ülikoolis hästi läheks. Välimus muutus vaese Ta lootis nii endale edu õpilase omast peeneks ja hea tuleviku ülemkihi noormeheks. kindlustada. Õpingutele enam eriti tähelepanu ei pööranud. Suhted perekonnga Pere hoolis temast väga. Ka Rastignac hoolis Nad tegid kõik, et oma perest, kuid siiski Rastignac saaks Pariisis küsis ta neilt raha juurde ülikoolis käia, kuigi see kui tal oli vaja uusi tähendas nende jaoks riideid osta, kuigi ta niigi raske majandusliku teadis kui raske neil on olukorra veelgi ja et nad saadavad talle raskemaks muutmist. saata vaid oma viimsed Eriti armastasid teda säästud. nooremad õed.
Honore de Balzac ,,Isa Goriot". Rastignac Vaqueri pansionis elasid inimesed, kes olid elus põletada saanud. Nende hulgas elas ka juurat õppiv üliõpilane Rastignac. Eugene tahtis saada advokaadiks ning tema vaene perekond toetas teda rahaliselt. Ta oli aadliku perekonna järglane ja ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond. Olles Pariisis, tahtis mees pürgida kõrgseltskonda. Eugene eesmärgiks oli saada rikkaks ja kõrgklassi inimeste sekka. Tema pere püüdis väga kokku hoida, et poega toetada, kuid poeg vajas rohkem raha sellejaoks ,et hea välja näha ning jätta endast parem mulje
" b) jutusta pansioni asukatest (s.o täielik läbilõige tolleaegsest ühiskonnast). Proua Vauquer: sündinud de Conflans. Pansioniomanik, lesk. Vanaldane rasvane nägu, mille keskeltkerkib papagoi nokataoline nina; väikesed lihavad käed. Ta on kooskõlas selle saaliga, kus igritseb õnnetus. Ta sarnaneb kõigi naistega, kel on elus olnud õnnetusi. Klaasine silm ja süütu ilme. Südamepõhjas hea naine. Pansioni sai mehelt. Mees oli temaga halvasti käitunud. Eugene de Rastignac: õppis Pariisis õigusteadust. Näolt lõunamaalane. Valge näonahk, mustad juuksed, sinised silmad. Aadliku pere võsu. Harilikult kandis vana kuube, kulunud vesti, hooletult seotud musta koltunud kaelasidet. Proua Couture: PV arvekomissari lesk. Elab koos Victorine'ga, kellele oli kui ema. Ei omanud midagi peale pajuki ja leseosa. Victorine Taillefer: Ta isa keeldus teda enda jätmast (eelistas neiu venda) ja proua Couture hoolitses tema eest. Kannatas kahvatustõve all
Eugene de Rastignaci elufilosoofia. Essee 19. sajandi Pariisis oli suur osa inimeste mõtetest seotud raha ning parema elujärjega . Teoses ,,Isa Goriot" tutvume vaese üliõpilasega, kelle kinnisideeks on kõrgem seltskonnaelu. Eugene de Rastignac elas perekonnas, mis vaevles rahapuuduse käes. Ta nägi eeldusi õigusteaduskonnas ning asus õppima juristiks, sel ajal elas ta pansionaadis. Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse. Rastignaci elufilosoofia käskis olla mõistev
seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Vauquer arvas, et ta olevat üks naistemees. Kui tal oli mõni noorem sõber siis võttis ta teda kui oma last. Ta proovis aidata teisi kui see oli võimaik. Temaga suhtles üks noormees nimega Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei armastanud ja ,et neil plaanis mõlkus isa raha. Isa Goriot suhtus oma tütardesse vägagi hästi. Ta toetas neid rahaliselt. Armastas oma tütreid ja palus, et need teda ikka ja jälle vaatamas käiksid. Ta oli valmis tegema kõik, et tütardel oleks hea elu. Loomulikult lootis ta neilt vanaduspäevil abi ja hoolitsust. Kõik,
Vautrin- huvitavaim tegelane "Isa Goriot'ist" Vautrin oli neljakümne-aastane värvitud põskahabemega mees. Ta oli neid mehi, kellest rahvas ütleb: "Näe, kus on kange poiss!" Tal olid laiad õlad, hästi arnenud rind, väljapaistvad muskilid, jämedad neljakandilised käed, sõrmelülid olid kaetud lopsakate tulipunaste karvapuhmastega. Enneaegselt kortsunud nägu avaldas ranguse tunnusmärke, millele oli kontrastiks tema painduvad ning sujuvad maneerid. Tema sügav hääl oli kooskõlas ta toorevõitu lõbususege ega olnud sugugi ebameeldiv. Ta oli vastutulelik ning arvastas nalja heita.Vautrin oli alati abivalmis, kui keegi abi vajas aitas ta alati, ta oli isegi mitmel korral laenaund Vauquer'ile raha ning ka teiselt pansionäridele. Kuid talle maksti koguaeg kiiruga tagasi kuna tema läbitungivat pilku kartsid kõik . Ta elab täielkult oma mõttemaailmas. Rastignacile on ta alguses vastumeelne, kuid pärast saab ta aru, et Vautrin tahab talle ainult ...
Tööleht ,, Isa Goriot ,, Nimi: Mis meeldis Mis ei meeldinud Rastignac Tal oli hea süda, hoolis härra Et, hea edu ja kindla tuleviku Goriotist väga nimel ta hakkas suhtlema kõrgseltskonnaga , samal ajal jättis selle nimel ka kooli pooleli (harva hakkas käima
vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu
Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima, kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda (müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid, kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa). Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred, arvatakse, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab selgeks, et eduks on vaja sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis
Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie. Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli teadlik tema rikkusest. Isa Goriot oli prantsuse vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike, mida iganes soovisid
Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. ISA GORIOT Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda
Selliselt jaotus tollane ühiskond. Romaani tegelase, Eugene de Rastignaci, kohta võime öelda, et tema suhtles naistega ainult kasusaamise eesmärgil. Ta lasin vikontess de Beauseant'il end tutvustada Anastasie de Restaud'le ja Delphin de Nucingenile, et tänu nendele rikastuda ja kuulsaks saada. Ta oli valmis oma vaesunud vanematel küsima isegi raha selle nimel, et osta endale viisakad riided, millega kõrgseltskonnas läbi lüüa saaks. Nähes, milliste sihtidega on Rastignac, pakkus Vautrin talle välja plaani, tänu millele nad rikastuda saaksid. Plaaniks oli Victorine'i võrgutamine ning tema isalt raha saamine. Ka see annab märku selles, et Rastignac on lihtsalt kasuahne mängur. Härra Goriot armastas oma tütreid väga. Ta tegi nende lapsepõlve väga ilusaks ning võimaldas neile kõike, ka oma isiklikku tõlda. Tema ülesandeks oligi teha tütarde elu õnnelikuks. Kui tütred kasvasid, oli aeg mehele minna kusjuures kaasavaraks saadi 700 000 franki
11 B Armastus õnn ja õnnetus? Armastus on sellel kaks poolt? Kas armastus saab olla nii õnn kui õnnetus? Isa Gorioti ja Eugene de Rastignaci jaoks küll. Isa Goriot'i jaoks tähendas armastus ainult tema tütreid, kelle heaolu jaoks ta kõike oli nõus tegema. Eugene de Rastignac armastas oma perekonda ja armastas ka Goriot'i tütart Delphine'i, kuid nendest rohkem armastas ta kõrgseltskonda, kuhu pääsemiseks oli valmis peaaegu kõigeks. Isa Goriot armastas oma tütreid jäägitult. Ta ostis neile kõik, pani nad rikastele ja võimukatele meestele mehele, andis kaasa suure kaasavara, oli nõus lahkuma ja elama pansionis, et tütardele mitte probleeme põhjustada ja lõpuks andis ära kõik oma vara, mis tal veel alles oli, olles ise seda tehes siiski õnnelik
tegi ta kõik et oma tütardele küsitud raha anda. Iga kord kui tema tütred korda mööda käisid, hakati pidama neid Gorioti armukesteks, mis siis et ta nimetas neid oma tütardeks. Andes koguaeg raha muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa. Ta loobus raha kokkuhoiu nimel tubakast, juukse lõikustest ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik oma tütarde tujude rahuldamisest. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kest tahtis saada ülikooli haridust. Ta arvas et siis suudab ta oma pere vaesusest pasta. Kuid peagi taipab, et haridus teda ei aita vaid ta peab looma suhteid kõrgematest peredest olevate inimestega. Ta asus trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta isa Gorioti tütrega Anastasiega. Talle hakkas Anastasie meeldima ja ta käis tal tihti külas. Kuid siiski suutis ta ennast lolliks teha ja ütles Gorioti nime
Alguses on nad oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, pärast nad põlgavad ja häbenevad teda. Goriot ise tõi ennast ohvriks. Tütred mitte ainult ei hüljanud isa, vaid vihkasid ka teineteist. Noorem õde Delphine de Nucigen ihkas üle kõige saada Proua de Beauseant´i salongi pääseda. Ta lakuks selle nimel tänavatelt pori. Ühel päeval sattus Proua Vauquer´i pansioni üks vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Eugene de Rastignac, kes hakkas tolles elus seal pansionaadis suurt rolli mängima. Rastignac tuli Pariisi sellepärast, et seal õppida. Tema pere tegi kõik selleks, et ta saaks seda ka teha. Kuid Rastignac sai aru, et oma eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saades teada, et see on Proua de Beauseant, asub ta trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta ühe Goriot´i tütrega Anastasie de Restaud´iga. Kuid, kui
Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal
) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane – tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis – kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid
Raamatu analüüs Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast.
Eugene Rastignaci valikud Honore de Balzaci romaani ,,Isa Goriot" peategeleane Eugene Rastignac peab oma elus tegema mitmeid saatuslikke otsuseid. Mida aktiivsemalt Eugene võtab osa Pariisi seltskonnaelust, seda keerulisemaks lähevad tema teed. Eugene Rastignac, pärit vaesunud aadliperest, tuleb Pariisi, et õppida ülikoolis juurat. Ta pere toetab teda niipalju kui võimalik ning on valmis loobuma oma viimastest sentidest, et Rastignac saaks jätkata oma õpinguid. Kui ta saadab oma õdedele kirja, paludes raha linnaeluga toime tulemiseks, on teised kohe nõus oma viimased säästud loovutama ning õmblema uhkeid riideid. Esimesed aastad Eugene pingutab nagu iga teine üliõpilane, ta loodab saavutada hariduse ja päästa niimoodi oma pere vaesusest. Kuid ta näeb, et ainult sellest ei piisa. Selleks, et edukas olla, on tal vaja pääseda Pariisi kõrgseltskonda. Ta saab
Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4
tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" Peale seda muutsid paljud oma suhtumist Goriot'sse. Nad tundisid Goriot'le kaasa, sest pansioni elanikud nägid nüüd kui palju vaeva tegelikult Goriot nägi nende nimel ja mida kõike ta oli valmis tegema nende jaoks, aga tütred ei teinud sellest põhimõtteliselt väljagi 3. Kelle soovituse ja miks otsustab Rastignaq tutvuda Nucingen´ide perega? Rastignac läks oma nõbu, vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4
kavalus. Kasutatakse mitmeid meetodeid kuidas saada rikkaks ning ka seda seisust hoida. Isa Goriot oli rikas mees, kunagine nuudlikaupmees, ning tema ümber käis põhitegevus. Ta elas pansionaadis, et võimaldada tütardele seda, mida nad kõige enam soovisid: raha. Kuna tütred paistsid rõõmsad, oli ka Goriot rõõmus, kuigi seda oli tal seda vähe. Ta müüs viimaseid võlakirju ja lauahõbedat ning soovis ta oma tütardele Anastasie'le ja Delphine'le parimat. Üliõpilane Rastignac oli üks peategelastest, kes sai aru, et edasi pürgimiseks ei piisa ainult õppimisest. Peab läbi käima kõrgseltskonnaga ja kasutama oma mõistust, et saada jõukaks. Ta hakkas tihedalt läbi käima Delphine'ga, kes elas väga luksuslikult. Nende õnnelikku elu takistas aga Delphine'i abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunnistab oma pere liikmeks
Selline väline ja kõiketeadev jutustajapositsioon on Balzacile omane. Balzac näeb korraga panoraame ja pisidetaile: proua Vauquer' pansioni terve Pariisi taustal ning ka viletsaid lahti hargnevaid es-partorohust matikesi pansioni salongis; isa Goriot' käekäiku pansionis kõigi nelja aasta vältel ning momenti, kui solvunud proua Vauquer otsustab talle enam mitte anda kurke ja sardiine. Balzaci jutustaja võib korraga olla mitmel pool, olenemata tegelaste endi lii- kumistest. Kui Rastignac käib romaani lõpus perenaiselt surevale isa Goriofle linu palumas, on jutustaja tunnistajaks niihästi sellele, kuidas proua Vauquer käsib köögitüdrukul võtta pruugitud linu, kui ka sellele, kuidas juba tagasi surija juurde kiirustav Rastignac seda salaja antud käsku ei kuule. Kuid Balzaci jutustaja on paindlikum ja keerulisem, kui esmapilgul paistab. Ta võib kõike näha, kõike teada ja kõikjal olla, kuid ei tee seda alati. Vahel esitab ta küsimusi, millele ta iga
Eugene de Rastignaci iseloomustus. Teose ,,Isa Goriot" üks peategelastest Eugene de Rastignac on väga omapärane isiksus. Ta oli väga muutliku iseloomuga, tema eesmärgid ja arusaamad erinevatest maailmaasjadest muutusid tihti. Olenemata segadusest, mis toimus nooremehe sees, võib siiski öelda, et ta oli sümpaatne ja hea inimene. Eugene läks Pariisi eelkõige sooviga õppida, saada hea töökoht ning teenida hästi raha. Ta oli pärit vaesunud aadliperest, seega olid kogu pere lootused tema peal
mitmetele mõjukatele inimestele. Ka praegu on sidemed väga tähtsad, nö. onupojapoliitika ei ole kuhugi kadunud. Tihti ei ole erinevatel konkurssidel tähtis, millised oskused või eeldused inimesel on, loeb vaid kelle tuttav sa oled, või kes sind soovitab. Hans Korman 11a Kõige väärikam tegelane on ilmselt Eugene de Rastignac, kes vaatamatta oma ambitsioonikusele ja auahnusele, andis lõpuks kogu oma raskelt teenitud vara, et aidata haigestunud Goriot'd. Rastignac oli temasse nii kiindunud, et püüdis täita ka tema viimast soovi- tuua tütred tema surivoodile. Kuigi Goriot ja Rastignac olid ainult pansioni naabrid, maksis Rastignac kinni Goriot matused ja oli ka ainus lähedane, kes Goriot'd tõsiselt leinama jäi.
,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest? Kuhu nad läksid= 15. Millisele järeldusele jõuab Goriot enne surma? Vastused ( II- rühm) 1. 1819 2. 30 franki kuus 3. Jack Collin aka
Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili
Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta iseendaga ning oma mõtetega. Rastignac armub isa Goriot' tütresse Tegevuse koht ja aeg Delphine'i, mis on natuke paradoksaalne, arvestades tolle pinnapealsust, Pariis, XIX sajandi algus (Bourbonide dünastia taastamise aeg) ahnust ja egoistlikkust. Lõpus peab noormees tõdema, et tegelikult on ta ainuke, kes isa Goriot'st tõsiselt hoolis ja teda armastas. Sellest
Kui tal enam üldse raha ei olnud, jäi ta haigeks. Tütred käisid teda alguses vaatamas ning märkasid, et isal ei ole enam üldse raha. Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid oma perekonna vapiga tõllad. Teine haru raamatust räägib Lõuna-Prantsusmaalt tulnud üliõpilasest Eugene de Rastignac'st. Ta elab samas pansionaadis, kus Isa goriot. Rastignac on ainuke, kes märkab Goriot' seisu tõsidust. Perekond saadab talle viimased rahad, et Eugene saaks sulanduda kõrgklassi sisse ja sealt rohkem raha teenida. Seda märkab üks tema naabreid pansionaadis. Tuleb välja, et tal on võimalus Rastignac'le anda suuremas koguses raha, et ta saaks kõrgemale püüelda. Ta hoiatab ka, et need seal üleval on tõelised raisakotkad. Kõigil on hinge
kogu oma varanduse, ei hakka nood teda ikkagi armastama. Kuid samas ta lootis, et tütred ikkagi hakkavad teda armastama, lisaks sellele tahtis ta veel ka seda, et tema tütardel oleks kõik olemas. Kuid nii ei läinud- tütred ei hoolinud oma osast vähimalgi määral. Nad ei läinud isegi oma isa matustele. Veel oli Goriot vastuolus proua Vauqueriga, kes oli teda kunagi armastanud, kuid nüüd vihkas, sest arvas, et vanamees on mitme naise pidaja. 4. Rastignac ütles ,,Ja nüüd alaku võitlus..." ( Kelle ja mille vastu? ) Rastignac ütleb: "Nüüd alaku võitlus!" ning ta läheb delphine juurde, et hakata täitma proua de Beauseante õpetust (jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades). 5. Mitmedal korrusel elas Isa Goriot algul kui ta sinna kolis ning kus pärast? Esimesel korrusel ei elanud keegi, see korrus oli kõigile ühiseks kasutamiseks. Kui Isa Goriot pansionaati elama tuli, kolis ta korterisse, mis asus teisel korrusel
Rahast ,,Isa Goriot'" põhjal. Raha on teoses ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks. Kogu teose probleemistik on selle peale üles ehitatud. Läbi erinevate rahaliste väärtuste ( kaks pudelit sampanjat-12 franki; Victoraine sai 600 franki aastas oma isalt) muutub raha inimeste kõrval tegelaseks ning kõneleb lugejatega. Igal teose tegelasel on omad väärtused ning pea kõigi tegelaste elus omab raha kõrget positsiooni. Kõigil raamatutegelastel on raha suhtes omad ootused ja lootused. Rastignac loodab rahaga jõuda arisokraatia tippu. ,,Et rikkuseni jõuda, otsustas Rastignac rajada kaks paralleelset jooksukraavi, toetuda teadusele ning armastusele, saada ühtaegu õpetatud meheks ja salongilõviks." Kirjanik ise peab Rastignaci käitumist lapsikuks ning teab, et need kaks teed ei puutu iialgi kokku. Raha oli tema elus väga tähtis ning ta oli valmis kõike tegema, et rikkaks saada. Isegi oma vaeselt perekonnalt raha küsimine ei olnud tema jaoks probleem
Isa Goriot lasi rahal oma lapsi kasvatada. Tütred mõistsid, et isa on ainult raha pärast, ja nad kaotasid austuse ja armastuse tema vastu. Isa Goriot kaotas kogu oma väärikuse ja varanduse nende pärast. Ta poleks pidanud oma tütreid ära hellitama, hoolitsedes nende eest igal võimalikul viisil. Raha pole lahenduseks perekondlikes suhetes vaid vanem ise. Isa Goriot oleks pidanud laskma neid lahti iseseisvat elu elama. Lapsevanem peab ise kohal olema probleemide puhul. Rastignac oli maapiirkonna madalamast aadliperekonnast pärit nooruk, kellel olid suured tulevikulootused. Ta uskus inimeste voorusesse ja lootis ülikooli minna,et oma riiki teenida, kuid ta koges oma madala positsiooni tõttu mitmeid alandusi. Ta vahetas oma põhimõtted raha ja positsiooni vastu. Ta lõpetas loengutel käimise ja hakkas uurima viise kuidas kõrgseltskonda pääseda. Talle õpetati, et tuleb olla isekas, egoistlik ja teisi ülevalt alla vaadata
Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja Goriot saatus ning kolm natuke udusemat ja mitte nii konkreetset liini: Vautrini saatus, Goriot tütarde elu ja ühe vaese tüdruku Victorine väga närvesööv ja ebaõiglane elu. Peategelasteks on üliõpilane Rastignac ja isa Goriot. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Goriot tütred Delphine ja Anastasie ning Vautrin.Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis ja kelle eesmärgiks on saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Selleks peab ta aga hakkama tihedalt läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub ühte Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine`i hukatusse viiv abikaasa
Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Proua Couture – lapsendas Victorine’I, Sõjaväeleitnandi lesk. Eugene de Rastignac – lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad lokkis juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane, auahne ,soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb isa Gorioti tütre Anastasie endasse armuma.tänu oma heale välimusele,riietus oli tähtis,kandis vana kuube, ülikondi, musta koltunud kaelasidet, tallutuid saapaid, üliõpilastele omane. Ei tahtnud sõltuda perekonnast, elates enda pere soov karjääri teha, pere tegi tema jaoks
Vauquer'i pansioni elanikest.Probleemiks on rahpuudus, kõlbelised otsustused, eetika ja kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda ja vastu pidada. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust, autor kujutab Goriot'd, kes ärimehena oli halasatmatu, inimesena egoistlik, isana aga liialt armastav. Erruläinud ärimehe armastus oma tütarde vastu oli omakasupüüdmatu. Teose peategelane oli noor üliõpilane Eugene de Rastignac. Ta oli vaene ning elas proua Vanqueri pansionis. Ta eesmärgiks oli saavutada edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Rastignac hakkas tihedlat läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult, kuid nende õnneliku elu takistab Delphine`i abikaasa. Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust.
käitumist läbi. Vaatamata oma tütarde Anastasie ja Delphine ükskõiksele ning teinekord tülgastust tekitavale käitumisele, oli isa Goriot siiski nõus ohverdama enese mugavused ja kolima proua Vauquer'i pansionis aina kõrgemal asuvatele korteritesse. Mida kõrgemal oli korter, seda halvemas seisus see oli. Ta loobus kogu oma varandusest ja otsis kuni surmani raha abiga tütarde armastust ja poolehoidu. Ainsaks reaalseks lohutuseks isa Goriot elus on Eugéne de Rastignac, keda ta hakkab armastama nagu enese poega, kuna too on sõbrunenud Delphine'ga ning seetõttu saab talle rääkida tema tütre elust, millest isa Goriot saab omakorda jõudu elamiseks. Öeldakse, et raha on mõeldud tarkadele inimestele, kuna see on üks võimsamaid manipuleerimise vahendeid. Rahaga seostuvad mõisted võim, jõukus ja ühiskondlik positsioon. Nende saavutamiseks ollakse valmis kõigeks. Raha muudab inimesi. Nii muutuski
2. Mille põhjal otsustasid pr Vanquer ja köögitüdruk Sylvile, et härra Goriot peab nelja- viit armukest? 3. Miks suleti Rastignaci ees Restaudide uks, kuigi tutvus Anastasiega algas noormehe arvates paljutõtavalt? 4. Miks oli Goriot' kahe tütre vahel tekkinud rivaalitunne? 5. Kuidas õnnestus Rastignacilil hankida raha (rätsepalt ei loe välja seda sõna) frakkide ja tänavaülikonna tellimiseks? 6. Miks läks Rastignac mängupõrgusse ning millin oli ta mänguõnn? 7. Mille ostis Goriot Rastigncile ja kuidas olid seejuures mängus ta enda huvid? 8. Mis põhjustel ei tulnud tütred isa surivoodile, kuigi Rastignac läks lõpuks neid ise kutsuma? 9. Milline plaan oli Vautrinil Rastigncagiga? Kas see õnnestus? 10. Lisaks peategelasele on teoses veel mitu väiksema kaliibriga tegelast. Kes neist oli sulle lugedes kõige ebameeldivam? Põhjenda miks. 11
venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
vastu. Ta nagu endast ei hoolikski, vaid tahab, et teistel oleks hea olla. Näiteks annab ta oma tütardele raha, ise olles vaesuses. Mõne lugeja jaoks võib see olla ka tekitada vastuseisu. Mõnedest sünonüümidest ja väljenditest võib välja tuua: rahakoti ürask, kõverate kõnedega seltskonnalõvi, Saint-Cloud' võrkudes hulpima. Keelekasutus oli omapärane. Raamatus oli erinevaid huvitavaid väljendeid. 4. Valige üks mõjukas kõrvaltegelane ja iseloomustage teda. Eugene de Rastignac- Rastignac käib Pariisi ülikoolis ning pingutab esimesel aastal väga oma õppimisega, et aidata oma pere vaesusest välja. Tema pere üritab maksta Rastignaci ülikooli eest. Lõpuks mõistan Rastignac, et ainult õppimisest ei piisa vaid on vaja ka tutvusi. Ta hakkab trügima kõrgseltskonda, et tutvuda proua de Beauseant'iga. Rasignac saab seltskonnaelus kõvaks käpaks ja hakkab mängima õnnemänge. Algul tal isegi veab kuid õnn pöördub ja ta jääb võlgadesse
seda ka Goriot. Ta arvas, et tütred armastavad teda ka kogu hingest ja isegi ühel päeval võtavad veel enda juurde elama, kuid nii see ei olnud. Kuna elu pansionaadis muutus aina viletsamaks, siis hakkas mehe tervis kannatama ja elu hakkas lõpule tiksuma. Kuigi Delphine näitas üles kerget hoolivust, polnud ka teda, kui isa oli suremas. Mõlemad tütred olid hõivatud oma glamuurse eluga. Ainus, kes Goriost hoolis oli tema naaber, noor juuratudeng Eugene de Rastignac, kes mõistis kui tore mees Goriot on. Ta toetas Goriot'i ja rääkis talle lugusid tema tütrest Delphine'st, keda Eugene armastas. Goriot sõbrunes Eugene'ga ruttu ja mõlemad jäid kokku kuni Goriot'i surmani. Siinkohal võikski arvata, et veidikene õnne tõi Goriot ellu noor Rastignac, kes temast hoolis. Rastignac oli talle kui poja eest ja Goriot oli temale isa eest. Goriot suri küll südamevalus, kuid ta teadis, et vähemalt
Charles Grandet on Félixi vnnapoeg. Ta tuleb Eugenie sünnipäevapeole. Tuleb välja et tema isa oli pankrotis ning tappis enda, kuid pojale polnud tal midagi jätta. Eugenie ja Charles armuvad ja vannuvad igavest truudust. Charles läheb Indiasse õnne otsima. 13.Nim. "Isa Goriot" tahtsamad tegelased ja sündmused ´Isa Goriot´´: tegevus toimub Pariisis proua Vauquer' pansionis. Peategelased on enine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Rastignac ja sunnitöövanglast plehku pannud Vautrin. Isa Goriot'l on kaks tütart, kellele ta on ära andnud kogu oma raha et nood saaksid rikastele meestele naisteks. Tütred aga isast ei hooli. Goriot ja Rastignac saavad sõpradeks ning Rastignac korraldab ka Goriot matused. Rastignac tuli Pariisi õppima, kuid peagi mõistis, et tähtsam on luua sidemeid ning Vautrinist saab tema õpetaja. 14.Nim"Madam Bovaary" tähtsamad tegelased ja sündmused
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja, mees sureb enne Eugene ja ta sõber matavad Goriot'i (tütred ei tule matustele) Põhiidee Rahajanu teeb inimesed kurjaks ja südametuks Eugene de Rastignac Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Isa Goriot
Väljanäitust laiendab värvikas pilt pansionäridest: mehed kandsid kuubi, mille värv on muutunud kahtlaseks. Kulunud pesu, riideid, mis olid viimasel äärel. Naistel olid kleidid, mis olid pleekinud. Olenevalt east on pansionärid kas ajutiselt või igaveseks sellesse vaesesse Ladina kvartalisse surtud. Vauquer´i pansioni elanikest tõusevad romaani peategelasteks endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Rastignac ja sunnitöövanglast plehku pannud Vautrin. Goriot´d hüütakse isaks kõigepealt sellepärast, et ta on vana, veel rohkem aga põhjusel, et tal on kaks tütart, kelle olemasolu aimab pansionis esialgu vaid kõiketeadja Vautrin. Goriot on omamoodi traagiline kuju. Võib-olla äratab ta lugejas kaastunnet, sest Saint-Germaini rikkurite maailma kuuluvad tütred põlgavad oma lihtsat päritolu isa. Ta on oma küllaltki suure
Raha jõud ja jõuetus Raha on alati inimese elus suurt rolli mänginud. Honoré de Balzaci romaanis ,,Isa Goriot-s", mis kirjeldab 19. saj Pariisi elus, mängis raha samuti suurt rolli. Romaani peategelane Rastignac saab Pariisi kolides ja õppima asudes aru, kuidas on seotud raha, armastus ning seltskond. Eugené de Rastignac oli pärit vaesunud aadliperekonnast, kelle pere suutis talle saata üksnes 1200 franki aastas. Rastingac oli asunud õppima Pariisi. Käesoleva loo alguseks oli ta omandanud bakalaurusekraadi. Ta ei õppinud mitte ainult iseendale, vaid tundis ka kohustust oma pere ees. Rastingac arvas, et lõpetab ülikooli ning teenib kõik oma vara ausa tööga, kuid peagi avastas ta , et see on suhteliselt võimatu
Ta oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näinud oma tütarde kohutavat käitumist läbi ja ohverdas enese mugavused ja kolis proua Vauquer’i pansionis aina kõrgemale asuvatele korteritesse, sest need olid halvemas seisus, aga üür odavam. Ta loobus absoluutselt kogu oma varandusest ja oli nii vähenõudlik. Kuni surmani otsis raha abiga tütarde armastust ja poolehoidu, aga asjatult. Õnneks oli isa Goriot elus Eugéne de Rastignac, kes rääkis talle tema tütre Delphine elust, millest ta sai jõudu elamiseks oma haiguse kõrvalt. Raha on mõeldud tarkadele inimestele, sest see on üks võimsamaid manipuleerimise vahendeid ja muudab inimesi enamasti halvemuse poole. Nii muutuski üliõpilane Eugéne de Rastignac suurelt mõtlemisest hindavast noormehest egoist, kes tahtis kohta kõrgseltskonnas. Ta palus oma niigi vaesel perekonnal endale raha saata, et sulanduda kõrgseltskonda ja palus
Britt Vaher ,,Isa Goriot" , kui realistlik teos Honore de Balzaci kirjutatud realistliku romaani ,,Isa Goriot" tegevus leiab aset enamasti Vauqueri pansionaadis. Peategelasteks on Isa Goriot , kes on endine nuudlivabrikant ja kahe tütre isa , ning noor üliõpilane Eugene Rastignac , kes on pärit vaesest aadli perest , kuid soovib üle kõige saada advokaadiks ning pingutab selle pärast tohutult. Üks oluline aspekt, mis viitab romantismile on Balzaci detaile kirjeldus, millega ta soovib lugejale märku anda , et tema poolt kirja pandu pärineb päriselust. Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi. Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab
Tema ainsaks rõõmuks oli näha oma tütreid õnnelikuna. Kui isa Goriot haigestub väga tõsiselt, siis soovib ta näha oma tütreid enne oma surma. Paraku on mõlemal tüdrukul ,,mõjuv" ettekääne mitte tulla. Isa Goriot saab lõpuks aru, et tema tütred on tänamatud ja ei armasta teda tegelikult. Kogu tema töö ja vaev nende nimel oli olnud asjatu. Ka matustele ei ilmu kumbki kohale. Teine haru räägib üliõpilasest Eugene de Rastignac'st, kes oli tulnud Lõuna- Prantsusmaalt Pariisi õppima. Ta oli vaesest perest, ning tahtis hariduse abil oma pere vaesusest välja aidata. Eugene asub elama samasse pansionaati kus elas ka isa Goriot. Olles aasta kõvasti õppinud taipab ta, et eduks ei piisa ainult heast haridusest, vaid on vaja ka sidemeid kõrgematel kohtadel. Ta hakkab oma positsiooni parandama naisi ära kasutades. Rastignac kohtub viimaks Gorioti tütre Anastasiega ning armub temasse. Üsna pea jõuab
Kui ta surema hakkas sai aru , et ta oli nad ära hellitanud ning tütred ei armasta teda (tahtis ,et tütred tuleksid teda vaatama, aga nad mõtesid mingi põhjused vlja et mitte minna ) maja perenaine vauquer tahtis teda endale, kuna sai aru et ta on rikas, aga ta arvas, et goriotil on huvi teiste naiste vastu ja sp ei meeldinud goriot enam talle, teda mõnitati, et ta käib ringi noorte ilusate naistega, et ta annab neile lihtsalt oma raha. 2. Eugene de Rastignac -on vaesunud aadliperekonna liige, tema pere pingutab, et ta saaks Pariisi õppima minna , kui talle saab selgeks et on vaja uusi sidemeid ja tutvusi, üritab pürgida kõrgseltskonda ning parandada oma positsiooni naiste kaudu hiljem hakkab Delphinega tal mingi teema siis ta hakkab meeldima Victorinele siis Vautrin tahab et rasignac abielluks Victorinega (kui ta sai emalt ja õdedelt kokku
annaabi.ee 
