11. klassi kirjanduse eksam (1)

11. klassi kirjanduse eksami küsimused.
Aleksandr Puškin ja „ Jevgeni Onegin “
(1799-1837)
Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli.
„Jevgeni Onegin“ – värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus – Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb . Jevgeni läheb tagasi linna ja samuti ka Tatjana, kes abiellub kindraliga – neiust on saanud perfektne daam. Jevgeni kahetseb, et lükkas armastusavalduse tagasi ja avaldab Tatjanale armastust. Lõpus nad kokku ei saa ja kumbki elab oma elu. Puškini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puškin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb „Jevgeni Onegini“ intrigeerivaks ka selle lõpp – inimesed lähevad lahku elusatena.
Anton Tšehhovi elu ja novellid
1860- 1904
Elu:
Pärit Taganrogist, vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Sai hea hariduse ja õppis arstiteadust. Ta oli väga viljakas autor – kirjutas, et peret üleval pidada. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. Tšehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(„Rõõm“); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline : tuleb sisse naer läbi pisarate ; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tšehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. Peale novellide kirjutas ta ka näidendeid. (Enamasti mitte koomilised)
„Palat nr.6“ – ühes väikeses linnas ja ka selle asutustes vohab korruptsioon . Linnahaigla tingimused on all pool arvestust, vaimuhaigeid isegi pekstakse. Peaarst Ragin näeb neid probleeme, kuid ei suuda nendega võidelda. Ta leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas – Ragin üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool – kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks. Alles siis, kui ta ise suletakse palatisse nr.6 (kuna ta esitas seisukohti, millega teised nõus polnud, tema mõttemaailm oli teine), saab ta aru oma teooria valedest motiividest.
„Palat nr.6“ ei ole paljalt arsti ja haige lugu, see sümboliseeris tolleaegset olukorda Venemaal: korruptsioon, vaestele ei pööratud tähelepanu, oma tegevuste õigustamiseks loodi kahtlaseid teooriaid ; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast.
„Inimene vutlaris“ – õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist , kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Talle saab hukatuslikuks armastus. Belikov kaasõpetaja õe Varvaraga, kuid näeb teda jalgrattaga sõitmas ja arvab , et see ei ole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist noomimise pärast trepist alla, mispeale Varenka ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb „häbisse“, pettunud inimestes.
Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita . Võib olla ta arvas , et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: „Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu.“ Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada.
Lev Tolstoi elu ja looming
1828- 1910
Elu:
Tolstoi oli pärit venemaa kõrgaadli perekonnast. Ta sündis Jasnaja poljana mõisas. Mõlemad vanemad surid kui Lev oli noor (ema, kui ta oli 2a ja isa, kui Lev oli 9a) Tema ja tema vendade ja õe eest hoolitseb tädi ning nad saavad väga mitmekülgse hariduse. Juba lapsest peale oli Tolstoi väga õiguspüüdlik ja aus. Rajas oma kodumõisasse kooli ning taotleb pärisorjuse kaotamist. Tugevat mõju tema loomingule andis sõjas käimine. Lev suhtub sõtta vastuoluliselt. Enne surma käis ta reisil, kus haigestus kopsupõletikku, mis sai saatuslikuks.
Looming:
Tegi pedagoogilist tööd – annab välja aabitsa ; ajakirja, mis käsitles haridusprobleeme. Pärisorjus on olnud 16 aastat kaotatud , kuid Vm. talupojast on saanud vang – sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse.
Tolstoi romaani lähivaatlus
„Anna Karenina “
Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks . Ta oli tüüpiline naine, kes vaja armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovitš, seda töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan noore ja nägusa vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine || toimuv tegevusliin räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. K ja L ning A ja V omavaheline suhtlemine on raskendatud, kuna K oli kunagi V armunud, kuid too lihtsalt mängis temaga. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjožast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta lõpuks sugugi kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks täiesti ära piinatud Anna viskub rongi alla ning sureb, jättes maha 2 last ning mehe, kes teda armastas ja imetles, sest oma ilu, harituse ja graatsiaga ei olnud kedagi külmaks jätnud.
Kas jääda ühiskonna poolt kujunenud kitsastesse raamidesse või talitada nii nagu hing tahab? Kas meestele on rohkem lubatud kui naistele? Kas mees võib petta , aga naine mitte? „ Vronski ema oli poja armuvahekorrast kuulda saades väga rahul – tema vaadete järgi ei andnud peenel noormehel miski muu seda viimast lihvi kui just armuvahekord kõrgemas seltskonnas.“ Kas sisemise mina usaldamine teeb õnnelikuks? Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu?
Anna – hurman, kirglik, käitumisega rikub suurilma reegleid, keeruline, vastuoluline , kadestatakse – naiseliku ilu kehastuse ideaal, kordumatu , mõistatusliku iseloomuga , seesmiselt terve natuur, armastus on tõeline andumus, ei taha kedagi külmavereliselt petta. Samas egoistlik , sest tema tõttu käib perekond alla, ei suuda Anyt armastada . Hüsteeriline, satub sisemisse kriisi, purunevad perekonna ja inimlikud sidemed, elu ummikus.
Elus on olnud vaid üks roll – armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja , kahetseb rongi all.
Vronski – vallaline, egoist – elu naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad , võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega. Peab oma põhimõtetest kinni – reeglid paika pandud. Kaastundlik, suudab ja julgeb valelikust mööda vaadata.
Karenin – hingetu masin, samas elav in, kes võimeline kannatama. Elureeglid suruvad headuspuhangud maha. Peidab kannatused kirjutatud ja kirjutamata suurilma moraali reeglite, seaduste varju. Kohutav bürokraatia masin, millesse on suletud elav kannatav in. Kinnine , reeglitele ja seltskonnale alluv. Pigem mõistuse in, väga uskilk.
Levin – tõeotsija, „kangelane teel“, tahtekindel, usub tõelise õiglase elu olemasolusse, otsib teed sinna. Ei suuda ühel ajal olla totaalselt õiglane ja mõisnik. Kibedad mõtted kaasaja üle. Ideaaliks talupoeglik elulaad . Kirjaniku autoportree. Kinnine, aus. Uuendused, et parandada talupoegade elu.
Kitty – noor, aus, üritab kõike õigesti teha, õrn, heasüdamlik, naiivne , kogenematu, ebakindel, oluline armastus.
Nikolai Gogol ja „ Revident “
Nikolai Gogol – ta oli ukraina päritolu. Kirjutas algul poeeme, vemmalvärsse ja üritas luua romantilist luulet. Kirjanikku saadab algul suur ebaedu ning ta põletab oma esimesed teosed. Oma teostes kujutab ta Peterburi linnaelu , näitab, et auaste on tähtsam inimesest. Sureb närvivapustusse.
„Revident“- peategelane Hlestakov: 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr. Avastatakse linna kõrtsist juba mitmendat päeva võlgu elamast ja peetakse revidendiks. Kolkakülla tuleb teade peatselt saabuvast Peterburi revidendist, uurimaks kas tasub hoida küla maakonnakeskusena (oli vist nii). Kogu külakese puupeadest prominentkond muutub sellest pööraseks, kuna nende vastutusel valdkonnad on haledalt lohakil. Kõik üritavad panna asju korralikuna näima, mitte neid tegelikult paremaks teha. (pole tähtis, mida haiged söövad, aga lilled peavad laual olema ja puhtad linad). Revidenti pole aga näha. Siis tuleb kellelgi idee, et järelevaataja võib olla inkognito.
Korjatakse üles noorest tuulepeast Hlestakov. Too ei saa küll täpselt pihta, milles asi aga laenab uljalt kõigilt suuri summasid raha (keegi teistele ei räägi enne lõppu), narrib linnapea tütart ja tunneb end üldse väga hästi. Kirjutab kirja oma kirjanikust sõbrale kogu lollikarjast kuhu sattunud on, arvates et see on naljakaim asi, mis viimasel ajal juhtunud. Siis teatab kõigile, et peab tähtsatel asjaoludel üheks päevaks lahkuma ja loomulikult ei tule enam tagasi. Usaldavad ametnikud ootavad ja ootavad, kuid saavad asjade tõelisest olemusest aimu alles siis kui Shpekin leiab Hlestakovi kirja. Kõik tunnevad end hiiglatoladena, kui saabub teade päris revidendist kes tahab "prominentkonnaga" kokku saada.
Fjodor Dostojevski elu ja looming
1821-1881
Elu:
Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud . Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne, despootlik. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dost. õppis vennaga pansionis . Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab šoki millest kujuneb langetõbi. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades.
Dostojevski oli Petraševski ringis – levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama. 1849 uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. Dostojevski maailmavaates suur pööre – kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus, valmisolek ohverdada. Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu.
Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga, kes töötas tema juures stenografistina. Vaatamata sellele, et majanduslik seis raske, vaevu tullakse ots otsaga kokku, jätkab Dost. kirjanduslikku elu. Tervis halveneb pidevalt, loomingu plaanid jäävad pooleli . Haigus lõpetab elu. Viimased päevad olid ränk võitlus. Annal oli raske elu, kuid siiski oli ta sellega rahul.
Looming:
Esimene töö trükituna on Balzaci „Eugenie Grandet“ tõlge. Kirjanikutööle paneb aluse jutustus „Vaesed inimesed“.
„Kuritöö ja karistus “
Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal-poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: „Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida.“ Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks . Stiil on väga hea – eesmärgiks šokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Lause on katkendlik ja jätab närvilise mulje. Suur tähelepanu silmadel. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Tegevusliinid: 1) Raskolnikov ; 2)Marmeladovite pere; 3) Dunja , ema; 4)mehed, kes tahavad Dunjat: Svidrigailov ja Luzin.
Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised. Lõi teooria, et selgusele jõuda maailmakorralduses , miks osad saavad kõrgemale, muutuvad tapmise tõttu iidoliks N: Nap.
Tegevus toimub 1860-ndate aastate Peterburis, mis ühelt poolt on piinatud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linn, teiselt poolt aga rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paik. Romaani peategelaseks on vaesunud aadliperekonnast pärit Rodion Romanõtš Raskolnikov, kes äärmise puuduse tõttu oli sunnitud õpingud ülikoolis katkestama. Mitmete põhjuste (haigus, meeletu vaesus , õe Dunja alandav „kasulik“ abielu ametnik Lužiniga)kokkulangemisel otsustab ta tappa ja paljaks röövida liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Raha abil tahab ta olla täisväärtuslik ühiskonna liige – tema idee järgi korvaks see kuriteo (1 väike kuritegu 1000 heateo vastu), sest maailma ümber kujundavad geeniused ei peatu eesmärgi nimel ei vere ega ohvrite ees. Kuid kuriteost enesest sai Raskolnikovi lootuste täielik kokkuvarisemine ning kohutav karistus. Ta ei kasuta röövitud rahast sentigi ning pärast mõrva pole talle ei iseenda ega inimkonna heaolu. Hingepiinad sooritatud teo pärast viivad Raskolnikovi hullumise piirini , teda vaevavad paljastamishirm ja soov end üles anda. Oluliseks saab kohtumine Sonja Marmeladoviga, kes läks pere aitamiseks „kollase pileti“ teed. Tüdrukut vapustab Raskolnikovi õilsus ning ta armub. Just tema veendunud ja kindla nõuande mõjul ning vaevava üksindustunde tõttu tunnistab R mõrva üles. Elades Siberis sunnitööl olles läbi hingelise murrangu, algab R vaimne ärkamine ja ümbersündimine. Sonja usk Raskolnikovi ja tema väsimatu armastus päästavad mehe.
Kas osadel inimestel on rohkem lubatud, kui teistel? Kas inimesed saab kahte tüüpi jagada? Raskolnikov arvas, et on olemas kahte tüüpi inimesi: ühed tavalised ja teised haruldased Napoleoni tüüpi, kes võivad tappa. Tegelikult sai ta aru, et see pole võimalik, kui ta kohtas Sonjat, sest Sonja oli tema jaoks haruldane ning ta ei kuulunud kumbagi gruppi. Pidi oma väites pettuma, kõik inimesed on võrdsed. Raskolnikov pettus iseendas ning lõpuka ka oma teoorias – nõrk, polnud teooria vääriline. Ei saavutanud mida soovis. Uskus algul oma elu ühte põhimõtet, kuid sunnitööl hindab ümber.
Miks läheb tapma ? 1)tahtis julgeda – tõestus teooriale ; proovile panek , kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele – kuid tapab Lizaveta , trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3)Dunja abielu Lužiniga – tüdruku müümine, L tundus juba kirja lugemisel vastumeelsena; 4)liigkasuvõtja ei olnud nõus tema asju panti võtma; 5)tahtis rikkaks saada – tahtis korraga kogu kapitali, mitte kopikaid korjata.
Kas tapmine võib olla õigustatud? R. arvas, et teeb vaestele inimestele heateo, kui tapab liigkasuvõtja, kuid sellega koos pidi tapma ka tema õe ja tänu sellele saab aru, kuidas ta tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab. Tapmine võib olla õigustatud ainult enesekaitsena, kui muud ei jää üle. Kui Raskolnikovi tapmine oleks olnud õigustatud, poleks tal olnud selliseid süümepiinu. Polnud õige tegu, kuna kaotas oma endise elu, tema elu muutus veelgi hullemaks.
Kas hingerahu saab tuua kandikul ette? Raskolnikovi ema ja õde olid peaaegu kõigeks valmis, et Rodjat aidata, kuid ta ise ei lasknud seda teha. Kui Rodja ise hakkas rääkima ja ei hoidnud oma tegu enam endale, sai ta alles enamvähem rahulikuks jääda. Heaolu nimel tuleb palju pingutada. Teise inimese tapmine ei saa tuua rahulolu. Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene.
Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest. Kuid tegelikult pole abielu Lužiniga muud kui tütarlapse müümine ja erineb vähe Sonja saatusest. Lužin tahtis lihtsalt kasulikult osta ilusa, puhta, aga vaese neiu , et too oleks kogu elu temale tänulik. Pere abistamiseks sai Sonjast langenud naine, kuid ta jäi kindlaks inimeses peituva headuse alge võidusse ja ning fantaasiate täitumise võimalikkusse. Tema sisemus jäi igas olukorras endiseks.
Põhiidee: olud võivad ka kõige ausama, endale õiget teed otsiva inimese panna väljapääsmatusse olukorda – ja ta vajub aeglaselt räpasesse mülkasse, millest ainult lähedaste usu ja suure armastuse abiga on võimalik kuidagi välja ronida.
Sonja – vaikne, tasane, kahvatu, kõhn, viisakate kommetega, kartis võõrais inimesi, kohmetus kergesti, allasurutud, ei ole eriti haritud, läheb „kollase pileti“ teed, ohverdab perekonna jaoks oma au, lapselikult naiivne, arglik , leebe, kõik armastavad Siberis teda, näevad temas peaaegu ideaali , sisemiselt tugev, uskus Absoluutse Headuse võidusse, alati mõistmis- ja andestamisvõimeline kõigi suhtes, valmis ennast ohvriks tooma , usklik, loodab väga.
Raskolnikov – „+“ õilis (raha M), andekas, hea(tulekahju), tark, suurehingega, kaval(reageeris kiiresti, jagas olukorda), kaine arvestusega (pole mõtet valetada faktide kohta), tugev, tähelepanelik, analüüsiv, kaastundlik, muretseb teiste heaolu eest, seadis teised kõrgemale, hea inimesetundja, intelligentne(tõlkis saksa k)
„vahepealne“ – tahtejõuline, kindlameelne (ei tee pelgalt sõnu, läheb idee teostamseni), vastuoluline (ratsionaalse idee pooldaja , jagab raha, seda lugemata), kahtlustav (haiglaselt, tõmbab tähelepanu)
„-„ kärsitu, põlgus argitegevuste vastu, ahne (ei taha kopikaid, vaid korraga kogu kapitali ), vaenulik (ema, õde), järelemõtlematu, lühinägelik (teistele haiget), tujutsev, närviline (tegutses liiga kiiresti), kahepalgeline (peab ausaks , kuigi tappis), ohjeoldamatu omavoli (D abielu), nihilist (andis õiguse tappa endale, väljaspool kriminaalsüüteo raame), õrritab jultunult politseid (mängib saatusega), pessimistlik filosoofia ühiskonnas tingitud muutumatusest (alati olnud, ka tulevikus), paranoiline (kardab pidevalt et kõik teavad tema saladust), isekas , tänamatu (sõprade abi), kinnine, hoolis teistest liiga palju., liiga uhke.
„Kuritöö ja karistus“ on väga keeruline, ääretult laia probleemistiku ja meeldejääva tegelaskonnaga teos. Meeldis, kuidas tegelased läbi aja muutusid ja oma vigadest aru said.
Honoré de Balzaci looming ja „Isa Goriot “ analüüs
1799–1850
Elu:
Sündis Kesk-Prantsusmaal Tours’i linnas. Balzac sai hea koolihariduse . Lõpetas Pariisi juriidilise kooli, kuid juristina ei töötanud kunagi. Tal oli palju ettevõtmisis, kuid kõik läksid pankrotti. Balzac kogeb omal nahal, et ausalt rikastuda on sama võimatu, kui ausalt varastada.
Looming:
Teda imetleti, kuna ta suutis teiste mõttemaailma sisse elada. Tema arvates on kirjanik ühiskonna teadlane . Ta jõuab järeldusele, et tuleb kirjutada vigadega, neid analüüsida. Viljeles jõgitomaani. Tema hiiglaslik teos: „Inimlik komöödia“.
„Isa Goriot “ – Väga hea realismi näide. Raamat „Isa Goriot“ räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot’st ja teistest Vauquer ’i pansioni elanikest. Vaquer’i majja saabudes oli Goriot’l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma . Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot’ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes „tiirles“ kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot’ elu lõpuni toetab Rastignc teda, isegi Goriot matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte, saatsid vaid tühja tõlla.
Miks armastatakse vastuarmastuseta? Midagi peab alati armastama , kui midagi ei armastata, muutub inimene kurjaks. Isa Goriot armastas oma tütreid üle kõige ja oli valmis nende nimel kõik tegema, tütred temast nii palju lugu ei pidanud. Nende vahel ei olnud mingeid konflikte, kuid arvatavasti ei armastanud tütred sellepärast, et nad ei osanud isa armastada. Et isa oli neile alati andnud kõik, mida nad soovisid , oskasid nad armastada ainult isa raha ja kui tal seda enam polnud, jäi isa tähtsusetuks.
Liigne ahnus jätab inimese üksikuks
Kas probleemi vältimine kaotab probleemi? Isa Goriot oli kindlasti märganud, kuidas tütred temasse suhtuvad, kuid ta ei tahtnud seda uskuda ja tunnistada, sellepärast tegi ta näo nagu kõik oleks korras ja et tütred siiski armastavad teda väga. See pidev enda kujutluste uskumine tegi asja veel hullemaks. Ta kaotas üsna aru ja probleeme tuli aina juurde.
Inimese iseloom sõltub paljustki vanemate kasvatusest.
Ükski heategu ei jää karistamata. Isa Goriot oli väga hea inimene, isegi liiga hea ja seetõttu ka pehme mõistusega mingil määral. Ta oli kõikide vastu lahke , eriti oma tütarde vastu, aga ta ei saanud neilt mitte mingisugust tasu. Ta andis kogu oma varanduse hinge tagant ära, peaasi et tütred rahul oleks. Temale midagi head tütred ei teinud, nad peaaegu ei tunnistanudki isa. Nii jäi Goriot haigeks ja suri üksikuna, see oli tasu tema heategude eest.
Raamatu ideestik põhineb vanemate ja lastevahelisel suhetel ja laste tänamatusel. Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike.
Vautrin e Jacques Collin – sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata. Ei hooli ühiskondlikest lepetest. Inimest juhtisid 2 kirge: kullajanu ja naudingukirg. Ei pea ennast teistest halvemaks, julge. Ihaldas võimu, tundis, et on võimeline maailma juhtima ja valitsema . Küüniline, mitte silmakirjalik. Ustav – ei ole kedagi reetnud. Põgenes vanglast, seal hüüti Surmanarritajaks.
Rastignac – provintsikolkast tulnud noorukiillusioonidega. Pariisis tahab agan ka armastust ja kuulsaks saada. Hella loomuga. Oli viletsast perest , tahab rikkaks. Tulvil hingepiinu. Hoolitseb isa Goriot eest pojaliku hellusega. Konflikt noorusunistuste ja halastamatu maailma vahel. On vapustatud sellest, mis toimub isa Goriot surma puhul.
Isa Goriot – halastamatu arenemine, mis viib isiksuse täieliku kokku varisemiseni. See on isa Goriot armastus, mis selleni viib. Vohab nagu hingevähk ja lämmatab lõpuks kõik teised tunded. Alguses tundub olevat võimalus teda päästa, kuid ohvrilt ohvrile, järelandmiselt järelandmiseni viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle , mõista kohut , ta armastab .
Claire de Beauséant – uskus liialt armastust.
Proua Vauquer – pansioniomanikust leskproua
Proua Courure – vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk
Victorine Taillefer – nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda
Härra Vautrin – Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”.
Isa Goriot – vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Hea südamega, vaatab probleemidest mööda.
Preili Michonneau – vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Eugene de Rastignac – Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Hea südamega, intelligentne, pole pealetükkiv, jahtis kuulsust ja raha.
Horace Biancon – Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng
Cristophe – pansionaadi toapoiss
Sylvie – pansionaadi toatüdruk
Härra Poiret – pansionaadis lõunastamas käinud vanamees , kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma
Krahvinna Anastasie de Restaud – isa Goriot´ tütar
Paruniproua Delphine de Nucingen – isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke.
Vikontess de Bauséant – Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune , heade kommetega.
Stendal
Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble’st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke. Pärast sõjakäike hakkas kirjanikuks . Ta kirjutas biograafiaid, esseesid ja Itaalia ainetel teoseid. Tema teosed pidid olema kaasaegsed, karmi tõega. Inimesi pidi juhtima kired (armastus). „Punane ja must“
Gustave Flaubert
(1821-1880)
Pärit Prantsusmaalt. Õppis linnakolledžis, õppis ülikoolis juurat, kuid jättis pooleli. Tal oli epilepsia . Loomingu aluseks oli põhjalik tegevuse uurimine . Kunst pidi olema impersonaalne ja võimalikult väheste autori kommentaaridega. Flaubert oli sarkastiline , irooniline , pessimistlik, romantismi vastane. Kuulsaim teos: „Madame Bovary “
Henrik Ibsen ja „Nukumaja“
Elu:
Pärit Lõuna-Norrast. Majandusraskuste tõttu hakkas 15a töötama apteekri õpipoisina. Ta oli hea maalija ja joonistaja. Oma kirjandusteed alustab luuletajana, kuid see pole tema loomingus oluline. Ibsen töötas Bergenis teatri kunstilise lavastajana, hiljem ka Norra Rahvusteatris. Ibsen on alusepanija moodsale draamale .
„Nukumaja e Nora “ – aktsiapanga direktoril Helmeril on ideaalne pere, kus ei peaks mingeid probleeme olema, kuid see on kõik väline. Helmer haigestus, mehe elu päästmiseks võltsib Nora raha saamiseks dokumente. Helmeri alluv saab sellest teada ja hakkab tegelema väljapressimisega. Nora on valmis pere maine ja heaolu päästmiseks nendest igaveseks lahkuma, kuid kahetsev ametnik saatis võlakirja tagasi. H on nõus N andestama, kuid naine otsustab siiski lahkuda, kuna ta mõistab, et ta elus ei ole midagi tõelist ja ta püüab seda leida; ta arvab, et ka naistel õigus enda eest seista. Peategelane on Nora Helmer, teised tähtsamad on: tema mees Torvald Helmer, Dr. Rank, Kristiine Linde, Krogstad
Emile Zola ja Söekaevurid
Ta oli mõjukaim naturalist-kirjanik maailmakirjanduses. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta kirjeldab kõike objektiivselt, surub enda isiklikud arvamused ja kire maha, kirjeldab fotograafilise täpsusega. Tõeline naturalist.
„Söekaevurid“ - Etienne Lantier on noor mees, kes raamatu algul saabub väikesesse Montsou nimelisse kaevanduslinna, kus ta tutvub Maheu nimelise kaevuriga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn - lapsed, noored, naised, mehed, vanurid .
Töötingimused linnakeses on kohutavad, palk on väike ning Etienne on naiivne noor, kes läbi vähese saadaoleva materjali oma sotsialistlikku mõtteviisi arendada püüab. Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab Etienne rahvast mässule õhutama. Iseenesegi üllatuseks leiab ta endale laia toetajaskonna ning kuigi algul üritab Venemaalt pagenud kõige hävitamise usku anarhist Suvarin teda avaliku vägivalla eest hoiatada, siis peale mitmekuulist streiki, mis tegelikult tööliste nälgimises seisnes, saab tööliste mõõt täis ning hakatakse siiski laamendama, tapma ning varastama. Neid ohjeldama saadetud sõjaväelaste rühma mitmekordse eksimise tõttu jõuab rahvahulk laamendada mitmes lähikaudses kaevanduses ning viimaks korrakaitsjatega kokku puutudes on rahvas juba joobunud kadakaviinast ning näpistavast näljast. Seetõttu ei karda rahvas sõjardeid ning ronib lausa ise nende tääkide otsa. Korrakaitsjad küll üritavad viimse piirini laskmast hoiduda ent olles täiesti vastu müüri surutud lõpeb ühel hetkel sõdurite kannatus ning ülemalt käsku saamata avatakse tuli rahva peale. Surma saab kümneid, nii mehi, naisi, lapsi kui ka vanureid.
Peale sellist tragöödiat on rahvas streigis ning nälgimises pettunud, vastumeelselt loivatakse varahommikul tööle, ent Suvarini vandenõu tõttu langeb kaevandus sisse ning mõnikümmend söekaevurit jääb lõksu. Etienne ning tema armastatu Catherine põgenevad ühes tulvavee eest. Viimases, kõige kõrgemas kaevanduskäigus aga kohtuvad nad Catherine mehe Chavaliga, kes värskeid armastajaid sõimama kipub ning südamerahuga oma allesjäänud võileibu nosib. Mingil hetkel saab Etienne mõõt täis ning ta purustab Chaval'i kolba suure kivilahmakaga. Koos Catherinega taluvad nad nälgimist pea kakskümmend päeva, viimasel päeval nad armatsevad ning peatselt sureb Catherine. Etienne on küll vaimselt alla andnud, ent lõpuks jõuavad päästjad kõrvalkaevanduse poolt kaevatava käiguga temani.
Ta taastub ning lahkub linnast pettununa. Ta on nõus sõbra kutsega minna Pariisi ning hakkab internatsionaalis kaevurite heaks tööle.
Charles Dickens
1812 -1870
Sündis Porthsmouthi töölisagulis. Mõne aasta pärast kolisid nad Londonisse, kus isa sattus võlgadesse ja sattus vanglasse, ema läks isaga kaasa! Tal oli peres 10 last. Haridust ta ei saanud vaid haris end ise raamatuid lugedes. Ta tee kirjanikuks oli raske kuid 33aastaga kirjutas ta 13 romaani + artiklid, loengud . Esimesed romaanid rääkisid laste ja noorte kannatustest. Tema eesmärgiks oli panna inimesed ka elus kaitsma headust ja õiglust. Ta lõi palju naiskaraktereid, kangelased olid tavalised, enamasti vaesed, veidrad tegelased (liialdustega).
Aleksis Kivi
1834-1872
Sündis Helsingi lähedal. Ta polnud jõukast perest pärit, mistõttu ta ei saanud head haridust. Õppis rändkoolides ja Helsingi kõrgemas algkoolis. Pääses Helsinki ülikooli kuid kehvade olude tõttu jäi haridus lünklikuks. Teoste eest sai ta väga vähe raha ning ta elas vaesuses. Suri vaimuhaigusesse.
„ Seitse venda“- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne. Raamat räägib vendade arengukäigust teose jooksul. Seal on palju dialoogi, tegevust, muinasjutte, muistendeid . Vennad: Juhani , Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero.
Rühmitused Tarapita , Siuru
SIURU(1917-1919) – tegevliikmed: Under, Gailit , Semper, Tuglas , Adson, Visnapuu.
Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)“Kalevipojas“ oli siurunimeline imelind. Oluliseks saab kuidas kirjutatakse , mitte mida – tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit. Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes.
Tähtsus: tõstis luule avalikkuse keskpunkti; astuti vanameelse elukäsitluse vastu; anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu.
TARAPITA(1921-1922) – kirjanduspoliitiline rühmitus, kritiseeris valitsust, õõnestas iseseisvust, kuid samas parandas riigi kultuuripoliitikat. Kirjanduslik programm manifestides ei väljendunud, kuid suurem osa tarapitalastest oli seotud ekspressionistliku vooluga.
Gustav Suits
1883-1956
Sündis Tartumaal Võnnus. Juba gümnaasiumi ajal töötas ta Soomes koduõpetajana. Lõpetas Tartu ja Helsingi ülikooli. Töötas pikalt Helsingis õpetajana ning ka Tartu Ülikoolis õppejõuna. Ta rajas ka Akadeemilise kirjandusühingu ja oli Uppsala ülikooli audoktor. Ta on Noor-Eesti rühmituse algataja ja väga väljapaistev luuletaja. Tal on 3 luulekogu : „Elu tuli“, „Tuulemaa“ ja „Kõik on kokku unenägu“.
Henrik Visnapuu elu ja looming
1890-1951
Elu:
Pärit Helme kihelkonnast. Lapsepõlv oli keeruline – isa vahetas tihti töö tõttu kodukohtasid. Visnapuul puudus seega püsikodu. Ta õppis Tartu linnakoolis ja sooritas Narva gümnaasiumi juures eksami, et saada algkooli õpetaja pabereid . Töötas õpetajana külakoolis ja siis Tartu tütarlaste pro-gümnaasiumis. Läks Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialale . Pärast kooli lõpetamist töötas ta Tallinnas „ Teataja “ toimetuses. Esimene publikuni jõudmine toimus „Siuru“ raames. Visnapuult ilmub mitmeid luulekogusid, kus kajastuvad tema elu läbielamised. 1944. aastal on ta sunnitud Eestist pagema Saksamaale ning sealt edasi Ameerikasse. Väga raske kodumaalt lahkuda, enne ka Ingi kaotus. Ka paguluses ilmuvad kogud kajastavad kohanemisraskusi ja igatsust kodumaa vastu. Viimased eluaastad on masendavad. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Pärast surma tuhastatakse.
Looming: Tema luule oli futuristlik ja ekspressionistlik.
Marie Underi elu ja looming
1883-1980
Elu:
Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal - seal oli Underi esivanemate kodupaik . Isa oli kooliõpetaja. Under alustas kooliteed juba 4a. Hariduse sai saksa tütarlaste gümnaasiumist, see oli parim, mida tollel ajal võimalik oli. Esimesed luulekatsetused on seetõttu saksa keeles. Koolis olid au sees keeled ja kirjandus. Oskas vene, pr ja saksa keelt. Töötas „Teataja“ toimetuses. Pärast abiellumist elab natuke aega Moskvas. Moskvast tulles intensiivne kirjanduslik tegevus, osales ka aktiivselt Eesti kirjanduselus. 1920-ndatel reisib palju Lääne-Euroopas, tema kirjanduslik tegevus saavutab palju tunnustust ja autasusid ka välismaal. Nopib mitmeid auhindu, valitakse Londoni PEN klubi auliikmeks. On öeldud, et kvaliteedilt oleks Under võinud oma luuletuste eest pälvida Nobeli preemia, ent see jäi tõlke taha.
1944 a pageb Rootsi, kus töötab teatrimuuseumis, jätkab ka kirjanduslikku tegevust. Teine abielu oli Artur Adsoniga. Tal oli kaks tütart. Sureb Rootsis.
Looming:
Varasem periood: loomingut iseloomustavad naiselikkus, tundelisus, avameelsus. Luuletused räägivad armuelamustest, erootikast. Palju kasutab lilli, lõhnu, värve. Tema looming on impressionistlik. 20-ndatel tuleb luulesse muudatus . Domineerib ajaluule , esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju.
Underi luulet on palju tõlgitud, tema keelekasutus on tippkvaliteetne. Lisaks paljudele muudele keeltele, on teda tõlgitud ka esperanto ja jaapani keelde. Teemad mitmekesised. Ka Under ise tõlkis palju saksa ja prantsuse luuletajate töid. Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules: ootus ja igatsus isamaa vastu; pagulus ; sõjavastasus; koduigatsus; värvikad kirjeldused;
väga elurõõmus, aga ka väga masendav ja negatiivne; huvitavad väljendid.
Tuglase elu ja looming
1886- 1971
Elu:
Tuglas, algse nimega Mihkelson. Oma lapsepõlve ainetel kirjutas teose „Väike- Illimar “. Õppis Tartus, revolutsiooni ajal sattus 2ks kuuks vanglasse. Pärast seda elas 11a välismaal(poliitiline põgenik), 1917 a naases Eestisse ja temast sai kirjanduselu eestvedaja . Ta oli paljude seltside ja liitude algataja. 1940. Keelustati tema looming ning Tuglas tõrjuti avalikust elust eemale.
Looming:
Looming oli mitmekesine . Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Peamine žanr oli novell . Ta kujundas uue isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutuslaad ja tugev lüüriline alge. Ta on kirjutanud veel laaste ja miniatuure.
„Inimese vari“ tegelased: ema Maret , sõdur, poeg, mõrvar.
Eduard Vilde
1865-1933
Sündis Virumaal. Hiljem elas ta Karjakülas. Ta sai alghariduse kodus ning edasi õppis Tallinnas Saksa koolis. Eesti keeles kirjutama õppis omal käel. Süvenes rahvuslus ja kiindus teatrisse. Temast sai sotsiaaldemokraat ning selle tõttu pidi ka maapakku minema. Tegutses ajakirjanikuna, „Estonia“ dramaturgina, EV diplomaadina. Tartu ülikooli audoktor, maeti esimesena Metsakalmistule.
Nooruses kirjutas kriminaalseid-romantilisi jutustusi ja humoristlike lühijutte. Tema kuulsamad teosed on nö sarjast ajalooline triloogia , „Mäeküla piimamees“, „Külmale maale“ jne
„Külmale maale“ – probleemid: vaestega käituti halvasti, nälg, alkoholism , kuritegude kasv, alavääristamine/mõnitamine, vaesus, tööpuudus. Peategelane on Jaan, teised: Virgu-Anni, Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku , Hans, Jaani ema, Anni isa.
August Kitzberg
1855-1927
Sündis Pärnumaal, õppis Niitsalu vallakoolis. Töötas valla- ja kohtukirjutajana, raamatupidajana ja „Postimehes“ ärijuhina. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak).
„ Kauka Jumal“ - Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu .
I vaatus : Mogri Märt vaatab inimesi raha järgi, suhtlemine pereliikmetega on tõre, tundub nagu ta ei hooliks perest, peab end ülemuseks. Märt on ihne ja raha määrab kõik.
II vaatus : Kellel on palju raha see on nagu jumal. Alavääristas oma naist vähese kaasavara pärast ja alavääristas ka oma töölisi. Vaesed =kerjused.
III vaatus : Tema ihnus on väga suur. Isegi kui ta peab raha andma, annab ta selle väga suure protsendiga.
IV vaatus: Raha on jumal, raha on võim, esimese asjana lasi Märt majja tuua oma rahakapi. Raha oli väärtuslikum kui oma enda poeg. Samuti on tal ükskõik oma surevast tütrest, neiu last nimetab värdjaks.
V vaatus: Raha on ikka veel Märdile tähtis, kuigi ta on hull. Soov saada endale mõis.
Anton Hansen Tammsaare
1878 – 1940
Elu:
Sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Tema isa on Andrese prototüüp. Tema peres oli 12 last. Tema haridustee venis pikaks. Gümnaasiumisse jõudis Anton u 20 aastaselt. Töötas Tallinnas „Teataja“ toimetuses, õppis juurat Tartus. Tal oli tuberkuloos , mis süvenes ning ta asus elama oma venna metsavahitallu. Ta elas tagasitõmbunult, pühendus kirjanikuametile.
Looming:
Varajane periood: teemadeks oli maaelu , külaelu, suhted talupoegade ja mõisa vahel, noortevahelised suhted, nt „Pikad sammud“
Kõrgperiood: selles perioodis on tema tuntumad romaanid nagu „Tõde ja õigus“, „Kõrboja peremees “, „Põrgupõhja uus Vanapagan “.
„TÕDE JA ÕIGUS“ idee raamatuks oli tal juba gümnaasiumis. Romaani tegevus toimub ärkamisajal, üritas kujutada neid probleeme ja isikuvaheliseid suhteid, mis on püsivad, mitte päevakajalised. Teoses seostuvad tegelased Tammsaare lapsepõlvest pärit inimestega.
I osa – võtlus maaga, see võttis Krõõda elu, Andrese tervise, Mari elurõõmu. Põhilised tegelased olid Andres ja Pearu.
II osa – võitlus jumalaga (u 5a) Indreku koolielu Mauruse koolis
III osa – võitlus ühiskonnaga (u 3a)
IV osa – võitlus iseendaga , võitlus elu endaga
V osa - alistumine
PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN – viimane Tammsaare romaan, ilmus 1939. Teose idee oli saanud eesti folkloorist (Kaval-Ants, Vanapagan), kuid tegelased Tammsaare romaanis on erinevad rahvajuttudest. Peategelane Jürka, tema naine ja laste ema Juula, Kaval-Ants. Probleemiks oli lihtsameelse inimese ärakasutamine jne
MÕISTED:
Realism – =(lad k materiaalne) eesmärk kujutada kaasaegset elu ilustamata, kõikide halbade külgedega. Kaasajale lähenetakse ajalooliselt, välditakse väljamõeldisi, negatiivsete nähtuste kujutamine, üldistamine. Peamine žanr on romaan. (Stendal, Balzac, Dickens)

Kriitiline realism - Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism  ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika  kriitiline realism.

Naturalism - Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost “Maa”. (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism…)

Jõgiromaan – ulatuslik, paljudest osadest koosnev(e ka iseseisvatest romaanidest koosnev) romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased.