Kirjandus (1)

„Isa Goriot “-Balzac

Tegelased:
Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne , kuid võttis inimesi oma katuse alla.
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene ’i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen ’i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine’iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli „surmanarritaja“ ja suli.
Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku . Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes -> ärahellitatud lapsed.
Eugene de Rastignac – Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda keelega-sujuva jutuga. Üritas saada proua Bauséanti abiga kõrgemasse seltskonda. Üritas Anastasiet võluda, kuid Delphine ’ga alustas hoopis suhet. Läks kaasa suurema massiga, kuid ei läinud kuritegelikule teele.
Proua Vauqer pansionaat.
Probleemid teoses:
1) RAHA-väga suur roll, sest kas raha võrdub perkonnaga? Isa Goriot oli väga kõrge ja tuntud nuudliärimees ja tütardel polnud kunagi puudust olnud, kuid mida vanemaks sai seda rohkem raha hakkas tütardele saatma . Isa Goriot’i ja tütarde suhe=RAHAMASIN. Tütred isegi mitte isa matusele ei läinud. Isa arvas ise ka, et suhe peab põhinema rahal. Rahalist suhet näeb ka Eugene de Rastignaci ja ta vanemate vahel. Ei näinud probleemi küsida perekonna käest raha, et tõusta kõrgemale sotsiaalses staatuses .
2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse.
3) EUGENE-ahne või heasüdamlik? Plaan abielluda Victorine’iga, et saada kõrgklassi. Samas ta oli isa Goiroti ainuke tõeline sõber. Samas Eugene suhtus Goirot’i kui oma isasse. Raha ei ole see mille poole tuleks püüelda.
4) Tütred-ärahellitatud jõmpsikad. Olid harjunud kõike saama, isa süü ka veidi, sest hellitas lapsi liialt.

PARIISI MÕJUKAD MAJAD

Tõekspidamised
1) Raha-paneb rattad käima, avab kõik uksed. Kõiki tegelasi mõjutas raha.
Proua Vauqeri pansion-rahale orienteeritud, isiklikud püüdlused-et saada rikkaks, lootis abielluda ja raha saada, kuid avastas et mees on vaene. Kaotas huvi. Eugene-et kõrgseltskonda saada. Votrine -raha, et elu alustada USAs, põgenenud vang-et ühiskonnas tõusta. Tütred
Eugene’i muutused-hiljem Votrine’i halb mõju-kasutas inetuid võtteid, et tõusta kõrgemale. Kavatsed läksid halvaks.
Positsioon-Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
Positsiooni säilitamine ja tõstmine tütardel.
Organism ja keskkond peavad olema vastavuses. Mis on romaani lähtepunkt.
Inimene on selline, missuguses keskkonnas teda kasvatatakse, inimene saab siis olla õnnelik kui teda ümbritseb talle meeldiv keskkond. Minu arvates on romaani lähtepunktiks inimese ambitsioon jõukusele ja ühiskondlikule staatusele . Iga tegelane raamatust(Eugene, tütred, Votrine) tundis vajadust kuskile kõrgemale pürgida, oma elu kvaliteeti parandada, seda tihti inetuid teid pidi. Inimene tahab, et teda ümbritsev oleks vastavuses tema tahtmistega ja ambitsiooniga. Ometi see püüe ainult kasvab ning lõpuks mingit lahendust ei tule. Ideaalis leiaks inimene harmoonia oma ümbrusega. Ning need inimesed, kes tõusevad mingeid teid pidi näiteks kõrgemale positsioonile ei pruugi siiski oma organismi/isikuga sobida sinna kõrgklassi.

Proua Vauqer pansionaat.

Ruumid-kulunud, vanad, tagasihoidlikud, mida kõrgemal elasid-seda kesisemad toad. Igal inimesel, kes seal elasid olid oma saladused ja elud. Pealtnäha nad arutasid omavahel asju, kuid tegelikult nad ei teadnud kes need inimesed on. Näiteks Isa Goirot arvati armukesi pidavat. Kuulujutud olid väga lihtsad tulema . Suhtlus elanike vahel jäi siiski pealiskaudseks. Neid ühendas soov rikastuda mingilgi moel.
Proua Vaquer -rahaahne, ihne , kiuslik. Tahtis abielluda Goirot’ kuid saades etada, et mees laostunud , kaotas huvi. Samas ei keeldunud abi andmast, võttis kõik varju alla. Pärast tuli aga välja, et Vaquer oli kogunud väga suure hulga raha. Ta oli väga ihne lihtsalt.
Võrdlus:
Balzac-„Inimlik komöödia“-erinevad etüüdid.
„Eugenie Grandet“-tütarlaps kelle isa Felix on rikkur. Õnnetu elu. Isegi kui inimesed on rikkad, ei tähenda, et elu on ideaalne ja õnnelik. Sama Goirot’is. Isegi kui rikas- elas vaeselt pansionis. Rahaline suhe ei teinud elu paremaks. Felixi kaunis tütar-ei anna tütart kohe ära. Hakkab raha meelitama meestelt. Kes rohkem pakub-see saab. Raha nimel abiellumine . Ärilisel eesmärgil tehtub abielud pole üllad. Felixi vennapoeg tuleb elama-vend teeb enesetapu, jätab lapse vennale. Felix müüb firma maha osakute kaupa. Lihane laps-pole nii oluline. Felix-ei pöördunud oma lihase tütre vastu. Vennapoeg armus tütresse, kes andis raha vennapojale. Vennapoeg tuli Pariisist tagasi-rahaahne, kihlus aristokraadiga, oli saanud rikkaks. Tütar pettus täiesti. Lõpuks kihlus advokaadiga. Tüdruk jääb süütuks ja advokaat tasub kõik võlad. Vennapoeg-tulevase naise äi ei luba abielu. Naine meeleheitel vennapoja üle- lohutuseks otsis mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus.
Mida õpetab mulle Isa Goriot
Ta õpetab, et raha ei ole elus kõige tähtsam, sest see ei pruugi tuua alati oodatud õnne. Rahaga ei saa osta lähedust nagu üritas seda teha Goriot oma tütardega. Rahaahnus võib hukutada inimese iseloomu(Vaquer, tütred)-muuta selle pirtsakaks, ahneks ja ebamoraalseks.

„Thérèse Raquin“ E. Zola

Autorist:
Sündis 1849 Pariisis, suri 1902 . 62-aastasena vingumürgituse tagajärjel.
Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik.
Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist. 1862 -Hachette-kunstiretsensioonid. 1865-tutvus oma esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-„ Therese Raquin“. 1866-hakkas vabakutseliseks kirjanikuks.
TEGELASED
Proua Raquin –pudupoe omanik, poeg Camille oli väga haige->põhiline eesmärk, et pojal oleks hea.
Camille-proua Raquini poeg
Therese-isa tõi proua Raquinile kasvatada(isa õde), kasvasid koos Camill’iga->abiellusid
Laurent -Camille’ töökaaslane, Therese’i armuke .
Michaud-vana tuttav, iga neljapäev mängisid dominot ja jõid teed.
Grivet-Camille’ ülemus
Olivier-Michaud’ poeg
Sisukokkuvõte
Therese’ oli harjunud Camill’iga ja et teda poputatakse. Therese’ile ka rohtusid, kuigi ta polnud haige. Proua tahtis, et noored abielluksid, kuigi neil polnud üksteise vastu tundeid. Siiski abiellusid. Camille läks tööle Pariisi, Raquin tuli nendega kaasa. Kohtusid Laurentiga, kellega Therese’il tekkis meeletu kirg ja armumine-nii tugev, ilus, musklis mees. Alustasid peatselt afääri, said regulaarselt kokku. Keegi ei osanud aimatagi, ühtegi emotsiooni ei näidnud->head näitlejad. Laurent tahtis alguses vaid Therese’iga magada , hiljem tuli kirg. Paar tahab Camille’i eemaldada, lähevad paadiga sõitma->Laurent kägistab Camille’i->Camille hammustab tüki kaelast, Camille upub ära.Näeb välja nagu õnnetus. Thérèse hakkas kartma Camille’i. Kõigil väga kahju Camille’ surma pärast, paari hakkab kummitama Camille’ vaim. Ei saanud koos olla-polnud kirge, nagu laip oleks nende vahel. Otsustasid abielluda->äkki lõppeb siis kummitamine. Hakkasid kõiki veenma , et oleks hea idee kui nad omavahel abiellusid. Kõik arvasid, et paar on väga õnnetu. Tülgastus abielus olles aina süvenes->otsustasid üksteist ära tappa. Proua Raquin jääb halvatuks, ei saa rääkida ega liigutada. Kuuleb ja näeb pealt kuidas paar üksteist mõrvariteks kutsuvad . Laurent peksis Thérèse’i. Iga päev tülitsesid->pussitada ja mürgitada. Nägid üksteist->hakkasid nutma ->tundepuhang->jõid mürgipudelist->surid proua Raquini jalge ees, kes oli rahulolev.
PROBLEEMID
Vangistus -Thérèse’i lapsepõlv. Ei saanud teha seda mida tahtis Camille’i pärast. Pidi olema vaikne ja kammitsetud. Abielu=>vangistus=>Therese võlgnes proua Raquinile seda. Abielu Laurent’iga=>sunnitud olema koos, kartsid paljastust. Proua Raquini halvastus=>ei saanud midagi teha. Poja tapjad hoolitsesid tema eest.
Egoism -Laurent’i ja Thérèse’i suhe. Tapsid Camille’o=>Ei mõelnud Camille’i ega Raquin’i peale. Thérèse’i ja Lauren ’ hakkasid näitlema, et teised pakuksid et koos oleksid. Proua Raquin kartis , et Therese sureb ja ta jääb üksi, oli nõus Laurentiga abiellumisega.
Karistus -paar tundis, et laip on nende vahel. Tegu ei jäänud karistuseta->surm igavesti nendega.
Emotsioonide ajel tegutsemine->Afäär, alguses Laurent tahtis vaid rahuldust. Käitus hetkeemotsioonide ajel, mis võivad olla tagajärjed. Mõrv->Laurent ainult mõtles nii palju, et ei jääks vahele. Proua Raquini ees mõrva tunnistamine.

VÕRDLUS

„Therese Raquin“(1867)
Vt. üles
„ Nana “(1880)
Pakuti osa „noor veenus “. Kogu Pariis rääkis temast, ta oli väga ilus. Rikkad mehed hakkasid tema juures käima. Tahtis enda ja poja elu kindlustada. Alguses prostituut->lõpuks saatjadaam. Kõik olid lõpuks laostunud, kui olid Nanaga koos olnud. Suri lõpuks rõugetesse
„Sõjakaevurid“(1885)
Naiivne noormees , kolis kaevanduslinna. Kohtus mehega, kes leidis talle töö-ja elukoha. Kui kaevanduses töötab->tunneb ülekohut, ei mingit normaalset palka. Tahtis korraldada mässu. Alguses näljutasid, pärast laamendasid ja lõhkusid. Tuli sõjavägi neid ohjama->10 inimest saavad surma. Hommikul tööle tagasi.
Lõpuks otsustas Pariisi kolida
*omakasu(Nana, Laurent, proua Raquin)
*sotsiaalne seisus oluline(Nana, Laurent)
*ebavõrdsus ühiskonnas
* ootamatu lõpp( tapmine , rõuged)
*naturalism(väga täpne kirjeldus)
*keskkonna mõju inimesele(inimene ei suuda panna vastu soovile kõrgemale püüelda)[Zola tahtis vaadata kuidas inimtemperamendid käituvad vastavalt keskkonnale. Kujutas erinevates klassides inimesi erinevalt käitumas]
*tegelased seotud läbi erinevate teoste
*oma olukorra ära kasutamine
*tegevustik Pariisis
*tegevustik Montsou’s
* petmine
*petmine
Kuidas Zola avab keskkonna mõiste oma teostes?
Teostes on selgelt näha, et keskkond on väga oluline Zolale. Ta üritas näidata võimalikult palju erinevaid inimtüüpe sarnastes keskkondades. Proua Raquin, Laurent ja Thérèse olid väga erinevate iseloomuomadustega inimesed, kes elasid samas kohas, kuid käitusid äärmiselt erinevalt. Samal ajal kujutas Zola ka inimest kui keskkonna poolt loodud organismi. Äärmuslikud eluolud kaevanduses panid söekaevurid mässama, mis viis mitme inimese surmani. Nana olukorda polnud samuti kiita, ning tahtes paremat elu endale ja oma pojale, läks mitte kõige ausamat teed. Keskkond määrab seega tihti selle, missugune inimene on ning kuidas ta käitub. Inimene käitub vastavalt teda ümbritsevale, reageerib sellele. Inimene on bioloogiline algorganism. Ühiskond on bioloogiline sfäär.

dostojevski

• fjodor Mihhailovits dostojevski( 1821 -1881)
  
• sünidnud moskvas, pärines põlisaadlist
  
• hariduselt insener
  
• käis sunnitööl kui oli suur mees
  
• perekond – elamistingimused kehvad, seetõttu varasest noorusest epilepsia , põhjustas ka ta surma
  
• kirjanikukuulsus tuli 24-aastaselt – kirjutas varem lühijutte ja novelle , siis märgati teda teiste kirjanike poolt
  

mõjutused

• välismaalt – russofiil
  
• kodumakultuur/ka lääne poolsed ideed
  
• filosoofidelt ja fiosoofiast palju inspiratsiooni
  
• tõi vene kirjanduse euroopasse, ning sai väga head tagasisidet
  

seosed eestiga

• 1843 – 1. kord tallinnas, uuel tänaval korter , majas nr 10; käis siin suve veetmas
  
• 1845 – 2. kord, et saada rahu ja kirjutada jutustus „ teisik “
  
• 1846 – viimast korda, tuli vennale külla
  

mõjutused kuritööl ja karistusel

• vaimne elu – väga psühholoogiline raamat, tuntuim ja mõjukaim raamat tal
  
• peegelduvad elutruult kannatused ja laostatus
  
• ta oli ise pahuksis mängusõltuvusega ja k&k kirjutas ka kiirelt, et saada kähku raha, mida maha mängida
  
• mõjutas teda ka venna surm, mis juhtus enne raamatu kirjutamist
  
• just sunnitöölt tagasi, pidi venna võlgu ka maksma, ajakiri pandi ka kinni, mida nad vennaga pidasid
  
• piinas suur armastus polina nimelise naise vastu tal päriselt
  
• otse päriselust, kui ei oleks kiirelt kirjutanud, oleks kõik kirjutised oleks läinud avaldajale
  

seosed elu ja teose vahel

• kriitilisus kapitalistliku ühiskonna vastu
  
• lahendused rahaprobleemidele(inimene tuginev oma hetke emotsioonidele)
  
• võitlus kurja vastu kõrgest enesehinnangust ja selle tagajärgedest(ka raskolnikovis oli sama asi; lõpuks sai aru, et on tavaline mees ja laostunud, näitas selle tagajärgi)
  
• peategelasel süümepiinad
  

autori maailmapilt

• russofiil – ultraratsionaatlikud vaated, venemaa valitud riik,
  
• ei tunnistanud ateistlikke vaatedi – sügavalt uskilt; teoses kahtlemine usklikus ja moraalis; ideoloogilised võitlused teoses
  
• taunis kapitalistlikku arengut
  
• keskkond mõjutab inimest tema arvates,
  
• inimene on loomult hea
  
• ühiskonda saab muuta vaid usukõlbelise taassünni teel
  

kirjaniku roll kultuuriloos

• tõi maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik , andestav, ohvrimeelne; andis tõuke tammsaarele tõe ja õiguse kirjatamiseks
  
• realismi edasikandja -
  
• psühholoogilise romaani rajaja
  
• eksistentsialismi edasikandja ja mõjutaja – jagas inimesed kahte tulpa ja uskus, et saab muuta ühiskonda; inimene on nüüd vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik
  

tegelased

• rodion raskolnikov – vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud
  
• razumihhin – raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik
  
• aljona ivanova – pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab
  
• mlizaveta ivanova – aljona õde
  
• marmeladov – joodikust riigiametnik
  
• sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina
  
• pjotor petrovitsh luzin – dunja peigmees , valelik, egoistlik
  
• dunja – raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel
  
• pulheeria ivanova –raskolnikovi ema, lihtsameelne , heatahtlik
  
• ivanovich svidrigailov – dunja eelmine tööandja, armastas dunjat
  
• marfa svidrigailov – svidrigailovi naide, kade dunja peale
  
• porfiri petrovitch – politseiamentik
  
• ilja petrovitsh – politseinik
  
• alexander grigorievich zamjotov – noorem politseinik
  

temaatika

• raskolnikov võõrandub ühiskonnast, - kas seadused kehtivad ainult karjainimestele või tohib neid muuta eriline inimene. raskolnikov erinev – tapab
  
• inimpsühholoogia – kuritööd pandi toime alguses, karistus väga palju hiljem – tegeleb mentaliteediga, kõhklustega, paranoiaga
  
• mõistatuslikkus – raskolnikov(haritud, taibukas, õilis, täiesti vaesunud, aga andis viimased kopikad marmeladovi perele, õigustas oma käitumist)
  
• moraalsus – kas pärast religiooset elu on kõik lubatud(viimne kohtupäev ei tulegi, kas siis saab tappa ja röövida)
  
• erinevad ühiskonnaklassid
  
• nihilism – inimese elul ei ole mõtet, seotut utilitalismiga seotud(maksimaalne kasu kõigile inimestele)
  
• füüsiline vs psüühiline karistus
  
• vaesus
  

probleemid

• vaesus – alkoholism, prostitutsioon, kuritegevus , eneseväärikuse kaotamine, (oluline probleem 1860 venemaal, roskolnikov oli väga vaene tudeng, et oma õpinguid jätkata, heal arvamusel endast, arvas, et väärib head elu, palju probleeme, vähe raha, vaesuse pärast tahtis suure kuriteo teha; sonja probleemid – sonja isa marmelados oli joodik , jõui pere tühjaks, sonjal polnud muud võimalust – hakkas prostituudiks, tegelikult õiged põhimõtted ja raamatus kõige parem nendest heastuse kehastajatest)
  
• enesehinnang , seadused ja „karjainimene“ – raskolnikov(ainult haruldastel on õigus teha kurtöid ning astuda üle seadustest, väljavalitud teevad ühiskonna paremaks)
  
• ebavõrdus ühiskonnas – ivanovna tapmine(kõigi poolt vihatud, rohkem raha kui neil, kellelt ta võttis, õel vanainimene, peksis õde, keegi ei sallinud, oleks olnud ühiskonna heategu raskolnikovi poolt olles väljavalitu)
  
• keskkonnaga kohandumine – sonja(läks prostiks), raskolnikov(kõik ümber must ja räpane, halvad tingimused, väärib paremat oma arust), katerina ivanovna(oli heal tasemel, aga muutus vaeseks, üritas kohaneda, aga ei tulnud välja; lasi lastel tänaval suursuguste lastena tänaval tantsida; vaesus võttis headuse ära, mees töötu ja raha pole ja armastust ka eriti polnud; tundis kohustust pere eest hoolitseda, temperamentne ja lasi käed käiku)
  
• sisemine heitslu, argipäev – roskolnikovi süümekad(hea mees, aga tahtis heale järjele saada, pere andis raha, et saaks ülikoolis täiendada, ei tahtnud, et õde peaks abielluma inimesega raha pärast, läks varijanovi pere juurde ja andis oma viimase raha, kuigi tal endal polnud siis enam üldse; isekas , aga mõtles teiste peale, vastuoluline )luzini kõrkus(raskolnikovi õega tahtis abielluda, nagu naine oleks terve elu eest võlgu, raskolnikov ei kannatanud seda, polnud väga meeldiv, arvas, et on parem)
  
• armastus ja kired – dunja ja razumihhin(kõige parem armastus raamatus), luzin, svidigailov, sonja ja roskolnikov – roskolnikov oli abielu vastu, roskolnikov leidis sonjas selle, kes teda mõistaks, sest sonja oli nii õilis ja puhas inimene ja julges talle oma kuriteo ära rääkida, truu naine.
  

IDIOOT

tegevus peterburi-varssavi rongis, isuts seal vürst m, oli üle 4 aasta vaimuhaiglas, haiglase välimusega, aga pm terve, kohtas rongis parfjon ragosinit ja lukjani. jõudis peterburgi, pidi minema kauge sugulase majja, kohtus kindrali 3 kauni noore tütrega, algul terve pere võttis külmalt vastu, sest ta oli hullaris olnud, aga tegelt nägid kui siiras ja hea inimene Mõs oli, naiivne; kolm tütarta aleksandria, adelandria, aglaja (rabas mõssi oma iluga ), oli näinud kindrali toas kabinetis näinud teisest peategelasest nastasja filippivna pilti( armu kolmnurk) nastasja oli kohutavalt ilus, rabas kõiki ja tuntud, al 12 eluaastast valmistatud ette ühe mehe armukeseks, kes oli neiule kogu elu olnud isa eest, teadis, et läheb vanale mehele, ei arvanud endast hästi, sisemine võitlus, mõss oli kuulnud kõigest, hakkas kahju, pm kohtusid vürst ja nastasja kuskil väikese ringiga kogunemisel, nägi kaunist naist ja palus teda naiseks, aga ütles ära, sest ei pidanud ennast vürst i vääriliseks, nastasja tahtsi põgeneda ja põgeneski rogossiga, vürst moskvasse, lahkus pere juurest, oli 6 kuud ära, peterburist lahkudes oli kuulnud segadest oludest , temast arvati halvasti, kahepalgeline pidi olema; kui oli moskvas, siis ostis nastasja ja oli ära tulnud rogosini juurest, põgenes koguaeg , sest ei suutnud ära otsustada midagi, oli uuesti siis vürsti juures, vürst tagasi peterburgi, pere oli ära kolinud suveks, teine sõber jebedevn sa mõss kõrvalmajja, oli haige, langetõbi, vaimselt häiritud, sai üle ja hakkas tihti käima jebatsnite kodus, tal oli kahju nastasjast, aga armus siiski rohkem aglajasse, kõik kaunitarid; selleks ajaks armastus nastasja vastu muutunud haletsuseks, aglaja ärkas ja hakkas tundeid tundma vürsti vastu, temperamentsed mõlemad, aglaja eriti, said hästi läbi, tunded vms, kindraliproua hakkas muretsema, et kuidas ta tütred mehele saavad, teadis, et aglaja armastab vürsti, aga viimane polnud piisavalt rikas ja vaimuhaige, ei tahtnud, et kõige noorem tütar läheks sinnna; samal ajalt tuli suvekodusse nastasja, häbistatud naine, ei tahtnud, et teised teada saaks; varsti hakkas nastasja aglajale kirju saatma, et see abielluks vürstiga, ippolit – vürst võttis enda juurde elama, ta oli tiisikuse haige, agaljal oli vürstiga nii mõndagi rääkida, ta tahtis kodust põgeneda, tahtsid rääkida nastasjast, sest ta oli saatnud väga palju kirju, vürst oli palunud , et nastasja lahkuks, ta ka tegi seda. koosviibimine, kus aglajale tegi abielu ettepaneku, aglaja irvitas näkku; samal õhtul kutsut vürst teisele kohtumisele(belokonskajaga, kes pidi otsustama, kas vürst saab kõrgseltskonda astuda kui ta abiellub aglajaga)kõik arvasid, et vürst oli siiras, aga ta oli siiski vaimuhaige, õhtu lõppes nii, et vürsti tabab äkkiline haigushoog – kukub kokku; aglaja tahtis kohtuda nastasjaga, läksid koos sinna, naised läbi ei saanud, hakkasid üksteist süüdistama kõiges, esitati vürstile ultimaatum, vürst armastas aglajat, aga nastasjast oli kahju ja kui palju kahju ta talle valmistas; ei osanud midagi otsustada, aglaja jooksis majast välja, nastasja minestas, vürst päästis kukkumast, jäi nastasjaga seepärast kokku; armastas tegelikult nastasjat(väga kaunis naine) aga aglajat armastas rohkem, ei saanud temaga enam jutule, kõik solvunud ja pahased; lahkusid peterburgi tagasi, aglaja jäi haigeks; nastasja ja vürst hakkasid abielust plaane pidama , detailne värk, aga nastasja sai aru, et vürst armastab aglajat rohkem, sundis ikkagi endaga jääma; rogozin oli nastjasse armunud, kõik olid temasse armunud, hakkas kartma, et rogizin võib nastasjale oma vene temperamendiga viga teha nastasjale; nastasja jooksis hullusehoos rogozini juurde, vürst polnud vihane , aga mures. vürst jälle tagasi peterburgi, keegi ei teadnud rogozinit ja nastast; vürst ja rogozin läksid ja rääkisid asjad selgeks ja läksid tuppa , kus oli surnud nastasja(rogozin tappis); kohtuprotsess , kus rogozin andis tunnistuse, vürst ei jäänud süüdi ja siis saadet 15 aastat siberisse sunnitööle rogozin; vürst läks tagasi raviasutusse; igal inimesel erinev saatus

• tegelased:vürst mõskin, parfjon rogozin ja lukjan timofejevits lebedev, nastasja flippivna, aglaja jepatsin, ippolit
  
• põhiprobleemid
  
  • kas iluga võib maailma segi pöörata?
    
  • kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega?
    
  • kas ilu on võimalik müüa
    
  • kuidas elada pahelises maailmas?
    
  • kas raha eest saab kõike osta?
    
  • miks inimesed varjavad oma tõelist olemust?
    
  • kuidas valida hea ja halva vahel?
    
  • idioot , kui inimene kellel on mõistus otsas ja ei näe lahendusi?
    

võrdlev analüüs

• sarnane
  
  • tugevad tunded, emotsioonid
    
  • enesehinnang ja hingepiinad – raskolnikov oli koguaeg hingepiinades ja sama moodi oli kõrge enesehinnanguga ; idioodis oli vürst hingepiinades, pisut teisiti – puhtuse kehastus, aga oli emotsionaalne; nastasja – hea haridusega, aga langenud naiseks peab ennast, süüdistab kõiges halvas oma elus ennast
    
  • raha tähtsus – kõik langes ühiskondlikule staatusele, vürsti ei võetud kaaslaseks; KK et roskolnikov saaks raha ja aidata õde; arvati, et rahaga saab osta armastust – meeletu kirg nastasja vastu, arvati, et armastab raha pärast
    
  • vaimuhaigus – mõlemad tegelased nii vürst kui ka roskolnikov; vürstil olid hood ja oli vaimuhaiglast, roskolnikovil polnud ka peas kõik korras, enesepiinamine, kaotas mõisutse
    
  • lizaveta tegelane – roskolnikov tapab ära, teises naine
    
  • isiksused vastuolulised – roskolnikov, idioodis aglaja oli õrna südame ja hingega, aga jättis testsuguse mulje, tegi haiget oma armastatule , kuid mitte meelega
    
• erinev(ehk idioodis oli)
  
  • rohkem rõhku kirel
    
  • vähem vaesust
    
  • kk algas roimast ning jätkub kannatusega enne alistumist karistusele; idikas lõppeb roimaga
    

dostojevskil 2 ideaaltegelast: jeesus kristus ja don quijote
kuidas ideaalide omadused tulevad välja dostojevski teostest?

• ennast ohverdavad
  
• hukka mõistetud
  
• hull peast pisut
  

kuidas dostojevski suhtus kannatustesse?
dostojevski pidas seda minu meelest loomulikuks osaks elus. kuritöös ja karistuses ning ka idioodis on mõlemas esindatud erinevate tegelaste kannatused. kuna ta arvas, et inimene ei ole loomult hea ja ta peab võitma kurjuse iseendas, sest üksnes iseenda kaudu läheb tee teise inimese mõistmiseni, siis olid kannatused see teekond teiste inimeste mõistmiseni.
kuidas me toime tuleme iseendas tõe leidmisega ja kannatusega, mis kaasneb?

Anton TŠEHHOV

Sündi 1860 29.jaanuaril. Vanaisa oli pärisori, tugeva tööga vabaks ostnud. Isa oli karm mees, osav-mängis viiulit , dirigeeris. Tšehhov pidi käima kirikukooris, poes isaga. Isa peksis teda ja ta vendi. Mida vanemaks sai, seda rohkem heitis isale seda ette ja ei andestanud kunagi. Vanaisa meeldis külastada. Ütlus: Oma anded said lapsed emalt, aga hinge emalt“. Isa teadis hariduse olulisusest, kreeka algkooli pandi( ihunuhtlus ja range distsipliin ). Isa põgenes Moskvasse. Tšehhov jäi koju üksinda. Siis läks ülikooli arstiks õppimda 1879 . Hakkas kirjutama esimesi teoseid, 1880-„kiri õpetatule naabrile“. Ei kasutanud pärisnime. Keskendus enesekasvatusele, tahtis olla mitte nagu vennad. Üritas halbadest kommetest vabaneda . Ülikooli lõpetamise ajaks oli esimese jutukogu välja andnud. Arsti amet pole kõige tähtsam. Sai preemia 1888 „ Videvikus “ eest. Töötas paralleelselt arsti ja kirjanikuna. Tekkis tuberkuloos . Kolis Moskvasse vanemate juurde, oli juba tuntuks saanud. Kõik tahtsid tema sõbrad olla. Sai sõbraks Chaikovsky’ga. Tegi aina enesekriitilisemaks. Ühiskond->väga ebaõiglane. Reis Sahhalini saarele . „Sahhalini saar“. Uus eesmärk: looming kergendagu lihtrahva elu. Kolis Jaltasse, ravis talupoegi, toitis näljaseid jne. Kirjutas seal kõige rohkem oma teoseid. 1904 -suri saksamaal.
Loomingust
Humoristlik novell „väike inimene“->talupoeg, mõisnik, kaupmees. Teoste põhitunnused- pugemine, väärikuse puudumine. Tõsised ja kurvad lood-„Mure“(üks mees ja naine koos, naine jäi haigeks ja suri, mehe jäsemed pidi amputeeritama). Suurlinna üksindus „Kurbus“. Vastandavad lapsi ja täiskasvanuid, lapsed poeetilised ja püüdlevad ilu poole. Ei suru isiklikke sümpaatiaid peale. 1890.a loomingus-kuidas välja juurida vaesust. Avada elu olemus tavasündmuste abil, kujutada elu nii nagu see on. On kirjutanud ka satiirilisi novelle, inimesi kes kardavad uuendusi . Draamakirjandus -„Karu“ „ Pulmad “. Näitekirjanduses ka puuduvad hinnangud. Lüüriline, koomiline ja dramaatiline ühendatud. Igal pisiasjal ka põhjus.
Kunstilised iseärasused
Kogu elu tunda poolehoidu väikese inimese väärikuse eest. Pisijuhtumite kaudu otsustatakse elu ja surma küsimus. Märkamatuna hinge soppidesse.
Roll kultuuriloos :
Tšehhov sai esimese maailmasõja lõppedes rahvusvahelise kuulsuse. Tema stiil mõjutas 20.sajandi kirjandust. Looming kuulub maailmakirjanduse klassikasse. Draamažanri uuendaja???. 1920. Aastate alguses said kuulsust . Mõjutanud Arthur Millerit. Meetodid=Teoste sisu aegumatu. Tegevus seespool, vaatleja pidi ise jõudma, kõik mida kujutas-pisijuhtudel oma tähendus. Kirjutas väikstest inimestest, sest kasvas nendega koos. Võttis temaatika , mis oli südamelähedane.

PALAT nr 6

Külas asuv vaimuhaigle, küllaltki vaene ja halvas seisus. Seal palatis on 5 inimest. Ivan gromov (üks kahest peategelasest)-küllaltki haritud, raske lapsepõlv, hakkas põdema paranoiat, nägi maailma must-valgelt, luges hästi palju-haritud geenius ühiskonnas. Andrei Ragin - vaimuhaigla juhataja, loobnud olukorra muutmisest. Ragin läheb palatisse külla ja hakkab Gromoviga rääkima. Hakkab tihemini külastama. Raginit hakatakse pidama ise ka hulluks. On vaid juhuse tahe, et keegi satub hullumaja seinte vahele. Tuli välja ühiskonna kahepalgelisus-aina enam Raginit hakati teda pidama ise ka hullumeelseks, sest nägi Gromovis mõttekaaslast. Ragin läheb reisile Averjanõtšiga, kes peab ennast teistest paremaks. Ragin lõpetabki ise ka seal palatis. Nikita (valvur) peksab nüüd Raginit.
„ Daam koerakesega“
Tegelased Anna Sergejevna ja Dmitri Gurov. On Jaltas ja kohtuvad puhkusel olles. Dmitri on naistemees, iga kord uus naine, kellega lõbutseda. Anna käib promenaadil oma koerakesega. Mees läheb Anna juurde, hakkavad juttu vestma. Anna on abielunaine , õnnetu, väga võimukas abikaasa. Hakkavad käima, Anna saab kirja mehelt ja kutsub teda koju. Tuleb kurb lahkuminek IGAVESEKS . Dmitri Moskvasse ja Anna Peterburgi. Dmitri pidas Annat üht naistest, kuid vaimustus ei lähe üle, ei suuda unustada, tahab temaga kohtuda. Anna mõtleb Dmitrist, kes otsustab ta Peterburgist üles otsida. Dmitri ostab teatrisse pileti, saavad kokku-mõlemad igatsevad üksteist. Anna ja Dmitri otsustavad hakata salaja käima. Armastus, mõistavad, et elavad valesti. Tšehhov kirjeldab Dmitrit vanema mehega, lõpuks tõeline armastus. Hakkavad koos elama. Peaks elama päris tunnete järgi, mitte ühiskonna ettekirjutuse järgi.
„Inimene vutlaris “
Burkin ja Ivan. Belikov (inimene vutlaris)-kreeka keele õpetaja, erakordselt pedantne. Ta kartis tulevikku, elas pigem minevikus. Käis kolleegidel külas, kuid ei rääkinud midagi. Käitus ühiskonnanormidele vastavalt. Hirmutas teisi ja tervet linna. Kõik elasid pidevas hirmus , nad ei julgenud pidusid teha ega midagi, et ta tuleb kohale. Belikov hakkas kohe hädaldama, ei meeldinud kellelegi. Varvara saabus linna ja Belikov armus temasse. Kõik lootsid , et ta muutub normaalseks. Varvara oli rõõmus ja laulis palju. Belikov hakkas kartma kohustusi, kuid siiski tahtsi abielluda. Belikovist tehti karikatuur Varvarast tema käevangus, ta oli väga väga solvunud. Varvara ja Ivan sõitsid jalgrattaga möödas, vastuvõetamatu Belikovile. Mihhail(Varvara vend) ei sallinud Belikovi. Mihhail viskas Belikovi trepist alla. Varvara naeris selle üle kogematta ja Belikov suri paar päeva hiljem. Kõik rõõmsad, et Belikov suri alguses, kuid pärast kõik samamoodi tegelikult.
Probleemid: kuidas inimesed enesesse sulguvad, ei julge elada. Mõistetakse, et piirangud igapäevased. Kõigil on omad piirid, üürikeseks ajaks on kõigil võimalus nautida elu.
Võrdlus
Inimene ja inimsuhted , inimese koht ühiskonnas, inimväärikus ja tunded, tõusev kodanlus ja aadlid .
„Palat nr 6“ „Kiri õpetatule naabrile“ „Rõõm“ „ Kirsiaed “ „Ametniku surm“-kuidas amentnikei suuda leppida, et ta tegi midagi niivõrd sobimatut ja hakkab aadlikult vabandust paluma miljoneid kordi . Ametnik sureb ära.
Kahtemoodi kajastust -enesekeskne inimene, kes ei märka kedagi. Need, kes märkavad ja koguaeg alandlikkust tunnevad .

automatism

Tšehhov hakkakski käsitlema n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest, et maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et „väikesed iniemsed“ ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on kõrgem kraad , siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka „Ametniku surma“ juures.
Tšehhovi väike inimene on ise süüdi, Tšehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tšehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism – kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub.
automatism – kiire voolav monoloog , mille üle subjekti kriitikameelel puudub kontroll; mõtete tüeline käik, ilma et mõistus neid kontrolliks
tsehhovi novelli tegelastel on psüühika lihtsustatud ja nad käituvad kui nukud , kes ei mõtle, kuidas nad käituvad ja saavad alles hiljem aru, mida nad teinud on.
autoritest, keda võiks teada i. turgenev, pärisorjust kritiseeriti, ühiskond taandarenes ja kuidas see mõjutas inimest, ühiskonnas valitsevad situatsioonid(poliitilist situatsiooni kirjeldati – inimese vastutus), haridus , armastus, sõprus ja sotsialismi ideed olid ka mõned ideed.
dostojevski – inimese elu süngest aspektist , paneb mõtlema, eemaletõukav, detailne
durkejev näitab inimest kui ühiskonna osa
tolstoi – inimene saab ajaloos mõnda asja suunata ja mõjutada (sõda ja rahu)

Lev Tolstoi „sõda ja rahu“

• ilmus mitme aasta jooksul 1863-1869, kirjanik nägi vaeva (60 aastat kirjutas goethe )
  
• esialgne pealkiri „lõpp hea, kõik hea“ – perekonna romaani kavatses kirjutada, arenemislugu; mõjutatud ajaloost, mis toimus ja kuidas see mõjutas, epopöa romaan(mitu teost), vene ajalugu 1805-1825
  
• 1856 aastal kohtus tolstoi dekabristidega, sealt tuli idee, kaasaegsed lood tol ajal; läks sündmuste kujutamisel tagasi ajas
  
• 1805. aasta – häbi ja ebaõnne aastad
  

1812 – isamaa sõda, nooruspõlv peategelasel, ühtekuuluvustunne

• väljendatakse ebamäärast seoisukohta kõrgklassi tasemel, inimesed ei mõistnud sõda
  

1814 – napoleon lendas peale, ka peategelane läks sõtta
1825 – dekabristide liikumine

• kõik sündmused on mõjutanud tolstoid, vastavalt sellele ongi kujutanud
  
• kesksed perekonnad: anna trubetskaja, rostovide perekonnast natasa , bolkonskite pere, krahv kirill bezuhhov, tema poeg
  

1856 – dekabristide tagasi tulek
beccalt tabelid

tegelaste (pierre, natasa ja andrei bolkonski)

• nt peterburis salongis lihtsalt istumine ja jutu rääkimine ei paku talle huvi, naine ootab last, ei pakku rõõmu
  
• andrei lähtub otsingutest iseendast – ei teegi välja lähedastest inimestest ,kes vajavad tuge
  
• andrei – on tüdinenud seltskonnast, pierre seltskonnast vaimustunud vastupidi
  
• kui sõda algab, siis andrei pettub
  
• andrei mõistab, et inimesed võitlevad tarbetult ja sõda käib hoopis teisel tasemel, lihtinimesel on mõttetu võidelda
  
• pierre usub ühiskonna kurjusesse, jäi moskvasse ja seikleb seal arusaamata, mis reaalselt toimub, oskab seigeldes vahele jääda pranstlastele, mõistetakse süüdi, on koos hukka mõistetuga, keda kavatsetakse hukata, aga tal õnnestub pääseda
  
• andrei ei suuda oma vigu parandada ja tõmbub endasse, pierre ühineb vabamüürlastega
  
• andrei naine sureb sünnitusel, ei paku rõõmu ka lapse olemasolu, kibestunud enndasse, leiab uue elu ja energia kunagi natasa rostovas, see annabki armastuse poolt uue jõu, andrei bolkonski rikub selle rõõmu, võtab endale aja, et siduda natasaga; naine ei suuda oodata, leiab teise mehe, andrei põlgab ära, aga natasa ikka korralikult armastas andreid ja mõlema elu muutub traagiliseks, natasa põeb traagiliselt haiglas , andrei loobub tegevustest, kindla meelega mees, kes läheb sõtta mõtlemata ja tegutsemata mingi eesmärgi nimel, pierre pettub vabamüürlaste tegevuses(ei võtile ainult vabaduse eest)
  
• pierre, kes on seigelnud moskvas ja gorodino lahingust võtab osa, näeb lihtsa inimese elu ja otsustab enda elu pühendada rahvale
  
• andrei saab haavata , armastus seisneb milleski , mis ei seisne vastutasul, andrei saab aru sellest, aga liiga hilja , et natasaga leppida
  
• andrei bolkonski loobub luksusest ja õpib hindama pisiasju, hiljem sureb
  
• pierre leiab natasa, võttis enne andreid natasa tantsima, andrei pigem tõugates ja lükates leidis natasa, pierrel on koguaeg tugev tunne natasa vastu.
  
• mõlemad mehed otsisid elu mõtet
  
• andrei – lähtus iseendast, ei leidnud seda mõtet, põlgas ära natasa, ei mõistnud naist, vaatamata pärast lahingut mõistmisele oli liiga hilja, et midagi muuta, sest andrei suri. ei leidnud õnne, sest lähtus iseendast
  
• pierre sai õnne osaliseks , sest mõtles teistele, paigutas ennast teisejärguliseks
  

henrik ibsen „ nora “/ „ nukumaja “

1828-1906

• oli näitekirjanik, näidendite lavastaja , poeet , modernse teatri isa, üks modernse teatri asjutajatest, tema teoseid peeti väga skandaalseteks
  
• sündis norras 1828, isa tuntud suguvõsast, kalakaupmees, suur tegelane, peres 5 last, ise oli 2. aga vanem vend suri ära ja siis oli tema vanem.
  
• lapsepõlv polnud kerge, isa langes depressiooni, lapsena suhtlusraskustega(ei suutnud kellegi teisega peale pere suhelda, kasvas välja), kui oli 16. siis levis kuulujutt , et ta pole isa päris poeg
  
• 15 aastaselt lahkus koolist ning alustas näidendite kirjutamisega, 1. kord ei saanud, 2. kord sai vaevu sisse oslo ülikooli, keskendus kirjutamisele – üliõpilaste ajalehe peatoimetaja ; läks sealt edasi ühte apteeki õpipoisiks, ei saanud hakkama
  
• 1. näidend ilmus, kui ta oli 20, kasutas teist nime, kellelegi ei meeldinud see näidend
  
• sai teenijaga lapse, pidi maksma pojale, aga kordagi ei näinud
  
• 1. lavastatud näidend „kangelaskalm“, arvati, et igav ja ei meeldinud rahvale
  
• järgmised 20-30 näidendit ei läinud kellelegi peale, suurimad inspiratsioonid norra pärismusjutud
  
• oli bergenis, teatris det norske theater, 145 näidendit aitas lavastada, sel ajal ei kirjutanud ühtegi asja, keskendus kogemuse saamisele – väga tähtsad kogemused
  
• abiellus 1858, sai lapse, elas perega vaesuses , naise nimi oli suzanna, laps sigur oli ainus laps; ei suutnud raha teenida, et pere ülal hoida, tahtis tegelt kuulsust rohkem. jätis naise maha, rändas ringi 27 aastat, elas itaalias ja saksamaal
  
• naases vastuolulise kui tuntu näitekirjanikuna „ brand “ ja „peer gynt “ olid eismesed näidendid, mis läksid peale ja tegid teda kuulsamaks. iga korraga muutusid näidendid vastuolulisemad ja ootamatud
  
• suri 1906, elas üle mitu insulti, jäi halvatuks; viimased sõnad:“vastupidi!“
  
• tuntumad teosed peer gynt(5 vaatust, põhineb norra vanal muinasjutul), nukumaja ehk nora, kummitused(vihane kommentaar ibseni ühiskonna moraalsusele), rahva vaenlane , metsik part
  

teema ja probleemid

• abieluprobleemid – lahutas naisest, vanemate abielu kehv ,
  
• rahalised probleemid – kasvas üles vaesuses, kui oli ülikooli pooleli jätnud oli ka vaesuses
  
• moraalsed konfliktid- isa põdes depressiooni, kaalus enesetappu , naine kaalus ka enesetappu
  
• ühiskonnakriitika – nägi erinevaid ühiskondi, sest sündis skienis, siis läks oslosse, bergenisse, itaaliasse, saksamaale – oli oma aja kohta väga palju näinud, igas ühiskonnas leidis midagi, mis ei meeldinud; ei olnud rahul meeste ja naise rolliga ühiskonnas
  

nora kokkuvõte

näidend lavastati esimest korda kopenhageni teatris 1879
tegevus algab ühes korteris , kus elavad nora, tema mees helmer ja nende teenija . algus algab nora abikaasa juurde tuleb pere arst, kellega meeste asju hakkab seal tulema. linde tuleb ka külla, pidi oma armastuse jätma haige ema ja õdede hoolitsemise pärast, siis abiellus rikka mehega, mees suri ja linde jäääb rahata.
torvald on heal kohal, toob raha
krookstat – vastuoluline tegelane, kes läheb torvaldi juurde ja räägib temaga, on veidi tusane, sest teda tahetakse vallandada ja tema asemele tahakse võtta pr. lindet
puänt – torvald oli haige, nora võttis laenu, et saaks itaaliasse sooja kliimasse minna, nora ei saanud laenu võtta, sest oli naine, valetas, et ta sai isa pärandusest, tegelt võttis krookstatilt ning soovitas torvaldil vallandada torvaldi,
krookstat kuri, kõik saavad teada, kui tagasi tööle teda ei võeta, torvald lasi juba lahti ta; nüüd krookstat nõuab uuesti tööle võtmist kõrgemal positsioonil; nora üritab meest moosida, aga torvald arvab , et krookstat on moraalitu inimene, teose lõpp saabub kui jõuluõhtul on ball, kuhu torvald ja nora lähevad ja postkastis ootab krookstati poolt saadetud kiri, nora arvab, et see on tõestus, et ta valetas. ballilt tagasi tulles torvald leiab kirja, on vihane, aga vahepeal oli muutus – linde armastatu oli krookstat, hoiab lapsi, hoolitseb. saab 2. kirja, kus on öeldud, et kõik on korras, nora läheb minema.

tegelased

• nora – peategelane, algselt naiivsena näiv, käitutakse temaga nagu nukuga, kõige eest on vaja kaitsta, läbi näidendi kasvab ja mõistab, kes ta on
  
• torvald – talle meeldib norat nii kohelda, nora abikaasa,kohtleb norat kui last, aga tegelt polegi nora nii lapsik
  
• krokstad – vastuoluline , kes muutub läbi teose, tahtis rahulikult elada, aga teda taheti lahti lasta ja võlga ka ei makstud, kõik läks halvasti, tegi seda, sest ta oli nurka surutud; valu kaob, kui saab lõpus pr. linde, kui saadab tõendid tagasi ja tegelt on erinev kui ta alguses oli
  
• pr. linde – nora lapsepõlve sõber, 1 osa naiste rollist ühiskonnast
  
• dr. rank – torvaldi parim sõber, tal on ükskõik, mida temast arvatakse, ideaal ibsenile
  
• nora isa – surnud enne teose tegevust, mainitakse teoses, oli see, kes hoidis enne torvaldit nagu nukku
  

probleemid

• naise roll abielus – naine ei tohtinud midagi ilma mehe nõusolekuta teha, sel ajal, naine oli alam, ibsen heidab selle pilgu, mis muudab asja naljakas. oli vaja raha, aga torvalt ei tahtnud võtta laenu ja nora oli nõus võtma laenu, aga kuna ta oli naine, siis ta ei tohtinud seda teha ühiskonna pärast – tegi siiski ja päästis mehe elu
  
• vabadus – torvald ütles, et kodu elus ei saa olla vabadust ja ilu, kui ollakse võlgu, torvaldi jaoks oli oluline, mida temast arvati; jätab tahaplaanile oma pere seisukorra, peab lihtsalt hea välja nägema, ei saanud nii käituda nagu tahtsid; harjutasid balli jaoks, nora tantsis ülemeelikuks ja torvald sai kurjaks, nora tahtis olla vaba ja rõõmsameelne, aga ei saanud
  
• sotsiaalsed normid – läbiv teema, ta pidas seda aega väga depresseerivaks, ei saanud vastu hakata, sest kui hakkasid vastu, siis on täielik sotsiaalne enesetapp – elu polnud enam; ibsen hakkab vastu ja näitab, et tegelt vastu hakates saad midagi teha(nora päästis mehe elu vastu hakates)
  
• välimuse petlikkus - tundub alguses halb krokstad, aga tegelt pole nii hull; nora oli alguses naiivne ja lapselik, aga läbi teose kasvab - lõpus torvald kuri, siis nora saab aru, et see abielu on vale, see ei ole põhinenud sellistel tõdedel, mida tema peab aluseks abielule; viimane torvald – hea elu, korralik abikaasa sel ajal, hea töö, selle edenedes tuleb välja, et tegelt tema on lapsik. (vallandab krokstadi, sest talle ei meeldi) kõige suurem muutus, kus ta tahab öelda lahti norast, sest too pm päästis ta elu.
  

Uus aasta- 12. Klass

Faust

Millisena näis Maa ingleile ning mida teadis maapealsest elust Mefistofeles :

Mefistofeles arvas, et inimsed on äraostetavad ning reetlikud. See on nende loomuses.

Inglite silmis oli maapealne elu nagu lill.

Millise lubaduse andis Issand Mefistofelesele seoses kihlveoga Fausti üle ning mida ta selle õigustuseks lausus ?

Issand ei sekku Mefistofelese tegemistesse, kuid lubas, et ühel päeval juhib ta Fausti taevasesse paika.

Miks polnd Faust õnnelik, kuigi ta oli kõik teadused läbi uurinud, saanud magistriks ja isegi doktoriks?

Ta ei olnud leidnud vaimulikku „jõudu“. Ta teadis, et on olemas asju, mis jäävad inimesele igavesti kättesaamatuks.

Millised sõnu pidi Faust hüüdma, et tema maisel teel oleks lõpp?

„Kui hurmav, kui veetlev oled! Viibi veel!

Miks soovis Faust nõiaköögist kiiresti ära minna ja reisi alustada?

Teda tüütas pikk protsess ning soovis kiiresti Margareta juurde minna.

Miks ei lubanud Margareta Faustil end koju saata, kui nad esimest korda tänaval kohtusid?

Margareta oli liiga heade kommetega ning ei soovinud, et teine teda koju saadaks.

Miks muutus Margareta ema murelikuks, kui märkas kapist leitud ehtekasti?

Ta ema arvas, et need võivad olla neetud .

Millist dokumenti tahtis Marta endale Mefistofelese abiga hankida?

Oma mehe surmatunnistust

Mida küsib Kuri vaim toomkirikusse tulnud Margaretalt?

Miks ei nõustu Margareta vanglast põgenema, kuigi hommikul seisab ees tema hukkamine?

Sest ta uputas oma lapse ning tundis ennast seepärast süüdi.