Imeline kirjandus (0)

Q: Mis on elus tähtsaim?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Milliseks on inimene loodud õnnetuksõnnelikuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Milline on sõjaeetika?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Kuidas sõda inimestele mõjub?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Kui suurt rolli määrab vanusevahe teineteise mõistmisel ?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Kuidas suhtub ühiskond neisse kes ei allu raamidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Miks ohverdada end teiste nimel?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Milleni võib viia armastus?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Kuidas mõjub kuulsus inimesele?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Q: Kui kinni võib mälestustes olla?

Vastus leiad õppematerjalist: Imeline kirjandus

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on elus tähtsaim?
Milliseks on inimene loodud õnnetuksõnnelikuks?
Milline on sõjaeetika?
Kuidas sõda inimestele mõjub?
Kui suurt rolli määrab vanusevahe teineteise mõistmisel ?
Kuidas suhtub ühiskond neisse kes ei allu raamidele?
Miks ohverdada end teiste nimel?
Milleni võib viia armastus?
Kuidas mõjub kuulsus inimesele?
Kui kinni võib mälestustes olla?
Millesse kiindunud oled jäävad sinu omaks lõpuni?

Ajalooline olustik 19. saj Venemaal
PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII
Venemaal valitses siseriiklik tsensuur - majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal).
Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine , tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut.
19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud , talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat . Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuuri, suleti mitmeid ajakirju.
Peale AIII võimule tulekut tugevdati veelgi sisepoliitika reaktsioonilist suuda, suurendati rahvuslikku rõhumist ja venestuspoliitikat, sama ajal hoogustus ka revolutsiooniline liikumine.

Realismi mõiste ja olemus
Tõeline, esemeline , materiaalne. Euroopas tekkis 1830ndatel, esialgu tähendas see vastuseisu romantismile. Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust , eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan. Realism jaguneb kriitiliseks ja psühholoogiliseks.

Realism Vene kirjanduses- teemad, esindajad, olemus
Ivan Gontsarov, Ivan Turgenev , Nikolai Gogol, Fjodor Dostojevski , Lev Tolstoi , Anton Tsehhov (novellist ja näitekirjanik)

Lev Tolstoi eluoluline ülevaade 1828- 1910
Sündis kõrgaadlike perekonda, ta kasvas ilma vanemateta, ema suri kui Lev oli 2 ja isa kui Lev oli 9. teda kasvatasid sugulastest hooldajad. Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu. Asus õppima õigusteadust, aga ei olnud sel alal edukas, 1851 sõitis vennaga Kaukaasiasse, kus võttis osa sõjategevusest. Seal ta oli 2,5 aastat, oli vapper sõjamees. Kaukaasias ta alustaski kirjanikutööga.
1862 armus ta 18-aastasesse mustaverd sihvakasse kaunitari ( Moskva arsti tütar Sofja Bers) ja tegi talle abieluettepaneku. Neiu võttis selle vastu. Asusid elama Jasnaja Poljana mõisa, kokku sündis neil 13 last.
6. Tolstoi ühiskondlikud vaated
Ta arvas , et pole mõtet kaasa lüüa rühmitustes, seal ennast ei arendata. Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas oli see selge, et Venemaa pärisorjusliku maana jääb igati Lääne-Euroopast maha. Ta ei pooldanud pärisorjust, pooldas inimese kõlbelist ümberkujundamist, tema psüühika muutmist. Kui ta tegi 1857 reisi Lääne Euroopasse oli ta väga pettunud , nägi Pariisis pealt giljotineerimist pealt ja oli rabatud. Ta suhtus eitavalt poliitikasse, igasugune võim kaasinimeste üle oli Tolstoi arvates ebakõlbeline. Tal olid tülid aadlikega, hoidis hinges talurahva poole. Jagas Rosseau vaateid. Ta elas hästi kuid samas tundis piina, et ei elanud nagu talupoeg .

Tolstoi pedagoogiline tegevus
Ta arvas Jasnaja Poljanas talulaste kooli ja kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka ise. Õpetajatöösse kiindus ta tugevasti- luges ise kasvatusteaduslikku kirjandust, asutas käsikirjalise pedagoogilise ajakirja „Jasnaja Poljana”, kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse põhimõtet: koolis käisid talulapsed, millal tahtsid ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus. Õpetaja ülesandeks oli õpetada nii huvitavalt, et lastel tekiks ise tahtmine õppida. Laps ei pea koolist saama niivõrd tarkust kui tundeid ja õigeid emotsioone. Avaldas ka aabitsa .

Tolstoi varasem looming- üldine iseloom, konkreetsed näited teostest
oma kirjanikukarjääri alustas ta proosaga .
*1852 ilmus ajakirjas „Sovremennik” ta esimene kirjanduslik teos, jutustus „Lapsepõlv”, sellele järgnesid „Poisiiga” ja „Noorus”-debüütteosed, nendes palju autobiograafilist materjali, nendes üritas kujutada konflikti ühiskonna ja inimese vahel.
*1850ndatel oli loomingus valdav sõjateema. Ta suhtus sõjasse tollal vastuoluliselt („Metsaraiumine” ja „Rünnak”). Samas oli tal sõjast ka teine vaatenurk: sõjad on midagi „loomulikku”, neid põhjustab inimese enesesäilitamistarve, vajadus kaitsta oma kodu ja lähedasi.
* 1860ndatel tuli talle sisse suur loomejõud. Oli enda vastu väga nõudlik, kirjutas ühte peatükki mitu korda ümber, enne kui rahule jäi.
1868 ilmus 4-köiteline epopöaromaan „Sõda ja rahu”- tõlgete kaudu sai kuulsaks kiiresti üle Euroopa.
*1873- 1877 ilmus „Anna Karenina ”- romaan kaasajast, esmatõuke selleks andis talle Puskini loomingu lugemine. „A K”(kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on äärmiselt egoilstlik) on mitmeti vastandlik teos „S ja R”(seal kirjutati üldrahvuslikust ühtsusest, inimesed, kes püüavad mõjutada ajalugu).
*1899 jõuab lugejani mahkas romaan „Ülestõusmine“. Jätkab sotsiaalse kurjuse probleemi. Tolstoi leiab, et vene ühiskonnakorda on vaja muuta. Analüüsib kõlbelisi probleeme. Tolstoi jõuab järeldusele, et inimese kõlbeline allakäik on suurest tingitud ühiskonnast. Jõuab ekstreemse järelduseni – ausale inimesele on Venemaal ainus õige koht vangla. Autori poolehoid läheb lihtrahvale
* looming 1880-1910 aastatel mõistis Lev, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti vaid kurjus, vale ja egoism tahtis ta ilukirjanduslikust loomingust loobuda. Nüüd võttis ta vaatluse alla vene tegelikkuse kõik küljed, nii ulatuslikku kriitikat ei olnud 19 saj vene kirjandus veel näinud. Teos ametnike ükskõiksusest „Elav laip ”. Teos kuritegelikest suhetest rahaasjus „Võltsitud kupong ”.
Tolstoi on kirjutanud ka näidendeid – „ Pimeduse võim“ (masendav pilt Vene külast) ja „Elav laip“ (kõrgklassi silmakirjalikkus ).

„Sõda ja rahu” sisukokkuvõte, põhiliinid, tegelased, probleemistik
Andrei Bolkonski , maa-aadli esindaja, läheb sõjaväkke eneseteostuse eesmärgil, temast jääb maha lapseootel naine. Naine sureb sünnitusel, Andrei jaoks muutub see kinnisideeks ja tekitab temas sügavaid süümepiinu. Ta tõmbub elust kõrvale ning hakkab nägema sõja mõttetust. Kord ühele ballile sõites nägi Andrei tee ääres kuivanud, surnud tamme. Ta samastas end sellega. Ballil kohtub ta Natašaga, tema hing ärkas ellu. Tagasi sõites näeb ta uuesti tamme, aga puu oli ellu ärganud – talle olid kasvanud uued võrsed. Andrei tunneb, et ta on ise ka ellu ärganud.
Andrei Bolkonski – kibestunud, elus pettunud, tööle pühendunud, tõsine inimene. Ta tunneb lootusetust ja õnnetust, on kaotanud usu armastusse .
Nataša Rostov – tegutses emotsioonide ajel, energiline , edev, talle meeldis tähelepanu, oli impulsiivne . Ta oli kogu aeg armunud, vajas palju armastust, talle olid olulised ligimesed. Nataša oli väga siiras, aus ja avameelne.
Nataša vajas Andrei poolt armastust ja kannatust, Andrei Nataža poolt mõistmist. Mehe isa oli nende abielu vastu ning tema nõudmisel lükatakse pulmad aastaks edasi. Nataša jääb aastaks üksi, sest Andrei läheb tervisereisili. Andrei käitub ükskõikselt, tema kirjad on harvad ja pealiskaudsed . Ühel ballil kohtub Nataša Peterburi aadli poja Anatol Kuraginiga. Nataša armub, kuid ta on sellest väga segaduses. Anatol võrgutab neiu, kes on temaga valmis isegi põgenema. Kui Andrei naaseb, teatab Nataša, et ei saa vürstiga abielluda . Andrei mõistab, et nende suhe purunes tema, mitte Nataša tõttu. Ta mõistab, et elus on kõige tähtsam armastus. Nataša abiellub Andrei surma järel Pierre Bezuhhoviga, kes on Andrei parim sõber. Pierre surub enda tunded esialgu kõrvale ning püüab Andreid ja Natašat lepitada.
Sonja ja Nikolai – ühepoolne armastus Sonja poolt.
Nikolai ja Marja Bolkonski.
„Sõja ja rahu“ põhiprobleemid:

Mis on elus tähtsaim?

Milliseks on inimene loodud – õnnetuks/õnnelikuks?

Milline on sõjaeetika?

Kuidas sõda inimestele mõjub?

Kas sõda on vajalik?

Kas abieluks on vaja armastust või peavad inimesed sobima?

3 aadlikihti „Sõjas ja rahus ” – iseloomustus
Romaanis toob Tolstoi välja kolm aadlikihti:

pealinna ehk Peterburi aadel – Kuraginid, Schereri seltskond – rahaahned, lõbujanudlised, omakasupüüdlikuid, võltsid, väliselt haritud ja kombekad suhtlejad.

provintsi ehk Moskva aadel – Rostovid – perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, nad ei ajanud taga raha, perekond oli oluline, ideaalid tähtsad, isamaa-armastus. Nad olid lihtsa käitumisega, rahvakultuuri ja armastuselembelised.

Lõssõje Gorõ ehk maa-aadel – Bolkonskid – väga kinnised inimesed, väga lihtsad. Neile oli oluline haridus . Nad olid pigem mõtte- kui tundeinimesed (lapsed pigem austasid kui armastasid oma isa). Neid hindab Tolstoi kõige kõrgemalt, kuna ka tema ise oli seda tüüpi ja Venemaa arenguks oli just selliseid inimesi vaja.

„Anna Karenina” lähivaatlus
Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas.
Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam.
Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser .
Aleksei Karenin – Anna abikaasa.
Serjoza – Anna poeg.
Kity – kõrgaadlist neiu.
Levin – maa- aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise).
Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi – kui Anna tahab lahutust , siis poega ta ei saa. Annab valib Vronski ja neil sünnib tütar. Minnakse Euroopasse reisile. Seltskonnast väljatõrjutud Annal hakkab seal igav ning nad naasevad Venemaale. Anna ja Vronski vahel on pidevad armukadedushood, Anna ootab ikka veel Kareninilt tulutult lahutust. Anna pidevad armukadedushood saavad tema ja Vronski suhtele saatuslikuks. Anna teeb enesetapu – hüppab rongi alla. Vronski läheb sõjaväkke ja annab tütre Kareninile.
Probleemid:

Kas jälgida iganenud ühiskonnanorme või käituda oma heaksarvamise järgi?

Abielu nimel on vaja tööd teha.

Kas surm on lahendus?
Anna – aus, sümpaatne, haritud, elegantne, hingeline , ei jäta kedagi külmaks. Sisemiselt on ta aga ebakindel, armukade. Perekond polnud tema heaolust eespool , ent see oli siiski tähtis. Võltsid põhimõtted.
Aleksei – kinnine , reeglitele ja seltskonna arvamusele toetuv , mõistuseinimene, tema emotsioonid olid tagaplaanil. Omakasupüüdlik, eraklik, tööse sukeldunud, usklik , püüdis oma positsiooni säilitada.
Vronski – haritud, elujõuline, rikas, ilus, edukas, kirglik, rohkete sidemetega, lõbujanuline, südamlik, abitsioonikas, aus, avameelne, julges seltskonnale vastu astuda, võitlus- ja võistlushimuline.
Anna traagikas oli ühelt poolt süüdi ühiskond ja seltskond, teiselt poolt tema ise.
Välised põhjused:

Seltskond hülgas Anna, sest tal oli avalik armusuhe – ta käitus teistest erinevalt.

Abikaasa ei andnud talle lahutust ning pani ta ultimaatumi ette.

Ta jäi pojast ilma.

Üksildus oma mõtetega.

Vronski andis põhjust armukadeduseks, muutus Anna suhtes külmaks.

Avastas, et tal polnud ühtki sõpra.

Järsk ühiskondlik langus.

Vronski ema suhtumine.
Sisemised põhjused:

Armastas poega ning ei suutnud kaotusega leppida.

Sisemised vastuolud.

Arvas, et Vronski ei armasta teda enam.

Süümepiinad Kity pärast.

Armukadedus

Ei suutnud Vronski tütart nii armastada kui oma esimest poega.

Anna oli pessimist !
Kity on Vronskisse armunud, aga Vronski on tüüpiline naistemees – mängib temaga ning suhtest ei saa asja. Kity on löödud ning ei salli mehi enam. Levin on terve elu olnud Kity peretuttav ning tegi talle abieluettepaneku, mis tagasi lükati. Ta oli sellest löödud nng ei julge enam Kity’le läheneda. Ballil kirjutavad nad mõlemad kriidiga oma tunded seinale. Levin teeb uuesti abieluettepaneku, Kity nõustub. Nende abielu kujuneb õnnelikuks, kuigi neil on probleeme üksteise mõistmisega – nad pingutavad.
Kity – esialgu naiivne, kogenematu, emotsionaalne, mõjutatav. Talle on armastus oluline.
Levin – kinnine, rahulik, tagasihoidlik , töökas, tõeotsija, kahtlev, avameelne, aus!
Tolstoi/Levin – käis talupoegadega tööl, tema kulutused pole olulised, talle oli tähtis, et talupoegadel hea oleks.
Suhte põhiprobleemid: Kity’le meeldib teiste meeste tähelepanu. Levin ei ole usklik. Levin pole moraalselt nii süütu kui Kity. Samas Kity austas Levini plaane ja ideid.

Kas esmakordsel pettumisel peabki loobuma?

Kui suurt rolli määrab vanusevahe teineteise mõistmisel ?

Kas teineteise mõistmine on õnne võti?

Kas materiaalne või hingeline rahu?

Kas vana arm ei roosteta ?

Kas armastuse nimel tasub tööd teha?

Levin kui Tolstoi võrdkuju- põhjenda, tõesta
Levini kaudu avaldab Lev oma hingepiinad, kahtlused ja filosoofilised seisukohad. Levin, haritud ja varakas mees, suudab lahkuda linnast, et asuda elama maale. Kuid ta ei suuda olla õnnelik, sest teda vaevavad vastusta küsimused elumõttest. Õnneliku pereisana ei suuda ta olla õnnelik mees. Pääsemine tuleb tahupoegade lihtsat ja looduslähedast eluviisi jälgides, mis avab ta silmad jumala meele järgi olevale elule. Levin suudab ühendada endas argise ja filosoofilise maailma jumalatõeni jõudes.

Dostojevski elulooline ülevaade 1821 -1881
Pärit vaesunud aadliperekonnast. Isa töötas vaestehaiglas arstina. Ema oli pärit keskklassist. Emapoolne vanaisa tegeles kaubandusega. Dostojevski isa oli range, kohati julm, kinnine ihnur. Ema seevastu vaikne, leebe , suure lugemusega. Dostojevski lapsepõlve kultuurilised muljed on vastuolulised, üheltpoolt helged vene muinasjutud , teisalt sünged lood suguvõsast. Lapsed pidid Piiblit tundma. Dostojevski õppis koos vennaga pansionis . Dostojevski oli kinnine, sissepoole elav, suure lugemusega – viimast selleks, et elust põgeneda.
1839 sureb isa. See on Fjodorile šokk. Eelkõige sellepärast, et isa surm on salapärane – liiguvad jutud, et ta tapsid pärisorjad. Dostojevski saab sellest närvivapustuse ja langetõve. Dostojevski lõpetab kooli, tema huviks on kirjandus. Tema esimene teos on tõlge Balzaci romaanist „Eugenie Grandet“. Samal ajal valdab teda tõsine mängukirg. Dostojevski paneb aluse oma kirjanikutegevusele.
Ta oli mõjukaim ja enim teisi mõjutav kirjanik.

Dostojevski romaanid - temaatika, pealkirjad
tal oli suur huvi Jeesus Kristuse vastu- suured mõjutused piiblist->inimest võib päästa ainult headus.
Tema esimene originaalteos kannab nime „Vaesed inimesed“. Dostojevski lahkab sotsiaalse ebavõrduse probleeme. See on lugu Peterburi väikeametnikust ja tema rõõmutust elust.
Dostojevski lahkab oma teostes väga sügavalt inimpsüühikat. Esimene teos saab kriitikute poolt väga kiidetud, seda nimetatakse isegi geniaalseks.
Dostojevski mõistab, et pahed peituvad inimestes endas, mitte sotsiaalses seisus. Sellel teemal ilmuvad temalt romaanid „ Perenaine “ ja „Nõrk süda“. Tema hingeline vastuolu viib sisemise mässuni. Selle ilmekaks näiteks on „ Teisik “.
Venemaal hoogustub samal ajal põrandaalune liikumine. Dostojevski ühineb Petraševski ringiga , kes levitavad kirjandust, et tsaari kukutada. 1849 liitub ringiga uus liige, kes osutub provokaatoriks. Ringi liikmed arreteeritakse ja neile mõistakse surmanuhtlus. Dostojevski saadetakse neljaks aastaks Siberisse sunnitööle. Seal halveneb tema tervist ja ta nakatub tuberkuloosi. Tema maailmavaates toimub suur pööre – kaob usk revolutsiooni; usub, et inimkonda saab päästa vaid headus, andeksand ja valmisolek ohverdada. Pärast sunnitööd naaseb Dostojevski Peterburi. Jõub kätte pärisorjuse kaotamine. Tsensuur nõrgeneb. Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu.
„Märkmed surnud majast“1860-1862 – romaan, mis on kirjutatud sunnitööainetel.
„Alandatud ja solvatud“ 1861 – jõuab tõdemusele, et inimene pole oma loomult hea, tema käitumist määravad tumedad tujud , mitte mõistus. Vene aguli inimesed.
„Kuritöö ja karistus “1866 ning „ Idioot “ (1868) – pilt täiuslikust inimesest.
1845 „Vaesed inimesed”- väikeametniku armetu elu
1871-1872- „Sortsid”- nõidadest
1879 -1880- „Vennad Karamazonid”- viimane teos

„Idioodi” lähivaatlus
„Idioot“
Tegevus toimub 19. sajandi teisel poolele Venemaal, peategelane vürst Mõškin saabub Šveitsist tagasi Venemaale, kus ravis tiisikust. Vürst armub naisesse, Nastasja Filippovnassem et teda päästa hukatusest. Nastasjat oli noorelt ära kasutanud Totski, kes tahtis teda mehele panna, et ise abielluda. Vürst abiellub ning peab tegema valiku kahe armastatu vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu Nastasja põgeneb mehe juurde, kes teda armastab. Ragožin tapab Nastasja oma hullumeelses armastuses. Varsti tabab uus haigushoog, ta saadetakse tagasi Šveitsi. (ma EI ole näinud hullemat sisukokkuvõtet, for crying out loud ).
Pealkirja tõlgendused:

Mõškin oli täiuslik inimene – südamelt hea, teistest erinev. Teised pidasid teda sellepärast idioodiks.

Mõškini haigus muutis ta vaimselt ebaterveks.

Kuuldused eelnevast elust tekitasid kõlakaid, et Mõškin on idioot.

Šveitsis aitas ta põlu all olevat naist, mille eest teda idioodiks peeti.

Idiootlikult käitusid kõik teised, need, kes kahtlustasid Mõškinid – kõrgklass; need, kes teisetele silte peale panevad.
Olulisemad probleemid:

Kuidas suhtub ühiskond neisse, kes ei allu raamidele?
Kõrgseltskonna inimesed olid erinevalt Mõškinist omakasupüüdlikud. Mõškin ohverdas oma armastuse; ühiskond nägi ainult, kuidas ise kasu saada – näiteks Totski püüdis Nastasjat mehele panna, et ta ise abielluda saaks. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel.
Tol ajal polnud kombeks abistada madalamat kihti, Mõškin tegi seda. Kui Mõškin Šveitsis oli, abistas ta üht noort vaest tüdrukut. See ei meeldinud kellelegi, leiti, et see on imelik. Seda peeti paheks, sest tüdruku elu ei pidavat olema kellegi asi.
Tollane ühiskond tõmbas selge piiri ühiskonnakihtide vahele. Mõškin ületas piirid, sest talle olid olulised inimesed, mitte sotsiaalne seisukoht.
Kõrgklassile oli tähtis raha, Mõškinile mitte. Mõškin sai päranduse, kõik tulid tema käest raha saama. Ta andis neile ning ei muretsenud selle pärast. Ta oli veendunud, et teistel on seda temast rohkem vaja.
Ühiskonnas valis mees naise selle järgi, milline partii oli sobivam . Mõškin ei vaadanud seda, temale oli tähtis armastus.

„Kuritöö ja karistuse” lähivaatlus
„Kuritöö ja karistus“
Kirjutatud ajast, mil Venemaal oli keeruline sotsiaalpoliitiline olukord.

üleüldine vaesuse periood, vaesumine

kuritegevuse kasv

prostitutsioon lokkas

suured alkoholismiprobleemid
Dostojevski on öelnud, et tema raamatukreedoks on „olla ja jääda inimeseks , igavesti otsida.“ Esialgu plaanis kirjutada kriminaalromaani, kui see kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks . Dostojevski kirjutusstiil on meisterlik: autori eesmärk on lugejat mõneti šokeerida – paigad on räpased, sünged; inimesed on kõige suhtes ükskõiksed, toored, ei püüdle millegi poole. Laused on väga katkendlikud, jätavad närvilise mulje. Suurt tähelepanu pöörab silmadele. Tegevusaeg on kõigest kaks nädalat, kuigi jääb mulje, et tegevus väga pikk. Tegelasi on umbes 90. Dostojevski tahtis näidata, miks kuritööd sünnivad.
Endine üliõpilane Raskolnikov otsustab puuduses vaeveldes tappa endale vastumeelse vana liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Äpraduse tõttu tapab mees ka liigkasuvõtja noorema õe Lizaveta . Pärast kuritöö sooritamist jääb Raskolnikov haigeks , olles veendunud, et kõik teda juba ammugi mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov otsustab Sonjale oma kuriteost rääkida, teadmata, et teisel pool ust kuulab tema ülestunnistust pealt Svidrigailov , Raskolnikovi õe endine ülemus ja piiraja . Tema saladuse avastamine nii Svidrigailovi kui kohtu-uurija Porfiri Petrovitši poolt koos Sonja nõudmisega tõukavad Raskolnikovi ülestunnistuseni.
Peategelane Raskolnikov on loonud teooria et inimesi on kahte liiki: harilikud ja „haruldased“ ehk Napoleoni tüüp inimesed, kellele reeglid ei kehti.
1860’ndate Peterburi – Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee kohaselt korvaks tema üht kuritegu 1000 heategu.
Põhilised süžeeliinid:
Raskolnikov; Marmeladovid; Raskolnikovi ema ja õe Dunja lugu; Svidrigailov ja Lužin.
Tapmise põhjused

Raskolnikov tahtis seda julgeda, enese proovilepanek.

Tahtis teistele head teha – uskus, et varastatud raha saab teha palju head.

Ta ei tahtnud, et õde tema pärast Lužiniga abiellub.

Liigkasuvõtja polnud enam nõus temalt pante võtma.

Tahtis korraga palju kapitali saada.
Raskolnikovi teooria hakkab tema enda vastu pöörduma, sest ta tapab Lizaveta. Esialgu pettub Raskolnikov iseendas , leiab, et tema on nõrk, mitte tema teooria. Raskolnikov tunnistas oma kuriteo Sonjale üles, sest tahtis seda kellegagi jagada ja enam mitte üksi olla.
Põhiprobleemid:

Kas on õige, et mõnel on õigus tappa ja teisel mitte?

Miks ohverdada end teiste nimel?
RASKOLNIKOVI
POSITIIVSED JOONED
RASKOLNIKOVI
NEGATIIVSED JOONED
Tark, haritud, abivalmis. Ta oli julge ja valmis oma tegude eest vastutama (lõpuks nõustus karistusega), analüüsiv. Tal oli mõneti südametunnistusr (Lizaveta tapmise pärast just). Ta hoolis oma perest , oli kaastundlik. Ta oli hea inimesetundja (eriti Svidrigailovi suhtes), tähelepanelik, tugeva iseloomuga, tagasihoidlik, kaval, kaine arvestusega (teadis, et faktide vastu ei tasu vaielda), kindlameelne (teostab oma ideed).
Raskemeelne, inimestes eraldunud, paranoiline, arg (ta kartis tühiseid asju), lõpupoole muutus tähelepanematuks. Hoolis oma perest, väga närviline, vahel liiga abivalmis. Soovis liiga palju korraga, äkiline, liiga kindlameelne. Vastuoluline (jagas raha seda lugemata, kuid oli ratsionaalsete ideede pooldaja ), põlgus argitegevuse vastu, ahne (tahtis koraga suurt kapitali), tujutsev, kahepalgeline (peab end ausaks , kuigi tappis), ohjeldamatu omavoli, õrritab politseid, pessimistlik.

Anton Tsehhovi elulooline ülevaade
Anton Tšehhov (1860- 1904 )
Pärit Taganrogist, väikesest Kesk-Venemaa linnast („Linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks“). Vanaisa oli olnud pärisori, kuid suutis end ülestöötada ja sai pere orjusest vabaks osta. Tütre kinkis mõisnik veel pealekauba. Tšehhovi isa oli väikekaupmees. Isa olevat olnud võimukas ja väga karm. Teda pigem austati kui armastati. Ema oli leebe, tagasihoidlik kunstnikuhing. Isa harrastas kirikus koorilaulu – ta oli musikaalne . Tšehhov õppis kohalikus gümnaasiumis, kuid õppetöö oli talle vastukarva (kool range!). Tšehhovil tekib suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. Isa läheb pankrotti , pere kolib Moskvasse. Tšehhov jääb Taganrogi, et gümnaasium lõpetada. Paralleelselt töötab ta koduõpetajana ja raha saadab perele.
1879. a. suundub Moskvasse, astub ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, huvi kirjanduse vastu endiselt tugev. Tšehhov ütleb, et meditsiin oli tema abikaasa, kirjandus tema armuke . Alustab lühijuttude kirjutamist ajakirjandusele. ’80ndate teisel poolel muutuvad tema teosed tõsisemaks.
Tšehhovil süveneb tuberkuloos , millega ta püüab võidelda. 1890 sõidab vabatahtlikult Sahhalini saarele, et õppida sealset sunnitööliste elu. Teekond mõjub tervisele halvasti. Naastes otsustab püsima jääda väikelinna ja ostab endale Melihhovosse mõisa. Lisaks sukeldub Tšehhov väikekodanlikku ellu – näljahädaliste abistamine, koolera leviku vastane võitlus jne. Sealne ~10 aastat on kirjanduslikult väga viljakas periood. Arstid leiavad, et ta peaks ette võtma ravireisi, Tšehhov läheb Prantsusmaale. Naastes müüb mõisa maha, suundub Krimmi, Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse.

Tšehhovi novellistika - pead teadma järgmiste novellide temaatikat ja põhiideed: "Mure", " Kurbus ", "Vaska", "Jonõtš"
„Inimene vultaris”- algusest lõpuni satiirilise alatooniga, õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist. Burkin selgitab väga hästi „vultarluse” mõtet Belikovi kaudu, kes kardab elavat elu ja kõike uut. Tema elujuhis on :”Keelatud- ja asi nudi”. Õige uue puhu sõnab ta: „Nojaa, muidugi, eks ta ole, see on ju kõik ilus, kui ainult midagi ei juhtuks”. Vultar kui satiiriline kujund sümboliseerib seda jõudu, mis kardab kõike elavat, ning selline elu ei vii võidule.
„Ametniku surm”- põhitunnuseks on väikekodanlase inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees. Ivan Dmitrits aevastas , arvas, et see on hull patt ja vabandas koguaeg ette taha kindralile, et ta piserdas ta peale. Kindral ütles koguaeg, et pole viga pole viga aga Ivan oli nii mures ja plaanis saata talle vabanduskirja. väikeametnik aevastab teatris kindrali kiilale pealaele. Püüab vabandada, kuni lähe absurdseks. Kui kindral ta oma kodust välja viskab, sureb ametnik , sest arvab , et on tähtsat ametiisikut solvanud.
„Paks ja peenike”-
„Mure”- koomilise ja traagilise põimumine. Räägib vanast treialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius, viletsuses. Aga on hilja - naine on haiglasse jõudes juba surnud. Lisaks selgub, et külm on treiali käed ja jalad ära võtnud, need tuleb amputeerida. Vanameheni nagu ei jõuagi kogu tragöödia, tal on vaid üks suur mure- hobune on laenatud ja see on vaja tagasi anda
„Kurbus”- lugu vanast voorimehest, kes hakkab hobusele oma muret kurtma. See räägib suurlinna inimese põhjatust üksildusest. Sügava dramatismi ja nukra huumori põimumine annab sellele teosele peene omapära.
„Vaska”- räägib vaeslaste kibedast elust võõraste voli all.
„Jonõts”- Allakäivast arstist. Räägib noorest võimekast arstist Dmitri Startsevist. Startsev asub provintsi elama ja mandub seal järk-järgult tavaliselt nürimeelseks väikekodanlaseks, kes elab üksnes rahale.

Tšehhovi näidendid - pead teadma järgmiste näidendite temaatikat ja põhiideed: "Kajakas", "Onu Vanja", "Kolm õde", " Kirsiaed "
„Kajakas“ – Tegevus 19. sajandi lõpus Sorini mõisas. Algaja kirjanik Treplev on armunud Niinasse, kelle unistuseks on saada kuulsaks näitlejannaks. Niina armastab väga edukat kirjanikku Trigorinit, kellega ta põgeneb. Niina karjäär ebaõnnestub, pettub Trigorini truudusetuses. Niina naaseb Sorini mõisa, mille peale Treplev end tapab. Arkadina – Treplevi ema.
Tšehhov ise nimetab „Kajakat“ komöödiaks. Ta naeruvääristab inimeste suhtumist kirjandusse. Pealkiri sümboolne. Eelkõige on näidend kunstiteemaline. Vastandatud on Niina ja Arkadina. Arkadina tahtis saavutada rohkem kuulsust, Niina oli parem näitleja (?)
Tšehhov: „Arkadina armastas ennast kunstis, Niina kunsti endas.“
Probleemid:

Milleni võib viia armastus?

Kuidas mõjub kuulsus inimesele?

Kas lagunenud unistuste tõttu tasub loobuda?
„Onu Vanja“ – Tšehhov jätkab ideaalide otsimist maailmas. „Inimeses peab kõik kaunis olema: nii nägu kui riided, hing kui ka mõtted“.
Peategelane Vanja koos õetütre Sonjaga töötavad, et luua hea elu professor Serebrjakovile. Varsti mõistavad nad, et Serebrajkov on tühine ja andetu inimene. Tekib sisemine mäss. Tahavad oma elukorraldust muuta, kuid elu kulgeb ikka samaviisi edasi. Välist sündmustikku on üsna vähe.
Vanja – otsekohene; ta ütles välja, mida mõtles. Tahtis olla tähelepanu keskel. Ei püüelnud eesmärkide poole. Tundus, et oli oma elu maha maganud (’40-ndates eluaastates mees).
Sonja – ta oli inetu, ei saanud omale meest. Kõik muu oli tal olemas – ta oli abivalmis, heasüdamlik.
Serebrjakov – tujutseja, tundis end peremehena. Teised pidid tema tahtmist tegema. Ta ei hinnanud teiste pingutusi , tundis end teistest tähtsamana. Ta oli Sonja isa.
Ideestik :

Inimene ei võitle oma ideaalide eest.

Ideaale pole olemas.
Inimesed peaksid püüdlema, mitte piirduma lootmisega
„Kolm õde“ – „ Asjatult närbuva inimliku elu nukker lugu.“ (Tšehhov).
Tegevus toimub väikeses provintsilinnas, kus elab kolm õde: Irina , Olga, Maša. Linna prototüübiks on tema enda kodulinn . Ainus, mis linna elevust toob, on aeg-ajalt sealt peatuvad sõjaväeosad. Kolm õde on kõik väga emotsionaalsed , vastuvõtlikud ilule, suureks unistuseks on neil pääseda Moskvasse, et elada teistsugust elu. („Moskvasse, Moskvasse!“ – fraas unistuste täitumiseni pürgimise kohta.) Õed ei tee unistuste täitumise heaks mitte midagi. Muutust ei too isegi Maša armumine ohvitserisse, kes teda kaasa kutsub, kuid Maša ei julge minna.
Tšehhov tõdeb kurbusega, et kuigi õed võiksid Moskvasse pääseda, ei muutuks nende elus tegelikult mitte midagi. Inimesed ei julge võimalusi kasutada.
„Kirsiaed“ – Proua Ranevskaja tuleb koos tütrega pärast aastetepikkust Euroopa reisi tagasi mõisa, kus ta on sündinud ja üles kasvanud. Võlgade tõttu on mõis oksjonile pandud ning perekond püüab leida võimalusi selle väljaostmiseks. Kaupmees Lopahhin soovitab Ranevskajal kirsiaed kruntideks teha ja suvitajatele välja üürida, ent Ranevskaja ei taha sellest kuuldagi. Oksjonipäeval korraldavad Ranevskajad mõisas peo, kuni ootavad teateid oksjoni tulemuste kohta. Mõisa ostis seesama kaupmees Lopahhin, kes teebki teoks oma idee kirsiaed suvilateks jagada ning Ranevskajad lahkuvad jälle Euroopasse. Kogu elu truu teener olnud Firss unustatakse majja.
Ranevskajale teeb asja eriti raskeks fakt, et Lopahhini esivanemad olid olnud samas mõisas pärisorjad.
Probleemid:

Kui kinni võib mälestustes olla?

Kas asjad ja inimesed, millesse kiindunud oled, jäävad sinu omaks lõpuni?

Kas mälestused on piisavalt tugevad, et raskustest üle olla?

Kas mälestusi tuleb elus hoida või lasta neil elus püsida?

Kas on võimalik petta iseend ?
„Kirsiaed”-komöödia. Tsehhovi viimane lõpetatud näidend räägib vene intelligentidest, kes on kenad oma kõnelustes, kuid ei oska tegutseda. Näidend ühendab endas naljaka õrna ja peene lüürikaga. Näidendi keskne kujund ongi kirsiaed. Venemaa ilu, kõik tema aiad ja metsad , läheb kodanluse kätte ja aadlimaailm on hukkumas.
Lopuhhin, teistsuguse eluhoiaku esindaja, laseb osava ärimehena ilusad kirsiaiad maha raiuda . Asemele tulevad suvilad ja loomulikult Lopuhhini hiigelkasumid.
Vaimuinimesed igatsevad elavat ja tegusat elu, praktilised inimesed näevad elu kõrgemat eesmärki vaid oma tegevuses. Selline oli Tsehhovi silmis vene kultuuri olevik . Lähemalt tulevikult ootas kirjanik harmoonilise inimese ujunemist.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-07-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raido123 Õppematerjali autor

Põhjalik kokkuvõte

ajalooline olustik aadlikiht sõjas ja rahus iseloomustus anna karenina levin kui tolstoi võrdkuju hiideed mure kurbus" vaska jonõtt?ehhovi näidendid

Sarnased õppematerjalid

doc

Vene kirjandus

Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen

Eesti keel

doc

Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted

olla kursis kultuuri ja kirjandusega, üritab end ise harida , kaardimängukirg. Hakkab päevikut pidama, kasutab palju ka loomingus. 1851 astub enese teostusekssõjaväkke. See periood jõuab ka loomingusse. (Sevastoopoli jutustused) Läheb sinna lootuste, ootustega karjääri teha, kuid pettub : lihtsõdur kahuriliha. Tolstoid häirib, et sõda toob kaasa mõttetu tapmise. Osaleb Sevastoopoli lahingus. Muutuse toob Turgenevi kiri, mis kutsub teda sõjaväest ära, sest tegelik kutsumus- kirjandus. Tolstoi teebki nii. 1857 Võtab ette pika Euroopa reis, kust saab erinavaid muljeid. Eriti vapustab Pariisis giljotineerimise, selle vaatajate käitumine. Pr. suundub Sveitsi: tänavamuusik, kes tasustamata jäetakse (Luzern). Tagasi Venemaal veendub, et talupoegade I hädaks on harimatus. Seetõttu loob neile kooli. Valitsusevastase kriitika tõttu satub võimu põlu alla. Kui teda pole , teeb politsei täieliku läbiotsimise. Ka kirik ei salli Tolstoid, kuigi T

Kirjandus

docx

Vene kirjanikud

A: 1. Dostojevski elu- Fjodor Dostojevski sündis 11. Nov 1821 a. Moskvas arsti perekonnas. Isa pärines põlidaadlikust ja ema oli pärit kaupmeeskonnast(isa poolt) ja haritlastest(ema poolt). Isa oli karm, sünge ja ihne.Kokkuhoiu pärast õpetas isa lapsi ise ja iga eksimuse korral karistas karmilt. Ema seevastu oli väga hoolitsev ja hell. Pärast kodukoolitust saadeti Fjodor koos venna Mihhailiga pansioni, sealt sai Fjodor lugemiskire. Kui ema suri saadeti vennad isa käsul sõjaväe inseneride kooli. Fjodor lõpetas selle kuid läks kohe erru, kuna tahtis tegeleda kirjutamisega. Fjodor käis Tln-as külas oma vennal, kes teenis Tlna inseneriväeosas. Linna keskaegne struktuur avaldas talle sügavat muljet. Dostojevski määrati alguses Peeter-Pauli kindlusse vangi ja talle määrati surmaotsus, kui ta pääses sellest ja oli Siberis Omski vanglas 4 aastat, seal tuli taluda rasket sunnitööd. Ahelatest ei vabastatud isegi m

Kirjandus

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Ballaad avaldas mõju ka realismile. Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud kirjutavad veel romantilisi teoseid. 30-40ndatel hakkab taanduma ka luule. 19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks. Sel perioodil oli tegemist väga silmapaistvate literaatidega. Kuldajastu kirjandus on aga enamjaolt luule. Kõik need silmapaistvad literaadid hakkavad üksteise järel surema (1837 Puskin, 1841 Lermontov); 1840ndatel sureb eleegiate 1 autor Baratõnski. Tema psühholoogilised eleegiad avaldasid mõju ka vene psühholoogilisele proosale. Zukovski enam aktiivselt ei luuleta. Alates 1830ndate lõpust hakkab kujunema vene kultuuris uus kirjaniku tüüp. Seniajani professionaalseid kirjanikke ei olnud, see oli diletantlus.

Kirjandus

docx

Kirjandus

,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke

Kirjandus

doc

Realism vene kirjanduses

Realism arenes kõige jõulisemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Puskin ja Lermontovi järel kerkisid XIX sajandil vene avalikkuse ette suured sõnameistrid Ivan Gontsarov (1812-1891), Ivan Turgenev (1818-1883), Nikolai Gogol (1809-1852), Fjodor Dostojevski (1821-1881), Lev Tolstoi (1828-1910), Anton Tsehhov (1860-1904). Silmapaistva panuse maailmakirjandusse on andnud kolme viimati mainitud kirjaniku- F. Dostojevski, L. Tolstoi ja A. Tsehhovi looming. VENE KIRJANDUS XIX SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Ajajärgu üldine iseloomustus XIX sajandi viimane kolmandik oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastioluderohke ja keerukas ajajärk. Selle perioodi iga üksiku aastakümne eripalgele vaatamata iseloomustas neid üks ühine põhijoon. Tähelepanelik eluvaatleja Lev Tolstoi võttis selle kokku oma romaani ,,Anna Karenina" tegelase Konstatin Levini sõnadesse, mida V. I.

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,,

Kirjandus

doc

"Anna Karenina" ja "Sõda ja Rahu" Tolstoi, I.S Turgenjev

1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. *Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine tunneb inimesi ja teab, et tema ja Kitty on kokku loodud), kuid Kitty ei võta tema abieluettepanekut vastu. Põhju

Kirjandus

Rohkem sarnaseid