomulikud tunnused paberil kõlakujundid, mõjuv kõlajõud, elurõõmus lõbus mängulisus, kujundlikkus, dünaamilisus, meeldejäävus, hea rütmitunne, täisriimid, sõnavara rikkus ja tabavus, kujundlik ütlemisviis (korjatud mitme luuletaja loomingu iseloomustuse pealt) 12. Lasteluule autoreid Hindrey, Bergann, Kamsen, Sööt paberil (20. saj luuletajad) Ernst Enno tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd
Kõne koostisosad Sissejuhatus (exordium) Jutustus (narratio) Argumentatsioon (argumentatio): oma väidete põhjendamine (conformatio), vastase väidete kummutamine (refutatio) Kokkuvõte (peroratio) Topoi: kindlad kohad Tänapäeva retoorika-uurimisobjekstiks on kirjalik kõne Troopide (kujundite) uurimine lingvistiliste meetodite abil Tekstiretoorika (neoretoorika, kognitiivne retoorika jne)- teksti uurimine, üldine tekstiteooria, täpis- ja loodusteaduste keelte retoorilisus Kõlakujundid "Eufoonia"- ilukõne, kõlakujundlikkus/ hääliku, ühendi esiletungimine, koondumine, esilenihkumine "kakofoonia"- kole, inetu, kõle Alliteratsioon- kaashäälikute kordumine Assonants- täishäälikute kordumine Mets oli helde, laas oli lahke, Mets oli helde andemaie, Laas oli lahke lubamaie... (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava, Üle laante laius Vere aurav laava (H. Talvik. Hommik) Onomatopöa (helijäljendus) ..
millelegi, millest otse juttu ei tehta. 7) Poeetiline liialdus ja selle vastandus poeetiline vähendus. 8) vastandväljendus - seostab väga vastandlikke mõisteid, kuni mõttetuseni: 9) Sünesteesia ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu. 10) Iroonia e pilkav teesklus, kus üteldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud. Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi , mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ilukõnelaused e retoorilised lausestused. Tuntumad on
Antiikvärsi peamine antiikmõõt on heksameeter (daktülid ja spondeus), mida liigendavad pausid (e tsesuurid). Eleegiline distihhon on heksameetri edasiarendus, milles avaldub kohustuslik paus. Silbilistes värsisüsteemides (e süllaabilistes) on kindel silbiarv (nt haiku 5-7-5; tanka (5-7-5-7-7). Hispaania romansi värsimõõdus on 8 silpi, aleksandriinis 12 silpi. Riim ja kõlakujundid. Riim loob luuletuse kõlavuse (e eufoonia) ja rütmi. Riim on esmalt nägemus, siis väljendus (sobiv riib, siis mõtteseos). Riimid jagunevad algriimideks ja lõppriimideks. Algriim (e alliteratsioon) on sõnade esihäälikute kavatsuslik kordus; assonants on täishäälikualgriim ja kitsamas mõttes on alliteratsioon kaashäälikualgriim. Lõppriim on sõnade/värsside lõppude samakõla.
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised. Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim) (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään)
Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on kelle kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid 1. eufooria/ kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3. epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) 4
Luule e lüürika on ürgseim sõnakunsti valdkondi. Ta sai alguse tantsu saate laulust, kui sõnaline osa muutus määäravamaks. Luule on hääleta laul. Luulet iseloomustab rütm, mis väljendub sõnarõhus ja hääliku pikkuses Luuletused jäävad hästi meelde. Peale rütmi soodustab meelde jäämist riim sama ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. Lüürikas kasutatakse 3 liiki stiilikujundeid: Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet, võrdlus, metafoor Retooriline küsimus, All literatsioon, asonants, Metonüümia, hüperbool põõrdumine, hüüatus, riim, anagramm, Litootes, sünekdohk, kordused, refräänid, onomatopöa Personifikatsioon, kliimaks, antitees, allegooria, perifraas, sidesõnatus, inversioon eufenism Kõlakujundid All literatsioon sama kaashääliku kordus sõna algul (regivärsis)
käärid tagaotsas (pääsuke). C4. Täisparallelistlikke topeldatud `Substantiiv + sihitu verb' -struktuure: Koorem liigub, kandja seisab (voodi ~ iste ja inimene); Luu põleb, liha sulab (küünal); Pere sööb, laud laulab (emis imetab põrsaid). Määratlemata subjektiga (e. süntaktilise subjektita) mõistatused on hea aine näidata, et mõistatuse poeetilise struktuuri tasandid (metafoor vm. troop, parallelism, alliteratsioon, riim jm. kõlakujundid) ei ole üksteisest sõltumatud, vaid nende vahel valitsevad ühelt poolt konkurentsi-, teisalt aga kompensatsioonisuhted. Kui tekstis substantiivset metafoori pole, täidavad poeetilisi funktsioone teised struktuuritasandid. Subjektita mõistatustes luuakse nimepidi nimetamata asja olemuses või käitumises mingit telge pidi "ruum", tuuakse välja mingi erinevus, vastuolu, piirjuhul paradoks, ühtlasi luuakse seeläbi elementaarne parallelism. Kui selliste mõistatuste juures saab
(kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma.sügistuul küürutab kõveral kõrrel kui sandike) hüperbool litotes personifikatsioon - ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks.(mis sa nutad lillekene) jne Lausekujundid Retoorilised pöördumised kordused paralleelism ellips jne Kõlakujundid algriim anagramm onomatopoeetilised väljendid jne Kõlakujundid - alliteratsioon - kaashäälikute kordus sõna algul ( nt. vanem venda vennikene) assonants - täishääliku kordus karjapõli kadakane (all-liter+assonants) =algriim anagramm- tähemäng ( isa - asi, sai ) palindroom - sõna vasakult paremale ja paremalt vasakule sama , sõnatähendus sama. (kook) onomatopeetilised väljendid - loodushääli jäljendavad sõnad
ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooria esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides. Metonüümia - sarnaneb sageli metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires: ei prillid pane paljuks; oktoober sadu alla tilgutas. LAUSEKUJUNDID ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud. PILTKUJUNDID tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju. 12.Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm ehk stroof on sarnase ülesehitusega rühmadeks liitunud värsid. Luuletused võivad
23. Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valsi tansimine." J.Aavik. "Luule on viisita jäänud laul." H.Runnel. "Luule on elamine keeles." Lüürika põhitunnus on rütm. Ta on kirjanduse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne e "valitud inimestele". Luule on individuaalne e annab edasi individuaalseid elamusi. Kuna luuletus on mahult kokkusurutud, mängivad seal tähtsat rolli kõik komponendid: sõna, kujundus, esitus, aeg jne. Stiilikujundid: Kõlakujundid: - alliteratsioon- sama hääliku kordus sõna algul. Eesti rahvaluule, H.Runnel Vanem venda vennikene assonants- sama vokaali kordus sõna algul. Enamasti kasutatakse koos, moodustavad algriimi. Tekkisid meelespidamise lihtsustamiseks. Karjapõli kadakane, orjapõli ohakane. Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses, kus saadakse uus sõna isa: asi, sai, ais palindroob- edasi-tagasi sama mõiste
Luule seotus on ka graafiliselt väljendatud (luulerida, riim ja rütm). Proosakeel ei anna oma tihedusest lugejale teada. Proosakeele seotus on vähemärgatav. Luules on rütmilisus ja ühikute korrapärane vaheldumine kohustuslik (rõhulise-rõhutu silbi vaheldumine, rea pikkus). Proosa jagunemine süntagmadeks on suvaline. Seotud põhiliselt intonatsiooniga. Luules on domineerivad vertikaalsed, proosas horisontaalsed seosed. 7. Kirjandusliku teksti mõiste ja ülesehitus. Keeletasandid. Kõlakujundid Teksti retoorika. Retooriline analüüs Antiikajal tähendas retoorika kõnekunsti, edukat eneseväljendust. Hõlmas keeletehnikaid, mis võimaldasid üles ehitada maksimaalselt efektiivseid ja mõjuvaid kõnesid. Tehnikad olid rangelt kodifitseeritud, neid uuriti ja analüüsiti põhjalikult. Klassikalise kõnekunsti järgi koosneb kõne koostamine järgmistest osadest: 1) materjali kogumine, 2) kõne osade asetuse määramine, 3)
· Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid a) epiteet a) retoorilised pöördumised a) algriim b) võrdlus b) kordused(refrään) b) anagramm c) metafoor c) parallelism c) onomatopoeetilised sõnad d) metonüümia d) antitees d) riim e) hüperbool e) ellips f) sünekdohh g) personifikatsioon h) allegooria i) eufemism KÕNEKUJUNDID
annaabi.ee 
