Põhiprobleemid: 1 Kas raha eest saab kõike? 2 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 3 Miks peetakse raha kõige aluseks? 2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs
Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna.
ühiskonnast. Jõuab ekstreemse järelduseni ausale inimesele on Venemaal ainus õige koht vangla. Autori poolehoid läheb lihtrahvale * looming 1880-1910 aastatel mõistis Lev, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti vaid kurjus, vale ja egoism tahtis ta ilukirjanduslikust loomingust loobuda. Nüüd võttis ta vaatluse alla vene tegelikkuse kõik küljed, nii ulatuslikku kriitikat ei olnud 19 saj vene kirjandus veel näinud. Teos ametnike ükskõiksusest ,,Elav laip". Teos kuritegelikest suhetest rahaasjus ,,Võltsitud kupong". Tolstoi on kirjutanud ka näidendeid ,,Pimeduse võim" (masendav pilt Vene külast) ja ,,Elav laip" (kõrgklassi silmakirjalikkus). 9. ,,Sõda ja rahu" sisukokkuvõte, põhiliinid, tegelased, probleemistik Andrei Bolkonski, maa-aadli esindaja, läheb sõjaväkke eneseteostuse eesmärgil, temast jääb maha lapseootel naine
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1
· 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind: 1967 Betti Alver, "Tähetund" 1987 Betti Alver, "Elul on väikene hingemaa" · 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind: Betti Alver, "Kõmpa". LOOMING · Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. · Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke"1927, mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna.. · Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. · Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule
dialoog Mõte eesti rahvusliku kirjanduse loomisest. Ood (Kuu, Laulja)- ülistus laul. Pastoraal (Jaagu laul)- karjase laul. Oodid pühendati eesti keelele ja kultuurile, maarahvale. Filosoofilitele probleemidele pühendatud- Laulja. Oodides räägib loodus jõudude vägevusest, ülistab sõprust, armastust, inimvaimust. Pastoraalid on maalähedased. Tegevuskoht seotud eesto paigaga. Värss rütmita. Metagfoore ja epiteete palju (mõisted), rahvuslik kirjandus sai alguse ta loomingust. · Faehlmanni müütilised muistendid eesti rahvusmütoloogias (tsüklid) 1798-1850. · Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (saamislugu, süzee, tegelased, ideestik, tähtsus kultuurielus) Kalevipoeg (klassikaline vägilane nagu Herakles) on eestlaste vanem, vapper ja töökas (künnab, ehitab, võitleb vaenlastega- raudmeeste ja Sarvikuga) Vennad Olevipoeg ja Sulevipoeg. Muistne eesti oligi demokraatliku korraldusega. Kalevipoja mõtlematu ja äkiline
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss
Kõik kommentaarid